Just lõppenud suvel esines selles kontserdimajas Tom Jones. Igasugust muusikat on siin kõlanud klassikat, džässi ja rokki. Siin on peetud palle ja pressikonverentse kuulatud muusikale ja lastelaule. 20 kahemeetrisele plaanil näidatakse siin Francis Ford Coppola filmi ristiisa ja nii nor rota filmimuusikat mängib siinsamas lausa otse 60 liikmeline orkester. Maailm on muusikat täis, kuid siinne sõel on väga tihe. Esinema kutsutakse vaid kõige väärikamaid. Aga kaugeltki midagi sellist ei pidanud muidugi silmas selle 1880. aasta oktoobris pidulikult avatud tõelist Itaalia kõrgrenessansi ehitusstiili jäljendava hooneloojad. Maini-äärsesse Frankfurti oli tõusnud ilmatu suur ja väga uhke ooperimaja, kus pidid kõlama vaid maailma parimad ooperid. Kõlasidki, kuni maailm muutus. Nüüd seisab Frankfurdis vana ooperimaja Alte ooper ikka ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid ja ammugi tuttav Aja jälg. Saksamaal on teadagi kaks Frankfurdi linna. Üks seisab Brandenburgis Poola piiri lähedal Oderi jõe ääres ja see on nii siis Frankfurt Oderi ääres teine Frankfurt, Maini ääres Saksamaa lääneosas tuntud ja suur ärikeskus, mida maailmas kutsutaksegi ainult Frankfurdis. Kuid täpsed sakslased lisavad tika tavaliselt juurdega Maini ääres. Ajaloolased üritavad sageli kindlaks teha, kuidas nende huviobjektide nimed tekkinud on. Frankfurdi nimel loo järgi olnud siinse asustuse esimeseks rajajaks frankide kuningas suuna umbes aastal 146. Port inglise ford tähendavat jõe koolmekohta madalat kohta, kust teisele kaldale minna saab. Niisiis võiks Frankfurdi nimi kohmakavõitu tõlkes tähendada frankide linna Maini jõe koolmekohas. Frankfurt am Main. Roomlaste ajal oli siin vaadium Frankoorum. Ajaloodokumentides on linna esmakordselt nimetatud 794. aastal. Saksa-Rooma riigis ehk püha Rooma riigis, mille rajas Saksa kuningas Otto esimene 962. aastal pärast Põhja- ja Kesk-Itaalia ning Rooma vallutamist oli Frank võrduks tähtsamaid linnuaastal. 1150 on esmakordselt mainitud sel aastal toimunud suurt Frankfurdi laata. Keiser Friedrich teised käsu kohaselt olid sellele laadale saabuvad ja sealt lahkuvad kaupmehed Saksa-Rooma impeeriumi kaitse all. Keiser oli ettenägelik mees, otsekui oleks teadnud, et linna iidsel turuväljakul hiljem turuhoones röömeris toimuvale laadale oli määratud aastasadade jooksul vaated tervet maailmahaaravaks kaubandusse küsimuseks areneda. Mõelgem kas või Frankfurdi iga-aastasele raamatumessile, mis on maailma suurim, nagu öeldakse olevat seda ka automess ja muusikamess, nii et ja Frankfurt on läbi aegade tähtis linn olnud aastatel 1562 kuni 1792 Monika just siin Saksa-Rooma riigi keisrid. Pealegi oli Frankfurt impeeriumi vaba linn, mis allus ilma igasuguste kõrgest soost vahemeesteta otse keisrile aastast 1580 iis töödes Frankfurdis juba ka üha kasvav väärtpaberite börs. Napoleoni sõdade ajal Frankfurti kord pommitati, kord vallutati, kuid ta jäi vabalinnaks kuni Püha Rooma impeeriumi lagunemiseni 1000 805806 siis säilinnast Ahhafenburgi vürstiriigi osa vürst Karl Theodor Anton Maria Fandaalbergi võimu all 1810. aastal nimetas viimane n Frankfurdi suurvürstiks. Pärast Napoleoni lõplikku lüüasaamist tühistas Viini kongress Suurvürst konna. Frankfurt astus taas kord vabalinnana just loodud saksa liitu ning siinsamas asus töölega Liidub parlament. Riigipäev liidus oli juhtivuse Austrial. 1848. aastal toimus Saksamaal kodanlik-demokraatlik revolutsioon. Toon ning ka Frankfurdi tänavad olid ülestõusnuid ja barrikaade täis kuid midagi head sellest ei tulnud, nagu ei tulnud ka maikuus linna Püha Pauli kirikusse kogunenud Frankfurdi parlamendist targemad pead leidsid, et Saksamaa saab edasi areneda vaid ühtse tervikuna. Ja see arusaam amine viis Austria Preisisõjani aastal 1866. Preisimaa purustas Austria ja tegi saksa liidule lõppu. See tähendas ka Frankfurdi vaba linna staatuse lõppu. Siin oli küll sõjas neutraalseks jäänud, kuid selle vaba ajakirjandus ei meeldinud Preisimaale ning Frankfurt ühendati Hessennast so provintsiga. Kuid vaimsus ja vabameelsus elasid Frankfurdis edasi. 1914. aastal pandi siin linnarahvaalgatusele alus Frankfurdi ülikoolile millest hiljem sai Göte ülikool üks suurimaid kogu Saksamaal. 1924. aastal sai Frankfurt esimese juudi soost linnapea Ludwig Landmanni. Rajal kasvas linna juudi elanikkond tublisti ja ehitati mitmeid uusi sünagooge, mis pärast Hitleri võimuletulekut kuigi kauaks tööle ei jäänud. Teises maailmasõjas sai Frankfurt väga kõvasti kannatada. Pommitati tugevasti üle viie ja poole 1000 elaniku sai õhurünnakutes surma ja tollase Saksamaa suurim keskaegne vanalinn kuulus ja kaunis hävis peaaegu täielikult. Märtsist 1945 jõudsid lahingud linna tänavatele. Linna, ainult Saksa väed võitlesid liitlastega iga maja ja tänavapärast ning alles 29. märtsil 1945 teatas Ühendriikide sõjaväe juhtkond, et Frankfurt on lõpuks täiesti turvaline. 1949. aastal oli Frankfurt saamas äsja loodud Lääne-Saksamaa pealinnaks. Parlamendi hoone ehitati juba valmis, kuid ettenähtud otstarbel ei kasutatud seda kunagi. Vene-Saksa esimene sõjajärgne riigikantsler Konrad Adenauer eelistas Vonni peaasjalikult seepärast, et on oli tema kodulinnale lähemal. Kuid osa mõjukaid poliitikuid arvas sedagi, et Frankfurdi valimine alaliseks Lääne-Saksa pealinnaks vähendaks riigi elanike toetust Lääne ja Ida-Saksamaa ühendamisele ning pealinna naasmisele Berliini. Tollal ei osanud tõenäoliselt keegi aimata, kui kaugesse aega Lääne- ja Ida-Saksamaa ühendamine tegelikult lükkub. Algas aga siis, kui Preisimaa oli Saksamaa ühendanud ning viimane oli tõusnud euroopalikuks suurriigiks ja muidugi saksa. Ma oli võrratult kauni muusika ja üliandekate heliloojat, tema vahi ja endelli, Haydni, Mozarti, Ludwig van Beethoveni maa, Wagneri, Brahmsi, Schuberti ja tema. 1873. aastal leidsid vabameelse ja muusikat armastava frankfurdi rahvas ja linnaisad, et aeg on käes. Frankfurti tuleb ehitada iidset ja arenevat linna vääriv uhke ooperimaja. Vannide tegemine usaldati just samal aastal 1873. Berliini arhitektuuriakadeemia direktoriks määratud arhitektile Richards lugele. Hoone ehitamise kulud maksid kinni Frankfurdi elanikud ja ehitusstiiliks sai asjatundjate sõnul Itaalia uusrenessanss. Mozarti võluflööt oli kindlasti üks naid kuldseid oopereid, mida Frankfurdi elanikud oma uue uhke ooperimaja lavale kujutlesid. Aga renessanss? Selle väärika stiili loomise au on asjatundjad loovutanud itaallasele Filippo bronelleskile, kes elas 14 10. 15. sajandil kõnel leski ja temaga kaasaegsed tahtsid arhitektuuris nii-öelda korda luua, pakkusid tugevat sümmeetriat ja kauneid klassikalisi proportsioone. 19. sajandi alguses hakkas renessanssarhitektuuriaega mööda ja tasahilju tagasi imbuma ja see polnud ja 15. sajandil Firenzes ja Kesk-Itaalias levima hakanud ja Vana-Rooma oma allikatest laenatud fantaasiarikas humanismi ajastu stiil ei saanudki olla. Maailm oli vahepeal suuresti muutunud. See oli hübriid varasematest vormidest, milles mängisid oma osa juba ka uue aja arhitektid ja nende klientide soovid kadus veelgi. Suurem oleks uusrenessanss, laenas pidevalt elemente renessansi-le, järgnenud rahutumanerismi ajastu ning isegi barokiperioodi arhitektuurist. Kahe viimase kohta ütleb aga arhitektuurilugu, et need olid üpris vastandlikud stiilid. Seda siis uus renessansist keerulises teoorias. Praktikas Meil siin ilmatu suur ja efektne ooperihoone Frankfurdis, mis avati pidulikult 20. oktoobril 1880 linna keskväljakul, opern platsil. Frankfurdi ooperi avamine jäi kohal viibinud telekindlasti kauaks meelde, sest ülipidulik sündmus oli see tõepoolest. Kohal oli ka Saksamaa keiser Wilhelm esimene, kellele suursugune elamus, kus nii väga mõju avaldas, et ta pidanud vajalikuks mainida Berliinis poleks ma saanud endale midagi niisugust lubada. Kuid Frankfurdi elanikud, kes ooperihoone ehitamiseks umbkaudu kaks miljonit marka olid välja pannud olid alguses pisut skeptilised. Ooperihoone freesil ilutses kiri Ühele ilule ja headusele. Frankfurdi rahva poeet Adolf Stoltse kirjutas seepeale tõe ilu. Seaduse nimel peab linnarahvas oma käed veriseks töötama. Tundub küll, et pikapeale Frankfurdi rahvas, skeptitsism vähenes lõpuks kaduski ja nad võtsid uue ooperihoone omaks. Muusikal on imeline võime ellu, ilu ja headust tuua. Milline oli siis see hoone, mille seinte vahel Frankfurdi linnas alates aastast 1808 Oopereid sai nautida ja see oli ja on õnneks ka praegu üks vägevalt suur ja uhke hoone, mille välimusest võib leida tõenäoliselt kõiki täna juba nimetatud uusrenessansi mõjutegureid. Tohutu Helefassaadon toredasti kolmeastmeline. Esimese moodustab veenduv nelja vägeva nelinurkse samba Sõime ümarkaare ning laiade külgkaartega sammaskäik. Selle katus moodustab luuremustast sepisrauast piiretega rõdu teise, juba avarama ja laiema fassaadiastme ette. Sepisrauast rõdupiirde ees äärt liigendav neli massiivset nelinurkset kivialust. Tõusevad kõrged tumedad peenelt nikerdatud laternapostid. Igaühe tipus viis ümarat valget kuplit neli nurkades ja üks keskel otsekui säravat pärli tembud, mis hoone fassaadil toredasti silma paistavad. Ooperimaja fassaadi teine aste seisab esimesest tunduvalt tagapool ning on kõvasti laiem. Selle esiküljel on viis samasugust kõrget ümarkaart nägu esimesel astmel, kuid siine eraldavad neid kaari stiliseeritud karu sõralehtedega kaunistatud kapiteelidega. Korintose sambad külgedelt suletud sammaskäigu kohal kulgeval freesil on kirjas frankfurdi ooperimaja. Too tõele ilule ja headusele friisi kohal madalal kolmnurksele viilul on aset võtnud antiikkangelased fassaadi teise astme katusel, ühtlasi kolmanda rõdul seisab aga kivine pantri kvadriga lippu käes hoidev võidujumalanna, kelle kaariku ette on rakendatud neli pantrit. Ooperimaja fassaadiga teenduvate osa nii täpselt kui võimed lubavad püüan asuda hoone põhiosa juurde. Selleni viivad laia pantri kvad Riiga rõdu mõlemalt küljelt suured faasidega pikitud palustraadidega ääristatud rõduga kaared ning kahele poole jäävad tänavani ulatuvad kaarekujulised hoone osad eeldunud astmete jaoks oma Moody tiivad, milles korduvad esimese astme nelinurksed, sambad ja ümarkaared ning teise astmekaaraknad ja Korintose sambad. Fassaadi kolmanda astme ja kogu teatrimaja põhiosa moodustab ilmatu nelinurkne hoone 35 meetrit kõrge ning rohkem kui kaks korda pikem. Selle hoone külgedel leidub samuti fassaadi teise astmega ühendatu teenduva edasi. Pimedavõitu aegade jooksul roheka tooni võtnud viilkatuse ülaääre all jookseb aga terve hoone pikkuses tore nelinurksete akende rida otsekui omamoodi friis ja selle fassaadi osas seisab iga kolme akna järel antiikkuju Caniš antiiktegelased kindlasti sümboolsed on aset võtnud ka põhihoone katuse kolmnurksele madalal viilul, mille tipus seisab tohutu tume pegasus kreeka mütoloogias Medusa verest tekkinud tiivuline hobu, kellele on ajaloos antud kunstide innustaja ja kaitsja roll. Mis puudutab hoone sisemusse, siis on teada, et seal oli võrratu paraadtrepp, mis olevat just uusrenessanss slikele hoonetele väga iseloomulik. Ja praegu on võimalik imetleda ka üht uusrenessansi stiilis fuajeed, kus vägevad sambad eraldavad sõõri väikestest ruutud ESTpla asuksi. Foto tegemise päeval oodati majja ilmselt tähtsat külalist sest ukseni viib punane vaip, mida piiravad ilmatud valged vaasid täis siniste õitega lilli. Ja praeguse nii-öelda veel sedagi, et rohkem kui pool sajandit etendati selles Saksamaale väga tähtsas 2000 kohaga Frankfurdi ooperimajas. Euroopa kõige hinnatumaid oopereid, mille hulgas oli ka Kaarel Orphy karmiinaburana. Oh fortuuna selle vapustava koorilooga algab ja lõpeb 1936. aastal valminud Karl Orphy kompositsioon 24-st keskaegsest poeemist. Karmin jaburana, see tähendab ladina keeles laule, möiernist, meedik tiimi kloostrist ja neid laule on iidses käsikirjas tegelikult tervelt 254 põhiliselt 11.-st ja 12.-st sajandist osaga 13.-st keskaegses ladina keeles mõned ka saksa keeles kirja pandud poeemi diatekstid olevat tihtigi kõlvatud, isegi rõve, irvitavad ja kriitilised. Nende peamisteks autoriteks peetakse üliõpilasi, rändavaid vaimulikke, kes naeruvääristasid oma värssides katoliku kirikut. Vähemalt nii mallikas, väidab karmiin. Jaburana käsikiri leiti 1803. aastal Baieri vene diktiini kloostrist. Meedik vojernist. Jaan hoiul Baieri riigiraamatukogus Münchenis. See Kaarel Orphy muusika sündis siis 1936, kui õhkkond Euroopa kohal oli juba hingeks ähvardavaks muutumas ning fortuuna oli otsustanud sellele mandrile mõneks ajaks selja pöörata. Teise maailmasõja eelviimasel aastal märtsikuus 1944. Liitlaste lennukeid tugevasti saksa linnu pommitasid Sai tabamusega frankfurdi ooperimaja, kuid hoone välisseinad ja fassaad suutsid enam-vähem püsti jääda ning Frankfurti olid niimoodi tekkinud Saksamaa kõige kaunimad varemed. Nii hakati kutsuma seda, mis hoonest pärast pommitamist alles oli jäänud. Saksamaa toibumine võttis aega varemetes linna tuli esmalt taas elamiskõlblikuks muuta inimestele elumaju ja muud hädatarviliku ehitada. Nii et oma ooperimajja saatusele hakkas Frankfurdi linnavalitsus mõtlema alles 1900 kuuekümnendatel aastatel. Oli olemas plaan sellele suurele väljakule hoopis uued moodsad büroohooned ehitada. Tollane Hesseni piirkonna majandusminister ühe allika järgiaga. Frankfurdi linnapea Ruudi Arnt tegi ettepaneku Saksamaa kõige kaunimad varemed. Natukese dünamiidiga õhku lasta teenis sellega rahva hulgas hüüdnime dünamiidi erudi. Frankfurdi elanikud. Nende järeltulijad, kes 19. sajandi seitsmekümnendatel aastatel olid oma ooperi jaoks raha kogunud, otsustasid selle kauni suursuguse hoone päästa, et vähemalt minagi kunagisest linnast alles jääks, seda meenutaks. Niisiis algas järjekordne rahakogumiskampaania frankfurdi ooperimaja taastamiseks ja dünamiidi Ruudi Ruudi Art teatanud seejärel. Ma ei mõelnud iial tõsiselt oma ettepanekut ooperimaja varemed õhku lasta. Kuuekümnendates laagrite asemele tulid 70.-te omad, kuid Frankfurdi vana ooperi taastamise ülesehitustööd venisid, oli ju tegemist ka väga keerulise ajaloolise ehitisega. Et linn vahepeal ooperietendustest ilma ei jääks, hakati juba 1950.-te alguses uut ooperihoonet ehitama, milles küll tulevaste põlvede jaoks midagi ajalooliste ei ole, see on mitte kuigi suur ja mitte kuigi pidulik moodne hoone, mille fassaad on üleni klaasist ja betoonist kuid Frankfurdi elanikud harjusid oma uue ooperimajaga ja sellest saigi linna ooperiteater endine ooperimaja pärast kaua kestnud taastamis ja rekonstrueerimistöid lõpuks 28. augustil 1981 taas pidulikult avati. Siis sai see hoone nimeks Alte ooper, vana ooper, hoone välimus ja osa fuajeest olid täielikult peaaegu 100 aasta eest 1880 avatud frankfurdi ooperimaja järgi taastatud, kuid maja sees oli nüüd kõik teisiti ning muutunud oli ka muusika, mis selles majas edaspidi kõlama hakkas, sest see polnud enam ooperimaja, vaid kaunis ja väga mitmekülgne kontserdimaja. Itaalia ooperiõhtuid, mitte etendusi, vaid kontsertõhtuid, korraldatakse siinika, kuid džässiõhtuid klassika ja kammerkontserte muusikale ja sellel laval astub üles ka väärikaid pop- ja rokktähti. Just hilja. Praegu esines näiteks Frankfurti Alte ooperis Bryan Ferry. Niisiis, uusrenessanss lekese, hammaste ja kaarte vahelt perutava tiivulise pegasuse alt astud sa läbilööki pisut mahendava, veel armsalt vanas stiilis fuajee otse tänapäeva Frankfurti Altooperid ohutusse moodsasse suurde saali. 2450 istet, valget. Näib, et päris mugavat tugitoolipõrandal ning kujulisel külgedel astmeliselt tõusva rõdul. Kaugemal laele lähemal laiub veel tagumine rõdu. Lagedavõitu ruum tundub tohutu, avatud ja lihtne kaunistuseks vaid toredasti järgulised, astmelised ja voldilised külgseinad. Nende tooni on keeruline kindlaks teha, see vaheldub kollasest helepruuni ja punakasoranži-ini. Kõik oleneb valgusest. Mingeid lava, eesriideid tavatult suurena tunduv lava on lahtine noodipulte ja tuuletäis. Selline on siis Frankfurti Alte ooperi kontserdimaja suur saal, teine seal on siin veel Te, teate, mis teise saali nimi on? Eks muidugi, Mozarti saal mahutab 720 inimest. Kirjutatud on need aite ooperi siseruumid on nende uudsusest ja kaasaegsest hoolimata päris elegantsed, kuid ei meenuta millegagi hoone originaalsisustust. Uhke pidulik trepp on samuti kadunud. Muusika on alles siin, selles majas kõlav muusika ja siia juhtuvad muusikanautlejad saavad alati valida. Näiteks kas tulla kuulama sümfooniaorkestrit, mida juhib meie oma Paavo Järvi või õhtut, millele on nimeks antud Iirimaa hingus. Systens kõige sameerima hingus, niimoodi pakub Frankfurdi Alte ooper sulle kõikvõimalikke muusikaelamusi aga hoone ise on siiski vaated ootamatum elamus. Üks väheseid, mis selles sõjas purustatud ja uueks ehitatud linn muinasajalugu meenutavad, seisab oma sammaste ja kaarte ja pärlikuhi elatena säravate lampidega suurel ooperiplatsil. Ümberringi toredad pitsilised, sepisrauast alustel seisvad laternad. Mis ajast aega selle hoone juurde on kuulunud? Keset väljakut ooperihoone looja Richard luuka ja nime kandev vägevalt kõrge purskkaev suures ümarast basseinis, Ooperiväljaku läheduses tõuseb aga taevasse sellest vanast stiilis ehitusest mitu korda kõrgemaid klaasist ja metallist büroohooneid. Küllap on siin ka pangahooneid, sest Frankfurt on teadagi Euroopa mandri suurim finantskeskus. Euroopa keskpank asub seal ja rohkem kui 150 rahvusvahelist panka on seal oma kontori tabanud, aga mitte see pole täna siin meie jaoks tähtis omaenese selle linnaga seotud. Tagasi hoidlikest kogemustest võiksin meenutada Frankfurdi lennujaama, mis on tagasihoidlikkusest kaugel ja seal kogetu on küll kõike muud kui meenutama ahvatlev hullumoodi suur ja segaselt keeruline paik, kus sa võid eskaleerus ratturite ja liftide, käikude ja koridoride rägastikus lõputult ekselda eriti siis, kui tegemist on ümberistumis lennuga. Aga ka see pole täna tähtis, kustutage selle kummitusliku mälestuse pigem Frankfurdi Alte ooperis vanas ooperimajas uhkel ooperiballil kui suurde saali on toodud lugematuid säravvalgete linadega, laudu, küünlaid ja tohutuid lillebukett ning keskpõrand on tantsijate jaoks vabaks tehtud. Veel üks elamus, mida see maja pakkuda suudab, sest mitte ainult viin ei ole oma aastavahetuse pallide poolest kuulus Frankfurt k.