Mina lood. Mina tagasi koolis ta võtab Sa isa tehtud fotod mingi jutustab kogu klassile lumelossist ja Jaagupist. Ta saab teada, et Rasmus tegi vaheajal kevad lõket ja põletas lõkkes ära oma vanad sussid. Post 11 aga leiab mina üllatuse. See on ümbrik, millel kirjas demonini. Ninalood. Tšau. Tead, mul oli täna kool juba. Kas sul on ka koolivaheaeg läbi? Muidugi, kui see lasteaias käid, siis sul ju ei saanudki mingi koolivahe aega olla? Kaga mina käisin vaheajal lasteaias kylas. Kas sa ikka kuulasid mind? Me rääkisime lastega teatrist ja pärast seda ma käisin muidugi ise ka teatris. Ma tahtsin tegelikult ise ka koos konks Muri pileteid osta aga õnneks täitsa kogemata, kata juurest sain kokku muhviga. Ja tead tegelikult Kunda näitleja Tarmo Männard, kes lihtsalt mängib muffi. Enne mulle meeldis rohkem sammalhabe, aga nüüd mulle meeldib muhv natukene rohkem. Siis teda ma ju nüüd tunnen. Tead, kui imelik oli lasteaias vaadata seda minu vana rihma ruumi ja neid väikeseid rohelisi tooli ja kollaseid laudu. Kõik asjad tundusid nii väikesed. Voolid ja lauad olid nii madalad, et koolilaps sinna istuda ei saaks. Tal jäid jalad, see läks. Meil koolis on sellised lauad ja toolid, et nad on meile täpselt parajad. Kolisime täna meeldis, siis täna oli esimene päev, tead, mis me pidime täna kooli kaasa võtma. Iga laps pidi tooma kaks pilti oma kevadvaheaja kohta. Need, kes tegid foto aparaadiga pilte, pidin võtma kaks fotot, aga need, kes ei teinud aparaadiga, pidid ise joonistama. Mulle meeldib joonistada, aga päris fotod on mõnikord päris sageli ikkagi ilusamad. Ise ma ei oska kunagi nii täpselt joonistada, mis nägu keegi teeb. Ja mis värvi on maailm igal pool. Segan neid värve ja seega ja siis tuleb ikka selline värv, mis on teistmoodi kui päris värvid. Õnneks isal maal fotoaparaat kaasas ja ta tegi pilti. Ja kui me maalt ära tulime, sai film täpselt täis. Sisse viidi ilmutusse. Võtsin kooli kaasa kaks, pilt. Jääpildi peal on näha see imelik, saladuslik valguselaik. See, kuidas kevad tuleb jälle selle silmapiiri, tead küll, seesama, kus maa ja taeva vahel joon on. See pilt on tehtud sealt kõrge tuletorni otsast, kui me käisime vaatamas kevade tulekut. Teise pildi peal on meie lumest loss mere ääres, mis me koos Jaagupiga ehitasime teadmisisa tegi. Isa läks õhtul täitsa täitma salaja mere äärde ja pani meie lumemaja sisse jääst aknete suure õueküünla mis põleb hästi suure leegiga. Ja siis ta tegi meie majast pilti, see jube ilus, täpselt nagu oleks seal majas sees lamp põlenud ja seal oleksid elanud päris inimesed. Ida sai vist aru, et tegelikult tasus meil Jaagupiga vaeva näha ja merest akna tuua küll mis siis, et me natuke jalgadega merre kukkusime. Nii tihti iga laps oma pildi võtma tahvli juurde kaasa jutustama, mis ta koolivaheajal põnevat tegi. Mina rääkisin kevadest ja tuletornist ja lumemajast ja Jaagupist. Õpetaja isegi natuke ehmatas, kui ta kuulis, kuidas me sõitlesime Jaagupiga ja kuidas jää katki murdes. Aga lastele mu lugu meeldis. Rasmus, see poiss, kelle nime järgi ma oma venda kutsun teie enda joonistatud pildi. Rasmus käis ka maal, see tema maa on ka saare peal seal Saaremaal, noh meie maadel Rasmusega, mõlemad saare peal. Me kavatseme hakata üksteisel suvel külas käima, sest need meie saared on ju peaaegu kõrvuti. Seal vahel käib üks suur laev, mis võtab autosid ka peale. Aga minusaar ja Rasmuse saar on nii lähedal, et kui see kalda peal seisud, näed seda teist saart, isegi kui sul pole pikksilma kaasas midagi müüks teisele kalda pealt lehvitada, kui me lepiksime kokku ja läheksime ühel ja samal ajal mere äärde. Rasmuse kooli vahe ja pildi peal oli suur lõke sest tema isa tegi õues kevade lõket. Nad põletasid kevade lõkkes kõik ära, mis neil kodus üle oli. Isegi Rasmuse vanad sussid. Hiired olid neil talvel ninad ära hammustanud. Järelikult Need hiired olid seal tühjas majas nii näljas sest Rasmus ja tema isa ja ema ei olnud mitte midagi süüa jätnud. Meie hiired saavad küll talvel igasuguseid purusid ja terasid süüa, mis suvel on põrandale kukkunud. Mul tuli üks hästi mõnus asi meelde. Kui ma täna hakkasin kooli minema, siis tead, mis ma postkastist leidsin kirja päris kirja, mis oli tulnud minule sellele ümbrikule täpselt minu nime kõrvale oli joonistatud robot ja siis ma sain kohe aru, kes selle kirja mulle saatis karva ära, kes? Jaagup muidugi minu maa sõber Jaagup. Tema usub, et 1000 aasta pärast hakkavad robotid tegema kõiki töösid ja inimesed saavad pealt vaadata kogu aeg ainult puhata. Kirjad on maailma kõige paremad asjad, siis mitte kunagi ei tea, mis seal sees kirjutatud on ja see on nii põnev. Sisse teed ümbriku lahti ja saad teada, millest kiri räägib. Nabani Jaagupi kirja ruttu koti ja läksin kooli. Ei teinud seda kohe lahti. Mulle meeldib kõige rohkem kirju lugeda õhtul voodis. Ja siis pilt Te vaadete sest tavaliselt Jaagup saadab mulle alati enda joonistatud pilte ka. Siis ma mõtlen voodis mis ma võiksin vastu kirjutada ja loen Jaagupi kirjad, kõik sineleid. Sest sina-le meeldib kuulata, mis Jaagup on välja mõelnud. Tahad, ma loen sulle ka Jaagupi kirja ette? Ei, mitte kohe. Homme. Huvitav, mis sina kevadvaheajal tegid? Kui sul ikka oli kevadvaheaeg? Kirjuta mulle. Tšau. Mida Jaagup minale kirjutas, kuuled homme samal ajal Miina lood, kirjutab Eeva kov, jutustab Külli Teetamm. Toimetab Tiina Vilu. Kirjuta minale aadressil minu hätte RÜE või mina lood. Viker raadio Gonsiori 21, Tallinn 15 null 20. Ninalood.