Ei mahu koos kaadrisse. 
Tiina Jgeda. 
Phapeva htul esinesid Eesti Televisiooni valimisstuudios Lennart Meri ja Arnold Rtel. Kuigi president andis stuudiosse saabudes oma rivaalile ktt, ei ninud televaatajad neid kordagi krvuti. Algul oli selle vastu Kadrioru ajutrust. Prast lbirkimisi nustus presidendi tiim kahest poliitikust hisklipi vntamisega, kuid siis vedas alt ETV tehnika. 
Lennart ja Arnold on mehed, kelle vahel valitseb tammsaarelik vastasseis. Neid kahte vaadates meenub kulunud tsitaat "Viimsest reliikviast": mitu korda ma pean ht ja sama meest ... 
Kumb mees on parem - sel iginaiselikul dilemmal ei ole eestlaste jaoks hest vastust. Mehed on erinevad ja tidavad eri rolle. Lennart (67) on nagu prints valgel hobusel - peen mees musta kaabu ja valge siidsalliga, kes pillub kalambuure viies keeles. 
Hbedase lakaga Arnold (68) on kui turvaline isa: mistev, heatahtlik, leplik. Arnold kuulab ra maanaiste kurtmised raske elu le.  Eesti rahval on korraga vaja nii Arnold Rtlit kui ka Lennart Merit. Mlema mineviku kallal saavad poliitilised huligaanid hambaid teritada. Ajal, mil Arnold kva rusikaga nidismajandit psti pani ja Moskva lemustega truualamlikult viina viskas, pani ka noor kirjanik nukogumaad kiitvaid lauseid paberile. "Ka kommunistlikus hiskonnas, kikesuutvate masinate ajastul, jb psima fsiline t. Mitte niivrd majandusliku paratamatusena kui tegurina, mis mjustab inimese eetilise palge kujunemist," kirjutas Lennart 1959. aastal reisikirjas "Kobrade ja karakurtide jlgedes". 
Enamasti on Arnold saanud rahvalt rohkem toetuspunkte - nii sotsioloogilistes uurimustes kui ka presidendivalimistel - kui Lennart. Lennart omakorda on alati olnud tugevam poliitilise mblikuvrgu punumises. 
Anekdoodid, mida Arnoldist rgitakse, meenutavad tukti nalju. Lennarti-lood on aga nagu pikantne prantsuse film. Arnold teeb htul he suitsu, Lennartil lheb punast Marlborot sigaret sigareti jrel. Kui Arnold kneleb, siis on raske pikas lausetejorus asja tuuma tabada. Kui Lennart esineb, on iga fraasi taga seitse vihjet. 
Isegi phiseadus ja valimisseadus said kirjutatud nende kahe mehe vgikaikaveost lhtuvalt. Hirm, et rahva lemmik riiki juhtima pseb, valitses juba 1992. aasta presidendivitluses. 
Nii oli see 1992. aasta presidendivalimistel, kus Arnold noppis rohkem hli kui Lennart, Toompeal aga langes vaekauss Lennarti kasuks. Nnda ongi sirgeselgne ja lihtsakoelise mtlemisega Arnold kabinetivitluses kaotajaks jnud. 1991. aasta putipevil sulges Savisaar Rtli sna otseses mttes Kadrioru lossi luku taha ja kskis tal seal paigal psida. Ent ka Rtel ei tahtnud kogu vabastaja oreooli Savisaarele jtta: "Helistasin kindral Melnitukile, putistide erivolinikule. Kskisin kohe vabastada teletorni. Ma andsin talle pool tundi aega, ta ehmus niisugusest kuraasist ra. Siis ta ksis, kas ei saaks tund aega. tlesin "no ladna, egas midagi." 
Meenutame 1990. aasta sgist, mil Tallinna poliitilisi ringkondi raputas afr, mida kauge allusiooni phjal hakati kutsuma Eesti Watergate'iks. Lennart sdistas Arnoldit, et see saadab fakse advokaadibroole, kus ttab endine CIA direktor. 
Oktoobris 1990 pidi Eesti esindus sitma USA presidendi George Bushi juurde. Kadrioru ja Toompea vahel kis naljakas vidujooks, mille vitsid Savisaar ja Meri. Kaks meisterkonspiraatorit tegid ettevalmistusi "pimedas ja teki all", sest Arnold ei tohtinud midagi aimata. Rtel ja Lippmaa, kes ka Ameerikaga sidet pidasid, jid koju ksi laiutades rkima Ida-Virumaa raskest olukorrast. Muide, viis kuud hiljem George Bushi juurde visiiti kavandades mngis Lennart Arnoldile ninanipsu sellega, et lemnukogu presiidiumi esimees ei teadnud tpset peva, millal vlisminister annab talle korralduse lennukisse astuda. Lennart lks ajalukku USA presidendi gloobusele Kamtatka kohale jmeda risti vedamisega. Kui Arnold 1991. aasta mrtsis Bushi juurde judis , siis mletas USA president vaimukat Eesti vlisministrit ja vedas Rtli sellesama gloobuse juurde: nete, mis mister Meri tegi! - No ega seda ei saa maha ka, see ju ehtne paber, polnud kilet ega midagi, - laiutas Rtel ksi. Meri kuulas hapu noga Rtli selja taga tema eestikeelset pressikonverentsi Valge Maja trepil. Ainuke, millega ta Rtlile koha ktte nidata sai, oli USA riigidepartemangu meestega ingliskeelne naljaviskamine, mida Rtel viisakalt naeratades pealt pidi kuulama. 
Lennart ei ole kunagi Arnoldile halastanud. Kui tal 1992. aastal nnestus presidendiks saada, siis Arnold lihtsalt visati Kadrioru lossist vlja. Samal ajal kui Toompeal presidendi nnistuseks hmni mngiti, istus solvatud Arnold ksi oma Kadrioru korteris. Aga Lennart eksis, kui arvas, et vitlus on lppenud. Arnold psib vankumatult sadulas kikidest pilgetest ja pnistest hoolimata. "Rtli valimise korral asetuks Eesti kummalisse postsovetlikku olukorda," theldas EE neli aastat tagasi. Midagi pole muutunud! 
Suur keskmees kaevab riigikogule auku
Hoolimata Toompea-poliitikute vastupidistest kinnitustest, astus riigikogu presidenti valides kolinal mbrisse. Ainsana on rahulolev keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes suutis enamiku rahvasaadikuist naeruvrseks teha ja omavahel lplikult tlli prata. Nd sihib Savisaar erakorralisi valimisi. 
Lindiskandaalist toibunud Savisaar on soojade suveilmadega tublisti kosunud ja oma varasema vormi taastanud. Intriigimeistrina on Savisaar vitmatu, osavuselt jvad talle alla nii arengupartei Tiit Made kui parempoolne Indrek Kannik. Seegi kord tuli Savisaar mngust puhtalt vlja, kuigi suurem osa presidendivalimistega seonduvaid intriige prines just keskerakonna ridadest. Savisaar li kaardid segi, lubades avalikult toetada Siim Kallast, kui too soostub presidendiks kandideerima. Lennart Merit toetada lubanud reformierakond sattus piinlikku olukorda, Kallas pidi testama, et ta ei taha presidendiks saada. 
Veelgi suurema segaduse korraldas Savisaar Toompeal esmaspeva htul. Keskfraktsiooni hutusel asus Isamaaliit aktiivselt musta hobust otsima. Teisipeval aga selgus, et kolmandat kandidaati polegi. Isamaaliidu piinlikuks osaks ji selgitada, kust tuli neile phe mte rahva soosikute Lennart Meri ja Arnold Rtli krvale kedagi kolmandat otsima hakata. 
Noored isamaalased ja eakad maasaadikud vtsid presidendimngu liiga tsiselt ja kogenud Savisaar mngis nad lihtsalt le. 
Keskerakonna jaoks mng alles algab ning presidendivalimiste minek valimiskogu ktte annab selleks suureprase vimaluse. Keskerakonnal on Eesti parteidest kige tugevam allksuste vrk, et teha lobby valdade ja vikelinnade esindajate seas.  See, kelle valib presidendiks valimiskogu, vib sltuda suuresti just Savisaare tahtest. Nii on suurel keskmehel vimalik endale tnuvlglasi tekitada, kellelt saaks hiljem riigikogus htteist vlja pressida. 
Kige tenolisem on, et Savisaar asub kas otsima kolmandat kandidaati vi teeb panuse Rtlile. Kevadel jrgnevate erakorraliste valimiste tulemusena moodustaksid aga uue valitsuse endised kolhoosijuhid kahasse Savisaare parteisse koondunud endiste komsomolitegelastega. 

Saarlane sdib Rootsi telekomiga
Mihkel Krmas
Saaremaalt prit siderimees Tnis Palts peab ristisda Rootsi riikliku telekomi Teliaga. Tema meelest sai riik Telia tulekuga siinsele kaabel-tv turule miljardeid kroone kahju. 
Eesti kinodes naerutab naljavend Jim Carrey filmis "Kaablikutt" vaatajaid kaabelTV ndrameelse montrina. Saalisistuja ei aimagi, milline vimuvitlus etendub Eesti telekomirimeeste ja sideministeeriumi kabinettides. Panus pole ainult tuhanded pealinna telehuvilised, vaid ka telefonimonopol. Mdunud ndalal sndis kaks konkureerivat kaabelTV firmade liitu. Rootsi ja juudi kapitali esindajatena on lepitamatult vastamisi kaks Eesti meest - Telia/Starmani juht Peeter Kern ja Levicomi juht Tnis Palts. Palts kinnitab, et isiklikult ei ole tal Kerni vastu midagi. "Ma olen valmis sdima Teliaga," kinnitab ta gedalt telefonis.
Paltsi vasallid on neli firmat, kelle nimesid ta avaldamast keeldub. Kerni liitlased on kmme firmat videtavasti 20_000 vaatajaga peamiselt maapiirkondadest. 
"Ma ei tea, kes (Eesti Kaabeltelevisiooni Ettevtete Liitu) kuuluvad, ilmselt Palts, Palts, Palts ja Palts," kommenteerib Kern sapiselt. Palts ei j vlgu: - Starmani kaudu kontrollib (Eesti Kaabeltelevisiooni Operaatorite Liitu) Telia. Nende eesmrk oli saada Eesti Kaabeltelevisooni Ettevtete Liidu nimi ja selle sildi all avalikkust Telia kasuks mjutama hakata. "Telia sigatseb Eesti riigis! Mitte et Rootsi kapital on halb. Ei! Telia kapital on halb , sest ta ei saa konkurentsi luua. Osalemine nii Eesti Telefonis kui ka kaabeltelevisioonifirmas vtab riigilt vimaluse tita Euroopa Liidu nudmised konkurentsi loomisel telekommunikatsiooni valdkonnas," omandab Palts prohveti ilme, kui ta esmaspeva hilishtul intervjuud annab. 
Solvunud Kern viskas Levicomi juhi oma liidu asutamiskoosolekult vlja, sest too oli pev varem registreerinud samanimelise liidu. 
Vastakas on ka konkurentide pilt kaabelTV turust. Paltsi liidul olevat 75_000 klienti, mis on le poole klientidest. Kern teab aga rkida , et Eestis on vaid 62_000 kaabelTV abonenti ja lubab Paltsi eksitava info eest kohtusse kaevata. 
Vitlus telefoniside prast
Mne asjatundja arvates pole praegu kaalul mitte kaablikanalite vaatajad, vaid konkureeriva telefonivrgu loomine. TV-kaableid pidi saab ka telefonisignaale edastada. Seega on kaablisja taga Eesti Telefoni omaga konkureeriva (parema?) vrgu loomine. Sjakirve kaevas juuli alguses vlja Telia, kes investeerib 28 miljonit krooni Tallinna suuruselt teise kaabelTV firmasse Starman. Eesmrk - viia telekaabel kuue kuuga 50_000 Tallinna kodusse. 
Sellega astus Telia valusalt varvastele Levicomi ttarfirmale Tallinna Kaabeltelevisioon, kes tahab kahe Iisraeli firma rahaga juludeks kaabeldada isme ja jtkata tempoga 5000 kodu kuus. Kogu projekt maksab 200 miljoni krooni ringis. 
Tallinna Kaabeltelevisioon vib Paltsi snul tehniliselt juba tna alternatiivset telefoniteenust pakkuda. Kohe, kui poliitikud annavad asjale rohelise tule, kavatseb Palts ka seda teha. - Raha taga asi ei seisa, - omandab Paltsi jutt laia joone. 
Telia topeltmng
"Prast Telia investeeringut Starmani kukkus Eesti Telefoni mgihind nulli ehk riik sai miljardeid kroone kahjumit. Ta tmbab kliendid le, sest on parem vrk vlja pakkuda, mrgib Palts ja pakub vlja, et Telial eesmrk on kas Eesti Telefon phja lasta vi vltida konkurentsi teket. Telia on Eesti Telefoni osanik. Oma pretensioonid andis Palts sideministrile ja konkurentsiameti peadirektorile. 
Rootslased kinnitavad aga, et traadiga telefonile konkurentsi nad Starmani kaudu ei paku. Eesti Telefoni asutamisdokumentide hulgas on leping, kus partnerid kohustuvad seda mitte tegema. 
"Kui Eesti oleks Euroopa Liidu liige, siis ei saaks Telia kaablirisse minna," kuulutab Palts jttes mulje juetust vihast. 
Investeering kaabeltelefirmasse Starman tehti Eesti sideministeeriumi informeerimata. Neid ei kutsutud isegi presentatsioonile Tallinna raekojas. Selle asemel pidas Teliat listava kne oma Rootsi-meelsuses reastus tuntud riigittaja, Eesti Telekomi peadirektor Toomas Smera. "Vibolla tegi ta seda lollusest, ma ei tea," arutleb Palts poolvaljult. "Ma sain siis teada, kui mind allakirjutamisele kutsuti," vidab Smera. 
Miks eelistas riik Teliat
Rootslased tulid siia Eesti Telefoni loomisel koos Soome Telega. Nd vidavad Telia vastased, et Eesti Telekom on kest antud vileivahinnaga. 
"See on tiesti absurdne jutt! 1992. aastal saime vga hea hinna. Siis oli veel nukogude vim, kurat!" saavutab Smera hl krgpunkti. Lbirkimised algasid rublaajal. Leping slmiti siis, kui kroon oli kibinud kuus kuud. 
Smera tlust mda eelistati soomlasi-rootslasi, kuna nood nustusid arendama nii sisemaist kui rahvusvahelist telefonisidet. Teised pakkujad noolisid ainult rahvusvahelist sidet. 
Eesti Telefoni kmneaastase riplaani tegi Coopers&Lybrand.  Maailmapank, EBRD, Rahvusvaheline Elekterside Liit, rahvusvaheliselt tunnustatud konsultatsioonifirmad, loetleb Smera plaani toetajaid. 
Tna on Telia osalusega firmadel (AS Eesti Telefon, AS Eesti Mobiiltelefon, kataloogiri AS Telemedia Eesti) telekomiris monopoliseisund vi liidrikoht.  Kaabel-TV ri kasvatab rootslaste vimu veelgi. See vib suureneda veelgi, sest neil on aktsiate eelisostuigus Eesti Telefoni ja Eesti Mobiiltelefoni erastamisel. "Igal juhul ostavad nad aktsiad ra," ennustab Smera. 
Telekomi aktsiad brsile
Smera toetab plaani viia umbes viiendik telekomi aktsiatest brsile letuleval aastal. Eesti Telefoni aktsiakapitali laiendamist 700 miljonilt kroonilt miljardi kroonini kaaluvad praegu vlisosanikud, kinnitab Smera. Kaalutakse ka vlakirjade emiteerimist. Enne 2000.-2001. aastat ei peaks riik kaalumagi 51 protsendi mki. 
Kas on mtet ldse ma? "Kui ma, siis peaks riigile jma 34protsendiline osalus strateegiliste otsuste mjutamiseks," arvab Smera. 
Mis puutub aga kaabel-TVsse, siis kaalus viimase aasta jooksul sinna tungimist ka Eesti Telefon. Asi lppes eitava otsusega ja nnda on Eesti Telefon valmis kigi kaabeldajatega koostd tegema. Oma telefonirist unistav Palts sellega ei soostu - risk on liialt suur.  