Keila laulupeo regilaul jo - mi - jo - jo - di - ra - so - so di - le - di - di - ra - di - jo - jo Sissejuhatus Avage Harju väravad et saaks tulla maavanemad Rajasalu ja Jõgisoo et saaks tulla Harju mehed Harju valdade ülemad. Üks on veli Harju Jaanist teine rikas Viimsi kandist kolmas kuulus Kuusalusta neljas targast Tallinnasta. Tulge peole külanaised tulge peole vanad miehed Tulge peole suured, väiksed peretütred neitsikesed. Pange selga pidusärki ümber rõõmu ümberikku. Siis saab laulutuli Keila kutsu kõiki Keila manu. Kui me hakkame laulemaie laulemaie luulemaie kihelkond tuleb kuulamaie vallakond tuleb vaatamaie. Anija Anija on uuem paika uuemad on mõisahooned. Rauaruun on sõitnud Kehras aastat sadanelikümmend. Kehrast pärit näitlejad on Tõnu Aav ja Laine Mägi tantsumemm Helmi Hindrikus muusikud on raudsed Rauad laulujuhid Epp ja Liivi tantsujuhid Sirje, Tiina kõikjale on rõõmu toonud kõiki lapsi lustil hoidnud "Kehra Nuku" nukuteater. Aegviidu Aegviidu on puhkepaika kus saab oma vaimu toita. Küll mina tunnen kaunist paika Nelijärve matkarada. Põhja-Eesti suusakeskust kus on mõnus liugu lasta. Siin elanud tantsumemme Raudkatsi Anna kenakene. Harku Harkus võimsad kivikangrud kaksi kuulsat kivipanka. Rannamõisa, Türisalu vaatamist on omajagu. Tuntud mõisad Harku, Vääna mõisnikuid et hoia keela. Valitsend siin Uexküllid, Taubed ning ka Stackelbergid. Rannamõis on puhkeala juba mitusada aastat. Mis on nende välja päälla? Tuletorn on välja päälla. Plingi Suurupi tuleke näita teed sa laevadele. Kes on meie kaunid naised? Need on Meretuule naised. Ilmavalgust näind siin Krusten kes on tuntud kirjanikku. Sirje Roomet rahvamuusik Rüütelmaa Valdo - puhkpilli mehi. Kalev jazzukorraldaja. Jõelähtme Jõelähtme tore valda kus on vanim linnamägi. Kaksituhat aastat vana vägevaim Jägala juga. Lisaks suurim karstiala. Siin on ilmavalgust näinud tähtis Balthazar Russow Liivimaa kroonika autor. Ramjala Mai teind näitemängu õigest viisi õpetanud näitlejateks kasvatanud. Vallal oma laulupidu kus koorid kõlama pandud. Taktikeppe vibutanud Leilit-Aaret, Nurga Ahto. Meistri Erki, Lassi Meeli. Tantsijad on traaveldanud Erika, Svetlana, Mirjam. Kas te teate, mis on Neemel? Seal on võimas külaelu. Keila Keila esimene Harju linna tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa. Esimene linnapea Johannes Tähe Keila esimene luterlik kihelkond Keila lähistel Lutheri sammas seisnud sada viiskümmend aastat Tuhat kaheksasada kaheksakümmend viisi toimus esimene laulupidu. Pidu juhtis Konstatin Türnpu koorijuhte olnud palju Gustav Kulp ja Rudolf Oja. Meil on küla lauluväljak kus me täna kokku saame. Külas elab Katrin Sassi peo peakorraldaja. Neil oli Neeme Laanepõldu Keila oma helilooja. Kirberi Koit oli lauluisa Moosekant on Andrus Teppo kes me lapsi õpetamas. Pihlamets teeb segakoori Karras rahvamusast hoolib. Näitemängu vanast ajast Baumani Ruts on algataja. Keilas on Harjumaa muuseum mis me vaimu alal hoiab. Maakonna raamatukogust võta jutt, mis pole kodust. Nooremad kuulsused Keilast Getter Jaani ja Jan Uuspõld Keila vald Mõistke, mõistke, mehed noored kus on kõige vanem valda kus elati ammust aega juba neljatuhat aastat. Ütlen uuest ümber jälle, et see on ju Keila valda kus elati vanuigi muitsel ajal õnnelikult. Kiriku kõrval kaksi kõrtsi oli ka oma postijaama. Sõitis läbi raudaruuna Tallinnast Paldiski linna. Kauneim Keila-Joa mõisa ku-s rippsildade kontsert. Ohtu mõisas tehakse teatrit. Vallas oma Heliküla, kus aetakse Pärdi rida. Türnpu sündind Keila vallas. Lahepere lained löövad lõõritavad laulvad liivad. Tantsijate tantsitaja Reet Leemets, utsitaja. Kernu Kernu vald on üsna väike kuid ka seal on paistmas päike. Kõik te teate Laitse mõisa seal saab palju süüa, juua. Ruila mõisas asub kooli Leelo Tungal elab hoovil. Kui sa sõidad Kernust mööda Rootsi kuninga kepp sind saadab nimeks Kernu kadakas. Suure põhjasõja ajal Rootsi kuninga istutatud. Kes on habemega mehed? Karu Enn on vallavanem, Tauno Kangro kõva skulptor. Habemeta Pearu Paulus meitelt Keila poole kadus. Laulustuudio "Sirjelind" Nokkur teab, mis on ta hind. Ruilas koos käib segakoor, mis ei ole enam noor. Kiili Vald on meil Tallinna serval Kullakallid kiilitajad Luige Kangru vallutajad Rahva Võidu anastajad juba kaksikümmend aastat. Alevikke kolm on loodud kolmteist küla vastu pannud. Mõisad Saustis ja Nabalas Kiilis kaunis rahvamaja. Rahvamajas tegutsevad kammerkoor ja naisansambel tantsurühm ja kunstikamber. Triinu, Nelet, Antonidat kõiki tahame me kiita. Kõik ei ole väga kuulsad see-eest väga toredad nad. Kunstikoolis lapsi palju õpetajad ei ole valjud Juhatab neid Lauri Kivil temagi meil mängib pilli. Kose Kose vald on Nõiavalda Nõiakaevul viheldakse juba kolmetuhat aastat elame kõik karstialal Sinialliku lähedal. Vallas olid kanged mehed miehed kui see suuri kuuski. Tiesenhusenid, Uexküllid Meresõitja Kotzebue ja leiutaja von Manteuffel. Maadleja Tõnu Võimula Altermann oli lavastaja. Mati Kõrts on kuulus tenor Näitleja Maarika Vaarik. Kõrgeim kuusk Vello Jõgisoo. Laulupeole tulnud koorid tantsijad ja pillimehed koolilaste juhendajad. Oru kooli Tiinakene Kose koolist Anne Heli. Varbad villi tantsitud kannad katki hõõrutud Kadrikene, Leidakene, Anneli ja Maarika. Kostke teie pillihääled üle Harju, üle Keila Juta, Angela ja Glaire Karin lõõtsatõmbaja Olev pillimeestega. Kuusalu Kuusalu on kuulus kohti mainitud ju muinasajal. Tuntud Muuksi linnamägi Kiiu mõis ja Mungatorni. Kolga mõisas valitsenud Steinbockide suguvõsa. Suvel kaunid supelrannad sügisel on seenemetsad. Kuusalu miehed pillimehed puhuvad jo sada aastat. Sama kõvad laulumiehed laulavad jo sada aastat. Kuusalus sündind helisepad - Lepnurme Hugo, Veljo Tormis. Taktikeppe kaua hoidnud Mare Russak, Taavi Esko. Tantsurütmi utsitanud Kippari Rein ja Tõnu Lindvet. Tantsijad on väga hinnas kodus, külas, maal ja linnas. Järjest kasvatavad väge meeliülendavalt äge. Kolgaküla kange rahvas panid püsti rahvamaja. Meil on vallas oma skulptor nimeks Seaküla Simson. Kalurikülad Turbuneeme, Viinistu ja Tapurla. Viinistus on uhke muuseum kunstikogu õige kallis asju ajab seal Manitski. Kõue vald Päike kuldab Kõue kuma kaunis loodus matkarajad. Veehoidla on Paunkülas kalastus käib Kiruveres. Siit leiti Ardu inime vanim vene kirve ajast. Tuntud mõisad Paunküla, Harmi Kotzebue elas Triigi mõisas. Valda juhib Oti Valdmaa vallas tore laulurahvas laulukoore juhib Kerli. Loksa linn Läksin metsa kõndima ja Loksa linna otsima. Leidsin Loksa mere äärest mere kaldalt kaunikese. Linna juhib Värner Lootsmann meie vana maavanem. Linnas kuulus laevatehas üle saja aasta vana. Loksal väiksed vellekesed põlvepikku poisikesed. Nimeks neil oli Tõnu, Mikku ühisnimeks Mikiverid. Andre Raidi koorijuhti Harju poolt on auguline seest on siiruviiruline pealt on kullakarvaline. Rannamännid kiigutajad Lauri Metus laulutaja. Maardu Juba kaheksasada aastat siin on olnud Maardu ala, jääb Tallinna külje alla. Siin elavad vennakesed vennaksesed, sõsarakesed. Kõik ühtse suure perena kogukonnad erinevad. Tatari, Ukraina, Vene Valgevene ja Udmurdi Georgi Bõstrovi targal nõul. Maardu mõisas Eesti Pank, sealt saab tuge iga tark. Juba seitsekümmend aastat toodetakse fosforiiti, sealt on saadud väetise väävlit. Nüüd on Maardus uhke sadam laevu tuleb igast rajast. Kaupadest neil täis on lastid, kulla, hõbedate kastid. Kust see Tallinn sooja võtab? Ikka Iru Elektrijaamast. Kallis eit on kasvatanud ja siis tarka tantsitanud, üva eit on üpitanud. Virve, Ahto, Viive, Merike kõvad koori-näitejuhid. Nukuteater Veer ja Špaaga Jevgenia neil juhendaja. Üle maa on kuulsust kogund Sorotšintšõ aastalaat. Trummid tuuakse tubaje parabantšik põrmandalle Saad elama, saad olema. Saiad salvavad südame mesileivad murravad meele. Nissi vald Läänepoolseim vald on Nissi Harju esimene koor loodi Nissis aastat sada viiskümmend vana Äge puhkpill Nissi trollid dirigendiks Tõnu Saller Tubli tegija Ivetta kellel lauljaid käisest võtta. Staažikam on naiskoor Nelli Laul teeb Nelli meeled rõõmsaks Dirigendiks auväärt Tõnu kes on kogend omajagu. Kammerkoor ka Riisiperes hoolivad nad lustist, laulust. Reisimisest peavad lugu siis on hoopis teine lugu. Kõiki tantsurühmi juhib Piret Kunts, kel tantsupisik. Tants on sidund, tants on liitnud Sõlmida kui kaunist vööda kirja sisse õpetusi. Täna hõiskame kõik koossa kutsume teid tantsuringi Anne juhib rahvamaja rohkem pole talle vaja. Padise Lähme, lähme, käime käime millal Padisele saame? Padisel juba keskiajast asus klooster munkadele. Seitsesada aastat peetud mõisa mida Rammid valitsenud Sadu seini sammeldunud pime piidad püsti pannud. Siit on läinud kirja jäljed koolmeistrite kooli jäljed. Põhja-Eesti murdekirja läind Forseliuse aabitsasse. Lähme, lähme, käime, käime Risti-Madise kiriku maile Igas ladvas laululindu igas tipus koorijuhti. Kuulsad mehed Õunroosid, teised kuulsad Ridbeckid. Nemad koore juhatanud vaimu kõrgel hoidanud. Hüüa vastu hiiekene, kõmise, kõmise kõrbekene. Paldiski Suur Pankri otsa peal ja Väike Pakri külje peal. Paldiski kalju pealla seal need hülged istuvad ja merekoerad kükitavad. Neid lõid laksu lainedesse ja lõid pauku paatidesse. Viikingid ja hülgekütid Peeter Esimene Vene tsaari hakkas kindlust ehitama sadamat siin kindlustama. Nimeks sai Baltiiski Port Külas käinud Vene tsaarid uhkemaista uhkemaida. Siin on noorepõlve veetnud kuulus skulptor Adamson maalikunstnik Haavamägi Paldiskist saab Rootsimaale. Seal on meie kaitsevägi Muusikakool päris tugev õppida saab mitmeid pille. Raasiku Aeg neil algab keskiajast seal on kaksi alevikku Raasiku ja Aruküla. Juba kolmesada aastat on siin kokku kooli peetud. Vallas asub kolmi mõisat Raasiku, Peningi, Aruküla. Elanud siin Eenpalu Kaarel. Ernesaks ja Trumbi Juhan, need me sõbrad heliloojad. Lisaks kirjaneitsi Veera, kellel teoseid hoia-keela. Andre Sepp läks riigikokku suurde saali sõna võtma. Rae vald Rae vallas nõiakivi kus on mitusada lohku. Kivi haigust peletama, õnne õue, põue laskma. Vanim Eesti tammi Raes on viisituhat aastat vana. Pirita voolab läbi valla ja ka läbi maakonna, jõgi - valdade ühendaja. Jüri pastor Anton Helle Saksa piibli eestistaja Eesti kultuuri kujundaja. Vanim muusikaselts on Jüris enne esimest laulupidu. Jüris kuulsad segakoorid käind kolmandas laulupidus. Rae kultuuri edendanud Ants Pajos ja Jaan Viskepuu. Siin on sündind Põldmäe Rudolf Eesti tuntuim folkloristi. Ja veel tublid koorijuhid vennakesed Ratassepad. Tubli naine on Ruth Ridbeck kes on koorid kokku toonud. Üle Eesti tuntud aga tantsujuhti Pihu Linda. Saku Saku vallal suuri ala hõlmab neljakümmet küla. Sakut läbib Keila jõgi ja on kaksi rabajärve. Saku mõis on üsna vana juba viisisada aastat. Tuntust omab õlletehas õlut joovad noored, vanad. Kartulisorte aretame tõuloomi parandame. Vana koorijuht oli Wurmberg hiljem Jürissaare Ottniel. Kinga Jaak pilli puhuja pasunapoiste õpetaja. Tema tööd nüüd Ants jätkab. Laura kannelimängija Anneli ilutegija. Urmikene koorijuhti. Marianne juhtimisel kogu vald on hoolitsetud. Saue Saue linn on pisikene linna vapil tõrukene. Ta on üsna noorukene kaksikümmend aastat turjal. Sündmusi neil üsna mitu Saue Sõlg ja Savipäeva. Elu täis on hoogu, lusti elu täis on tähti, stiili, elu täis on soojust, tippe. Tippudeks on Harry Illak, Grete Põldma, Kristi Liivik. Elu täis neil lusti, hoogu. Kas sa tead, kes Sauelt pärit Madis Milling - näitleja Mati Palm see laulab bassi. Saue vald Saue valda minna maldad kui sa tahad lauleleda. Tiina laulu juhatab ja rahvas jalga keerutab. Seltsimajad on neil Maidlas Jõgisool ja Vanamõisas. Kus ka laata peetakse ning laiskust ära aetakse. Sügiskuld ja Pihlamari need on memme-taadi klubid. Vald on pikk ja rahvast täis palju pealinnas tööl käib. Vasalemma Kui sa jõuad Vasalemma siis sa märkad kaunist mõisa gootistiilis mõisahoone. Aastaid seal on peetud kooli Ämarist saab lennuväli kust me saame NATOlt abi. Vasalemma valge marmor kuulsust toonud ikka meil on. Kes aga teinud palju pätti selle paneme me pokri. Vallas asub seltsimaja sealt saab kõike, mida vaja. Lenda, lenda Lepalind tuhat korda palun sind. Mariga või Marita laulukoor on Amica. Viimsi Kes ei ihkaks olla Viimsist olla pärit rikkast vallast Tuhat täkku tõlla ees ja tõllas istub iga mees. Mitu saari Viimsi vallal? Kaksi saari Viimsi vallal. Need on Prangli ja Naissaare Seal on mitu uuta kooli õpilasi üleliia. Viimsi mõisas elanud on kuulus kindral Laidoner. Mõisas asub sõjamuuseum rannal rannarahva muuseum. Tütred tulevad laulemasta poisid tulevad mängimasta. Viiulid need kiuksutamast pasunaid neid puuksutamast. Muusikali tegemaie Ita-Riina juures töötamasta Oti juures mängimasta Reeda juures kiunumasta. Ilm jääb imet vaatamaie küla kõla kuulamaie. Lõputänu Kuulge, kallis Harju rahvas kuulge kallis pererahvas. Meil on tänusõnad öelda kõik see vaeva nägijale lauluviisi laulijaile, tantsusammu tantsijaile, pilliviisi mängijaile. Tänu teile, tegijaile kauni peo loojaile.