Nojah, ja siis kadrikange plastegi kaatriga. Hoogu näega tilgast ja puune Lepajõest only kääniele. Saaria kohust on agarad saarepuupäevad. Kadripäev kuulub ühena sügistalviste pühade tsüklisse selle päeva vana paganluse aegne nimi on kadunud ja praegu nimetatakse seda päeva ristiusu pühaku Katariina nime järgi kadripäevaks Püha Katariina tan peetud ketrajatesse kuule kandjaks, samuti villa ja riidekaupmeeste köie punujate, purjetajate, laevameeste, kellasseppade kaitsepühakuks. Ta pühakut on piinarattal piinatud ja sisseratas, on nagu, nagu selleks sümboliks saanud. Meil on käinud nalja, kadrid ja tõekadrid Eesti rahvapärases traditsioonis. Vanemad algsemad on tõekadrid või mõnel pool on nimetatud ka nalja, kadrid ja näljakadrid tähendab need tõekadrid või näljakadrid. Need on olnud vanemad, vaesed inimesed, tingimata naisterahvad, kes on käinud taludest palumas villatakulinu isiklikuks tarbeks aga samuti ka mitmesuguseid toiduaineid. Nalja Kadri või teie, Kadri tuli ikka uksest sisse, lopsis vitsa, käikesid sipse ise ütleb, et Kadri tahab taku karde vihu pillu. Mõnikord oli tal ka viinapudel kaasas, millest siis andis rüübata selle eest, et ta siis midagi sai. Muidugi, alati ei olnud need Kadriks käijad ka mitte kõige vaesemad, aga talu perenaine endale seda lubada ei võinud, et tema oleks Kadriks käinud. See oli ta kui solvav temale. Ja nende tõekadrid ja, või päris Kadid hulgas mehi ei olnud, need olid ikka naised. Samuti käisid Kadrikski tüdrukud, kes siis ka villu ja linnupanusid omale kaasavara tegemiseks. Novembrit on isegi Kadrina kuuks nimetatud ja kadripäeva utepäevaks. See on siis nagu lambaõnnepäev ja kadripäeva ajal oli tingimata ka lambaniitmine ja siis pidid saama kõige paremad lillad nimetatigi Kadrina villaks. Kodaverest on teade, et Kadrina päev utepäev läksid teisimajja, siis mäesid seal hommiku, mäesid õhta, tegid santi, tulid mitmekesi quali lapsed mäesid ja peksid pukse vasta seina ja keksotasid tähendas seda, et lähevad lambad edesi, et käisid uttes, et siis tallekesi õnne tuleb. Kadripäeval oli siis kaer, kaera, kiisi keetmine, lapsed, kui nad varahommikul tulid lauda ukse taha või talupere ukse taha mäegima, siis oli see kiisel juba valmis keedetud, viidi suure pajakelt lammaste lauta ja andke siis lastele süüa. See oli siis nagu tänuks lastele, et nad mängimas käisid siis sellest mängimisest arvati siis head tulevat. Head ute õnne komme kaerakiislat keeta ja seda lastele laudas süüa anda on olnud tuntud ka Soomes, samuti Leningradi oblasti-soome rahvaste juures. Ka naised on käinud kaeraputru söömas, laudas ja pärast siis viidi ülejääktuppa, mehed sõitsis toas. Mehed nagu ei olnud lammastega nii tihedasti seotud osa putrude Antid tingimata kella oinale karjäärale, kellel oli ka nagu oluline osak lambakarja edendamisel. Kadripäeval oli rida keelde, näiteks ei tohtinud sukka kududa, et siis pidid lambad pimedaks jääma, et torgid lamba silmad sukavardaga ära. Ja eks seegi komme, et me tänapäeval ei anna, kindas käega tere on pärit vanast ajast, mil kardeti kindaga käega tere andeid, siis annad lambaõnne ära. Kadri kärjaagaabuga kini viltorniga haiga kaatrid järjaka Pukaida heni lillad sõrmikaid, vetikaid, valge vill, teadukaida valge villavedu. Puusta saanikaane seal raputada saanud ikka pilliroost kaane ja pilli, Ruustaabitsukane. Nalja kadrid või need, mida nüüd meie praegu kadrisantide all mõistame. See traditsioon on hilisem ja see on kindlasti tulnud mardipäeva paralleelina. Sealt niisugune lusti jooksmine, siin on nalja Kadride käimised seotud lauludega, nii nagu Martide käimised kasutatakse isegi samu meloodiaid mardilaulude puhulgi. Naljad sagedasti olid paralleelsed mardinaljadega. Näiteks tuli Kadrina santi trikkide juurde, et anna tuur välja, kui palju oledki vedanud Kodaverest, seesama sama teadmine või uskumused, kui juba mardipäeva või kadripäeva ajal. Ühesõnaga varasügisel oled jao kedranud, siis saad ikka kevadeks omaketlasega toime. Kadrina hanede käimised, need on ka niisugused nagu lämmastegi käimised, mindi ukse taha, kaugutati. Töötajate lapsi. Ja kadrid olid ehitud uhkesti, mitte nii nagu margid, et nad oleksid olnud mustad ja, ja räbalad. Kasukat skadridel olid tingimata lipsud, tutid ja paelad ja igasugused kaunistused, õle õlgedest keeratud tiivad ja tutid ja nii et nad pidid ilusad ja kenad välja nägema. Samuti olid need nalja, kadrid olid nagu peidetud nende värvitud nägudega ja maskidega, et need mitte ei peaks ära tundma. Nende hulgas oli ka pillimees. Mängiti ja vitsad vits käes, kas kadaka või kuuseoks, millega siis löödi ikka jälle terveks terveks. Kadri näiteks küsis, et peredega on kadril suur võlg, seitsme aastane lõnga võlg, viie aastane villavõlg, kahe aastane palli võlg, kadriraha nike kaks kopikat. Nii et see oli niisugune nõue, mida pidi sisanud tema samuti lauludes, nõuti peremees peremehike perenaine linnuke kadriotsi vorstikest ega kaega akukesta. Kadrivingu pillasid, kadri tahab takusida, nutsib lina nuustakkida. Kadri tahab pooli puuda pooli puude napinakla kadri kibe ketrama Johoolikoki sõtku majja. Vot a koos need vaadeeemmed maaga avad koosnedavadki, need maagavad kriipsuga vennad Kell tööliskriipsuga vennakelderis ekraapsuva menna Kambeeerrisse ekraapsuga, menna krambeeerrys. Kui aga nüüd kadrile midagi ei antud, siis kadril oli hing täis ja kadri võis pererahvakarjaõnne eriti lambaõnne pikaks ajaks nii ära sõnuda, et kohe polnud nagu mõtetki lambaid pidada. Saagu, saagu ma sajatan, saagu su sugu, ema, õed-vennad hulkuma, kälikset kära pidama, sõsurikud sõimelema. Saagu saagu ma sajatan hunt su hobuste selga, karu kõige karja selga, luupainaja su enese selga. Või veidi päris niimodi lühikese vormeliga nõiduda, kui midagi ei antud. Kivi otsa Kexti hundi suhu lapsti, see tähendas siis, et unts, kui kõik talled ära ja ärgu olgu edenemist. Lambakasvatusel tasuks andide eest Kadri, siis mõnus pererahvale karjaõnne põrsa õnne lehmaõnne. Eelkõige aga lambaõnne kadrid ei suken suurel ämma kindan kirju, talle õnne kadrid ei põuen poiste õnne. Lisal tõi neitsi õnne. Et ta ei, ta Haadu ta koodi Kes käega põrandale kõikide Too äärde tüdrukud on nii, aga nõu koolas? Ta on tulevaks ajaks, kui me teiega tuleme, tõusku teile tõmmud, härjad, tõmmud härjad, tantsid, sarved, hallid härjad, hangus, sarved, mustamäega, mullikad, valge peaga vasikat sinipäägas, eakesed. Seattil Siival sigi kuu põrsad põllul, sündigu lambad laastikul ladugu. Siia ka veescan veel ja on siia, viskan veel ja on tuua, tahad, tal on tuua, tahad, all on? Lammas laodeelemmuuneks, mas laudki Leeemmuuneks, kanatõugu kaksi, jooti eta all, kanatõugu kaksi, utetalle. Siin on nüüd see laul, mida tormis on kasutanud oma naiskooritsükli loomiseks. Tarvis on väga julgesti teinud, ta on kõik neli laulu tähendab sisse palumine, tantsulaul, andide palumine, tänamine, kasutanud sama meloodiat, seda siis natukene erinevalt töödelnud. Aga põhiviis iseenesest on ju üsna lihtne ja huvitav, seal lõunaeestiline, sellepärast on tal refrään ka. Tule niison seda linti, kaadriko Kadriko, tule Liisaljastalinki kaadriko. Kaadrikka. Tule on Ossa Kadriko kaadrikka. Tule on avaus, Kadriko kaadrikka.