Suvine Saaremaa pulm
Pulmasid on suuremaid ja väiksemaid. Ja ansamblil kord suurem kord väiksem roll. Aktiivse pulmaisa korral pole muusikutel vahel muud muret, kui et soovitud ajal sobiv lugu kõlama lasta, et rahvas võiks tantsida või laulda või lihtsalt tordisöömise kõrvale muusikatausta nautida. Sedakorda oli aga muidu bassimees Jaagup põhiametilt pulmaisa ning sealtkaudu ka kogu ansambel tihedamalt pulmapeo korraldusse kaasatud. Ning tagantjärele mõeldes ning mõttes paljusid häid pulmarahva seas olnud abilisi tänades oli tulemuseks tavainimesele kättesaadavate vahenditega korraldatud uhke kolmepäevaseks kasvanud pulm, mille üle igaüks võib rõõmus olla.
Pea juhuslikult langes pulmapäev ka maagilise 8.8.8 ehk 8. augusti 2008 peale. Vähemalt pole karta, et keegi ka kuupäeva võiks unustada. Aga nüüd siis algusest.
Kevade poole uuris pruudiks olnud Mai talle kogu kooliaja klassivennaks olnud Jaagupi käest, et kas too ikka veel vahel pulmaisa ametit peab. No vahel ikka peab - piisavalt palju, et ära ei unustaks ning piisavalt vähe, et pole tüdimust karta ning saab ka ise südamest kaasa elada. Leppisime siis kolmekesi kokkusaamise kohvikusse, kus algse kavandatud tunni asemel oli ligi kolm tundi asjalikku arutamist - aga selle tulemusena koorus ka üsna selge pulmaplaan. Ja oli veel paar kuud aega kõik see ette valmistada. Vahepeal mõned kirjad pulmalauliku asjus ning mõned kõned korraldusküsimustes ning oligi käes 08.08.08 08:08:08, kus pruudi õemees hulga külalisi Tallinnas oma mikrobussi kutsus ning mitu autot ka juba pulmarongi sappa võttis - kõigil ilusti valged lindid küljes. Siis omal uhkem sõita ning tee peal ka näha, et need masinad kuuluvad kokku. Eks voor tasapisi pikenes, masinaid tuli juurde üle Eesti, nii et praami peal oli järjest juba mituteist lindiga masinat ning hiljem suudeti neid lugeda üle kahekümne. Pika sõidu peal mõni ühine söögi-, bensiini- ja kultuuripeatus. Kaali kraatri juures võtsime kokku esimese lauluringi ja tegime suu lahti, et õhtuks ikka kõigil lauluhääl paremini kõlama hakkaks. Sellise vana rattalaulu, kus lubasime, et ikka "küll meitel laulu, kui meie laseks; küll meitel viisi kui meie viisiks; enne aga lõpeb vesi merest; vesi merest, jada järvest". Ikka pulmaisa ees ja teised kooriga tagant järele. Eks laul algul ikka vaiksemapoolne, aga pikapeale minnakse julgemaks. Selleks tulebki varakult peale hakata, et hääled ikka enne lahti saaks kui vaja kunagi lahku minna on.
Paraja ajavaruga jõudis pulmavoor Püha kiriku juurde - pruudi kodukihelkond ja seetõttu ka kirik. Rahva jaoks olid ilusti valmis köidetud laululehed ning samuti tähtsamad tekstid, mida kirikus tähele panna. Pastor pidas teenistust asjalikult ja pühalikult - nagu kihelkonna nimigi nõuab.
Pärast Jumala ees paari panemist võis juba hakata natuke kergemalt hingama - muu tegevus maisemapoolne ning lubab vajadusel ka inimlikke eksimusi. Aga mis seal ikka eksida, kui kõik südamest toimetavad. Kõigepealt ilus õnnitlejate rivi kiriku ees. Igaühel lilleneiule õis ning head soovid pruutpaarile. Ning siis mitut moodi pildile - ilmataat oli hoolimata paduvihmaennustusest pulmarahva vastu armuline ning lubas kõik toimetused ilusas Eestimaa suves ette võtta.
Edasi võisime üllatusega leida kiriku tagant varjulisest aiast banketilaua, mille ümber klaase kokku lüüa, taas häid sõnu soovida ning marju kõrvale näksida. No lihtsalt hea oli olla. Kiriku juures toimetuste lõpetuseks mängis pruutpaari sõber veel kogu pulmarahvale ühe ilusa omaloodud orelipala.
Edasi juba pulmarongi, kus võis kõigeks valmis olla. Pulmaisale igaks juhuks mõned väikesed viinapudelid kotti pistetud, kui tulnuks tarbeks midagi välja lunastama hakata. Masinad loeti igaks juhuks üle, et keegi keerulise tee peal kaduma ei saaks ning sõit võis alata.
Üsna pea jõuti pruudi koju. Väravas mängis isamees torupillil Ruhnust pärit suursugust pulmamarssi, et kõik saaksid rahumeeli vaadates ja imetledes sisse astuda. Ilus talu, kus õu paistis eriti armas ja korras olema. Sinna istutas pruutpaar õunapuu ning mattis pruudi vana nime puu juurte alla - sealt annab ta siis jõudu. Üheskoos lauldi ka pruudi isa kokkupandud ja lehtedel väljajagatud lauluke.
Üksteisega tuttavaks saamiseks võttis igaüks just pulma tarbeks kujundatud rinnamärgi ning kirjutas oma nime sellele peale. Ning siis saadi grupid kokku. Sugulaste seltskond, koolikaaslaste, töökaaslaste oma. Et selgesti näha, kes kuhu kuulub. Kõrvale taas laualt joodavat ning hea soolane kringel.
Järgnesid jõukatsumised. Peigmees sai väikese kirve abil jändriku paku päris kenasti lõhki, kui võttis vasara appi ning kasutas kirvest kiiluna. Ja niidukaar tuli ka välja. Pruudil tuli nukk vanaaegse kolmnurkse mähkme sisse saada ning erilise kolmeotsalise tripiga kinni. Läheduses õpetavate emade abil sai täiesti hakkama. Enne koduõuelt lahkumist võtsime ette veel ühe laulumängu, kus lõpuks end kõik rikastena võisid tunda.
Väike Kuressaare ringtee ummistamine ning juba suunduski pulmarong peopaiga Sõrve turismitalu juurde. Teel püüti pulmarong paeltega kinni. Aga kuna pruutpaar oli parasjagu pildistama läinud, siis polnud põhjust midagi välja lunastada ning sõit võis jätkuda. Kinnipidajate nägudelt võis lugeda, et nad seal toimetasid juba pikemat aega - tol päeval Saaremaal mituteist pulma, eks siia jagu ka püüdjatele.
Turismitalus kõigepealt kompsud tubadesse ning edasi järgnesid pruutpaari ootamise tantsud. Lihtne "Leedu tants" kutsus kõik julgesti ringi ja "Tähe polka" tegi naha soojaks. Enrik ja Ain mängisid viisi ning Jaagup muudkui näitas, kuhu poole tuleb varvast pöörata. Aga need rahvalikud tantsud nõnda lihtsad, et kui paar korda läbi proovitud, siis tulevad sammud juba ise.
Pildistamast saabunud pruutpaari tervitati suure aplausiga. Nende käes oli korvitäis roosiõitega. Hispaania verd peigmehe kodumaa tavade järgi pandi igale naisterahvale sobivat pidi roos rinda - selle järgi siis näha, kui julgelt tol õhtul sellele naisele otsa võib vaadata.
Lõpuks sai näljane rahvas laua taha. Aga seni kuni suurele seltskonnale kõigile toit lõpuks ette jõudis, sai üksteise kohta veel paljutki teada. Et kes millist keelt mõistab. Või kes mis ala peal võistelnud on. Ning kes rahva hulgast on õppinud kokaks või arstiks - mõlemad võivad pulmas tarvilikud oskused olla. Aga igavesti ikka ei jõua targemaks saada - tervituskõlina saatel asuti sööma.
Iga pulma juurde paistavad pulmaametid kuuluma. Sageli neid viis kuni üheksa, aga sedakorda päris julgesti: kakskümmend neli. Kusjuures pea kõik täiesti vajalikud - filmioperaator näiteks. Ning järgmise päeva peale mõeldes jalgpallikaptenid. Arst ja magamapanija nagunii. Pärast tantsitajate väljakuulutamist oli paras aeg avavalsiks. "Saaremaa valss" nagu rahvale ja paigale kohane. Ning hulk muid lugusid järgi, nii et iga soovija naha soojaks sai. Mõningase seletamise peale paistis rahvas ka reinlenderiga päris hästi hakkama saama.
Ega üle tunni aja järjest ei jõua tantsida. Ning aeg ka nõndakaugel, et pruudil aeg oma pärjast lahti saada. Enne seda veel Hispaanlastelt etteaste oma kuumade tantsudega. Ning siis igalt seltskonnalt head soovid pruutpaarile eluteele kaasa. Et mokalaadaks ei läheks vaid ilusti kuulata saaks, selleks võisid rääkida vaid need, kelle käes parajasti tõrvik oli - ilusa sooja aga juba pimeda augustikuu suvetaeva all. Ning seejärel jõudiski rahvas ringi ja pärast kolme salmi sai pruut pärjast lahti, peigmees vanast lipsust ka. Ning tekkinud uuel paaril põhjust avavalss tantsida ning päris paaril võimalus end vabaks lasta.
Et taas tantsuhoog sees, siis õppisime ja tantsisime suure ringiga veel mitu vana tantsu. Padespaan selline kõlav ja rahulik. Perekonnavalss lihtsalt kõigile teada. Ning "kolme paari tantsu" juures sai üksteise alt väravatest läbi pugeda. Ikka väike juhatus ees, pillimehed saateks ning jalad liikuma.
Enne pulmatorti peeti kaks ilusat kõnet - kummalegi paarist. Peigmehe kohta meenutati, kui osav ja abivalmis ta juba väikesest peast oli olnud. Ning pruudi kohta, et kuidas ta kohe oskab omale nõnda palju häid sõpru koguda. Kõnelejad olid jutu enne läbi mõelnud, nii et hea oli kuulata ja kaasa noogutada.
Pidulik noalõige ning ansamblilt pillihelid seedimise kergendamiseks. Sõprade koostatud uhke pulmaleht lugemiseks, naermiseks ja mõtlemiseks. Ning seninähtutest suurim - ligi kahesaja lauluga pulmalaulik laulmiseks. Oli teine küll suur, aga hakkasime vaikselt otsast peale. Üks laul parem kui teine. Pillihelid natuke vaiksemaks, et ikka igaüks oma häält kuuleks ja lustiks kaasa laulda. Aga piisav selleks, et mõni suudaks ka enese jaoks võõrast viisi tuttavaks teha. Laulmine oskab rahva ikka ilusti kokku liita. Mitte ainult Õllepruulija, kuigi ka see täiest pulmas omal kohal laulmiseks ja kaasa tegemiseks.
Ning nõnda see õhtu läks. Ikka tort ja hulk laule. Kes tahab, keerutab ka laulude saatel jalga. Kui näha, et märgatav osa rahvast kuidagi pikalt istunud on, siis ka paar ühiselt õpetatavat tantsu. Öösel aega küll - siis kannatab ka pikemaid tantse ette võtta. Nelja poolega Aleksandra valsi näiteks. Ja mõned ringmängud kus kaasa laulda ja vahemängu ajal keerutada saab. Ning lõputu voortantsu, kus kõik tagumised seda järele teevad, mis esimene paar ees. Sellist tantsijate ahelat annab mitut pidi kerida ja kerida ja keerata. Tuleb mõnus pika tantsu tunne sisse, kus jalad lihtsalt liiguvad ning peaga ei tulegi suurt tööd enam teha. Aga kui lugu lõpuks läbi saab, siis annavad ka jalad tunda, et veidi istumist ja puhkust vaja.
Selle pika voortantsu lõpus tehti ansamblile ilus aplaus ning anti pillimehed vabaks - kell ikkagi juba neli öösel. Aga laul ja jutustused kestsid varavalgeni välja. Edasi juba kes kuhu. Usinamad pulmalised tegid teisel ehk puhkusepäeval tiiru Saaremaale peale ning lõpetasid õhtu pruudi kodu saunas koduõllega. Ja kolmandal päeval olevat jõutud veel üheskoos pulma lõppu ja õetütre sünnipäeva pidada. Saarlased ikka tõsised ja vägevad.