Õppekava arvutierialade kutseõpetajate täienduskoolituse läbiviimiseks. Kaetud punktid Koostatud kava järgib hankekutse punktis 2 määratud teemasid ning eraldi dokumendina olevat "Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse IT erialade kutseõpetajate täienduskoolituse õppekava riikliku õppekava rakendamiseks koolides.". Õppurite kirju algtase Koolituse juures arvestatakse, et osalevate kutseõpetajate tase teemade kaupa erineb suuresti - igaühel on oma põhivaldkonnad, muudest teemadest võib aga ettekujutus olla küllaltki üldine. Et aga tegemist IT erialade kutseõpetajatega, siis eeldatavalt on IT valdkonna baasteadmised ja õppimisvõime heal tasemel ning on lootust 120 kontakttunni käigus omandada teemad, mis muidu eraldi koolitustena kipuksid tunduvalt rohkem aega võtma. Õpetame õpetajaid Suurema teema õpetus algab üldisema tutvustusega, mille käigus antakse taustateave ning ühiselt arutletakse vastava teema didaktiliste külgede üle. See annab teemas võõramatele võimaluse "ree peale jõuda", igapäevaselt vastavaid lõike õpetavatele kutseõpetajatele aga põhjuse häid pedagoogilisi nippe ning varitsevaid ohte teineteisele teada anda. Praktilised näited Märgatava osa kontakktundide ajast võtab üheskoos konkreetsete näidete läbi tegemine ning nende põhjal lisaülesannete lahendamine. Lisaülesandeid saavad osalejad valida vastavalt oma ettevalmistusele ja võimetele. Samuti võiks saadud praktiline kogemus anda ka ideid ja otsest toetust samateemalise õppe läbiviimiseks igaühel oma kutsekoolis. Kodutööd Kodutööde juures antakse ette üldised suunised ning enamasti ka näitlahendus tunnis tehtu põhjal. Siitki on võimalik igal õppuril püstitada omale piisavalt keerukas, aga samas jõukohane ja arendav ülesanne. Põnevaid lahendusi aitab soodustada valikuline hilisem ühine kodutööde arutelu - oma erialakaaslaste silmis tahetakse ikka heast küljest välja paista. Üldjuhul on kodutööd mõeldud teha vastava teema koolituspäevadele järgneva kahe nädala jooksul, et oleks põhjust teemad uuesti omaette läbi mõelda ja praktilise töö abil kinnistada. Erandiks on suurem grupis tehtav objektorienteeritud programmeerimise võimaluse kasutav veebirakendus, mis nõuab valmimiseks rohkem aega, kuid on samas ka suurt osa teemasid kokkuvõttev ja kinnistav töö. Värske teave Iga suurema teema juures pühendatakse ka kuni kümnendik ajast õppeprogrammis ettenähtust keerukamate, aga samas reaalelus ette tulevatele või muul põhjusel poleemikat tekitavatele probleemidele. Sellises arutelus kaasa löömine võib küll teemas algajamatele üle jõu käia, kuid annab kogenud kutseõpetajatele värsket teavet ja mõtteid ning teistele lihtsalt teadmise, et mis olemas ja millega tegeldakse. Õppematerjalid Õppematerjalidena saab muuhulgas pruukida lektorite endi kokkupandud õpikuid/konspekte. Enamik neist on avalikult kasutatavad ning nende põhjal on hiljem võimalik igal kutseõpetajal oma koolis õpet läbi viia. Oracle teemat toetavad kompanii ametlikud materjalid. Tänu koolitajate ridadesse kaasatud Väino Liimannile on soovijatel võimalik teha ka Oracle sertifikaadieksameid. Oracle eksamid Üldjuhul eeldab nende eksamite edukas sooritamine tunduvalt põhjalikumat õpet, kui siinne 32-kontakttunnine õppeosa võimaldab. Kuid kuna on tegemist erialaselt haritud ning motiveeritud inimestega ja samuti on toeks e-õppe keskkond koos selleteemalise koolituse läbinud õpetajaga, siis hea tahtmise ja visa töö tulemusena peaks olema lootust mõnedki eksamid ära teha ning sealtkaudu oma tasemele kinnitust leida. Lektorid Jaagup Kippar veab 2/3 koolituspäevadest ning hoolitseb siinse koolituse ühe seotud tervikuna püsimise eest. Mitmel kujul veebiprogrammeerimist ning objektorienteeritud programmeerimist õpetab ta ka ülikoolis ning mitmesugustel kursustel, osaleb ka ise tarkvara loomisel ning seetõttu peaks suutma enamiku teemade kohta nii didaktilisi kui praktilisi näiteid tuua. Nii nõukogu kui töörühma liikmena osales uue kutseõppekava IT osa väljatöötamisel ning sealtkaudu teab põhjendada, miks kava just selline sai. Väino Liimann töötab põhikohaga Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis, olles kutseõpetajana lektoriks "omade seast" ning tunneb kindlasti kutsekooli olustiku eripärasid. Õpetab Oraclega seotud andmebaasiteemasid ning tema kaudu on võimalik õppuritel ka vastav sertifikaadieksam sooritada. Inga Petuhhov õpetab programmeerimise aluseid, arendusmudeleid ja UMLi ka TLÜ vastavate kursuste raames. Oskab algajatel kaotada programmeerimishirmu, teha kõik "puust ette ja punaseks" selgeks. Thomas Tasuja tunneb riistvara programmeerimise spetsiifikat, on vastava valikkursuse pidanud TLÜ Haapsalu Kolledzis. Moodulid Tagumiste teemade juures küll mõnevõrra arvestatakse eelnevalt õpitut, samas on enamik koolitusnädalavahetusi läbitavad ka iseseisva ploki ehk moodulina. Nii et kui tellijale selline lähenemine sobib, siis on võimalik õpetajatel täienduskoolituseks valida ka neid üksikuid mooduleid vastavalt huvile, vajadusele ja ajalistele võimalustele. 12.-13.09 Andmebaaside teooria alused. Andmebaaside projekteerimine ja programmeerimine 26.-27.09 Oracle 10.-11.10 Arendusmudelid + programmeerimise alused + UML 24.-25.10 Objektorienteeritud programmeerimine 07.11 Märgistuskeeled, XML 08.11 ASP.NET 21.11 PHP 05.12 Riistvaralähedane programmeerimine Ajakava Täienduskoolitus on esialgselt kavandatud sügissemestri nädalavahetustel üle nädala TLÜ arvutiklassis, kuid REKKi algatusel võib vajadusel püüda ka muid võimalusi leida. Ajakavaks pakume: 10.00-11.30 Õpe Jook + suupiste 11.45-13.15 Õpe Lõuna 14.00-15.30 Õpe Jook + suupiste 15.45-17.15 Õpe Kella 10ks saab enamikust maakondadest (peale Hiiumaa) ka ühiskondliku transpordiga Tallinna kohale. Koolituspäevad 12.09 Andmebaaside teooria alused. Andmebaaside projekteerimine ja programmeerimine (Jaagup Kippar) 10 Andmebaaside kasutuskohad. Andmed ja info. Andmebaaside põhimõisted. Andmebaaside arhitektuur. Ajaloolised andmemudelid, näited. Kasutatavad programmid. Infosüsteemi projekteerimise etapid. 14 Andmebaaside projekteerimine. Kasutajate nõuded, nende ülesmärkimine. Kasutatavad skeemid. Võtmed. Seosed (üks-ühele, üks-mitmele, mitu-mitmele) ning nende vormistamine tabelitena. Andmebaasi normaliseerimine. 13.09 Andmebaaside projekteerimine ja programmeerimine (Jaagup Kippar) 10 Andmebaasi loomine konkreetse näite baasil tunnis. 14 SQL, selle põhilaused ning rakendamine loodud näite juures. Kodutööna andmebaasi projekteerimine lihtsale infosüsteemile (olem-seos diagramm ning selle põhjal 4-10 tabelit) 26.09 Oracle (Väino Liimann) 10 Oracle korporatsioon ja sinna juurdekuuluv. Andmebaaside modelleerimine, kontseptuaalne ja füüsiline mudel. Suhtediagrammid. Normaalkujud, normaliseerimine. 14 SQL Oracle andmebaasikeskkonnas. Loogilised tehted ja tehete järjekord. Mitmesugused funktsioonid. Grupeerimine. Alampäringud. 27.09 Oracle (Väino Liimann) 10 Andmete ja tabelite muutmine SQLi abil. Võtmed, piirangud. Vaated. 14 Indeksid ja optimeerimine. Õigused. Oracle AB HTML rakenduste loomise keskkond. Oracle eksamitega seonduv. Kodutööna päringute komplekt SQLi abil. 10.10 Arendusmudelid + programmeerimise alused (Inga Petuhhov) 10 Programmeerimise põhimõisted, programmeerimisnäited. 14 Andmestruktuurid ja algoritmid. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad. 11.10 UML (Inga Petuhhov) 10 UMLi kasutusvaldkonnad. Süsteemi ulatuse ja nõuete määratlemine, funktsionaalsete nõuete täpsustamine, kasutatavad skeemid. 14 Konkreetsete näidete realiseerimine skeemidena. Tarkvarasüsteemi loogilise objektmudeli koostamine. Kodutööna üks UML-skeem + ühe algoritmi realisatsioon programmikoodina. 24.10 OOP (Jaagup Kippar) 10 Objektorienteeritud programmeerimise võidukäik - kirjeldus ja põhjused, samuti puudused ja nende leevendamine. Tekkinud keeled ja keelelisandused. Klassid ja objektid - näited, kasutamine mitme programmeerimiskeele juures. Virtuaalmasin. 14 Objektorienteeritud programmeerimise põhimõisted, nende kasutamine ja näited. Meetodid, nende väljakutse. Mitmesuguste reaalmaailma objektide kujutamine ja jäljendamine programmikoodis - näited, kasutamine. 25.10 OOP (Jaagup Kippar) 10 Liidesed. Pärilus, ülekate - kasutamine programmides. Ligipääsupiirangud. Erindid. 14 Mitmelõimelised rakendused, võrguprogrammeerimine. Kodutööna üks OOP-klass koos tööd demonstreeriva programmiga 07.11 Märgistuskeeled, XML (Jaagup Kippar) 10 Märgistuskeelte ajalugu, eripära, klassid. XHTML koos CSS-ga. Märgistuskeelte kasutuskohad. XML süntaks, dokumendi puukujuline struktuur. Elemendid ja atribuudid. Mitmesuguste tegelike dokumentide loomine, redaktorid. XML-põhised keeled. 14 XML skeem ja dokumendi valideerimine - reaalsed näited ja harjutused. XSLi abil XMLi dokumentide transformeerimine. Kasutatavad käsklused. 08.11 ASP.NET (Jaagup Kippar) 10 Lihtsa demorakenduse koostamine. ASP.NETi võimalused, rakenduse ülesehitus. Mitmesugused .NET raamistikul töötavad keeled. Andmebaasi väljund ASP.NET lehel. 14 XML-andmete väljund ASP.NET lehel, transformeerimine XSLi abil. SQL-laused ASP.NET raamistikus. LINQ. Kodutööna omakoostatud andmefail ühes XML-põhises keeles. Sellest XSL-i abil väljundi näitamine ASP.NET lehel 21.11 PHP (Jaagup Kippar) 10 Näited PHP põhjal loodud veebilehtedest. Võimalused, piirangud, ohud. Lihtsa kalkulaatori loomine PHP abil. Andmebaasiväljundi koostamine. Otsimine, sortimine. 14 MySQLi liidesed PHPga suhtlemisel. Turvaohud, lahendused. Mitme seotud andmetabeliga andmebaasi veebiväljundi loomine. 22.11 OOP kasutamine veebirakendustes (Jaagup Kippar) 10 Veebirakenduste suuremaks kasvamisel tekkivad probleemid, näited, võimalikud lahendused. Objektorienteeritud programmeerimise kasutamine veebirakenduse süstematiseerimisel. Näited PHP põhjal. 14 ASP.NET veebirakenduste struktueerimine objektorienteeritud programmeerimise abil. Provaiderid, abiklassid. Kodutöögruppide moodustamine ning teemade valik. Kodutööna grupiga OOP-võimalusi kasutav veebirakendus (esitluskorraks lõpus) 05.12 Riistvaralähedane programmeerimine (Thomas Tasuja) 10 Riistvaralähedase programmeerimise eripära, kasutatavad vahendid. Protsessori seadmete kasutamine. Kahe registriga välisseadme kasutamine; 14 Katkestuse programmeerimine. C programmi optimeerimine, assembleri lisamine, näited. 06.12 Andmebaaside ja veebirakenduste haldamine (Jaagup Kippar) 10 MySQLi paigaldamine. Kasutajad ja õigused vastavalt aadressidele. Baaside loomine. Varundamine ja taastamine. Apache ja PHP paigaldamine, seadistamine. Muude andmebaaside kasutamine PHP abil. Olemasoleva veebirakenduse ülespanek. Oma veebirakenduse kohandamine mugavaks ülespanekuks uues serveris. 14 Microsoft SQL Serveri paigaldamine. Kasutajad ja õigused. Optimeerimine, varundamine. ASP.NET lehtede käivitamine IIS abil, ühendamine SQL Serveriga. Olemasoleva veebirakenduse ülespanek. 09.01 Teemasid kokkuvõttev seminar (Jaagup Kippar) Valminud veebirakenduste esitlemine. Seminari tarbeks on koostatud kursusel läbitud teemade põhjal kordamisküsimused. Iga osaleja peaks suutma vähemalt pooltel teemadel sõna võtta ning seletada omamõeldud/tehtud näidete põhjal põhisisu. Veebirakenduse esitlemisel iga grupp tutvustab oma rakenduse kasutuskohti, ülesehitust, samuti rakendust ennast. Vastatakse nii kaasõppurite kui lektori küsimustele. Sarnased koolitused Täiskasvanud õppureid koolitab ülikool pidevalt - seda nii bakalaureuse- , magistri- kui ka doktoritasemel. Samuti on siinse hankega seotud teemad enamikus ülikoolis sarnaste kursustega kaetud. Ning Avatud Ülikooli kaudu saab pea iga ülikooli sees toimuvat kursust vaadata kui avalikku koolitust, nii et selles mõttes on pidev kogemus olemas. Otseselt koolitusega seotud kursusteks on "Andmebaaside projekteerimine", "Andmebaaside võrguliidesed (Oracle)", "Programmeerimise alused", "Tarkvaratehnika (UML)", "Veebiprogrammeerimine (PHP)", ".NET raamistik (ASP.NET)" ning "Riistvaralähedane programmeerimine". Mõnevõrra on TLÜ Informaatika Instituut korraldanud ka väljapoole suunatud täienduskoolituskursusi. Käesoleval aastal käib õpetajatele suunatud Macintoshi võimalusi tutvustav koolituste sari, kus kord kuus võetakse ette üks teemavaldkond. Paaril viimasel aastal on mitmele Statistikaameti grupile peetud tellitud koolitusi VBA ning statistika teemadel - neil juhtudel on küll enamasti lektor käinud kliendi juures õpet suunamas. Praeguse kutseõpetajate koolitusega küllalt sarnane koolitus oli suunatud üldhariduskoolide arvutiõpetajatele veebiprogrammeerimise teemadel sügisel 2006, kus 40 kontakttunni jooksul käidi läbi tähtsamad teemad, mis interaktiivsete veebilehtede koostamiseks vaja. Enne seda oli veel mitmeid Tiigrihüppe raames korraldatud koolitusi kooliõpetajatele: Javaskript, veebilehtede koostamine, kontoritarkvara.