SAX

Lühend lahtikirjutatult on "Simple API for XML" ehk kokkuvõtlikult vahend XMList 
andmete kätte saamiseks. Ei saa öelda, et see programmeerija tarbeks eelnevalt 
tutvustatud DOMist lihtsam oleks. Aga masinale on kindlasti. SAXi abil kannatab 
ka tagasihoidliku arvuti abil hiiglaslikust andmestikust sobivad tulemused välja 
noppida. 

	Iseenesest on ju võimalik XML-faile lugeda nagu tavalisi tekstifaile. Et 
reajagu teksti sisse. Sealt sobivad analüüsid teha ning siis jälle järgmine 
tekstirida lugeda. Kui parasjagu kasutatavas programmeerimiskeeles muid 
võimalusi pole, siis sealtkaudu saab enamiku kindlasti tehtud. SAXi puhul on aga 
tööd programmeerija jaoks veidi lihtsustatud. Plokkideks pole enam mitte 
tekstiread, vaid XMLi elemendid. Reageerimiseks luuakse sobivad funktsioonid. 
Lihtsaimal juhul vaid teated elemendi alguse ja lõpu kohta. Sellisel juhul pole 
vaja ise enam tekstifunktsioonidega elemente otsida, vaid piisab sobivale 
funktsioonile reageerimisest. 

 $xml_parser = xml_parser_create();

loob uue parseriobjekti.
 
 xml_set_element_handler($xml_parser, "startElement", "endElement");

määrab, milliste nimedega funktsioonid on vastaval parseril elemendi algusele ja 
lõpule reageerimiseks. Tavaliselt jäetakse need inglisekeelsed levinud nimed. 
Ning allpool siis avatakse XMLi fail (või ka näiteks mujalt võrgust 
veebiaadressi järele tulev voog) lugemiseks. Andmed loetakse plokkide kaupa ning 
antakse parserile töötlemiseks. Edasi juba saab igaüks funktsioonide sees teha 
nende andmetega seda, mida ta just vajalikuks peab.

<?php
 function startElement($parser, $element, $atribuudid){
   echo "Algas $element ";
 }
 
 function endElement($parser, $element){
   echo "Lõppes $element ";
 }
 
 $xml_parser = xml_parser_create();
 
 xml_set_element_handler($xml_parser, "startElement", "endElement");
 $f=fopen("inimesed.xml", "r");
 while($andmed=fread($f, 4096)){
   xml_parse($xml_parser, $andmed, feof($f));
 }

 xml_parser_free($xml_parser);
 
?>

Eelmistes peatükkides kasutatud inimeste loetelu puhul saadakse järgmine 
väljund: 

Algas INIMESED Algas INIMENE Algas EESNIMI Lõppes EESNIMI Algas PERENIMI Lõppes 
PERENIMI Algas SYND Lõppes SYND Lõppes INIMENE Algas INIMENE Algas EESNIMI 
Lõppes EESNIMI Algas PERENIMI Lõppes PERENIMI Algas SYND Lõppes SYND Lõppes 
INIMENE Algas INIMENE Algas EESNIMI Lõppes EESNIMI Algas PERENIMI Lõppes 
PERENIMI Algas SYND Lõppes SYND Lõppes INIMENE Algas INIMENE Algas EESNIMI 
Lõppes EESNIMI Algas PERENIMI Lõppes PERENIMI Algas SYND Lõppes SYND Lõppes 
INIMENE Algas INIMENE Algas EESNIMI Lõppes EESNIMI Algas PERENIMI Lõppes 
PERENIMI Algas SYND Lõppes SYND Lõppes INIMENE Lõppes INIMESED

Nagu näha, PHP muutis vaikejuhul elementide nimede tähed suurteks.

Nimede loendamine

Sugugi ei pea kõigile sündmustele reageerima. Kui tahetakse teada saada, et mitu 
eesnime on, siis piisab ainult elementide algusele reageerimisest. Ning seal 
saab valikuga kontrollida, et kui elemendi nimi on otsitav, siis see sündmus 
muutujasse kirja panna. 


<?php
 $eesnimedeArv=0;

 function startElement($parser, $element, $atribuudid){
   global $eesnimedeArv;
   if($element=="EESNIMI"){$eesnimedeArv++;}
 }
 
 function endElement($parser, $element){

 }
 
 $xml_parser = xml_parser_create();
 
 xml_set_element_handler($xml_parser, "startElement", "endElement");
 $f=fopen("inimesed.xml", "r");
 while($andmed=fread($f, 4096)){
   xml_parse($xml_parser, $andmed, feof($f));
 }

 xml_parser_free($xml_parser);
 
 echo "Kokku $eesnimedeArv eesnime.\n";
 
?>


Kokku 5 eesnime. 



SAXi ülesehitus on programmeerimiskeelte juures suhteliselt sarnane. Et Java on 
rohkem objektorienteeritud keel, siis tuleb seal luua sündmustele reageeriv 
objekt. Ehk siis kõigepealt sobivat tüüpi klass ning pärast new-käsuga klassi 
põhjal objekt. Samast failist saadakse aga ikka samapalju eesnimesid.


import javax.xml.parsers.*;
import org.xml.sax.*;
import org.xml.sax.helpers.*;

public class EesnimedeLoendaja extends DefaultHandler{
  int eesnimedeArv=0;
  public void startElement(String nimeruum, String kohalik, 
            String element, Attributes at){
     if(element.equals("eesnimi"))eesnimedeArv++;
  }
  public void endDocument(){
    System.out.println("Leiti "+eesnimedeArv+" eesnime.");
  }
  
  public static void main(String argumendid[]) throws Exception{
    XMLReader lappaja=  
SAXParserFactory.newInstance().newSAXParser().getXMLReader();
    lappaja.setContentHandler(new EesnimedeLoendaja());
    lappaja.parse("inimesed.xml");
  }
}


Ülesandeid

* Loo XML-fail, kus on kirjas autode registreerimisnumbrid. Teata, mitu 
registreerimisnumbrit failis on.
* Teata XML-failis leiduvad kõik erinevad elemendinimed.


Andmete püüdmine

Elemendisisude kätte saamise jaoks on tüüpilise käskluse nimeks characters. 
Enamasti saadakse sisu kätte ühekorraga, aga selles ei pruugi kindel olla. Võib 
vabalt juhtuda, et loetav sisu ei satu ühte plokki ning sel juhul võib see mitme 
osana kohale jõuda, igal korral käivitatakse characters just selle sisuga. Kui 
soovitakse saada vaid kindla nimega elemetide sisusid, siis tuleb startElement 
ning endElement-käskluste sees muutujas lülitina meeles pidada, et kas parajasti 
tulevat teksti on vaja välja trükkida või mitte. Et kui ollakse eesnime alguse 
ja lõpu vahel, siis tuleb, muidu mitte.

<?php
 $kasEesnimi=false;
 function startElement($parser, $element, $atribuudid){
   global $kasEesnimi;
   if($element=="EESNIMI"){$kasEesnimi=true;}
 }
 
 function endElement($parser, $element){
   global $kasEesnimi;
   if($element=="EESNIMI"){
      $kasEesnimi=false;
      print "\n";
   }
 }
 
 function characters($parser, $tekst){
   global $kasEesnimi;
   if($kasEesnimi){
     print $tekst;
   }
 }
 
 $xml_parser = xml_parser_create();
 
 xml_set_element_handler($xml_parser, "startElement", "endElement");
 xml_set_character_data_handler($xml_parser, "characters");
 $f=fopen("inimesed.xml", "r");
 while($andmed=fread($f, 4096)){
   xml_parse($xml_parser, $andmed, feof($f));
 }

 xml_parser_free($xml_parser);
 
 
?>


Nagu näha, tulid eesnimed välja:

Juku Juku Kalle Mari Oskar 


Kui soovida kõiki XMLi kirjetes olevaid andmeid püüda, siis üheks võimaluseks on 
vastavaid muutujaid lihtsalt juurde teha. Ning kui lõppeb element "inimene", 
siis peaksid selleks ajaks ka kõik selle inimese andmed ükshaaval muutujates 
olema ning on võimalik andmestikuga seda ette võtta, mis parajasti vajalik on.



<?php
 $kasEesnimi=false;
 $kasSynniaasta=false;
 $eesnimi="";
 $synniaasta="";
 function startElement($parser, $element, $atribuudid){
   global $kasEesnimi, $kasSynniaasta, 
          $eesnimi, $synniaasta;
   if($element=="EESNIMI"){$kasEesnimi=true;}
   if($element=="SYND"){$kasSynniaasta=true;}
   if($element=="INIMENE"){$eesnimi="";$synniaasta="";}
 }
 
 function endElement($parser, $element){
   global $kasEesnimi, $kasSynniaasta, 
          $eesnimi, $synniaasta;
   if($element=="EESNIMI"){$kasEesnimi=false;}
   if($element=="SYND"){$kasSynniaasta=false;}
   if($element=="INIMENE"){
     echo "$eesnimi sündis $synniaasta. aastal.<br />";
   }
 }
 
 function characters($parser, $tekst){
   global $kasEesnimi, $kasSynniaasta, 
          $eesnimi, $synniaasta;
   if($kasEesnimi){$eesnimi=$eesnimi.$tekst;}
   if($kasSynniaasta){$synniaasta=$synniaasta.$tekst;}
 }
 
 $xml_parser = xml_parser_create();
 
 xml_set_element_handler($xml_parser, "startElement", "endElement");
 xml_set_character_data_handler($xml_parser, "characters");
 $f=fopen("inimesed.xml", "r");
 while($andmed=fread($f, 4096)){
   xml_parse($xml_parser, $andmed, feof($f));
 }

 xml_parser_free($xml_parser);
 
 
?>



Juku sündis 1963. aastal.
Juku sündis 1961. aastal.
Kalle sündis 1975. aastal.
Mari sündis 1981. aastal.
Oskar sündis 1971. aastal.


Ülesandeid

* Teata auto registreerimisnumbrite failist kõik need numbrid, mis lõppevad ühe 
või kahega.
* Koosta XML-fail autode registreemisnumbrite, markide ja väljalaskeaastatega. 
Moodusta SAXi abil SQL-laused nende andmete üle kandmiseks andmebaasi.


RSS

XML on lihtsalt põhireeglite kogum, mis aitab andmeid masinal kergemini leida ja 
töödelda. Põhiline XMLi kasutus leiab ikka aset XMLi peale ehitatud vormingus 
andmeid vahetades. Üheks selliseks levinud vorminguks on RSS. Iseenesest lihtne 
moodus teadete ülesmärkimiseks ja edasi saatmiseks. Kui järgnevat Eesti 
Päevalehest pärinevat näidet piiluda, siis on näha, et kõigepealt on kanali 
pealkiri ja kirjeldus ning siis tulevad üksikud teated. Standardi kinnitamine on 
vajalik selleks, et eri programmid teaksid samu asju samade nimede alt otsida. 
Ehk siis pealkirja jaoks on element nimega "title" ning kirjelduse jaoks 
"description". Hoolimata sellest, et kohustuslikke elemente on suhteliselt vähe, 
on RSSi kirjeldavas skeemis kirjas päris suur hulk omadusi, mida saab soovi 
korral sisse panna ning millele on ka nimed antud. Skeemi võib leida aadressilt 

http://www.thearchitect.co.uk/schemas/rss-2_0.xsd


Järgnevalt lõik Eesti Päevalehe RSSist, mida võib lugeda aadressilt

http://epl.ee/rss/

<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>

<rss version="2.0" xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/">
<channel>
<title>Eesti Päevaleht Online</title>
<copyright>Copyright (c) 2006 Eesti Päevalehe AS</copyright>
<link>http://www.epl.ee/</link>
<description>Päevalehe artiklite rss voog.</description>
<language>et</language>
<ttl>5</ttl>

<image>
<title>Eesti Päevaleht Online</title>
<link>http://www.epl.ee/</link>
<url>http://www.epl.ee/i/general/logo.gif</url>
<width>144</width>
<height>30</height>
</image>
	<item>
	<guid isPermaLink="true">http://www.epl.ee/artikkel/462863</guid>

	  <title>Vahtre: Koivisto puhul kõneles terve mõistus</title>
		<link>http://www.epl.ee/artikkel/462863</link>
		<pubDate>Sat, 21 Mar 2009 20:45:00 +0200</pubDate>
		<author>Eesti Päevaleht Online &lt;online@epl.ee&gt;</author>
		<description> Ajaloos ei saa korraldada eksperimenti ja öelda, 
milline käitumine oleks õige või vale olnud, arvas ajaloolane ja riigikogu liige 
Lauri Vahtre kommenteerides Soome riigi käitumist Eesti taasiseseisvumise 
ajal.</description>

	 </item>

	<item>
	<guid isPermaLink="true">http://www.epl.ee/artikkel/462861</guid>
	  <title>Eesti tüdruk filmis kiskjakoera ja tibude sõpruse 
maailmakuulsaks</title>
		<link>http://www.epl.ee/artikkel/462861</link>
		<pubDate>Sat, 21 Mar 2009 19:59:00 +0200</pubDate>

		<author>Eesti Päevaleht Online &lt;online@epl.ee&gt;</author>
		<description>Texases elav 29aastane Helen Arnold Jürlau on vändanud 
valmis koduvideo, mida Youtube'is on vaadatud enam kui viis miljonit 
korda.</description>
	 </item>
	
	<item>
	<guid isPermaLink="true">http://www.epl.ee/artikkel/462860</guid>
	  <title>Harrastuskaluritel jagub Peipsil püügilusti veel küllaga</title>

		<link>http://www.epl.ee/artikkel/462860</link>
		<pubDate>Sat, 21 Mar 2009 19:16:00 +0200</pubDate>
		<author>Eesti Päevaleht Online &lt;online@epl.ee&gt;</author>
		<description>Elukutselistele kaluritele on talvine hooaeg Peipsil 
juba lõppenud, kuid harrastajatele jagub püügilusti veel küllaga - 
piirivalveameti prognoosi kohaselt peaksid jääolud lubama järvele minna veel 
paar nädalat.</description>
	 </item>
	
	<item>
	<guid isPermaLink="true">http://www.epl.ee/artikkel/462778</guid>
	  <title>Politsei unustas norralase Mercedese aastateks parklasse</title>
		<link>http://www.epl.ee/artikkel/462778</link>
		<pubDate>Sat, 21 Mar 2009 00:00:00 +0200</pubDate>

		<author>Mirko Ojakivi &lt;online@epl.ee&gt;</author>
		<description>Auto hoidmine tasulises parklas läheb riigile maksma 
sadu tuhandeid kroone.</description>
	 </item>
	
  </channel>
</rss>


Et elementide nimed teada - title all peitub iga uudise pealkiri - siis saab 
SAXi abil uudisvoost suhteliselt kergesti oma lehele uudiste pealkirjad näidata. 
Tuleb nende sisu lihtsalt elemendi algul püüdma hakata, characters-käsu juures 
meelde jätta ning elemendi lõpus sobivana välja trükkida. 


 <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN"
                      "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
   <head>
       <title>Uudised</title>
   </head>
   <body>
      <h1>Uudiste loetelu</h1>
      <ul>
      <?php
         $elemendiNimi="";
         $pealkiri="";
         function startElement($parser, $element, $atribuudid){
           global $elemendiNimi, $pealkiri;
           $elemendiNimi=$element;
           if($element=="TITLE"){$pealkiri="";}
         }
         function endElement($parser, $element){
            global $pealkiri;
            if($element=="TITLE"){
              echo "<li>$pealkiri</li>";
            }         
         }
         function characters($parser, $tekst){
            global $elemendiNimi, $pealkiri;
            if($elemendiNimi=="TITLE"){
               $pealkiri.=$tekst;
            }
         }
         $xml_parser=xml_parser_create();
         xml_set_element_handler($xml_parser, "startElement", "endElement");
         xml_set_character_data_handler($xml_parser, "characters");
         $f=fopen("http://www.epl.ee/rss", "r");
         while($rida=fgets($f, 500)){
           xml_parse($xml_parser, $rida);
         }
         fclose($f);
         xml_parser_free($xml_parser);
      ?>
      </ul>
   </body>
</html>
          

Ülesandeid

* Tutvu RSSi lugemise näitega.
* Katseta muudest ajalehtedest ja kohtadest RSSi pealkirjade näitamist.
* Täienda näidet nõnda, et oleks näha pealkiri ja lühikirjeldus.
* Pealkirjale vajutades avatakse uudisega kaasas käiv viide.
* Juhul, kui pealkirja pikkus ületab 20 sümbolit, näidatakse vaid pealkirja 
algusotsa.