Vikerraadio. Tere kuulama saadet Rahva teenrid. Täna on siin vikerraadio stuudios ajakirjanikud Sulev Vedler, Eesti ekspressist Neeme Korv Postimehest. Aivar Hundimägi äripäevast ja võtame jälle lõppeva nädala kokku. Alustame võib-olla kõige värskemast uudisest eile siis Kadri Simson teatas, et ta kandideerib novembri lõpus Edgar Savisaare vastu Keskerakonna esimeheks ja Kadri Simson on seda ka juba meedias jõudnud, nagu pikemalt kommenteerida. Keskerakonnas on ju ikka alati olnud, et keegi selle väljakutse siis esitab Edgar Savisaarele, nad ei ole ilmtingimata. Ma arvan, Edgar Savisaare vastu, aga nad näeksid hea meelega teda just nimelt selle auesimehe kohal, mida Narva piirkond siis ka ju ju nüüd erakonnas välja pakkus. Ja sest et noh, mis seal ikka, põhiline eesmärk saab olla see, et viia erakond valitsusse ja see oleks tõenäoliselt üks võimalus selleks. Olin ise 2011. aastal, kui oli, kui oli Edgar Savisaare vastu kandideerimas, siis kongressil päris paljud inimesed ikkagi ju tegelikult uskusid, et, et see, see on, on võimalik ja ja ta sai ju ka kokkuvõttes päris palju hääli. Et Savisaart toetas siis 925 ja Jüri Ratas sai 643 delegaadi toetuse, nii et see oli, see oli tegelikult päris tugev toetus toona, mis, mis, mis tekkis? Seda, et keegi Edgar Savisaare vastu välja tuleb, seda oli pikka aega oodata küsimusele, kumb neist, kas siis Jüri Ratas või Kadri Simson. Jüri Ratas ka öelnud, et tema toetab Kadri Simsonit järelikult on vähemalt üks vastuolu lahendatud. Seda ta nüüd sellisel ajal välja tuli, normaalne, mingi mingiks ajaks siis valmistas ettevalmistusvalimisteks jäävad. Öeldakse, et mõlemad pooled hakkama kampaaniat tegema tahaks hästi huvitav jälgida, et kuidas siis Keskerakonna väljaanded näiteks mõlemale kandidaadile ruumi jagavad. Noh, kui võtta näiteks võrguväljaanded, siis niipalju kui hommikune ülevaatus näitas, siis ütleme nii, et valitses, ütleme, suhteline vaikus või ütleme, seda oli ainult näpuotsaga antud edasi. Jah, kes 10. seda praktiliselt ei kajasta ja pealinn, mis on küll pealinna väljaanne, aga meile kaubamärk kuulub kesknädalale, seal on ka väga tagasihoidlikult öeldud, et Kadri Simson peab seesama võimaluse täitsa olemasolevateks. Aga seda on tore, et seda, seda peab, aga Edgar Savisaar seal kindlasti rohkem toetajaid. Võimalused, Edgar Savisaar ise otsustab, ta loobub sellest võitlusest, aga, aga see on kõik lähitulevikus näha. Ma ise ka mõtlesin, et tegelikult mulle tundub, et Edgar Savisaar selles mõttes ei taha, noh, kindlasti ei taha minna nagu kaotama, et kui et välistada selline olukord, kus kus on kaks kandidaati, seal novembri lõpus loetakse häältesedeleid kokku ja Kadri Simson saab rohkem kui Edgar Savisaar, et selleks oleks, ma arvan, lausel katastroof. Eks siis ongi nagu otsustuskoht, et kui kindlalt ta ennast tunneb, et, et. Ja kas üldse Kadri Simsonil tekib mingit varianti, need hääled kokku saada ja eks nüüd algav nädal ja võib-olla järgmine järgmised nädalad näitavad, kui suur see toetused Kadri Simsonile üldse keskerakonnas. Et lisaks sellele, et, et Narvas see kandjat Tatuur üles seati, on, on tulnud ka juba toetustest Lõuna-Eestist ja tõenäoliselt tuleb veel. No nagu ma ütlesin, et see toetus kindlasti on olemas, aga, aga seda duelli Edgar Savisaar ei kaota. Et selles mõttes siin kunagi, kui, kui Sven Mikser ütles, rääkis, kes oli ka kunagi ju siis Keskerakonna juhtiv poliitik ja siis ta rääkis sellest, kuidas kuidas Savisaare suuremeelsuse peale kihla vedada, et tema nagu sinna panust ei paneks, et mina ausalt öeldes ka ei paneksin sinna mingisugust panust või sellist mingisugust sellist asja, kui ta, kui ta kaotab või noh, näiteks kui ta ei osutu valituks, siis on see tema enda otsus, ma arvan, eeskätt. Sest ikkagi partei, siis on nii palju inimesi, kes kelle jaoks. Kas Savisaar on praktiliselt igavene juht ja tal on ka hetkel selline märtristaatus, et kiusatakse taga? Ütleme, tahan haige kahtekümmend jala inimesed näevad, et tal on raske, aga ta on sellegipoolest partei eest väljas. Lisaks sellele kaitsepolitsei süüdistab ja kahtlustab, ütleme siis tal ei ole esitatud. Ja siis ka seda inimesed võtavad selge tagakiusamisena. Nad nende jaoks on tegemist väga vapra kangelasega. Ja noh, nende toetus ei pruugi sugugi väheneda, vastupidi, ta võib kasvada. Nüüd on omaette küsimus, kui palju Savisaar selle surve all vastu peab, et paremat võimalust loobuda kui praegu Edgari päeval tal ei ole. Aga samas on tal ka võimalus suurepärase võiduga välja tulla. Ja et kui muidugi on nii, et mõned liikmed asuvad väga jõuliselt toetama Kadri Simsoni kandidatuuri, nagu ma ütlesin ka enne, et, et me seda üldse ei välistaks siis on, võib tekkida muidugi see moment, et nii nagu pärast seda 2011. aasta kongressi, kus, kus need liikmed äkki leiavad ühel hetkel ennast noh, mis seal salata, reeturi rollis, et selles erakonnas paraku selline minevik on ja see tähendab seda, et enam nagu ei ole asja mitte mitte ühegi nimekirja juurde ega, ega, ega võimupositsiooni juurde, mida see erakond peaks saavutama. Nii et selles mõttes igal juhul on see igal juhul on seda huvitav seda protsessi jälgida, et toona kui 2011 oli siis ju lahkus terve seltskond, nimekaid liikmeid kõik euro, Euroopa Parlamendi toonased saadikut, mitmed riigikogu liikmed Et Keskerakond on ka varem samasugust pereheitmisi näinud ja alati huvitav on ka see, millal Kadri Simson tuli välja selle teatega, et me teame siin nädalavahetusel hundisilmas korraldatud lahtiste uste päev ja, ja on selge, et tõenäoliselt sealt saab ka küsida Edgar Savisaare käest kommentaari, et noh, mul on küll selline Ma mõtlen üle või näen siukseid vandenõuteooriaid, aga, aga tundub, et see väljaütlemine oli ikka ajendatud niimoodi, et et oleks selle homse ürituse vastu suurem meediahuvi ja, ja siis Savisaar saaks anda omapoolset nagu kommentaarile, et võib-olla me näeme sellist käsikäes toimuvat kampaaniat, et hoida, hoida keskerakonda lihtsalt pildil. Ei tea. Ei tea. Aga lähme ühe teise teema juurde siit mille puhul on ka öeldud, et, et, et võib-olla ka paania korras ei saa seda probleemi lahendada, see puudutab siis osaühinguid nädala alguses maksuamet saatis teate, kus ta ütles, et nüüd ta võtab osaühingut teravdatud tähelepanu alla ja just sellised osaühingud, mis kuuluvad ühele omanikule ja kellel on nii-öelda üks klient. Kuidas teile nagu tundub, et see probleem noh, ma ise Ärippas olles sellel nädalal jäi selline mulje, et, et mingi selline toigas on herilasepessa suusatud sesse. Debatt on läinud väga emotsionaalseks ja mulle tundub isegi, et maksuamet on natuke pidanud taganema oma esialgsetest väljaütlemistest. Peadirektor Helmi siis pressiteate näol. Keeruline küsimus, et kõik maailma inimesed üldiselt ei armasta maksevõimaluse korral nad maksavad maksu võimalikult vähe. Ja seda ei saa neile pahaks panna, see on lihtsalt inimloomuses. Need, mis sa peaksid ära anda. Et loogiliselt võttes võiks maksude maksmine olla midagi sellist patriootlik ja sellepärast, et nii nagu sa käid sõjaväes ja siis ütleme, Eesti Eesti riiki kaitseb samamoodi sa veidi mõelda, et ma maksan maksu sisse, läheb Eesti riigi hüvanguks ühiskonna ülesehitamiseks, Maitan Eesti arengule kaasa. Ilmselt mõtle niimoodi natuke teistmoodi, et nüüd võetakse raha ära. Mina ei olegi mitte midagi hullu selles, et inimesed seda teevad, siis on täiesti loomulik. Lihtsalt erineval positsioonil inimestel on erinevad võimalused, tavaline palgatööline, sümptome nendest maksudest kõrvale ning määrdumise võimalused just tööjõumaksudest pärast võimatud. Sotsiaalmaksu maksab sinu hästi. Tööandjas ei puutu sellega kunagi kokku tegelikult kuigi sinu noh, ütleme mingil palgalipikul näidatakse, kui palju ettevõtja sinu eest sotsiaalmaksuga maksis? Reaalsuses see jõua sulle väga palju kohale, reaalsus jõuab sulle kohale see summa, mis sinu pangaarvele laekub. Ja selles mõttes on nagu inimesed tegelikult ei adu ära, kui suured need summad on ja, ja ka seda, et kui suur see kiusatus on nendest maksudest kõrvale hoida või nihverdada. Osaühingu selline ettevõtlusvorm on, Eesti vabariigis on täiesti lubatud. Kes me oleme, ettevõtlust soosiv riik? Selles mõttes inimesed, asutajad, osaühing tundub minule igati normaalne, andke aga minna. See, et inimesed asutatud osaühingu kindlasti normaalne, et inimesed töötavad ka iseendalt tööandjatena. Et muidugi on see, et noh, inimlik on ka vahepeal sellist natuke sellist rehepappi panna, et tõepoolest, et ma olen nagu justkui kuskil tööl, aga siis tegelikult osutan seal teenust, mis ongi ju selle asja siis nagu see maksude optime, seerimise võimalus, antud juhul. No aga mulle tundus, et kuidagi selles mõttes kommunikatsioon läks selle asja puhul kuidagi, nagu meil mõne asja puhul toimetuses armastan, armastatakse öelda, et läheb lappama. Et, et vaata, see on seesama see laulu sisse panek, et tekkis isegi uus sõna ootamine. Ja, ja sellised asjad on, on alati selles mõttes ohtlikud, et need hakkavad mingisuguseid oma elu elama. Ja, ja minu meelest nagu asi pööras kokkuvõttes nagu vastupidi, et kui minu arust Sulev ütles väga õigesti, et ettevõtlust ja kui me tegelikult ju soosiv, eks ju, aga kui, kui sellele pannakse mingisugune märk külge, et me ju kõik mäletame siin omast oma. Et nüüd räägime ettevõtjatest, aga üheksakümnendatel räägiti väga palju ärikatesteks sellel ja, ja minu meelest isegi sõnale äri leebus minu meelest täiesti asjatult külge mingisugust sellist nagu halba varjundit. Et et antud juhul minu meelest on ka natukene see, see selle selle protsessi juures et tegelikult ju eesmärk on eesmärk ju mõnes mõttes on ju õilis, et tuleks kuidagi kuidagi need asjad, asjad niimoodi ühe ühes mõttes ühemõtteliselt korda seada. Praegu nad tegelikult olidki, selles mõttes olid korras, kogu see maksustamise pool on olnud hästi-hästi lihtne ja ka stabiilne, et et osaühingud on maksustatud ühtemoodi palgatöö tegijad teistmoodi füüsilisest isikust ettevõtjatel, eks kolmandat moodi. Aga, ja nüüd on nagu maksuamet tänu kolmele kohtulahendile, mis on, on läbi käidud, on, on ju ka riigikohtust saanud lahendit või see on nagu võtnud positsiooni, et tegelikult osa palgatulu üritatakse peita ettevõtlustulu või ettevõtte ettevõtetesse ja nii maksudest hoiduda ja ja küsimus on nüüd, et kas on maksuamet, see, kes peab nagu otsustama, et, et mismoodi ja keda maksustada või, või on vaja siin nagu midagi seadusandlikult üle vaadata või lihtsalt öelda, et ongi nii, et ärme puutu, et see asi töötab siin ja teine on tegelenud kohtadesse Riigikogus teinud. Ja maksuamet näeb, et mis otsused on tehtud ja sealt edasi lähebki küsimus, et kui palju sa siis hakkad neid asju rakendama, et noh, et sa pead seda tegema mõistlikult, et inimesed ei tunne tunnetakse, neid kiusatakse. Ja et ma ei tea, noh, te olete minust tunduvalt rohkem kompetentsed majandusteemadel rääkima. Aivar, päris majanduslehe esindaja siin, aga minu meelest minu meelest on küll ka nende sellega on täpselt see lugu, et et ei, ei, ei tundu, ei tundu see asi praegu nii nii hull olevat, kui, kui see, see tingimata peaksime minema õigusruumi kallale iga asja puhul. Selle probleemi kohta võib-olla siin nädalal eile oli see, kui, kui Robert Kõrvits, kes ise ütles, et on kolme osaühingu omanikeks muusik ja meelelahutustegelane ütles, et noh, et ettevõtja on nagu selline püha lehm, teda oi, ei tohi puutuda, halvustada, et tema on see, kes loob väärtust, töökohti, maksutulu, et tänu ettevõtetele. Me saame pensioneid maksta, lapsed saavad koolis käia ja nii edasi ja nii edasi. Aga see probleem ongi selles, et on olemas suur hulk firmasid, kus panus ühiskonnale või maksu maksupanus jääb väga tagasihoidlikuks. Ehk et me ei saa nagu üldistada, öelda, et kõik ettevõtted peaksid olema muutumatult või käituvad hästi. Et neid on üle 20000, on Eestis osaühingu praegu kus ei maksta tööjõumakse, et seal on kindlasti põhjus, et a la kinnisvara puhul tehakse projektipõhiselt firmad tõenäoliselt töö, mis seal ka keegi teeb, maksustatakse siis mujal. Aga et see probleem on olemas, et võib-olla vale oleks võtta selline positsioon, et nüüd ollakse kõigi ettevõtjate vastu, võeti üldse ei tohiks seda selle teemaga tegeleda või seda puutuda, neil on siin ka ju maksavad, tegelikult ikkagi püüab liistule võtta neid ettevõtteid, kus on selgelt palga maksmise tunnuseid, ainult kas tööjõumaks ei makstakse, et seal on väga selged ettevõtted, ei taha nagu kõikide ettevõtjate vastu minna, nii vähemalt olen mina sellest aru saanud. Jah, ja tegelikult on ju needsamad kohtulahendid on olemas, et need on, need on ees ootamas ja noh, igaüks, kes, kes mõtleb, et ta mõtles heas skeemi välja, siis ta teab, et tegelikult ootab teda ebamugav asjaolu ees. Noh, ja ilmselt siis trend on nagu kasvavad selles mõttes ühel hetkel tehakse kampaania, et siis hakata mingile asjale kätt ette panema, kunagi 90.-te lõpus oli samamoodi, eestlased kasutasid maksuvabasid firmasid hästi palju. Ikka sel lihtsal eesmärgil, et maksudest kõrvale hiilida. Tookord lõppes diveki nimelise kontori läbiotsimisega. Sealt saadi hästi palju läga valguses, kardad materjali kätte. Suur osa ärimeestest maksis vaikselt siis tagantjärgi maksud ja mõned läksid ka kohtusse. Protsessid käisid päris kauakümnendatel olid sellised, see oli päris edukas asi. Ja pärast seda ta ühiskond võttis omaks, et nad maksuvabasid firmasid, niimoodi ei tohi kasutada osadel elualadel muidugi tehakse näiteks laevandusest, see on täiesti tavaline nad Tallinki laevadel Küprosel registreeritud, see lihtsalt laevadesse väljakul kujunenud tava. Me näemegi üsna paljusid fonde, mis on Luksemburgis, kuna seal on, seal on selline jah, praegu hea hea, kes Eesti metsa kokku ostavad, fondid, osad on, on ju Luxemburgis registreeritud igal maal on oma eripära ja igal tööstusharule. Ja nüüd on küsimus, et kas see läheb nagu üleüldiseks ühe või teise skeemi kasutamine. Aga aga, kui me ikkagi mõtlema selle peale, et kas me, kas me nüüd peaksime jälle jälle minema võtma, mingisugused seadused lahti hakkama muutma ja midagi ümber korraldama ja sellised asjad on, minu meelest tuleks alati siin ikkagi üheksa korda mõelda ja üks kord lõigata, kui sinna õigusruumi kallale minna, et et pigem nagu praegu tundub, et et see kaasus siin antud juhul iseenesest võimaldab selle töö ära teha puhastust vajalikku puhastust. Pidin mõelda sellelegi, et need inimesed, kes hoiavad maksude pealt kokku, ega nemad tahavad ja samamoodi, et haiglateenus oleks olemas, nende lapsed saaksid tasuta koolis käia. Nad tahavad kõike muud saada ja siis nad ütlevad, et me oleme sellised ausad ettevõtjad küsida. Kui suur see teie panus siis sellele maksumaksjal on? Sellest on väga palju, ei räägi, et seal on, see on selline kahe otsaga. Jah, ja seal on mingi võib-olla tasakaalu teha, võib-olla see debatt aitab nagu mingit kahe teraga mõõk, kas me ühte ühte poolt nagu näeme, teistki näeksin et ta on keeruline teema ja teisalt on see, mis ma maksan, tegelikult võib arvata, et see, kus ta ütles, et nad saadavad välja kirju ja neil on päris hea andmebaas koos tänuga nendele tuhandeeuroste raamatutehingute siis deklareerimisele, et, et see võib ka olla selline selline prementatiivne või et me anname teada ja, ja puhtalt sellest, et vältida sellist maksuameti teravamat huvi, võib, võib tekkida ootamatult juurde osaühinguid, kus tööjõumaksude osakaal suureneb. See oli töötajate register, viidi sisse ja siis järsku selgus, et töötajaid ongi meil paugupealt päevapealt arv kasvas, et et alati on võimalik mingeid meetmeid võtta, mis suurendavad maksutulu ja nii edasi, aga seal seal on ka see mõistlikkuse printsiip. Et sa ei tohi seda ettevõtjad väga ära vaevata, et peab igasugu pabereid täitma ja ettekandeid tegema ja ühel hetkel lihtsalt inimestel tekib siin pärssiv tunne, et nad võime olla kogu aeg kaela peale käiakse Ma löön käega lähed. See on selline tunnetuse küsimus. Jahvata see vaata seesama et selline võte siin nagu, nagu see niisugune kerge sildi kleepimine hüvitamise kaudu, eks ju, et ma olen siin, mul on siin tuttavaid fiiesid olnud, kes on tegelikult olnud väga tublid ja oma piirkonnas väga asjalikult tegutsenud oma valdkonnas ja nad on nendeks viieteks läinud. Ja siis, kui nad on, on rääkinud selliseid lugusid, et, et noh, kui, kui neid äkki ootamatult metsikult suure noh, ebaproportsioon absoluutselt suure jõuga asutakse auditeerima kontrollima kõiki kõiki asju, et vahel on vaja mingeid taolisi asju teha, mõistetakse, aga kui see toimub näiteks mitu aastat järjest ühes samas kohas mitte midagi, mitte midagi toimus, inimene hakkab rääkima oma tuttavatega ja edasi, siis, siis tundubki selline selline tunne, et ettevõtlust ahistatakse. Näed, et, et noh, et see on ka see, et kuidas asi on, kui välja paistab Praegu on, on noh, me maksustame ongi selline, et mis paljud tähendab paljudel elualadel, need, kes ka ettevõtjad tegutsevad, tegelikult nad tegutsevadki nagu noh, et on füüsilisest isikust ettevõtjad pakuvad mingit oma nagu oskust kas siis mingile väiksele hulgale klientidele. Aga kuna maksustamine on niivõrd erinev, kuivõrd palju soodne osaühingu poole, siis tegelikult ongi mõistlikum seda teha läbi osaühingu, mitte läbi füüsilisest isikust ettevõtjate öeldakse ka seda, et et need on üpris rumalad inimesed, kes, kes fiiena praegu tegutsevad ja, ja siin veel alles hiljuti oli näiteks väga suur erinevus oli investeerimisel, et, et kui sa investeerisid oma sääste osaühingu kaudu, siis sa said maksueelis ja tänu sellele said nagu suurema võimenduse. Kui sa tegid seda eraisikuna, see küll õnneks muudeti ära, tekitati investeerimiskonto, et, et see on, võib-olla on koht, kus nagu korraks vaadata, niimoodi me maksustame seda füüsilisest isikust ettevõtjat, mismoodi osaühinguna tegutsemist ja kes need proportsioonid on paigas. Jah, ja siis me jõuame ikkagi sinna, et seadusandja ehk riigikogu juurde rahandusministeeriumi juurde, sellepärast et ettevõtja ei ole süüdi selles, kui ta kasutab ära seadusega lubatud võimalusi. Täpselt jah, et me ei peaks nagu, et see teravik ei peaks olema suunatud selles mõttes ettevõtja peale, kui ta nagu seadusid täidab. Teine küsimus tekib, on, on ka see maksuameti poolne käitumine sama pressiteade, mis tegelikult tuli maksuameti peadirektoril siin õhtul pärast seda, kui kajastati Luisa Värgi peaministri elukaaslase Osaühingu tegemisi maksuaspektist, et et seal ta ju Marek Helm ütleb, et nad otsustavad, et ajalukku ei sekku. Et lase olla, et me võtame nüüd ette selle, mis tulevik toob. Ja see on nagu küsimus, et kas seda otsustanud maksuameti juht, et mil, mis ajaperioodist ta nagu hakkab jälgima maksuseaduste täitmist ja missa veres, mitte et, et see on ka võib-olla see vaidluskoht, et ka varemalt on meil öeldud, et unustame ära, kuidas meil esimesed miljonid teenisid, tõmbame joone vahele ja hakkame nüüd kõik ausaks lisaks. Mõnes riigis on täiesti ametlik amnestiat antud niimoodi. Aga kui me teeme maksuseadusi keeruliseks, siis siin on väga lihtne asi, sellel infol võidavad igasugused maksukonsultandid, ased, lähed lihtsalt kallimaks, midagi, kes keemia kasutatakse ikka edasi. Et Eesti seadused on olnud senimaani lihtsad, aga nad on läinud iga aastaga üha keerulisemaks keeruliseks. Nojah, vaata selle, see ongi see hirm, et mille pärast ma räägin seda õigusruumi sekkumist, et et ma olen natuke mures ka nende nende inimeste pärast, kes on näiteks aastaid harjunud nagu ettevõtlust nagu ühtemoodi tegema ja kui neil järsku siis ostetakse seda asja nendel ei ole, see võib olla väga lihtne ka harjuda mingisuguste äärmiselt teistsuguste lahendustega, eks. Võib-olla sellepärast ka paljud inimesed on ka jäänud füüsik viieks, eks ju siis et, et, et noh, see on, see on nii, et eks need asjad mingisuguse normaalse arenguga peaksid nagu käima ja selles mõttes ma olen küll väga nõus, et kindlasti see, see debatt ei ole, ei ole, pole üldse halb, aga peaasi on see, et see sõnum ei läheks nagu sellisena välja. Et ettevõtlus on kuidagi selline jälle sihuke noh, mingi selline asi, kus alati alati petetakse ja mingisugune või kuidagi. Aga see on selline halb, halb asised. Noh, meil oli just äsja ettevõtluspäev, just ettevõtjate või ettevõtjate päev läheb selles mõttes ta nagu õnn, et ta samale nädalale sattunud. Jah, aga noh, paratamatult eks seal, eks see on nagu kahepoolne, et ühelt poolt riigi poolt teiselt poolt ikkagi ka ettevõtjate poolt, et, et ma arvan, et ei saa võtta sellist positsiooni, et me oleme väga olulised, me oleme nii-öelda Eesti riigi alustala ja et ei tohiks nagu jälgida seda, mida me teeme ja kuidas me, milline on meie maksukäitumine. Ei, muidugi ei tohi, sa pead ikkagi seadust järgima. Ja sul peab olema mingi selline kohusetunne oma oma kodumaa ees siiski maksude maksmise troll olemas. Teine selline teema, mis, mis on kirgi kütnud ja võib öelda, et sellel nädalal mingi lahenduse sai on riigikogu liikmete kuluhüvitised ja siis riigikogu juhatus tuli kokku ja otsustas, et pannakse autode kuludele piir ehk et liisingumakseid, sa tohid saada hüvitist 450 euroni kuus. Ja kui sa seda hüvitist taotled, siis pead näitama ka ette, et sul on juhtimisõigust kinnitav dokument, tehke juhiluba ja kui sul seda dokumenti ei ole, siis sa pead kirjalikus vormis kirjutama põhjendusega aruande, et kuidas on see autoga seotud kulu seotud sinu tööalase tegevusega, et. Kuidas, kuidas lahendusi? Tundub noh, lahendus tundub nii, et 450 eurot kuus, ma arvan, et, et see, kuidas päike sellelt ukse plekid vastu noh, siis peegeldab, mis seal Toompeal seisab. Ma arvan, et need, see peegeldus on endiselt sama kirgas, et ka 450 eurot on päris võimas võimas summa liisingu jaoks. Mu esimene esimene reaktsioon selle peale, mis muidugi viitab sellele, et tegelikult tegelikult on ikkagi küsimus ikkagi reetsetest konkreetsetes isikutes, kes, kes seda neid asju seal teevad ikka igas inimeses endas ja las siis valija siis hindab, kuidas ta hindab praegune muutus tähendab. Tegelikult, et see oli nagu ühe persoonipõhine, et oli Mihhail Stalnuhhin ja tundub, et, et noh, tema nii-öelda käitumisest ajendatuna siis natukene muudetud reegleid. Nojah, ja täna on, meil käisime, Priit Toobal on ka võtnud neid tiiselgitas kriibensiini päris rohkelt tanklast välja. Ja temal läbisõit autoroolis peaks olema ka hästi suur sellisel professionaalsel autojuhil see hästi suur tähendab tegelikult 70000 kilomeetrit seal suurusjärk ka aastas, et, et kõik kuulajad saavad kõrvutada, mõelda, kui palju nemad sõidavad ja palju Toobal tõepoolest, meie kolleegid ajalehes Sakala on teinud suurepärase artikli härra Toobali kulutustest ja autosõitu. Sest. See tundub selline poolik lahendus, et kõige lihtsam oleks olnud ju teha 101 inimest õnnelikuks ja tõsta nende palka lihtsalt ja öelda, et lõpetame selle nüüd ära selle kuluhüvitiste esitamisel see oleks tundunud nagu selline kõige lihtsam variant, aga siis nad oleksid hakanud jälle virisema nendega tööga seotud kulutusi üldse hüvitatav. Tegelikult see oleks, varsti tulevad kohe päevakorda, ei ole üldse häid variante ja seal vist nad ei oleks saanud enda palka tõsta, ehk et nad oleksid saanud seal asja korraldada ära, nii et järgmine riigikogu olemas teinud selle palgatõusu läbi. Aga noh, iseenesest noh ma arvan, et see, et riigikogu liikmel on tööga seotud kulud, mida võiks hüvitada, noh, et me, kui me läheme seda teed, et me ütleme, et panema ka palka juurde, et las nad siis kulutavad, need, teevad need kulutused oma palgast. Et see pole ka võib-olla kõige õigem lähenemisega kõige lihtsam, et see teema maha võtta. Aga, aga kas see on nagu kõige-kõige nagu otstarbeks. No põhimõtteliselt on see, et valija ju tegelikult tahab ikkagi teada, missugune inimene, kelle ta sinna valinud on, missugune inimene son, kuidas ta seda tööd teeb, kuidas ta seda ametit peab ja kuidas ta seda seda hindab, kuluhüvitis on, on üks võimalus seda ja seda näha ja jälgida ka ja, ja minu meelest sellepärast ka, kui aeg-ajalt kostab sealt selliseid hääli, et ajakirjandus tegeleb mingi mõttetu tegevusega, ajab mingisuguseid seinte kuskil taga, siis minu arust on see just üks Margus näha missugune, missugune siis valijale aruanne valijale nii-öelda on see mingil määral jah, aga vaata. Valimised asjade väga palju, nagu meelde tuletada, et võib-olla jah, Jaan Kundla-le jäi, jäi nii-öelda majoneesimehe selline silt juurde, kusjuures see oli täiesti ebaõiglane. Ta tõesti ostis majoneesi, aga seda oleks ka vaja. Korraldas ühe vastu võtta, säästa tahtis, sest säästi seal tegelikult on selles mõttes nagu tema kuulutus oli põhjendatud, aga ta jättis nii lolli mulje. Nüüd me saame seekord, Stalnuhhin saab ühe, ühe sildi endale külge. Aga kui palju me enne valimisi tuletame tegelikult meelde, näete, see mees kulutas nii palju või see naine kulutas nii palju. Seda eriti palju ei ole valimiste ajal. Me räägime hoopis muudest asjadest. Räägime räägime jah, muudest asjadest, et, et aga, aga noh, inimesena noh, inimesed ikka teavad, eks, et ka kui ma lugesin täna Sakalas seda seda Priit Toobali kütuselugu, siis ma mõtlesin seda, et, et tegelikult, mis inimene peab ikkagi olema, et kuidas, kuidas ta suudab oma ametit, oma ametikohta ja võib-olla mõnes mõttes, kuna meil on esindusdemokraatiaga ka ka riiki niivõrd palju diskrediteerida, et see on nagu uskumatu, ma mõtlesin, et mis, mis, mis võrdluse võiks ajakirjanikud sest näiteks tuua, et kuidas saab ajakirjanik nagu nagu oma oma ametit diskrediteerida. Me teame eetikakoodeksi rikkumised ja muud sellised asjad, aga, aga see on, see on tegelikult sellega täiesti uskumatu. Aga ma nüüd natuke Jürgita nende saba, et me äripäevas pakkusime lahenduse välja sellele kuluhüvitiste teemal, et riigikogu liikmete kuluhüvitised, see summa võiks võtta maha korra kvartalis Riigikogus olevatele erakondadele makstavast toetusest tegelikult olemuslikult kaks sarnast asja. Et erakond saab riigilt toetust, et oma nii-öelda sellist poliitilist tegevust teha, valijatega suhelda, organisatsioon üleval hoida ja lisaks saavad veel riigikogu liikmed kuluhüvitist, et nad tegelikult teavad ju sisuliselt samu asju. Teeme siis niimoodi, et kui riigikogu liikmel oma kulud kulutada valijatega kohtumiseks ja nii edasi ja nii edasi, et võtame korra kvartalis need summad kokku ja, ja teeme tasaarvelduse erakondadele makstava rahaga, et las siis see Keskerakond ise otsustab, kas Stalnuhhini naisele on vaja autot liisida? Ütleme selle raha arvelt, mis maksumaksjalt tuleb erakonnale või mitte, et et võib-olla 500 kontrolli ja suhtumise teema rohkem erakondadesse. Kas see seal on üks element puudu, et see kõige laiem seltskond ehk parteitjate bloki esindajatel ei võta seda kuskilt maha sellel juhul? Jah, täpselt, need, kes peaksid oma jääda erakonda vahetama või fraktsioonist ja üksikkandidaadid, kes sisse pääsenud, et nende puhul sellistesse ela. Nende puhul sellist asja ei ole, aga noh muidugi ju erakondade puhul võiks ju see kontrollimehhanism ju iseenesest ka praegu töötada, et kui võeti vastu riigikogu liikme hea tavaeelmisel aastal ja kui räägiti sellest, et vot nüüd järgmine järgmine riigikogu koosseis saab mingisuguse materjali millele siis veel tugineda oma öös ja kuidas teha mingeid eetilisi valikuid, seal oli, selle juures oli seletuskirjas ka igasuguseid selliseid näiteid toodud. Kuidas käituda mingisugustel mingisugustel hetkedel? Me näeme, mõtlesin, et ega need fraktsioonid ju ka väga ei kipu praegu nii-öelda, aga ma ei tea, ma ei tea, mis skeem ja siis hakatakse kasutama, kui seda püüda nagu kuidagi sellise reguleerida jõuga, nagu teha, nagu sa näiteks. Tulemuseks lihtsalt see, et, et tegelikult see summa, mis me kulutame sellisteks asjadeks, väheneb, et saan selle 5,4 miljoni euro sees, mida, mida me erakondadele maksame ja ja et las nad siis ise nagu toimetavad ja otsustavad, et kui palju Toobal tohib tankida selle raha eest ja palju-palju mõni teine võib tellida mingeid analüüse või, või teha õhtuse Ka välja, aga välislähetused, mõned õhtusöögid, sõidukulud, tõlketööd, noh, seal on tegelikult on ju ridamisi asju tõepoolest, mis on tegelikult täiesti mõistlikud ja mille peale keegi ei haara kahe käega peast kinni, et et võib-olla oleks mõtet seega korra välja öelda. Saab loota siis, et, et võib-olla aeg annab arutust ja need asjad loksuvad lõpuks paika, kui nad pälvivad nii palju tähelepanu. See see võiks ju tegelikult ausalt öeldes ausalt öeldes ammu nii olla, et ei ole ju mõtet kulutada nii metsikut energiat selle peale, ma ei tea, kui kaua see negatiivne reklaam siis ikka siis on või võib olla näiteks tõepoolest näiteks ma ei tea, et võib olla. Aga see on ju inimlik, kui sul ei lähe see korda, et sul on 30 protsenti sellest oma nagu sissetulekust, sa võid veel kuulutada ära, et see on, see on nii inimlik, et sa hakkadki otsima neid võimalusi, kuidas see kõik niimoodi ei käitu, aga, ja see on, see osa rahast läheb ju raisku täpselt, ei kasuta seda ära, aga see on see inimlik aspekt seal samamoodi nagu sa mõtled, et kuidas maksude pealt kokku hoida. Eelmine punkt. Ega Toobal, noh, ta võtabki, need tšekid kogub kokku, ma ei tea, kas siis tanklaid mööda sõites valijatega kohtudes need kulutused tehes või erakonnakaaslaste tuttavate abiga ka, aga ta saab nad kokku, võtab maksimumi. See oli samamoodi nagu nõukogude aja lõpul olid mõned kaubatalongiga, siis inimesed, ostsin dressid, näiteks seepi. Mäletan, et minu vanaemal oli seepi tohututes kogustes pesupulbreid. Sellepärast et talongid olid ette nähtud. Lähed ja selle kauba. Minu meelest siin Tallinna lähedal on üks, üks moto, muuseum, kus asub. See on selles mõttes lihtsalt naljakas näide. Seal asub üks tuttuus nõukogude aegne mootoroller, vene keele on sõidetud ainult need umbes seitse, kaheksa kilomeetrit, mis kulus tema poest koju lükkamiseks. Sellepärast inimene ostis, et ta ei olnud kunagi mootorrollerit vaja, aga ta nägi, et seal müügil. Aga lähme nüüd edasi uue teema juurde, räägime ka pagulastest ehk teema, mis on olnud juba pikalt Eestis diskussiooni objektiks. Ja sellel tollal toimus üksmeeleavaldus. Nii-öelda võib vist öelda, et pagulaste vastane ja siis ka riigikogus esindatud EKRE on on asunud koguma allkirju, et korraldada immigratsiooni teemal rahvahääletus. Sina, Sulev ütlesid, et see on hea mõte. Lammutasin muidugi, see on hea mõte, selles mõttes hea mõte, et eestlased on kogu aeg tahtnud rohkem sellist otsedemokraatiat. Me oleme näinud rahvaliikumisest mõned aastad tagasi, kus öeldi, et inimesed peaksid nagu rohkem ise saama kaasa kaasa lüüa poliitika tegemises, et see on kindlasti hea võimaluse seda näiteks Tallinnast rahvaküsitlusi korraldada, talle seda saad kogu aeg oma meelsust avaldada. Selles mõttes oleks hästi ja hea küll. No vaata, see ongi see küsimus, et, et rahvas tahab otsedemokraatiat rohkem, aga rahvas tahab, kui nii võtta, siis rahvas tahab ka seda, et poed oleks 24 tundi lahti ja samal ajal oleks töönädal 30 tundi, inimesed tahavad, et neil oleks ilusat, nagu me siin ühe eelneva punkti puhul oled sa ise suvel rääkisid sellest, samal ajal ei taheta väga maksta maksu Mokste makse, et need on ikka pahad. Et, et tegelikult selle otsedemokraatiaga on, on nii lood, et jumala pärast, kui meie õigus areneb ja poliitiline kultuur ja kõik need asjad, mis sellesse puutuvad, areneb selles suunas edasi siis see on väga tore. Aga praegu antud juhul kui me praegusesse esindusdemokraatia mudelisse hakkame jälitama mingisuguseid selliseid populistlikke küsimusi, ma ei kujutaks üldse ette seda. See on, see on nagu see on seal lõpeb mingi täieliku fiaskoga, lõppeks ma arvan, et seda asja lihtsalt ei tule. Sest noh, näiteks meil olid siin kevadel äsja just olid riigikogu valimised ja kui Kristiina Ojuland käib saates ja räägib mingisugusest 80-st 90-st protsendist, siis Ühtsuse Erakond, mida ta juhtis, sai 0,4 protsenti häältest, et et kõik suured teemad olid juba selleks selleks hetkeks tegelikult välja kujunenud, olid päevakorral, kaasa arvatud ka kooseluseadus näidis. Jaa, aga pagulaste teema ikkagi see jäi sellest riigikogu valimiskampaaniast kõrvale, et see teema nii teravalt ja ka ühiskonda polariseerivalt lõhestavalt tekkis ikkagi pärast riigikogu valimisi, et et see on tõenäoliselt järgmiste riigikogu valimiste võib-olla üks üks teemasid. Et selles mõttes noh, ütleme jah, et Ojuland ei kogunud palju hääli ja tema partei, aga et võib-olla siin ei ole põhjus selles, et et toetus pagulaste arvu suurenemiseks Eesti ühiskonnas on, on nii suur, et Ojulandi üleskutsed ei võeta kuulda või need ei, ei lange sellisele viljakale pinnasele. Pigem öelda seda, et, et noh, et see otsedemokraatia on iseenesest iseenesest väga tore asi, aga seda ei saa juurutada niimoodi tegelikult nii-öelda hoobilt sellesse, sellesse, meiega. Jaa, aga seda on ikkagi tehtud ja mis puudutab maksusid, eks siis maksude ja osas on rahvahääletuse korraldamine ka Eesti põhiseadusega keelatud, eks. Samamoodi oli välislepinguid või eelarvel. Aga sisserändepoliitika puhul seda ei ole keelatud. Jah, aga seal võib, see oht on olemas, et mis näiteks maksude puhul, kui me, kui me teeme maksude puhul rahvahääletused, milline võiks olla, kuidas maksustada, siis me saame tulemuseks noh, suure tõenäosusega selle, et suurema sissetulekuga inimesi peaks maksustama kõrgemalt. Et kui ja kui me selle seadustame, siis me tulemus on see, et tekib suur hulk osaühinguid ja lõpptulemus maksu maksutulu, mis loodetakse saada, väheneb. Et ma kardan, et ka selle immigratsiooniteema, aga kuna ta on ikkagi nii nagu mitmetahuline, et, et et öelda või, mida me siis jah ütlema, eks, et kas siin tekib Kristjan Ilves küsimus. Et mida küsida rahvaksis rahvahääletusel? Mis on selle rahvahääletuse mõte ja mina ei ole sellest aru saanud. Mul on selles mõttes nagu see ideed, nad meeldib, et otsedemokraatiat rohkem ja ma arvan, et see meeldib ka kõikidele nendele inimestele, kes seal jääkeldris näiteks istusid koos nad Nad nõudsid, et tahaks rohkem nagu tänavale minna, kaasa lüüa. No selles mõttes see on üks võimalusi, kus inimesed saaksid aktiivselt kaasa lüüa. Mida seal küsida? See on minu meelest väga raske küsimus, sa ei saa nagu ette panna, et kuulge, et kui meil tulevad sõja, sõjapõgenikud-pagulased lahed kui palju me neist vastu võtame ja ei võta, sellepärast et sõda on selline olukord, kus sa ei saa ette ennustada. Lihtsalt sõda ühel hetkel puhkeb, inimesed vajavad varjupaika. Noh, mingil määral on ju iseenesest seesama teema ju ka tulnud meie meie poliitikas just neis kohalike kohalikku poliitikasse, et Tartus käib praegu vaatasin eks peab päris aktiivne selline lobitöö kaasava eelarve jagamise üle, et milliseid objekte näiteks teha, et ma olen küll ise natukene sellise mõningase irooniaga suhtunud ka Kuressaares muide on ju kaasavat eelarvet rakendatud ja ja võib-olla kuskil veel aga et, et noh, et umbes nii, et on olemas mingisugune kaasamise konjunktuur ja siis siis tullakse välja mingite selliste ideedega ka nüüd, kui ma vaatan, et, et nüüd, kui juba teist aastat seal Tartusse asi toimub, tundub, et tundub, et et inimesed nagu üha enam tahavad, tahavad seal kaasa rääkida ja, ja. Iseenesest jah, see on väga positiivne, mis on, on Tartu nagu teenindajate küsib, et kuhu me siis noh, meil on see eelarve ja, ja see on alati piiratud, et küsib elanikest, kuhu me võiksime rohkem kulutada või sama seadust, mis seal ikka tahetakse, et seaduste puhul kaasatakse neid, keda see seadus puudutab. Ja jama tekib tavaliselt siis, kui seda seadust püütakse niimoodi kedagi. Salapoolsalaja Vena teise hõlmas vastu võtta siis tekkidele, noh, mõnikord tekib jama ka siis, kui sa ei saa aru täpselt, mis selle seaduse mõjud on, et aga sa nagu teine teema, et ma ei hakka siin jälle maksude juurde minema ja viitama siin kütuse segamise ärile ja nii edasi. Aga selle pagulaste teema puhul, mis ma võib-olla veel juhiks on või miks selle meie arutelu ühele saatele, mis oli sellel nädalal ETV eetris kolleeg Aarne Rannamäe juhitud vabariigi kodanikud ja mis minu arvates, Aarne Ranna Ma nagu saatejuhina mitmel korral sõnastas ära selle väga olulise probleemi, mis on praegu tekkinud, et selle pagulaste vastasusega millelt osa poliitikuid üritab sellist populaarsust võita, et me tegelikult oleme muutunud ka siin elavate inimeste vastasteks, kes on teise nahavärviga või, või ei, sarnane eestlastele, see tuligi seal saates tegelikult väga hästi välja, et tänu ühele Hiiumaal sündinud musta nahavärviga Nurmela. Et, et seal see nagu probleem, et me vastandame ennast pagulastega, aga tegelikult juhtub see, et Eestis on halb elada ka nendel inimestel, kes on siin sündinud ja nad mõtlevad Eestist äramineku peale, sest sest need pannakse, neisse, suhtutakse halvustavalt ja neid kiusatakse. Seal oli üks huvitav aspekt oli see, mida see tumedanahaline Hiiumaa noormees, seal ka Carl Tuulik, Carl Tuulik seal saates ise ütles, et enne seda ta ei tunnetanud, kui tekkis debatt selle, selle üle, seda sedasama situatsiooni. Ma tooks ühe siia ühe aspekti veel sisse, mis mulle näiteks väga suurt muret teeb, on see, et kui kui ma näen näiteks sotsiaalvõrgustikes seda, et, et meie noh, avalik diskussioon on muutunud selliseks, et sellist nagu sellist päris karm ja jõhkralt rünnakut on hakkanud saama saama, aga noh, inimesed näiteks näiteks humoristid, keda on siiamaani tegelikult ikkagi nagu kuidagi nagu hoitud ja kes on ise hoidnud nagu seda ühiskonda tasakaalus ja kui ma olen näinud siin juba mitut väga-väga teravad, kus, kus neid on pandud ka juba teatud nimekirjadesse teatud sellistesse. Et see on, see on minu meelest see on väga suur, suur suur ohumärk, et tegelikult tegelikult see avalik debatt oli kehvas kehvas seisus küll ja me ajakirjanikena peaksime ka nagu siin olema tähelepanelikud ja püüdma ikkagi kuidagi seda asja hoida. Noh, kui me mõtleme, kuidas Eesti taasiseseisvus siis sellele endise näiteks päris suure tõuke fosforiidisõda kartsime, et üks osa eestimaast kaevatakse üles üles, sinna tuuakse kaevuritakse sisse lasuriidi töötlejadeks terve hulk muulasi. Ja praegu noh, eestlastel, samasuguseid hirmule nad kardavad, mitte nüüd küll enam venestamist, aga tulevad ka mingid võõramaalased, tulevad võõratust, inimesed, valitsuses on kogu aeg rääkinud, et nad võtaks siis kristlasi vähemalt meele. Riigikogus oli sellel nädalal olulise küsimusena sedasama pagulasküsimuse seal pagulastega tegeleva MTÜ esindaja ütles, et ei saa niimoodi. Et hakkame neid seal sortima, et neid peab võtma kõiki vastu. Aga võib-olla nagu probleem on selles, et, et me need hirmud või ütleme, et me pöörame need ka nende inimeste vastu. Kes tegelikult ei olegi need pagulased, et me ühel hetkel on see nagu vint keeratud üle ja südame saavutamegi tegelikult ka selles sama Ojuland oma nende üleskutsetega juustu seal saates. Natuke jäi hätta, kui ta käest küsiti, et kas Hiiumaal sündinud olemas on eestlane või ei ole, ta ütles, et ta ei ole ekspert, et seda hinnatakse. Mida Raul Rebane ütles, et see oli poliitiline enesetapp otse-eetris. Ja on ta siis eestlane, ei ela. Don eestlane jah, mina kavatsen järgi selle lõpuks, aga mina ei teadnud muuseas, kuidas rahvusmääratakse, et rahvusena paremini on meil selline, et iga inimene ise määrab oma rahvuse ja kui sa oled lapsis, pööratakse seda sinu ema rahvuse järgi seda põhimõtteliselt ju kuhugi mujale teda kirja pandud rahvastiku andmebaasi. Ja seal on ta tõesti selline vabatahtlik asi. Selles mõttes on meil ka üsna palju inimesi, kellel on määramata rahvas. Jah, et, et see ongi, ongi selline küsimus, et seda ju sellisel kujul ei kirjutata inimese dokumente, eks ju. Et et me näiteks Eestis on ju näiteks venelaste seas on palju tuntud jalgpallureid, keda kõik avalikkus teab ja kui nad mängivad välisklubis, siis kohalikele meedia kuulake neid näiteks neid ülekandeid nii palju ikka. Igaüks saab aru, et, et neid nimetatakse eestlasteks. Mis on ja noh, ilmselgelt nad ise niimoodi niimoodi ennast nagu määratlevad. Aga see ongi see, et, et see ongi, las see inimene ise määratleb ja et ei ole õigustatud Kristiina Ojulandil Mart Helmel öelda või hakata lahterdama inimesi, et aga sellepärast ongi, ei tasubki seda küsida Kristiina Ojulandilt, seda tõstab selle poisi enda käest küsida, et kes sa oled. Tegelikult sellepärast, et Kristiina Ojuland ei saagi talle vastata sellepärast et see on inimese enda tunnetuse küsimus siis, kui tehtava oks sisse läheb tema ema rahvuse järgi. Aga ma tahan öelda ikkagi selle, selle veel selle jalgpallist tulenevat tsitaadi, et et Ilja Antonov Eesti koondise kesk pool kaitse andis intervjuu ajakirjale Jalka mõni aeg tagasi ja ta ütles selle kohta, et ma ei ole venelane, ma olen venekeelne eestlane, see oli tema, määrab. Selleks, et selle kohta muidugi keel on hoopis teine, teine asi, rahvus ja keel on erinevad asjad, aga sellest veel sellisest nagu võõrviha nagu levikust või, või noh, mis veel sellega kaasneb, on, mis seal samamoodi selles vabariigi kodanikes tähelepanujuhita on. Meil on palju ettevõtteid, mida me oleme ise tahtnud, mis on rahvusvahelised. Ja, ja nüüd tänu selle pagulaste teemaga, mis on viimased pool aastat üleval olnud, on üha rohkem juhtumeid, kus nendes ettevõtetes töötavad inimesed, kes ei ole siin nagu pagulased, vaid kes on tulnud siia mingit väärtust luua. Aga kuna nad ei sarnane eestlastega, on kas teise nahavärviga või teistsugused valimised, siis nad satuvad nagu sellised halvakspanu ja nagu rünnakute ohvriks, et, et see on nagu selline hästi suur ohukoht, et, et mis seal ka saates öeldi, et et kui sa ise pakud viha või oled, oled kellegi peale vihane, siis sa saad ka vastusele viha ehk et see ei ole nagu seal tee voodi ka seda pagulasprobleemi siin lahendada. Kanada teisel, eks kes, kes tegelikult üldse selles mõttes ei ole? See on üle maailma kaheks nimede pärast terrorirünnakuid 2001. aastal Ameerikas siis said nad mitte ainult moslemid, kes Ameerikas elasid, ei saanudki osad, vaid ka näiteks tšikid, kellel ei olnud mitte midagi nendegi rünnakutega pistmist vaadet turban peas, no järelikult on mingi vale mees, anti peksale. Jah, aga Eesti õnneks on see, see on õnneks on olnud nagu Eestist eemal seni, aga meil ei ole ju reaalselt siin üldse pagulasi. Ning käputäis tegelikult. Aga saate lõpuni on meil viis minutit. Aeg-ajalt räägime kahest raportist, mis avalikuks tehti ja puudutab siis eelmise, eelmisel aastal Ida-Ukraina kohal alla tulistatud Malaisia lennuki reisilennukit. Neeme, Sa ütlesid, et sa oled selle raporti läbi lugenud. Oli seal nagu midagi uut, et ma ütlesin allatulistatud lennukit, noh, kõik on sellest rääkinud, et tulistati alla, olid kahtlused olnud, et, et seda tegid siis nii-öelda separatistid tehti Venemaalt saadud relvaga. Noh, üks asi on, üks asi on see, et, et noh, me räägime mingitest asjadest, teine asi on see, kui, kui asi on pandud selgelt paika mingisse raportisse, kus on kõik ükshaaval ükshaaval kirja pandud. Tegelikult ju see uurimistöö oli päris keeruline, sest ka raportis tuuakse seda välja, et enamasti ju käib asi nii. Kui on, juhtub näiteks lennuõnnetus, siis eksperdid lähevad kohe sündmuskohale, hakkavad asja uurima. Nii et nädalaid ei olnud need ekspertidel võimalik seal töötada, kuna Ida-Ukrainas oli seal sõjategevus. Ja nad pidid uurima nii-öelda kõiki muid tõendeid, igasuguseid radaripilte satelliite, salvestisi, mis oli võimalik fotosid? Jaa, jaa, niimoodi algas töö pihta pärast hiljem nad said nad, nad said ka kohapeale minna ja tegelikult see töö oli päris muljetavaldav, et kokkuvõttes, kui, kui seda lugeda. Ja nüüd on need asjad niimoodi paigas. Tegelikult eksperdid on pannud päris nii-öelda selgelt nii-öelda välja öelda ka seda, et tegelikult ilmselt see, see süüdistus pannakse kokku ja tuleb, tuleb ikkagi Hollandi prokuratuurilt. Kas siis järgmise aasta kuskil alguses. Sest sest rahvusvahelise tribunali alla see asi läheb ja, ja ja praegu küll näiteks ametlik Venemaa on väga aktiivselt nii-öelda vastu töötanud sellele, mis ka omakorda omakorda näitab seda, et, et küllap nad ikkagi teavad, millise kivi all see vähk seal peidus on. Mina lugesin sellest raportist välja selgelt seda, et Holland ütles, meie juures lennud õhku tõusis, meie selle eest ei vastuta, mis temaga juhtus. See oli ka LM sellise koodiga ja see on Hollandi lennukompanii, aga meie ei vastuta selle eest sellega. Tänu sellele selle eest ja seal toodiga siis kolm soovitust selgitada raporti eesmärk, et mida teha tulevikus sellistes olukordades, kus lennud toimuvad üle mingi sõjalise konfliktipiirkonna? Nad, see on see, mida selle õnnetu lennu põhjal võiks nagu maailm õppida. Kuidas tulevik. Kas käituda noh, tegelikult üle sõjaliste konfliktide piirkondade lennatakse kogu aeg lihtsalt nagu regulaarlennud, lihtsalt küsimus on selles, et maailmas lihtsalt ei ole väga palju selliseid relvi. Ühe ülalt vastava raketiga sai tulista 10 kilomeetri kõrgusel lendavat lennukit alla. Täpselt nii ja sellel korral ka siis ta kinnitas raport, et jah, et alles tallaraketiga, et see ei olnud mingi seal, ei toimunud plahvatust, ei lase lennukadki polkat kokku kosmoseprügiga seal oligi selline punkt olemas või et. Meteoori iga isegi kokkupõrget ja seal öeldi, et 70 seitsmendad 1000 aasta jooksul võiks üks lennuk meteoriidiga. Oi ei olnud mingisugust Ukraina ründelennukit, näiteks seal õhus või mõne teise riigi ründelennukit õhus ka seda, seda ju, mida Venemaa disaitab. Aga kui see teema kokkuvõtteks võib öelda, et tegelikult seal on jällegi samm ka selle poole üks asi, et kuidas tulevikus neid vältida, aga samm selle poole, et saada teada ikkagi, et mis selle lennukiga mis oli see põhjus või kes, kes sellele Vigala tulles lennuki alla tulistasid, päästikule vajutas, see on nagu teise uurimise teema, siis see on juba kriminaaluurimine. Sellele see raport vastust ei anna. Aga meie, kuna siit vikerraadio stuudios saate, lõpetame rahvateenrite stuudios olid ajakirjanikud Sulev Vedler, Neeme Korv ja Aivar Hundimägi. Ja järgmisel laupäeval juba teised inimesed kõike head.