Motivatsioonikiri TLÜ Informaatika Instituudi lektori kohale kandideerimise põhjuste ja tulevikuplaanide kohta detsembris 2009. Samale ametikohale viie aasta eest kandideerides mõtlesin seonduvad teemad küllalt põhjalikult läbi ning mõtted said kirja tookordsetes kandideerimisdokumentides olevasse eneseanalüüsi kirjutisse http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/oma/too/05/04/kandideerimine/eneseanalyys.txt Suur osa põhjustest, soovidest ja arvamustest on samaks jäänud ja kehtivad endiselt. Siia lisan erinevused ja täiendavad rõhutused. Tookord kavandatud uute valdkondadega tutvumise ring on asja ette läinud. Võin tunnistada, et olen mitmegi tehnoloogia juures teadlikum ja küpsem kui viie aasta eest. Samas olen tõenäoliselt jõudnud seisundini, kus millegi uueks ja põnevaks tunnistamine nõuab varasemast tugevamat tõuget. Sest suure osa ettetulevate tehniliste teemade juures tekib äratundmine, et tegemist on ammutuntud võimaluste esitamisega lihtsalt mõnevõrra uues kuues. Seetõttu eelistaksin uue loodetava ametiaja jooksul enam pigem mitte niivõrd enam hulgem uusi tehnoloogiaid oma oskustesalve juurde hankida, vaid minna mõne vajalikumaks osutuvamaga nõnda süviti, et saaksin selles vallas Eesti piires hinnatud spetsialistiks, tuues sealtkaudu kasu nii enesele kui ka Ülikoolile. Arvestades siiski küllalt mitmekesist kogemust arendusvahendite juures, suudan tõenäoliselt endiselt aktuaalsete uute vahenditega kohaneda, neid valikkursustel teistele tutvustada ja sealtkaudu ka enesele kinnistada. Samas ei tunne end saamatuna, kui pean vastama, et pole mõne äkitselt populaarseks saanud programmeerimisvahendiga veel ridagi koodi kirjutanud. Kui vajadus tuleb - küll siis kirjutan. Aga kuni vajadust pole tulnud, seni pigem süvenen mõne juba tuttavama vahendi peensustesse, et sealtkaudu rakenduste loomisel pakkuda rohkem, kui seni lihtsalt teemaga tutvunu seda teha saab. Tagasivaade Viie aasta ees kandideerides ennustasin enesele seitset võimalikku arengusuunda. Tagantjärele vaadates olen nende pea kõigiga tegelenud ning mõnega isegi rohkem, kui tookord loota julgesin. * Keerukad andmebaasirakendused. Süsteemiarhitektiks pole saanud, kuid Veebistuudiumi õpiku kirjutamise raames oli põhjus MS SQL Serveri kaudu küllalt asjalik ring nendele teemadele peale teha. Samuti pidin olude sunnil BCSis MOC ametlike materjalide põhjal läbi viima nädalapikkuse andmebaaside programmeerimise ja optimeerimise kursuse, mis enesele palju juurde andis. Ettevalmistust oli küll kahe kuu jagu, kuid selle eest on nüüd palju julgem sarnaste süsteemide hingeelule peale vaadata. Taaskord kinnitus ütlusele, et annab Jumal ameti, annab ka mõistuse. * Elektroonika ja tehnika programmeerimine. Selle poolega olen ehk algselt mõeldust vähem tegelda jõudnud, kuid mõndagi siiski. Kuulasin Tapio Takala alternatiivsete sisend-väljundseadmete kursust ning andsin lubaduse seda järgmise ringiga vajadusel ise õpetada. Olin Janno Pugi riistvaraprogrammeerimise kursuse loomise lõputöö juhendajaks. ID-kaardiga seotud rakendusi on mitmest minu juhendatavast tööst läbi käinud. Ning Reaalkoolis õpetades puutun kokku ka robootikapoistega, kes vastavate komplektide abil tegelikele seadmetele programme kirjutavad. * .NET platvorm. Microsofti ja BCSi tellimuse tõttu oli põhjust selle platvormi võimalused ja rakendused mitut pidi läbi hekseldada. Erki Savisaarega kahasse kirjutasime põhjaliku õpiku, mis mõeldud keskkoolirahvale. Kuid mille peatükke annab edukalt ka kõrgkoolide (valik)kursuste raames kasutada. Samuti sooritasin neli sealset sertifikaadieksamit, mis andsid kokku sertifikaadikursuste õpetamise õiguse (MCT), samuti tehnoloogiaspetsialisti tiitli (MCP). Jõudsin nõnda kaugele, et suudan näidata mitmete lahenduste lihtsat loomist. Samas kujutan ette ka süsteemis tekkivat keerukust täpsemate seadistuste korral. * Loodusteaduslik andmeanalüüs. Teiste teemade kõrval on seda ikka vaja läinud. Kuid tunnen, et nendel teemadel olen edaspidi võimeline palju enamaks kui siiani ette võtnud olen. * Geoinfosüsteemid ja GPS-rakendused. Tagging Tallinna nimelise projekti kavandamise tõttu sain Mauri Kaipaise tellimusel mitmeid selleteemalisi prototüüpe kirjutada. Samuti olen üliõpilastega skriptkeelte tundides katsetanud Google kaardirakenduste kasutamist. Sellegipoolest suudan vajadusel ja me ülikoolist Geoökoloogia eriala kartograafia osast saadud kogemuste toel tunduvalt keerukamaid asukohapõhiseid rakendusi kokku panna. * Multimeediumi programmeerimine Praeguse ametiaja jooksul jõudsin põhjalikumat tutvust teha Adobe Flexiga - ActionScript3 ning MXML kujunduskeele võimalusi ühendava veebiraamistikuga. Valikkursuses tutvustasin teemat teistelegi. Samuti olin Daniel Labo vastavateemalise lõputöö juhendaja. Me instituudis kavandatav Adobe tööriistakomplekti muretsemine aga võimaldab sealseid graafilisi vahendeid ja arenduskeskkonda kavandatavates kursustes mõnevõrra julgemini kasutada. Samuti tegin enesele selgeks Flexi Microsoftipoolse konkurendi Silverlighti põhitõed ja mõistan vastavalt vajadusele nende abil rakendusi kokku panna ning teisigi juhendada. * Reaalajasüsteemid Suhteliselt unarusse jäänud teema. Ehkki veebiprogrammeerimise ning serverirakenduste juures selle mõningaid põhielemente kasutan sageli ning orienteerun põhimõistete süsteemis. Põhjalikum tegelemine aga eeldaks mõnes vastavas projektis osalemist. Kavandatavad teemad Järgnevalt mõningane loetelu, millega lähiaastatel lähemat tegelemist pean põnevaks ja küllalt tõenäoliseks. * Veebiraamistikud Veebilehtede kokkupanekuks on loodud hulgaliselt abivahendeid nii kliendi kui ka serveri poolele. Samanimelises valikkursuses 2008. aasta sügisel suutsin usinate üliõpilasettekandjate abiga anda kuulajatele ülevaate tol ajal levinumate ja asjalikumate mugavalt kasutatavate raamistike kohta. Vahepeal olen aga projektide ning ainete ettevalmistamise käigus mitmessegi neist sügavamalt kaevanud (Flex, Google API). Samuti juhendan Haapsalus nt. Prototype ja Scritaculouse teemalist lõputööd. Raamistike arenev ja pakutav varamu paistab aga mitmekülgne olema ning tekitab tahtmise sellesse ise süveneda ning leitut teistelegi tutvustada. * Andmebaasisüsteemid Aastaid olen andmebaase piilunud nö. nurga tagant. Veebiprogrammide kirjutamisel puutun nendega paratamatult kokku. Samuti õppematerjalide loomisel ja kursuste pidamisel olen andmebaaside programmeerimise teooriat mitmelt poolt uudistanud. Samas pole ma veel kordagi õpetanud süstemaatilist täispikka andmebaaside projekteerimise kursust. Samuti puuduvad reaalsed kogemused suurte ja tähtsate reaalsete andmebaaside programmeerimise ja haldamise juures. Tunnen aga, et mõningase ettevalmistuse peale võiksin mõlemaks väljakutseks valmis olla. Vähemasti enesele oleks kasulik mõlemad "kadalipud" korralikult läbi käia - siis oleks üliõpilastele rakenduste loomise juures kindlam süstemaatilisi teadmisi ja tegelikke kogemusi jagada. TTÜs Erki Eessaare värske andmebaaside projekteerimise õpik annab julguse see kursus ka vajadusel võõraste põhjalike materjalide pealt õppuritele selgeks teha. Reaalbaaside kogemuse saamiseks ei aita aga tõenäoliselt muu, kui mõnda aega vastava valdkonna firmas tööd teha. Olgu see siis praktikante juhendades, mõne projekti kaudu või muul moel. * Graafikamootorid Graafiliste rakenduste loomiseks on tekkinud hulgaliselt abivahendeid. Lihtsalt joonistades/kustutades saab küll lihtsaid animatsioone ja simulatsioone luua. Tõsisteks loomutruudeks reaalajarakendusteks kipub aga niisama kirja pandava võimalustest väheks jääma. Vahelülideks sobivad optimeeritud graafikamootorid, kus võimalik objekte väliste käskude abil juhendada ning võimalikult sujuva pildi eest hoolitseb juba mootor ise. Mõnevõrra olen tutvust teinud vahenditega http://www.jmonkeyengine.com/ ning http://www.ogre3d.org/, kuid sujuvate rakenduste ise loomiseks ning nende loomise teistele õpetamiseks tuleb veel enne ennast õpetada. Vähemasti annab see teema selgekstegemise korral Graafika ja Muusika programmeerimise valikkursusele korraliku täienduse. * Pedagoogika Olen püüdnud end aastaid õpetamas kõrvalt jälgida. Samuti tähele panna ja arvestada kommentaare oma peetud tundide ja kursuste kohta. Mõnda lõiku on üllatavalt kiidetud. Teisalt on jäänud mõnestki praktikumist või isegi kursusest tunne, et sama teemat oleks samale rahvale andnud märgatavalt sobivamalt edasi anda. Mõnikord on see sarnase kursuse juures hiljem ka õnnestunud. Sarnaseid küsimusi ja veidi ka vastuseid on enese jaoks tekkinud ka õppematerjalide koostamise juures. Näiteks Java programmeerimise juures olen kohanud hulgem samateemalisi kuid suhteliselt erisuguse ülesehitusega õppematerjale ning olen nende mõju õppurite juures ka katsetanud. Enesele on tundunud kindlaimaks võimaluseks koostada/valida materjal, kus alustatakse lihtsatest näidetest ja minnakse sammude kaupa keerulisema suunas, püüdes enamik vajalikust teooriast näidete varal edasi anda ning vaid mõned lõigud eraldi teadmiste süstematiseerimise jaoks kulutada. Oma uusi materjale (XML, PHP) katsetades selgub, et ikkagi kipuvad mõned näited liialt pikaks ja kiire mõistmise jaoks mahukaks minema - aga eks siis katsun jälle uusi ja paremaid teha. Ühtpidi on tahtmine välja uurida, et "kuidas siis ikkagi õige on". Loodetavasti ikka veel hulgem õpetamise aastaid ees ning hea oleks ju neil aastatel õppurite jaoks võimalikult sobivam lähenemisviis leida. Teisalt aga mõne koha pealt tekib kiusatus oma leiutatud "häid jalgrattaid" ka teistele õpetajatele edasi anda. 5-10 aasta eest kirjutasin tosin artiklit Hariduslisti. Suur osa neist avaldati ka Õpetajate lehes ning lugejatelt sain mitmekülgset toetavat ja suunavat tagasisidet. Kui "vaim" uuesti peale tuleb, siis tunnen, et oleks ehk paras aeg seda aktiivsemat perioodi korrata - aitaks eneses selgusele jõuda ning loodetavasti toetaks oma näidete ja arvamustega ka kümneid Eestimaa õpetajaid. Nagu ülikoolides kombeks, kannataks siis teemadest kokkuvõtva võõrkeelse artikli kirjutada ka rahvusvahelise levikuga ajakirja - kuigi seda iseenesest omaette eesmärgiks ei sea. Pigem püüan jääda oma informaatika didaktika magistrikraadi tasemele, ehk siis katsun olla kodumaal piiratud valdkonnas tunnustatud meister. * Arvutimuusika Oma muusika- ja arvutioskused on siiani suurelt jaolt eri radu pidi käinud. Vahetevahel oma tarbeks mõne noodi kirjutan ning valikkursuse raames genereerime ja töötleme ka mõningaid MIDI-faile, kuid tunnen, et võiksin märgatavalt enamaks võimeline olla. Tallinna 37. Keskkooli muusikaklassi haridus + korralik kokkupuude koori- ja rahvamuusikaga ühendatuna töökohaga Informaatika Instituudis peaks ju hea komplekti andma. Avo Ulviku käest olen ka helitöötluse põhiteadmised kätte saanud. Alles "oraste" peal on Tiina Selkega räägitud plaan, et võiksin tulevaste muusikaõpetajatega koos uudistada helide sünteesimise ning lugude loomise ja seadmise rakendusi. Et nemad saaksid seda edaspidi julgemalt koos oma kooliõpilastega teha. Bassimängija kogemus tuleb taustaharmoonia paika sättimisel kindlasti kasuks. Esialgu on ainult mõtted ja põnevus ja lootus, et nende programmide reaalseks katsetamiseks ja kursuse kokkupanekuks ka piisavalt aega jääb. Mis tegelikult välja tuleb, eks see selgub lähiaastatel. * Miniseadmed Mobiiliprogramme kirjutan vahelduva eduga 2003ndast aastast alates. Aastatega on tavainimestel suhteliselt vabalt kasutada olevaid seadmetüüpe juurde tulnud mitmeid. GPS, (veebi)kaamera, "nutifonid". Samuti näiteks Jablotroni andurid, mida kodustes turvalahendustes kasutatakse. 2009nda sügisest kaasati mind TLÜ Rakvere Kolledzi veetavasse "Targa maja" projekti, kus mitmesuguste kavalate lahenduste abil püütakse ehitatav maja ökonoomseks ning kasutajale mugavaks muuta. Kuna andsin nõusoleku IMKE sisend-väljundseadmete kursuse vedamiseks, siis järelikult tuleb see valdkond omale piisavalt selgeks teha, et omal oleks piisav toetuspind olemas ning võimalus ja julgus teisigi suunata. Õppetöö Ainete ülesehituse, motivatsiooni, hindamise, ülesannete ning isikuomaduste suhtes on mõtted küllalt sarnaseks jäänud viie aasta eest kirja panduga. Motiveerimise poolest pean rõhutamist väärivaks, et rohkem tasuks tähelepanu pöörata hinnetest sõltumatule toetamisele/taganttorkimisele. Hea praktikakoha pakkumine või soovitus tulevasele töökohale on üks võimalustest, mis on ka mitmele innustavalt mõjunud. Samuti oma tööga mõnelt konkursilt tulemuse või hinnangu saamine aitab üliõpilasel vahel oma maailmapilti korrastada. Hindamise poolest leian, et varem kehtinud süsteem oli mõistlikum kui praegune. Kus "5" oli "väga hea" ning polnud põhjust lihtsalt korralikku tööd "suurepärasest" eristada. Et kui korralikult kaasa töötab ja oma asjadega hakkama saab, siis võiks igaüks kõrgeima hinde kätte saada muretsemata, et ta oleks pidanud veel äkki kusagilt natuke ei-tea-mida pingutama. Need täiendavad kiitused/motivaatorid olgugi pigem temaatilisteks erilisteks juhtumiteks, mis toimivad ainepunktide ja matriklite süsteemist sõltumatult inimlike hinnangute ja tähelepanekute peal. Ühised üritused Üliõpilastega olen paaril viimasel aastal aega koos veetma juhtunud pigem Haapsalus ning sealtkaudu nendega ka ehk tihedama kontakti saanud. Tallinnas on rohkem põhjust pärast loengut kohe koju kiirustada, sest põnnile on kasulik enne magama jäämist veel veidi aega isaga mürgeldada. Aga eks ajad muutuvad ning ehk jõuan ka Tallinna õppuritega millalgi koos taas lugusid vesta, maailma asju arutada ning hommikuni laulda. Muusikaliste kalduvustega paistavad neist olema mitmedki. Ametivalik Viimase viie aasta jooksul on mulle päris mitmeid tööpakkumisi tehtud. Mõni on isegi uurinud, et kas mul on midagi viga, et ma riigiametis õpetajana leiba teenin. Arvestasin, millised oleksid muude ametite juures kulud ja tulud enese jaoks. Peamised õppejõu töö eelised: * Klassis olev aktiivne rahvas aitab end ka pika tööpäeva jooksul tegusana hoida. Üksinda arvuti taga nokitsedes kipub juba pärast kuuendat tundi vaim väsima. * Õpetaja pikk puhkus - hädavajalik näiteks maakodu ehitamisel. Mõne aasta eest püüti mind näiteks mobiilseadmete programmeerijaks värvata ning tehti reklaami, et neil on 7 päeva lisapuhkust. Uurisin, et kui palju see siis kokku teeb. Vastati, et 28 asemel 35. Sellepeale naeratasin, ning ütlesin, et töötan õpetajana :-) * Tänu HTKle ja valikainetele on küllalt palju põhjusi ja võimalusi enese värsketel teemadel vormis hoidmiseks. * Konspekte kirjutada ja muul viisil tunde ette valmistada saab sülearvutiga igal ajal ja igal pool - nõnda võimalik näiteks pikkade sõitude aega kasulikult rakendada. Välismaal töötamise puhul esialgu pakutav ahvatlevalt suur palganumber kahaneb lähemal uurimisel üpris kiiresti. Sest sealt tuleb maha arvutada suured maksud, sõidukulud, elamiskulud võõrsil, eluasemekulud võõrsil ja kodus, samuti sõitudele kulunud aeg ning võimatus õhtuti pilli mängida. Lisaks nagunii ei taha pere juurest ega kodumaalt pikemaks ära olla. Eesti firmadele olen siiani ütelnud, et mul on 2010. aasta suveni kindel siduv leping olemas. Kui tunnevad mu vastu lähemat huvi, esitagu oma pakkumine 2010. aasta kevadel. Eks näis, kui paljud neist kümnekonnast küsijast enam MaSu tingimustes tööjõudu vajavad või lihtsalt aasta(te)tagust soovitust mäletavad. Igatahes tuleb neil arvestada, et ma ei tööta õppejõuna sellepärast, et mul kusagil mujal olla pole, vaid et õpetajatööl on minu jaoks hulk eelpoolloetletud häid külgi. Asjalik praktika mõnes firmas tuleb muidugi spetsialistioskuste seisukohalt kasuks. Aga HTK ja praktikantide juhendamise kaudu on lootust see lünk ehk hea ettevõtmise korral ka Ülikooli raames senisest paremini täita. Kokkuvõtteks Eelnenud viie valitud lektoriaastaga õnnestus mitu uut teemat omale juurde haarata. Nüüd kandideerides soovin tungida juba tuttavamate teemade peensustesse ja saada "hinnatud spetsialistiks" - võttes uusi teemasid juurde pigem seetõttu, et mitte valdkonna arengust maha jääda. Samuti soovin lähemalt selgusele jõuda, mida, kuidas ja kellele on võimalikult mõistlik õpetada.