Eneseanalüüsi aruanne Tagasivaade aastani 2015 Tallinna (Pedagoogika)ülikoolis alustasin tööd 1995. aastal arvutiklassi laborandina. Sügisest 1997 hakkasin pidama Inga Petuhhovi käealusena Pascali-kursuse praktikume ning sügisest 1999 oma vastutada olevat Java programmeerimiskursust. Teemade arengut saab jälgida varasematest eneseanalüüsi aruannetest/motivatsioonikirjadest 2005. aastaks olin mitmete katsetamiste teel leidnud õppuritele ja omale keskeltläbi sobiva kuruse ülesehituse malli, kus jagus jõukohast pingutamist mitmesuguse tausta ning süvenemisvõimega õppuritele. Koostasin omale viieks aastaks plaani, millega kavatsesin edasipidi lähemalt tegeleda ning plaanid täitusid hiljem üllatavalt põhjalikult http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/oma/too/05/04/kandideerimine/eneseanalyys.txt Aastatel 1999-2005 valmisid Tiigrihüppe toel tervikkursuste sisu katvad õppematerjalid "Java programmeerimine", "Graafika ja muusika programmeerimine" ning "Rakenduste programmeerimine". Kõik mu loodud põhjalikumad materjalid on kättesaadavad aadressilt http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/loeng/juht.html Mõningaid tarkvaraversioonide erinevusi tähele pannes ja arvestades on need materjalid üldjoontes tänapäevani kasutatavad. 2010. aasta kandideerimise ajaks olid tuttavaks saanud keerukamad andmebaasirakendused, elektroonika ja tehnika programmeerimine, .NET platvorm, multimeediumi programmeerimine ning geoinfosüsteemid. Viimastega seoses arendasime suurema näitrakenduse koos külalisprofessor Mauri Kaipaisega kasutades taas tuntuks muutunud mitmemõõtmelist skaleerimist. Õppematerjalidest valmis "Veebirakenduste loomine PHP ja MySQLi abil", mis oli mitmel aastal Veebiprogrammeerimise kursuse alusmaterjaliks. Sattusin teisele tööle siirdunud Vahur Rebase asemel keeletehnoloogia töörühma, kus aktiivselt tegutsen siiani. Muuhulgas valmisid mõned ametlikult avaldatud artiklid ühes Mauri Kaipaise, Erika Matsaku ning Pille Esloniga. http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/oma/too/09/12/kandideerimine/motivatsioonikiri.txt 2015. aastaks valmisid ProgeTiigri toel tervikkursuste õppematerjalid "Kliendipoolsed veebirakendused" ning "Serveripoolsed veebirakendused". Lisaks Haapsalu Kolledži kursusele täiendmaterjaliks olev ning kahest eelmisest kirjutisest välja jäänud peatükke sisaldav "Veebirakenduste jätkukursus". Esimene neist on mõeldud algajale ning algselt kirjutatud põhikooli 8. klassi silmas pidades - jõudes programmeerimise juurde veebilehtede koostamise ning JavaScripti graafika kaudu. Praktika näitas aga, et sobis programmeerimisega tutvumiseks ka Haapsalu Kolledži ning Reaalkooli kursuste juures. Suuremaks ja põnevamaks õpetamiskogemuseks oli Gustav Adolfi Gümnaasiumi 7. klassi loodusõpetuse kursuse ühendamine robootikakursusega, muljeid ja tulemusi tutvustasin ka vastaval Tiigrihüppe veebiseminaril. Motivatsioonikirjas rõhutasin muuhulgas taas hindamise poolest, et näen tulemust "A" mittevajalikuna - selle asemele sobiks õppeinfosse kommentaarilahter tõstmaks esile saavutusi mõnes kursuse osas. Kusjuures märgatavad ja kaaslaste oskusi ületavad saavutused võivad olla ka neil, kel mõni teine alamteema lünklikuks jäänud ning kokku maksimumtulemus püüdmatuks jääb. http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/oma/too/15/03/kandideerimine/motivatsioonikiri.txt Tagasivaade aastatest 2015-2019 Kursused Ametlik loetelu peetud kursuste, juhendatud tööde ning veetud projektide kohta on kirjas õppeinfosüsteemist eksporditud Exceli ning HTML-failide sees aastate kaupa kaustas http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/oma/too/20/03/atesteerimine/ Erinevate kursuste fail http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/oma/too/20/03/atesteerimine/kursused.txt Kokku TLÜs peetud 29 erisuguse koodiga kursust + Reaalkooli, GAG ning BCSi kursused. Intelligentsete süsteemide kursus mõjus põhjaliku väljakutsena. Ees olid Peeter Lorentsi suured jalajäljed ning paari õppejõu kitsamalt piiritletud teemavaldkonnad. Uurisin eri koolide vastava suuna kursusi ja materjale ning püüdsin sel õppeaastal kokku panna mitmekülgse hariva komplekti. Ühtlasi nägin, et oma asendi tõttu viimasel õppeaastal võimaldab see anda paarile eelnevale teoreetilisele kursusele juurde praktilise väljundi. Õppematerjalid Digihumanitaaria kõrvaleriala kursused moodustavad uue suurema komplekti. Teise õpetamisringi juures koostasin katvad materjalid, mida praegu käimas oleva kolmanda ringi juures veel läbi testin ja kohendan. Praeguse seisuga on kõrvaleriala jaoks valminud materjale ligikaudu 600 lehekülge + veebinäited. Seniste muljete põhjal saavad mitmekülgse taustaga ning usinalt kaasa töötavad inimesed nende kursuste abil täiesti arvestatava tehnilise põhja, mille abil erialaseid tarkvaralahendusi kokku panna ning oma töö juures digitehnikat oma kasuks pruukida. http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/oma/too/20/03/atesteerimine/kirjeldus_digihumanitaaria_oppematerjalide_komplekt.txt Valminud elektrooniliste õpikute sari märgiti ära ka tänavukevadisel parima üldharidus- või kõrgkooliõpiku konkursil. Reaalkooli kogemused näitavad, et õpikuid sobib pruukida mõlemas astmes. https://www.tlu.ee/tallinna-ulikooli-silmapaistvaima-publikatsiooni-opiku-ja-loomingulise-projekti-konkursi-tulemused Juhendamised Pidevalt olen juhendajaks olnud seminari- ja bakalaureusetöödele, tehniliseks konsultandiks ka kõrgema taseme tööde juures. Kaitstud lõputööde loetelu koos teemade ja juhendatavate nimedega on kaasa pandud ülevaatefailides: 2015 - 8 tööd, 2016 - 11 tööd, 2017 - 17 tööd, 2018 - 5 tööd, 2019 - 9 tööd. Kusjuures lõpetamiseni jõudnud tööde arv on juhendamiseks kulunud ajaga suhteliselt nõrgalt seotud. Mõne heal tasemel töö on valminud juhendajaga ainult vahel arutades, samas pea igal aastal on töid, millega on ühist pusimist palju, kuid mis ei jõuagi kaitsmiseni või on seal nõrgemate kirjas. Igal juhul annab üliõpilastööde juhendamine hea põhjuse end mitmesugustel teemadel targemaks teha. Projektid ELU projektid igaüks oma mitmekülgsuses andsid võimaluse tutvuda mitmesuguste aladega, seal osalejaid tehnilise abiga edasi aidata ning ise ühtlasi mitmekülgsemaks areneda. Innovatsiooniosakute ja Adapteri kaudu on edenenud koostöö ettevõtetega. Suurimaks lahenduseks viimastel aastatel selles suunas oli elektrimasinad.ee firma hooldusprogrammi ümberehitus nii üheskoos üliõpilastega kui hiljem eraldi. Kasulik tulemus märgiti ära ka Adapteri aastakonverentsil ning sealt vihje saanud paaris raadiosaates. Teadussuund Indrek Ibruse ja Maarja Ojamaaga koostöös valmistasin Eesti Filmi andmebaasi põhjal seosemustrite kogumiku, mille põhjal on võimalik võrgustikuna näha ja välja filtreerida näitlejad ja nende omavahelised ühistööd. Materjali aukartustäratav hulk (20000 filmi, 60000 näitlejat, ~3 miljonit seost) andis põhjuse andmebaasipäringuid optimeerida. Keeletehnoloogia töörühma liikmena olen pidevalt osalenud Eesti Vahekeele Korpuse arendustöödes. Käesolevast kevadest alates hakkame seni 2004. aastast toiminud ning python2.4 peal töötavat lahendust etappide kaupa üle tõstma uuele platvormile 2018/2019 õppeaastal esinesin kokku neljal konverentsil, mida on rohkem kui kunagi varem. Septembris tutvustasime TLÜs loodud digihumanitaaria kõrvaleriala ning viisime läbi töötoa tekstiandmete masinõppe kohta. Novembris regilaulukonverentsil esitasin pillimehe silmade läbi praktiku analüüsi laulusündmuse juhtimise kohta. Talvisel informaatikaõpetajate konverentsil tutvustasin kogemust värske võistlusprogrammeerimise õpiku läbi töötamisel koos Reaalkooli õpilastega. Augustikuisel Oulu keelekonverentsil korraldasin sarnaste andmete leidmise töötoa R-keele vahendite ning mitmemõõtmelise skaleerimise abil. Enesetäiendamine 2016-2017 aastal Kristi Vinteri eestvedamisel koguti kokku TLÜs andmeanalüüsi ning haridusuuringutega seotud õppejõud ning korraldati neile talvepikkune täiendkoolitus eesmärgiga valmistada õppejõude ette vedama loodava haridusanalüütika magistritasemel valikmoodulit. Koolitust juhendasid TLÜ-ga seotud Skypes töötavad analüütikud Kenn Konstabel ning Valdar Tammik. Otseseid kontakttunde oli vaid mõned, kuid iga kahe nädala tagant võeti ette uus teema, jagati vastavad õppematerjalid ning õppejõududel tuli teha nende teemadel kodutöö. Juhendajad olid listi vahendusel pidevalt kättesaadavad, enamasti vastasid mõne tunni jooksul, vahel keerukamate küsimuste puhul ka järgmiseks päevaks. Analüüsi algoritme ja meetodeid tutvustati R-keele kaudu. Sellelt koolituselt sain korraliku nii teoreetilise kui praktilise põhja andmeanalüüsi ja R-keelega tegelemiseks ning ka vastavate oskuste edasi õpetamiseks. Muu enesetäiendus on tulnud peamiselt ise kursuste materjale ette valmistades ning spetsiifilisi üliõpilastöid juhendades, samuti projektides juhendaja, programmeerija ja andmeanalüütikuna tegutsedes. "Traditsioonilised" koolitused ei kipu kuidagi sobima õppejõu tunniplaaniga. Samuti kipub juba mõnepäevase keerukama koolituse tasu olema lähendane õppejõu kuupalgale - sellisel puhul tundub asjalike (veebi)materjalide läbi töötamine tunduvalt rentaablim. Mõnevõrra tarkusi olen saanud konverentsidelt ning (Täppis)teaduste kooli seminaridelt. Viimati olin 2020. aasta veebruaris Reaalkooli õpilaste saatjaks informaatikaolümpiaadi lõppvoorus Tartus. Seal lisaks võistlustele korraldati õppuritele kuus tehniliselt korralikult harivat loengut + ekskursioon firmadesse, mis tegi ka end mitmel moel targemaks. Tulevikupaanid Pedagoogika Lembit Andreseni Pedagoogika ajaloo loengutest jäi ehedalt meelde, et Tallinna Õpetajate Seminari tugevaks küljeks oli teooria ja praktika tihe seos. Seminaril oli oma harjutuskool Raua tänaval (enne Vene tänaval), kus pidevalt tunde jälgiti ning varakult ka ise õpilaste ees tegutseti. Oma vanavanemad said siinsest seminarist hariduse, mille abil suutsid mitmesuguseid lapsi tulemuslikult harida. Praegugi on Tallinna Ülikooli pedagoogikapoolel sidemed mitmete koolidega, enim puutun kokku seostega Reaalkooliga. Tunnen aga, et ülikoolis valmivatele õpetajatele kindlama töötunde saavutamiseks võiks praktika osa olla julgelt varasem ja põhjalikum. Ühtlasi saaksid nad selle käigus lisaks otsesele õpetamiskogemusele juurde ka võtteid, mis teemade edasi andmise juures sobivad. Rakenduste loomise ja algoritmide kirjapaneku osa püütakse vaikselt kooli arvutiõpetuse tundidesse tagasi tuua, samas mitmetel tulevastel informaatikaõpetajatel on taust selle koha pealt nõrgem kui keskmistel informaatikatudengitel. Ühe võimalusena pakun välja, et igast lennust paar-kolm tulevast õpetajat võiksid koos Reaalkooli õppuritega ühe või ka mitu kursust kaasa teha - suurelt jaolt ise koos keskkoolirahvaga õppides, aga ette teada olevalt mõned tunnid ka ise ette valmistades ja läbi viies. Varasemad kursused, asendustunnid 23 õpetamisaasta jooksul on tekkinud hulk kursusi, kus mingil ajal olin põhiõppejõuks, kuid andsin selle rolli käest ära, sest tunniplaan sai lihtsalt täis ning põnevam ja harivam oli uusi aineid ette valmistada, kui sarnaseid teemasid eri rühmade õppuritega kümneid kordi ette võtta. Praegu aktiivses õppekavas on sellisteks kursusteks Andmebaaside projekteerimine, Veebiprogrammeerimine, Graafika ja muusika programmeerimine, Veebiraamistikud, Robootika ning Rakenduste programmeerimine. Vaid oma esimeseks põhiaineks olev Java põhikursus / Objektorienteeritud programmeerimine on selline, mida olen pidevalt õpetanud ning praeguseks mõningate variatsioonidega lugenud tugevasti rohkem kui sajale rühmale. Olen aga avastanud, et nii nagu kõik vanad laulud on kasulik vähemalt korra aastas läbi laulda - siis teada, et on kindlalt peas, nii on kasulik ka kõik kursustel edasi antavad teemad keskeltläbi korra aastas rahvale ette kanda. Sellisel juhul võib loota, et õpilastele seletatav lahendus ka meelega või muutunud taustaandmete tõttu uuena ette võetud veidi võõrama ülesande puhul enamvähem soravalt välja tuleb. Samuti on mu meelest hea, kui sama ainet mõistab edasi anda rohkem kui üks õppejõud - nii on nagu näitetrupis võimalik näitlejaid vahetada, kui kellelgi tervise või muu põhjuse tõttu on soovitav kuulajaskonnast eemal viibida. Olen ise valmis enamiku me instituudis programmeerimisega seotud ainete puhul asendusõpetajana vajadusel rahva ette astuma ning loodan, et ka enesele asendaja leidmine muutub vajadusel kergemini võimalikuks. Tööstusrobootika Robootika ning Asjade interneti kursuse praeguse seisuga saab märkimisväärne osa valdkonnaga seotud ning koduste ja koolilabori vahenditega läbi tehtavatest põhioskustest tuttavaks. See baas on hädavajalik spetsiifiliste lahenduste mõistmisel ning nende kohandamisel ja kokkupanekul. Samas - valdkonnas erialase töö leidmiseks on üldjuhul vaja ka mõnda spetsiifilisemat tehnoloogiat lähemalt tunda, mille abil lõppkasutajale töökindlaid lahendusi kokku pannakse. Samuti oleks mul õppejõuna enesel tugevam tunne klassi ees toimetada, kui on rääkida otsesemaid muljeid reaalselt toimiva suurema lahenduse kohta. Mõnevõrra on meid sealjuures aidanud TLÜ robootikalabori loomise ajal soetatud ITVilla loodud moodulid, mida rakendatakse keskküttesüsteemides, turvasüsteemides ning nutimajade andurite ja täiturite juures. Sellest kevadest alates olen Reaalkoolis uurinud ja tundides kasutanud dobot.cc käppasid, konveiereid ning andureid, mida näiteks Volkswagen pruugib süsteemide läbi testimiseks enne suurte keevitusrobotite kätte minekut. Pidevalt jälgin tööstusrobootikaga seotud teemasid Eesti masinatööstuse liidu ning Eesti-Saksa kaubanduskoja kaudu mõttega, et kui mõni jõukohane projekt koorub, siis võiksin selles enese targemaks tegemise nimel osaleda vähemasti lõputöö juhendamise kaudu. TLÜ laborites olev vahendite komplekt on õppetööks küllalt optimaalne ning harva kasutatavaid erilahendusi pole mõistlik riiulitele seisma soetada. Samas leian, et julgemini võiks kasutada teiste (kutse)koolide ja ka ettevõtete pakutavaid võimalusi levinumate seadmetega (freespink/CNC-pink, lõikepingid) tutvumiseks. Pikemas plaanis leian, et koos tudengitega oleks kasulik osaleda Reaalkooli ehitatava uue maja juurde kavandatava tehnoloogiakeskuse tegemistes. Koostöö Kirjandusmuuseumiga Kvalitatiivse digihumanitaaria õpiku kirjutamisel toetusin pea pooles õpiku mahus Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulukogude materjalidele - nii viiside eneste kui metaandmete poolest. Aastate jooksul on seal kokku pandud hulgaliselt folkloristikaga seotud digilahendusi ning mõnedki lisandused on jätkuvalt plaanis - kaasa arvatud regilauludega seoses. Viimatiste jõulude paiku valminud õpik sai ERA esindajatelt hea tagasiside ning kuulati maad võimaliku koostöö osas. Et mul nii muusika, folkloristika kui IT pool olemas ning kontaktid sealse Vanemuise-maja eluga juba väikelapseeast alatest, siis sobivuse korral löön hea meelega nende tegemiste juures kaasa - olgu omapäi või koos (digihumanitaaria) üliõpilastega. Muusika ja mängudega seotud folklooritähelepanekuid olen nende korraldatud seminaridel/konverentsidel jaganud keskkooliajast alates. Viimatise suurema ühistööna paari kuu eest valmistasime kogumiku osana avaldamiseks ette mu 1992. aastal Koolipärimuse võistlustööna kirjutatud Tallinna 37. Keskkooli põhikooli elu kirjeldava ülevaate http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/oma/koolilood/sisukord.html mängudeosa. Koostöö loodusteaduste erialaga Mitme aasta eest loodi Tallinna Ülikooli integreeritud loodusteaduste eriala. Koostati mitmekülgne ja paljude valikuvõimalustega õppekava ning usinad õppurid said tugeva bakalaureusehariduse. Samas õppijate arv osutus nõnda suurte valikuvõimaluste kohta väikeseks ning eriti ülemastmete kursustel polnud õppegruppide suurus enam optimaalne. Seetõttu tehakse käesoleva õppeaasta jooksul eriala õppekava märgatavalt ringi ning ise loodusteaduste eriala lõpetanuna ning praeguse informaatikaõppejõuna olen selles uues kavandamises osaline. Bioloogiasuunal on kavas Tallinna Ülikooli tuua bioinformaatika kursus. Võimalusel teen end ka selle valdkonnaga lähemalt tuttavaks, aga esialgu püüan andmeanalüüsi ja robootika ainete kaudu hoolitseda, et õppuritel oleksid võimalikult head baasteadmised esialgu arvatavasti väljapoolt tulnud õppejõu kursusel kaasa töötamiseks. Gustav Adolfi Gümnaasiumis õpetades sidusin robootika ja loodusteadused - võimaluse korral osalen ka edaspidi ainete lõimimisega seotud ettevõtmistes. Teadussuund Kavatsen jätkata keeletehnoloogia töörühmas. Samuti löön konsultandi, programmeerija või andmeteadlasena heal meelel kaasa (teadus)projektides, kus tunnen, et tulemus on sihtgrupile tarvilik ning tasu õpitud oskuste ja/või ametliku töökoormusena minuni jõuab. Liialt palju olen kuulnud kutseliste teadlaste muretsemist projektitaotluste, artiklite, konverentside ja viitamiste pärast ning ei taha oma tulevikku neist otse sõltuma panna - õppejõu ning tellitud rakenduste looja igapäevaleib tundub stabiilsemana. Uurimisse suhtun pigem kui põnevasse võimalusse midagi teadmatut ette võtta, rõõmustada kui ette võetu ka tulemusi annab, aga mitte kurvastada, kui saan teada, et valitud vahendite abil polegi lahenduseni jõudmine võimalik. Eelistan oma tegutsemiskeskkonna piiritleda Eestimaaga ning püüan välja kanda oma valdkonnas tunnustatud spetsialisti rolli. Kui mõne konkreetse küsimuse lahendamiseks on vaja välismaalastega suhelda, siis vajadusel teen seda, kuid alles pärast seda, kui olen kindlaks teinud, et ei tutvusringkonnas ega veebiotsingu tulemusel ei leia lähikonnas sobivat inimest. Senised kogemused näitavad, et koduses keeles ja otse suhtlemise puhul langeb märgatav kogus murekohti ära ning vähemasti lihtsamad küsimused saavad ka kiired ja lihtsalt lahendused. 2002. aastal kaitstud 5+2 teadusmagistri kraad tundub mulle Eesti tasemel tegutsemiseks piisav, ka tehtud tööd ning tagasiside kaasteelistelt annavad tellijatele pildi. Kõrgem kraad asub minu mõttemaailmas pigem elutööpreemia koha peal. Kas ja mis see olema peaks, ei oskagi arvata, sest mu mõlemad vanemad kaitsesid kraadi VAK/BAK komisjoni ees, praegune PhD on aga üldjoontes võrdsustatud veneaegse kandidaadikraadiga. Kõige selle peale on pigem aega mõelda siis, kui pole enam põhjust igapäevaselt lapsi kooli saata ning õhtuti koos töövihikutest ülesandeid lahendada. Neid toimetusi aga jagub vähemasti järgmise atesteerimiskorrani ning heal juhul veel palju kauemgi. Intelligentsete süsteemide kursus 2019. aasta suvel teada saades, et kursust õpetama asun, tegin omale ülevaate, et mida sarnase nimega kursustes ümberkaudu ette võetakse. Selgus mitmekülgne kirev pilt, mis piisavalt hästi üldistades siiski ühise terviku moodustab. Ühtlasi jõudsin järeldusele, et oma asukohaga kolmanda kursuse sügissemestril ja samas kirevaid teemasid koondades annab kursus hea võimaluse ka märgatava hulga bakalaureuseerialal killukestena õpitud oskusi üheks eriala lõpetajale hallatavalt kasutatavaks tervikuks koondada. Esimesel õpetamissügisel keskendusin algoritmide rakendamisele ja nende "intelligentsele" seadistamisele, Tanel Toova soovitusel tegin omale selgeks Prologi põhitõed ning andsin need üliõpilastele edasi. Teoreetilise poole pealt töötasime üliõpilastega läbi Andres Laane raamatu "Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest" ning Tartu Ülikooli tehisintellekti õpiku. Üksikute tundide kaupa tutvusime närvivõrkude ehitusega, koostasime üksikuid neuroneid ja paari neuroniga süsteeme ja mängisime läbi masinõppe levinumad algoritmid. Teemasid tundides ette võttes ning seni õpituga seostada püüdes selgus, et Intelligentsete süsteemide kursuse teemad aitavad kolmele seni küllalt teoreetilise ülesehitusega ainele anda tarkvaraloomes kasutatava praktilise väljundi: Hulgateooria ja loogika elemendid, Teoreetiline informaatika ning Algoritmid ja andmestruktuurid. Hulkade arvutustehted on programmeerimiskeeltes sees, matemaatiline taust julgustab eelnevalt läbi mõeldud ka pikemaid lausearvutuse valemeid tegelike andmekogumitega tööle panema. Prolog aitab muuhulgas olemasolu korral leida sobivad loogilistele piirangutele vastavad väärtuste kombinatsioonid. Prolog võimaldab samuti "elama panna" Teoreetilise informaatika kursuses tutvutud regulaarsed avaldised ja kontekstivabad grammatikad ning seda mõlemas suunas - genereerida algandmete põhjal avaldisi ja lauseid ning teistpidi kontrollida, et kas avaldis või lause vastab reeglitele. Programmiloogika võimaldab koostada mitmesuguseid Teoreetilise informaatika kursusel ehitatud automaate. Uue sügissemestri kursuse kava kokku pannes pean aga veel läbi mõtlema, kuidas võiks ilma tehnilistesse keerukustesse kinni jäämata õppida seni matemaatiliselt loodud automaate ka arvutil selgelt tööle panema, et õppuritel tekiks julgus neid omaloodud algoritmide juures pruukida. Projektid Ettevõtete ja ülikoolide koostööd püütakse tihendada. Ühtlasi annab see õppejõududele põhjuse ja võimaluse teritada mõistust ja oskusi teemadel, mis parajasti aktuaalsed on ning tellijale vajalikud. Et paaril viimasel aastal on mu tunniplaani tekkinud mõned "aknad", annab see võimaluse vahel isegi päevasel ajal uusi nutikaid lahendusi kokku panna ilma, et peaks samal ajal arvestama, kuidas loodav lahendus parasjagu käimasoleva õppeaine vahendite ja keerukusega sobitub. Küllalt palju välja mõeldavaid algoritme annab kursuse teemadega ühendada ning ühtlasi see hoiab tundide sisud värskena. Samas kulub sinna juurde paratamatult eraldi aeg leitud lahenduste terviktooteks vormistamiseks ning kosutav on, kui seda saab teha ka muudel kui öötundidel. Suvepraktika- ja ELU-projektid annavad hea võimaluse mitmesugustel teemadel mõõduka keerukusega kaasa löömiseks ja sealtkaudu ka oma oskuste tugevdamiseks, mida edaspidi rakendada nii õppejõu, arendaja kui uurija rollis. Kokkuvõte Õppejõuna olen leidnud tasakaalu vanade teemade ja uute avastuste vahel. Vähemalt mingil moel suudan arvestada õppurite märgatavalt erinevat tausta ja sihte. Kui komisjon leiab, et senisesse rolli sobin, siis jätkan meeleldi tuttavat teed.