Tere, kui Teie tuba ja Maarja, kuid teie majas siin on maarjamaganud püha risti ringutanud marja asemel Ossa püha risti pääalune. Nõnda ilusasti ja pidulikult tervitati Kuusalu kandis mardilaupäeval pererahvast. Kui mardisandid tuppa sisse astusid. Olgu need sõnad teilegi tervituseks. Laske siis. See mardisandid, määrti, määrti Märt on tulnud kauge helda määrti määr. Mardi, küüned külmetavad, määrti äärti, Märdi varbad valutavad määrti määrti. Ega see märk pole maasta tulnud määr, tee määrti. Märt on tulnud ülevelda määrti arti alli pilveääre alt määrti määrti kirju pilve keskeelda määr, tee arti valge pilve vahelt määrti määr. Jõhvi kandis öeldi vanasti, et mardipäev ja mihklipäev on vennaksed ja kadripäev on meie õde. Maarahva elus olid kõik kolm tähtsad, kalendripäevad mihklipäev tähistas suve lõppu ja oli rohkem tööpüha. Mardi- ja kadripäev päev, aga ikka need õiged pühad mil sai ka meelt lahutada, kuid ka tõsiseid asju korda saata. Nagu paljud teised põhjarahvad, nõnda jagasid ka eestlased oma aasta kaheks suveks ja talveks. Kevad ja sügis olid omamoodi üleminekuajad. Sügisel algas talurahval uus majandusaasta nii, et novembrikuised, mardi- ja kadripäev seal olid nagu omapärased uus aasta pühad. Ega asjata ei soovi meie mardi- ja kadrisandid kõigile õnne. Pole ka sugugi juhuslik, et kui jõuluaegsed maagilised toimingud puudutavad rohkem inimese enda isiklikku käekäiku siis mardi- ja kadrikombed muretsevad eeskätt inimese füüsilise eksistentsi eest. Mardid ja kadrid soovivad ju eeskätt põllu- ja karjaõnne järgmiseks aastaks. Erinevalt praegustest mardi- või kadrisantidest, kes tänapäevale omase mentaliteediga tahavad rohkem saada kui anda püüdsid endisaegsed sandid pererahvast eeskätt õnnistada oma tulekuga ja pikkade kombekohaste laulude ning maagiliste toimingutega. Mardisantide tulek ise oli juba maagiline tegevus, see polnud lihtsalt maskeerimine ja andide lunimine, vaid just põllu- ja karjaõnne soovimine. Pererahvale. Vanasti öeldi, et mart matab, kadri katab Andres, arutab ja Nigulas niidid. See tähendab, et kõik need tähtpäevad Andresepäeval muide 30. novembril ja Nigula päev on kuuendal detsembril tähistavad ühtlasi ka talve all. Kust ja selle kujunemist? Kirikukalendri tähtpäevadena tuntakse mardi ehk Martiinuse päeva ja kadri ehk Katariina päeva mujalgi. Mardipäev on eriti tuntud näiteks Saksamaal, olgugi et Martiinoson hoopis Prantsusmaa kaitsepühak. Katoliku ajal oli mardipäev 11. novembril piiskop Martiinuse surmapäeval luterlikes maades, sealhulgas Eestiski nihkusse 10.-le novembrile. Mis on Martin Lutheri sünnipäev? Mardisandid käisid tavalised päeva eelõhtul. Igas maas tähistatakse mardipäeva omamoodi, kuid niisugust maskeerimist ja spetsiaalsete lauludega Santimas käimist, nagu Eestis tehti mujal peaaegu et ei tuntudki. Mardi- ja kadrikombestik koos sellega liituvate lauludega on omapärane tsükkel mis tervikuna on Nagu teatraliseeritud etendus koos kindlate tegelaste ning dramaturgi, aga erilised mardi- ja kadrilaulud, mis on põhimõtteliselt sarnased, on tegelikult tseremoniaalne, reaalsed ja rituaalsed laulud, mis olid kogu selle etenduse aluseks. Need laulud kuuluvad täiuslikumalt välja arendatud eesti regivärsside hulka. Kuusalust ja Karksist on näiteks üles kirjutatud marditsükleid, mis koosnevad 200-st kuni 420-st värsist ning ainuüksi nende mahalaulmine nõudis vähemalt 15 kuni 30 minutit, kui mitte enam. Kujutage ette, mitmest talust jõudis ühe õhtuga mardisantide seltskond niimoodi lauldes läbi käia. Muidugi igal pool polnud olnud nii pikad, mõnes kohas, näiteks Lääne-Eestis ja Saaremaal mardisandid ei laulnud peaaegu üldse. Kui aga lauldi, siis võis marditsükkel koosneda kuni kaheksast erilaulust. Esiteks oldi väljas tervituslaulu, milles seletati, kes tuli ja paluti sisselaskmist mõnikord isegi tseremooniale reaalselt ähvardades. Nagu järgmises laulu näites. Selle laulu laulis heliplaadile 1937. aastal Tallinna lähedal Nehatu vallas elanud Hindrek Tamm. Suur osa Nehatu vallast on nüüd Lasnamäe mikrorajoonide all. Siis võib öelda, et Lasnamäel on oma kohalik mardilaul täiesti olemas. Kuulake siis Hindrek Tamme mardilaulu mille viis on iseloomulik põhjaeesti vanadele tavandilauludele. Samal viisil võib ka kadrilaule laulda. Kui tuppa lasti, siis lauldi majja sissetuleku laulu seejärel Martide tantsu-laulu. Kolmas Paul oli järelevaatamise laul ja seejärel tuli andide palumise laul. Kui mardi isaga tuli tuppa mardiema, siis oli Talga oma soololaul olemas. Kui annid olid kätte saadud, lauldi tänu laulu või sajatati, kui midagi ei antud. Lõpuks tuli veel lahkumislaulgi. Tihtilugu oli marti Santidel ka kelluke ja piits kaasas. Kuna kellahelin ja piitsaplaks peletanud kurjad vaimud eemale. Paikkonniti esines laulutsüklites ka palju erinevusi. Mõnevõrra erinevad olid ka rõhuasetused lauludes. Näiteks Põhja-Eestis oli tähtis tule süütamise motiiv ja nõnda edasi. Et teil oleks parem ettekujutus, kuidas ühe mardi seltskonna ettevalmistamine ja küla peal käimine välja nägi. Siis heli lindistasin ma spetsiaalselt tänase saate jaoks koos oma sõprade Toivo tubli ja Mati viiuliga. Marditsükli. Naljatledes oleme oma triot, mis tegutseb Tallinna Õpetajate maja juures, nimetanud Tõnuristi tubli viiul. Alljärgnev mardikirjeldus oli saadetud Jakob Hurdale Tallinna lähedalt Jüri kihelkonnast 1888. aastal. Viisi kirjelduse juures polnud ja ma valisin laulmiseks Jüri kihelkonna vaskjala külas elanud Mari Põldmäe 1957. aastal helilindistatud viisi. Mari Põldmäe oli muide meie tuntud kirjandusteadlase ja folkloristid Rudolf Põldmäe ema. Niisiis loen teile ette Jakob Hurdale saadetud kirjelduse ning laulame selles olevad laulud vahele. Omalt poolt lisame vaid ühe Jüri kihelkonna viinalaulu ja Hageri pilliloo. Olgu veel märgitud, et vanasti käisid Mardis põhilised mehed kadri saga, naised, sega, seltskonnad on juba uuema aja nähtus. Keegi enamiste noormees võtab oma peale mardisanti siit kokku korjata. Korjamise koht on kõrts. Korjaja, keda mardisaks hüütakse, ostab toobi viina ja kutsub lapsi jooma. Igaüks, kes viina maitseb, peab tingimata mardisandiks heitma, ektoobi viina tervelt ära maksma. Nõndasamuti kaubeldakse ka mardi, vanaisa ja ema valmis. Nimelt üks peremees oma naisega, kes mardisanti siit korterisse võtab, on liigud, joodud ja santide seltskond käes, lõpeb noor, ei saa mett otsa ja vanaisa santide kortali andja üksinda Peremies. Sinna peab siis iga sant kõige hiljemaks kolm päeva enne marti osa linnakseid kokku tooma, millest õlut tehakse, aga söögi peab kõige kolme päeva sees, vanaisa andma saab aga selle eest mardilaupäeva õhtul korjatud rahast poole ja muu kraami kõik omale. Teatud ajal, kui õlut valmis, koguvad tingitud sandid kokku ja Martide pidu algab, seal süüakse ja juuakse, tantsitakse ja tehakse kõiksugu nalja. Õllekann käib ühtelugu ümber ja ka enam ehk vähem viinapudel. Kuidas seltskond selle armastaja on? Ei, ei ta ei no ei, ma ei taha minna. Ei või olla. Ei või olla löök piluvooru kauge lao nii nagu voodoo kaude ülavee soli jälja ta viis oli välja ta Vello voodri kuivada. Tookord oli, kui vaadata ka teist laadi käputäit gaasi vohada. Jõuab mardilaupäeva õhtu panevad sandidendid moonutatud riietesse kõiksugu ametnikud või soldati kindrali mundrisse. Kuidas aga kellelegil juhtub, meeste ja naisterahvas vastamisi, vahetud riietesse, ehka päris sandinarudesse. Vanaisa seob suure kompsu küüru selga, paneb rinnuni ulatuva pika valge habeme ette lina ja ehk mis juhtub. Vanaema moonutab ennast kah nõnda vanaks kui võimalik mõlemil, põhjatu suured kotid kaelas. Teistel vähemad kui sandilides on hoopis ilma ja lähevad siis osa oma või jagu saama. Vanal emal olnud kedre vars lõnga heidega käes. Esiteks lauletakse ukse taga. Laske sisse, mardisandi mardi küüned külmetavad, mardivarga kaalutava Maardu tulnud maa ta mööda läheb kuhugi no läbi viieridgergaari lävi, kui koidunurga läbi seitsme sõela serva pere ei teek. Pere Ta toadik perega poega pauna püksi. Tütar Põlda kingatöödeni toomast, voodi, ta ärka, ta kui leedu möödo lõkke lõuda, pooni tulda, kuuk, ta Kõelotaagaaninata koogi, hammas. Ta pea sokke ja seda mõõta Kalümboolauga ta võtta vooluga ta koidule, tango lauga. Võta. Halloo, jood koidule halba juua, otse võtta pinda karneegril või põleb Itaalne, küll ta kohtutoa lae ka, võib-olla, et Ahto toa laena, kaak Loogatukselda voi põlega advokaat uksel. Raua kobriaga vaibale noaga reastas. No igatahes ta abi, ta kai põle, Pallo niisukerda katoopali. Kaera ta hõimule põllul ka, ega ta liival kraaverda koi pole. On aeg võtta siis ta toast kammeraina voi põnes aasa samme laida ta mädajärve mätta koi pole mädajärve mätta liis tagalajärve. Ka ei koi põlegaala järvest, kaika. Itaarservetvalena tooli teatooaasooneva. Kui tuli üles võetakse, astuvad mardid kotta ja laulavad jälle. Kaadik aega sauna, püksisääri, kulda, kinga avaloost ja velge A Wolt ja vaadelda kui Jaava ukse, kes ta ta tellija, kes ta naernud parfooruta. Haaraist Mart saabunud Bartoni ukseseppa mardi Kooja kulgamisega, naene aelasteppa, parti konkse õues laude, Stoke poise kulgu. D oi see kaelakee see saarest A rääkijale. Oks tehakse nüüd lahti, margid viskavad odraivad üle ukse tuppa ja laulavad. Laadige pöörega poega pauna püksi. Tähendab olla käin. Õnne toome tuuba. Õnne leiduvale tuubaahjuga. Ei. Ta advokaadi on neljaga nurka neiu. Voode on soni Kõlle sõnni on Peinovjale, pulli on määravas. Värsi on. Olgu olla põliga. Kattuks õnne, Ghana on. Mardi taastuvad need tuppa. Pööre õitsvaid pööreerimata tuhandeid pööraga poega pauna püks tütar kullaadika, FC Köln ääris katseeoo haaramberis öödega uue aitaades otimaale oodada ja Leica Mardeeleli Haada Giana Vardil käenza, kui ta eana Vardile randa, kui ta kanna kalligaida. Tuuakse siis söögikraami, mis kätte juhtub. Niisamuti ka küünlaid ja muid annetavaid asju ja raha, mis Mardiisa kõikuma suurde kotti paned, siis lauletakse jälle. Kas teiega ha, mooneva kate lapsega Looneva, kas ei karda r mu kanna plaadi sirgu, kui ei karda eide mu kui advokaadi nagu kalku? Nüüd tehakse lastega mitmed tembud, lastakse neil lugeda, kiidetakse, toidetakse neid väärtust mööda, siis astub mardiema istme peale püsti, hakkab kedervarrega lõnga ketrama ja laulab. Küünina kehtan, külmine, abi ja könn, mina Petranud õige päeva koiduõele ka õuna, et naine on ka õhta joogia koide kapsubjad, ratturid, südaööd süstik ta lõõtsaga on kaks korda, aga Kaido napsi laia silma untsu aku Vegaaluga suka ise vabades paljata. Iiuuni lab tükati. Nüüd antakse mardi emale linnu ehk tükk kangaks mis esite isale meelekandmata jäi, mõnes kohas ka kauba peale veel liiku siht, tantsitakse ja tehakse veel mitu nalja. Kuda Martidel aega on ja pererahvas seda lubavad? Ära minnes lauletakse lõpuks. Vaid ka veel aeti tualetti poega pauna püksi, premiere töötlevad kulda ka mardi Joosa hoide. Ta kuhjata laadakogudele virnooguafjaadeta tantsigu tallisa Deathersi jooga, Acadzee kiigu aga Acagadala, nälja, turjaagaadrugeva. Lõuna-Eestile olid omased väänidega, tavandiviisid vastavalt pühale lauldikas Märti võid, Katri Kadriku refrääni. Kuulake katkendit Lõuna-Pärnumaa, Saarde kandi marditsüklist, Lõuna-Pärnumaa, Mulgimaa ja Põhja-Eesti rannikumarditsüklile oli eriti omane Martide tantsulaul. Eespool nimetatud riiult kõlavat Martide teretus, laul, tantsu ja tänulaul. Ordi Maarti taadi kaarti laske mardid siis tulla marti marti mardi küüne külveiga. Teekaarti sööma jooga arti Marcule ja õnne ära ma ei, ma ei, ma tuleb karjaõnne. Arti maati martööga hoogsa jalga, paar karva karu jalga maraton. Heas Me mardi Kaljo poegeenina, Vaemmdeeter seina hoidva r. Kaardil raadio poegee ta Kalju pallib Ida-Kar oi maale ide Maarti kaardi ja liidu algaadi. Ordi arti Aituumaal Reeaa Neeva kaarti mardi, Aidu rehaanevad Maarti. Tõrsruudeile tan poorne nahateema üle nagu süüdi ta kaardi Maarti seadeldisi ka teener, nagu ma mardi laia vaata KT viide ka teeilmakaarti ka õrna. Harvardi Nato Talle. Luki olgu Roodeenil teema nii suur, nelja tahilise tee ordi. EPargu. Orgi oardi. Ta arti kaelaga haaralise maantee läheb mööda ja lapergusest ma tee arti. Vanad mardiviisid on üsna kõne lähedased ja väikese heliulatusega. Lõuna-Eestis mäletatakse praegugi hästi üht uuemat mardiviisi mis pärineb arvatavasti lätimaalt. Sama trio laulab nüüd ühe Sangaste kandi mardilaulu. Harva. Aga tullu? Üle. Saara Kuu. Neeru eestil. Vainaalovi kakao. Luutöötajad jõuga. Oli ta alati ei saa saali veere pääl. UK toriga hoogulda. Turvale? Lõuga. Lõikaali kaalitu köisi pidi raasu köisi. Need on kõik tseremoniaalses jõulud, kui aga marte peres vastu ei võetud või jäeti andidest ilma, siis järgnesid hirmsad sajatused, mis tavaliselt lausuti nagu loitsu. Kui arvestada endisaegse talurahva usku sõna jõusse, siis võisid need sajatused üsna kohutavad olla. Kuulake mõnda neist, eks needki kuulu meie kultuurivaramusse. Saago Saaguma sajatan, saagu su sugu surema, õed-vennad, hulka kuma, kälitased kära pidama, surikud sõimelema, saagu, saagu ma sajatan hunt su hobuse selga, karu kõige karja selga, luu, paindia enese selga Suure-Jaani. Või peretütar laiska vorsti ta ei ole viitsinud veeretada, kingapaelu keerutada, saaks ta saama laiska peiu. Hästi lolli ja lohaka kosja, tal tulgu tormikke ahju takka, hallike, saagu ta kodukoit Maie ahju taga hallitamaie. Ka norskama ja seina ääres seenitamajja Märjamaalt. Või siis saagu, saagu ma sajatan Saagussa sohu surema, aiaääre õigutama surdsi, toogu sulle surma, lepalindu sulle leinaharakas aidavargus, toonekurge tulekahju, saagu su poega pordikuks. Tütar toogu tillukese täditütar, teise lapse onunaine hoora lapse saagu suka riikervama rukki naabrat, Näbrustuma heinakuhjad kupatuma Viljandist või siis koetlase marti tantsima, saagu su tuba põlema tuli Ulvist doosemaie lapsed, leede langemaia hunt tulgu sinu kooste hulka, Carokeige karja hulka kull, tulgu kanade peale, harrakas munede peale paniska senise selga. Mardi- ja kadrikombestiku näol on tegemist meile ainuomase nähtusega. Soomes ja Venemaa seda ei tunta. Lätis on ta tuntud vaid paikkonniti. Eestlastelt levis mardikombestik aga eestirootslastele, kes laulsid enamasti eesti keeles, kuigi oli ka rootsikeelseid mardilaule. Ka uhked olid muide Pakri saarte mardimaskid. Mardisanti jooksid meeleldi Peipsiäärsete vene külade noored. Eesti mardikombed koos lauluga levisid ka Narva jõe taha Ingeri maale, kus Eestist laenatud laulu lauldi aga omal kohalikul viisil. Kullake, kuidas laulsid 1937. aastal Eesti ringhäälingus isuri naised ropsu külast, mis asub Leningradi oblastis Narva jõe suudme lähedal, Rossoni jõerannas? Ja lõpetuseks üks mardilaul Peeter Tooma esituses. Kahe nädala pärast tulevad kadrid, need peaksid olema ilusad ja valged. Mustad ja karused, mardid lahkuvad aga järgmise mardipäevani. Tehke juuksed, ava valla. Marti marti, laske mardid teele minna, marti marti marditee on teade, mata marti marti, mardimaa on mõõtemaata Maar. Arti oks on tulla teine minna Maarti, Maar. D kolmas takka kinni panna marti marti.