Tere hommikust, hakkame kuulama intervjuud, sarjas delta. Lõppeval nädalal toimus vabariiklik keelpillimängijate konkurss. Seoses sellega olid kolmel päeval finaalkontserdid Estonia kontserdisaalis finalistide ja Eesti riikliku sümfooniaorkestriga. Kontserdid on klassikaraadio kodulehel järelkuulatavad. Oma päevases delta saates oli samuti teemaks keelpillimängukultuur. Stuudios olid Eesti riikliku sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht Neeme Järvi ja orkestri direktor Kristjan Hallik. Millises seisus tundub olevat eesti keelpillimängukultuur käimasolevat keelpillimängijate konkurssi silmas pidades ja millised ootused on keelpillimängijatele meie rahvusorkestrilt? Saatejuht Markus Järvi ja intervjuu oli eetris kollatus päeval, 14. oktoobril. Nüüd on klassikaraadio stuudios ERSO peadirigent ja kunstiline juht maestro Neeme Järvi ja orkestri direktor Kristjan Hallik. Tere tulemast klassikaraadiosse. Tere. Tere. No käimas on praegu Eesti keelpillimängijate konkurss. Olete sellega ja kursis ja kuulanud, mida Eesti noored keelpillimängijad praeguseks saavutanud on? Ja et kuigi kõiki nüüd otse ei ole jõudnud minna kuulama ka neil on olnud väga meeldiv võimalus neid vaadata ka interneti vahendusel, kõiki konkurente, et nii palju, kui on Nad kõik mänginud, need on ka järel võimalik veel vaadata ja praegu, siis täna hakkasid anaalvoorud ERSO ees, et me tegelikult tulemegi Estonia kontserdisaalist, kus esimesed siis kolm viiuldajat astusid ERSO-s järjest üles. See on vaimustav asi vaadata, kuidas me professionaalne ainukene tüüp kollektiiv võtab osa noortekasvatusest, kasvatuslik tegevus, seal tore asi, kui noored inimesed, kes on seitsmeteistaastased veel mõni nendest ja harjutavad viiulit ja tulevad suured New York, Jesse ka nende jaoks on see suursündmus, aga samal ajal ka üks tore kool, et mängida orkestriga koos ja, ja näidata oma taset. Ja reeglid on mingisuguses mõttes, eks ole, keelpillimängijate konkurss. Nii et tegelikult Eestis toimub keelpillimängijate konkurss, jahimehe asi seepärast, et me ei ole kunagi välja paistnud siin eriti keelpillimängijate tasemega. Ja nüüd tuleb välja, et neid on nii palju ja nii häid. See on tänu sellele, et nad on käinud, nii on siit saanud küllaltki hea põhja, aga nad on saanud ka väljaspool käia ja õppimas ja sealt tulla tagasi ja näidata seda, mida võimalik siiski seda avara õppimisvõimaluste juures, see annab tohutult palju kaasa nende tasemele ja meil on tõepoolest keelpillimängijad palju, palju, palju kõrgemal tasemel ja orkestrimängijatest. Juba on niisugune asemel, et orkestris räägivad väga head keelpillimängijad. Ja muidugi ostsime häid solist. No kui nüüd vaadata finaal kontserdite ajakava, siis täna kell 10 oli Estonia kontserdisaalis esimene kontsert ja seal näiteks mängiti Shaun Sibeliuse, viiulikontserti Felix Hendersoni viiulikontserdimoll ja Anton introosaki viiulikontserdi. Homme võib kuulata siis näiteks Merike kruubi esituses samamoodi Jean Sibeliuse viiulikontserti ja Bela partokke vioola kontserti Merike Heidelbergi esituses. Need on ju väga tõsiselt lood, et see ei ole mingisugune tilulilu. Ja loomulikult, et et seda tuleb jah kindlasti mainida, et see on nüüd suurepärane asi, et selline konkurss siis üle aastakümnete jälle taastati. Et ongi võimalus praegu noortel valmistada ette mitte siis nüüd täiesti ainult need kontserdid orkestri ees vaid nad on ju mänginud kõik juba kaks vooru. Muusikaakadeemias klaveri saatel. Et selline suur repertuaar paar korraga ette valmistada, see on äärmiselt arendav ja kui niimoodi saab veel üks teie pealt võib-olla mitte ei ütleks ruutu võtta, aga väga heas seltskonnas üles astuda, esineda, kus kõik esinejad järjest on väga-väga head. Et see on kindlasti innustav, taastama kümneid, tõesti, sellist Eesti konkursi ei ole olnud vahepeal küll. Kuskil kümmekond aastat tagasi arenes eesti keelpilliviiulite tšellode konkursis selline paarivooluline, aga see natukene võib-olla korraldajate Entusiasmi vähenedes on nüüd vaiksemaks konkursiks kujunenud, et nüüd selline suur Eesti keelpillimängijate konkurss, kus osalevad tõesti kõik nii viiulit, vioola, tšellot, kontrabassid. See on väga-väga suur asi. Eriti märgiksin ära seda, et kui vanasti räägiti Poola, et see ei ole päris niisukene, õige pill, et Kessori kehvi viiulimängija seaks vioolat mängima ja siis niimoodi nüüd tuleb välja Viola on kontsertpilli ja mängitakse partubki viiulikontserti, mille Artur kirjutas haruldase Viola kontserdi. Mis postuumselt siis muidugi keegi tema kaasaegsetest juba tegi, pani korda, siis oleks tema viimaseid töid mängitakse, vioolakontsertvart oli kontsert, seda arvas, et seda on võimalik teha tšellokunstil tšello on ju nüüd sooloinstrument, tšello oli kah lõppude lõpuks all. Heal juhul oli ta niisugune orkestri pill ja seal mängiti, eks ole, kontrabassiga mängitakse kontserte, praegult kontserti ja meil on väga tublid kontrabassimängijad ja naised ka veel pealekauba. Nii et kujuta ette, see on alles saavut. No nüüd on meil haruldane võimalus usutleda siin ERSO kunstilist juhti Neeme Järvi ja loomulikult ka ERSO direktorit Kristjan Halliku personal, viimasel ajal üle elanud suhteliselt suuri muutusi Kristjan Halliku toomine ERSO direktoriks. Ja kõike muu on olnud selline. Selge muutus siin, et teie olete küll öelnud seda, et peamine peamine idee või peamine asi, mis on hoida seda, mis on hea hoida südamist, toimib hoida seda, mis mis juba juba sissetöötatud Neeme Järvi, Kristjan Hallik, kuidas koost toiminud ja, ja kuidas siit edasi? Te olete nii palju, ideel on huvitavaid ideid, on nagu praegult tulime. Kuulasime kusagilt seda riiuli kontserdi. Mängi paljud loosungi muusikat. Kuulge, peaks kõigilt osaks sümfooniat mängima. Aga millal sa mängid? Vähe kontsert on üldiselt siiski kõik akud klaverit mängima. Ebahuvitav, aga tõesti nii palju head muusikat mängida ja pakkuda meie rahvale. See on väga tähtis, see on tegelikult, see on üks väga suur. Õppimine inimesed, täiskasvanud inimesed, inimesed tulevad kontserdile selleks, et nad esimest kuulevad väga tuntud töid, mida me tavaliselt isegi ei jõua kõik ette tuua, nendele aga nii põnevaid ideed on näiteks tursaki slaavi tantsud 16 tükki. Slaavi tantsud, populaarsem kui teine. Brahmsi Ungari tantsud, kes oli praam, helilooja tegelikult oli ungarlane sõbrast Ungari tantsud paremaid Ungari tantsupeole võtad kübraams siis et vasak oma rahvamuusikat jälle läbi oma oma slaavi tantsude, mis on maailma kuulsaks saanud, eks ole, me peaksime võiks seda tooma välja saartel, sümfooniakontsertidel, mida mängime oma sümfoonia kontserditel ja rahvast tuleb murdu sisse. See on sellepärast, et, et see on üks ilus muusikaline elamus. Ja selles suhtes on küll jah, tore, et me iga iga õhtul juba arutama erinevaid ideid et aina tuleb ja tuleb meile, et räägime ju nii kavade koostamise eest kui plaadistamistest, kui dirigentidest, noortest dirigentidest noortest turistidest. Et hästi tore on olnud alustada seda hooaega või noh, tegelikult juba kevadet kui Arvo Leibur kõrval lisandus meil kontsertmeistrina triin kuppel. Et kui rääkida, et mis on uut kõike, et ja see, võib-olla hakkabki tänase sellise keelpilliteemaga ka väga hästi. Et nüüd ka jällegi siin kõigepealt Eestis õppinud, siis natukene mööda laiali ringi liikunud, õppinud juurde. Noor noor eesti viiuldaja tuli praegu Eestisse tagasi tuli Ersosse ja ta on väga palju juba andnud nii üldisesse atmosfääri, ka tema poolt tuleb palju ideid, nii et meil ideede puudust sest ei ole. Kui nüüd jõuaks kõike teoks teha. Üks temaatika, mis on kindlasti esil tänavu, on Tubin 110. Mida sellega seonduvalt võite meile pajatada. Mis on meie sümfoonilise muusika esindaja maailmas üldse Tubin, Tubina sümfooniaid võtta kätte ja jälle ja jälle ette kanda, see peaks olema iga dirigendi üks lemmikettevõtmine. See on ka probleem, sellepärast, et ta raskelt teoseid ette kanda raske juhatada. Omale helikeel ja ega me tegelikult päris ei tunne eesti rahvas, uus generatsioon, need, kes praegu kasvavad üles ja need pole Tubina sümfooniat kuulnud, sest me pole mänginud nendele, sest iga 10 aastat on uus generatsioon juba hakkamas ja mis me siis hakkame kogu aeg Tubina sümfooniad mängima või ei saa muul uuesti vaja mängida. Aga, aga Tubin, see on üks, üks, üks verstapost, üks kindel niisugune mõiste üldse, meil on praegult kaks niisugust erilist kuju. Ütleme, niisugused, kes on Eesti muusika, võiks välja paista täielikult. Hiljuti ma kandsin ette ja me mängisime siin tobias tähendab tema Joonase lähetamine, mis on muidugi täitsa Bachi suurune oratoorium, mida võib julgesti igal pool ette kanda. Ja Tubina sümfooniad, aga meil on ka unustusse jäänud mõningat head eesti heliloojad, need Anti Marguste näiteks Anti Marguste ajal on niivõrd haruldane. Eestil on ju need Ronod eesti rahvamuusik, ka niisugused katsetused panna eesti rahvamuusika, nii nagu Stravinski Vene rahvamuusika oma kaasaegsesse stiili, niisuguse stiili, mis, mis üllatas tervet maailma, aga ta jäi ikka venelaseks edasi. Muusid tema muusikas kõlab vene muusika, olgugi et ta kasutas igast trikke. Tegelikult meil oli kaks tükki kasutajaid palju, siin kõik igaüks, Pärt, Lääts, Marguste seal on vald ja paljud-paljud, teised koha. Riisalu. Seda, millega mina olen aastast 1960 tegelenud sellesama orkestriga ja esimest korda kõik plaadistanud siinsamas Eesti siis ERSO, muuseas peate üldrahvas, võib-olla ei tea, mis ERSO on ERSO võib-olla mõned kuulnud esimest kordervjueerso, see on Eesti riiklik sümfooniaorkester ja tema alguse sai Eesti raadio sümfooniaorkester ja see on ka ERSO. Nii et tegelikult see sobib nii mõlemi kollektiiviga kui ja tema on juba ka üle 80 aasta vana, hakkab tähistama oma 90 üheksakümnendat juubelit. Et kui Tubinaste veel kaks ja siis tegelikult järgmisel nädalal maestro Neeme Järvi juhatusel tulebki meil ette Tubina teine sümfoonia. Et siis lisaks Tubina 110.-le aastapäevale tähistame ju ka Eesti heliloojate liidu üheksakümnendat juubeliaastat. Nii et siis on kohe nagu kaks kaks ümmargust numbreid korraga. Tõepoolest, siis, 23. oktoobril kell 18 Estonia kontserdisaalis on võimalik kuulata muuseas ka Eduard Tubina sümfooniat number kaks, millel lisanimi legendaarne aga siin juba mainitud Anti Marguste, et samamoodi. Just ja siin on veel see Ontika ja Shandiga. Kas te teate, kus Åland'i? Ontika pank ja see on täpselt, see on täitsa olemas. Minge vaadake, kallis rahvas, see on see Tubina teine sümfoonia. Seal on seal kirjutatud, seal on kõik loodus, Eestile moodus, Eesti tunded, Eestit, torm, Eesti. Kõik seda, midagi helilooja, küllaltki oma varajane, selles eas, ütleb essor, teine sümfoonia suutis kirja panna paberile. Et kõike seda, mida ta seal haaras, sai nootidesse panna. Ja nüüd tuleb see ettekanne, legendaarne Estonia seal midagi suurt, midagi vägevat. Ja ta nimetas alati oma sümfooniad mingisuguse nimega, olgugi et seal võib-olla nii otseselt programmi ei ole. Aga programm on eesti. Ja see Eesti on kõige tähtsam. Meie Eesti muusikas üldse, sest me peame näitama, et me oleme eestlased ja meil on oma muusikakultuur ja et meil oma suured heliloojad. Millal. Teie viimati eesti muusikat juhatasite maailma lavadel, et väga palju sellest möödas ilmselt ei ole. Just hiljuti Leipzigis ja see oli kõik ju kõige huvitavam asi, et kui tobias juhatas seda 100 aastat tagasi. Samas lõõmsagi ja kadunud Rumessen, Vardo Rumessen, ega me otsisime seda kirikut, aga kus ta siis oli ja see on ära lõhutud, seda kirikut ei ole enam. Ja siis oli 40 liikmeline viles puhkpilliorkestri ja siis mingisugune koor, mida ta ei suutnud kinni maksta, see kukkus täielikult läbi. See ettekanne ja nüüd ei kukkunudki läbi. Nüüd olid 300 inimest, laulsid kevand house'is ja 100 aastat hiljem täpselt 100 aastat hiljem. Ja ma ütleksin seda, ma tooks paralleeli, kelle see asi on siiski unustuses, olgugi et me oleme teataval määral seda teost kandnud ette ju maailmas siin-seal. Ta on juba 20 raha on ette kantud maailmas, see on isegi palju Eesti muusika kohta, aga et Bachi Matteuse passiooni ei mängitud 100 aastat ja oli täielikult tunnustuses siis 100 aastat hiljem mängisin Medelson avastas selle ja mängis sealsamas Leipzigis keevand Houses Bachi Matteuse passioon. Ja mul on väga tore tunne, et ma saatsin sama teha umbes Toby asega oma Johan Joonase lähetamisega Eesti muusika heaks, et me saime jälle taastada Leipzigis selle suurkuju, Eesti suurkuju muusika ja see võeti suurepäraselt vastu. Teos on saksa keeles kirjutatud, see oli vist sakslasele küllaltki arusaadav. Neeme Järvi, ma tahtsin küsida tegelikult, et kas on olemas mingisugust klassikalise muusika taanrit või heliloojat, mis ei paku teile vaimustust et vaadates nagu seda, seda sellist tohutut vaimustuse hulkamist ei, see on nagu kõikide erinevate ajastute muusikastiilide ja heliloojate vastu. Ma arvan, et see on nagu tundub, et seal universaalne On? Õigus seepärast, et kui sa ei uuri ja kui sai oldud tunne huvi millegi vastu tuleb mängida ainult oma nelja või viit või kümmet teost, eluaeg juhatada sama lugusid saavutanud mingisuguse edu ja mingisuguse nime. Nagu paljud on seda teinud, aga tegelikult ikkagi muusik peaks oskama endale valida võimaluse siin maailmas maksimumi võtta. Kõikides kultuurides, mis siin eksisteerib, erinevad maailmas, rahvusskulptuuridest, eriti Ameerikas olles oli ka mul väga huvitav tegevus Ameerika muusika ja plaadistasin küllaltki üks kaks 30 heliplaati Ameerika muusikat. Nii et kui hakata, vaatame niimoodi üleüldise, siis kõik Skandinaavia ja Eesti muidugi on minu kodumaa, eks ole, meie kodumaa muusika aga siis kõik partubki, diaan praegult, ma tegelen prantsuse muusika, mulle väga meeldib prantsuse prantsuse muusika mingisugusel määral ka unarusse jäänud. Ja sellepärast Tuli just väljaõppinud, noh, oli ju kuulus mees, eks ole, aga me teame ainult kakskolm kankaani ja mängime ta. 90 minutit on seal peal, eks ole, see on, see on niisugune huvitav tegevus ja kui sul on orkester, kes ta mängivad ja plaadifirma, no miks sa ei tee, siis? See on ju huvitav tegevus, nii et tegelikult kui sa ei tee, ega siis keegi ei saa kuulata sellepärast et sul keegi kellelegi ei ole seda võimalust. Nüüd mul on see rõõm alati otsida ja leida huvitavaid teoses, natukene ma toon, paralleel vol, kaks poega, dirigendid ja meie sugulased ja siis nad on väga tublid selles mõttes, et, et üks on nagu klassik. Paavo Järvi ja niisugune klassik, ta kõik suured klassikalised teod on juba äraplaadis hakkab Beethovenit peale ja maaler kah kõik tehtud ja Bructeravoik tehtud ja, ja Schumanni Oya Schumanni haiged, me oleme kõik. Aga siis, kui me hakkame vaatama Kristjanit, siis temal on muidugi terve rida niisuguseid teoseid ja džäss kaasa arvatud. Siis tema leiab niukseid teoseid, mida mina ei ole leidnud veel. Ja on just sellele küsimusele on vastuolus niisugune, et et mängib mingisugust imelikku lugu ja mõtlesin, mis sa sest mängija kõige parem maailmas, mis üldse saab olla. Enam paremat lugu ei ole olemas. Isa, sa ei saa aru, ma hea küll ei saa, no aga tee mulle selgeks, tõeses plaadistab ära, tead, pärast vaated ongi päris hea tükk, nii et nende leiab üles igasuguseid saksatükke ja igasuguseid mingisuguseid Pokid, sümfonid, lavastajatel, taskusümfooniat tuleb välja nüüd tänapäeval minimalism väga moes, tehakse taskusümfooniat. Nüüd vanasti oli ju tasku, partituurid olid isegi olemas, noodid tehti nii, et vahtusid taskus vara tervelt Brahmsi sümfoonia Mahleri paljaks tasku partituuri, nüüd tuleb välja, et ta taskusümfooniat olemas. Nii et vaata, inimene elab niikaua, kui ta õpib nii kaua ta elab. Kui vaadata nüüd veel järelejäänud minutite jooksul natukene hooaega, mis meid ERSO puhul ees ootab, et mida sealt esile tooksid? Ja võib-olla üks tore märksõnana on kindlasti, et meil on selline eesti dirigentide paraad. Et tõesti väga paljud eesti dirigendid astuvad orkestri ette. Et mõni, kes ei ole juba päris mitu aastat sattunud et see hooaeg on kõiki neid võimalik näha ja, ja kuulata, mismoodi siis kellel, kellel mismoodi muusika tegemine siis tuleb. Ja, aga kindlasti meil tuleb kaks sõitu. Sõidame Lätti, Leetu, lähinaabritele külla ja üks ka oluline ülesastumine on Kölni filharmoonia saalis. Et see on ERSO jaoks täiesti jälle suur suur saavutus, et sellises saalis üles astuda. Aga, ja loomulikult kõikvõimalikke täiesti eripalgelisi kontserte, et alates sellest, kui ehitame Taali moemodellide jaoks kätt, folgi et ei oleks ooperi kaala selline tavapärane ooperi gala, mis võib olla igav kuulata või, või igav, igav esitadagi, aga otsisime natukene sinna särtsu juurde. See nüüd tuli Risto Joosti ideedest, kuni mis siin võib teine ots olla, kui Justoni sümfooniaorkester tellist NASA. Kaadritega filmi planeetidest siis Nikolai Aleksejeviga annamegi ette Holsti planeedid mille taustal ongi siis NASA kaadritega film. Et see on jälle jälle omamoodi. Aga loomulikult mängivad nii Eesti muusikat, Eesti muusika päevad, iga-aastane meie jaoks oluline sündmus. Erinevad konkursid, erinevad festivalid, koostööprojekte tuleb siin-seal veel, millest varsti saab rääkida, siin suve poole on paar põnevat projekti praegugi veel töös. Et ma usun, et nii publikule kui orkestrile mõne hooaeg. Neeme Järvi, sama küsimus. Milliseid kontserte, milliseid etteasteid kõige rohkem ootate tuleval hooajal käesoleval? Tahaks märkida seda ära, et ma ei tahaks öelda veteran otseselt, aga, aga Kalle Randalu veega teinud juba juba ma ei tea aastaid ja aastaid ja aastaid tööd orkestriga ja ta on väga populaarne pianist. Muusik, kes alati, kui ta mängib, on rahassaal täis. Me tegeleme Beethoveni teostega ja tal on viis klaverikontserti nõuet ja tema nüüd. Annab neid ette, mina juhatan. Ja siis katsuge nüüd heliplaadistada. Nii v kohalike jõududega. Ja selle, meil on tore kohalik plaadifirma minu meelest ilmaasjata veega ka ei teeks rohkem koostööd. Peeter Vähi, see on siis kärpida sihuke erk muusika. Ja Ma teen temal toredad ideed alati ja ta väga niisugune mõtleja, et midagi huvitavat välja tuua. Muidugi meie Eesti tingimustes on väga raske üheselt puht materiaalsete võimaluste juures ka ka meil ka omanikud, korraliku plaadifirmat ju ei ole. Nii et see, antud juhul see võib-olla oleks kõige kõne alla, et me saaks oma muusikat kuidagi klassikalist muusikat viljeleda läbi meie oma plaadifirmade ja Ma just eriti silm looja, muidugi klassikaraadio aitab sellest väga palju kaasa. Väga tore, kui klassikaraadio ju meil, plaadi heli lindistame lihtsalt raadiotele ja meie koostöö on niivõrd sõbralik ja tore, et me ei saa kunagi hakata rääkima mingisugustest erilistes summades erinevustest rahadesse pärast, et meil lihtsalt ei ole. Aga, aga tõttu ka ei jää eesti muusika propageerivata ja, või eesti solistid propageerivad mängimata, sest eesti solistid on seda väärt, et nende nime läheks ka rohkem maailma, mitte 94 seina vahele. Nii et seda seda. Me mängime Beethovenit. Ja muidugi, minul on veel siin kah vähe ungari muusikat ja ja on niisugune helila nagu Leo Vainer, kes veela partabki Zoltan koday kõrval minu meelest kõige suurem Ungari helilooja, kes on teinud toredaid Ungari tantsudest. Võrdlesid tore, tore, eile me katsume neid teha, siis meil tuli siin üks Slovakkia helilooja Suhoni plaat välja, nüüd tuleb Martin muu plaat välja natukene rahvusvahelist hõngu ka selle seal juurde. Aga nüüd on plaadid, mis puutub programmidesse, mul isegi ei ole kõik. Rahmaninovi ja meil on väga hea koostöö ka Eesti muusikaakadeemiale ja nüüd Rahmaninovi kontsert tuleb, esimene sümfoonia Prokofjevi küüdisviit. Ruubist Rubensteini klaveri kontrollimine. Oli kontsert üldse enne, kui Tšaikovski kirjutas oma esimese klaverikontserdi ja see lõhkus kõik tema karjääri. Aga ruumiliste on tegelikult see ei ole mitte mingisugune. Artur Rubensteini, oo, ma tean, Ardo ruumilise ei ole midagi pistmist Artur rumissioniga, Anton ruumidest teinud ja Anton ruumist oli see ja Nikolai Rubistajaid lõiv. Vene konservatooriumi üks oli Peterburi konservatoorium ja teine oli Moskva konservatoorium. Rubist oli tolle aja kõige kuulsamaid heliloojaid, Saksamaal oli kruvinud Stein tuli, siis olid need nagu teine list. See oli kõige suurem pianist, kes üldse oli. Ta kirjutas viis klaverikontserti. Kas me tunneme neid? Ei tunne. Tutvustad, kes tutvustab meil Age juurikas juurikas. Tõeline eesti nimi. Suurepärane kava tundub, lähevad käesoleval hooajal ootamas meid loomulikult klassikaraadio vahendab ERSO kontsert. Tõepoolest, nii et kui ERSO mängib Estonia kontserdisaalis, siis teie võite minna Estonia kontserdisaali võite olla ka kodus raadio ees. Loomulikult on kontserdist kontserdisaalis osasaamine alati omaette elamus, kellel selleks võimalust ei ole. Tõesti, klassikaraadio seda vahendustegevus siin pakub ja rahvast harib. Minule väga meeldib Ameerika rahva suhtumine, nemad kuulavad ainult klassikalist raadiot, autodes sõidavad autodes, nad ei pane mingit tümpsu peale, nendel on, tuleb lihtsalt üks must mees juhib autot tal klassikaraadio mängib. Palun, võtke eesti rahvas. Tõepoolest miks mitte võtta sellest šnitti igal juhul, suur tänu teile, et saite tulla siia klassikaraadio stuudiosse alati teretulnud, maestro Neeme Järvi ja ERSO direktor Kristjan Hallik. Edukat hoo jätkamist suursena, kutsun aitäh. Klassikaraadio stuudios olid Eesti riikliku sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht Neeme Järvi, orkestri direktor Kristjan Hallik ja saatejuht Markus Järvi. Räägiti keelpillimängukultuurist ja rahvusorkestri ootustest keelpillimängijatele. Intervjuu on salvestatud mööduva nädala kolmapäeval, 14. oktoobril.