Siis Tartus oli niiviisi, et ma läksin sinna näituseväljakul, seal siis tehti süüa, sellepärast et omal oli kodu, oli, kõik, oli tuhas, midagi ei olnud absoluutselt midagi. Seal sai siis vähemalt seal riisiputru tehti piimaga niukseid asju sain. Kas kohe algas idapataljoni formeerimine ja ma sain üks nädal aega, sain seal käia ja juhtusin kokku kapten Piirsaluga. See, kellega ma olin koos Ülenurmel. Nojaa jaa. Näed, noh, olime siis koos, ütles, et kuule, lähme nüüd ka. Mõtlesin, et lähme. Ülesanne oli sel ajal siis pandud selline, et noh, et, et organiseeritakse seal sõjaväeüksust, et need lähevad siis kunstiväärtuste kaitse ja, ja niisugused asjad ja ma ütlesin küll. Ja vahiteenistused ja ja siis ma läksingi sinna base pataljoni. Lase pataljonile, esimene idapataljonis. Vasepataljon oli esimene Eesti üksus, mis läks. See oli 181 ja teine formeeriti ka natukese aja pärast, seal oli 182 ja õli sissetammemägi, kes oli samuti seal Ülenurmel. Seal oli siis nujah, Mikomägi leks tammemäega. Siis oli kapten Edur selle ratsaväemees, see oli hiljem. Sellest luurepataljonist läks päris hulka, mehi oli kaste major Raskiga nägite liikumas, seal? Nägin küll, nägin küll näituseväljakul nägin liikumas seal. No tema oli vana vabadussõja, tema oli vana vabadussõjamees ja ja. Oligi muidugi selle selle pataljoni hing esialgu. Ja sealt me hakkasime, siis formeeriti see pataljon ära. Me meie esimene asukoht oli õpetajate seminaris, olime seal Maarja kiriku kandis kuskil. Ei, ei ole, see õpetajate seminar on. Oli vanasti, oli, vaata, mul ei ole neid tänavad ise tartu mees küllaga tänaval ta enam ei ole. Hästi meeles, kindral põdra või Kuperjanovi tänava kandis seal ei, see oli all siin. Laial tänaval seal selles tänavas, kus botaanikaaed seal õpetajat, Seminari Algkool oli laial tänaval, jah, jah, jah. Vilu. Kool. Seal seal oligi siis formeerimise kohta oli seal, lase pataljon, farmeer, vana vasepataljoni formeerimise koht oli jah, seal see oli siis Tartu õpetajatele reaalkoolihoone ja laial tänaval juudas slaidi, tänavu on küll ja, ja seal, kus oli telefonivõrk ja, ja ja jah, jah, täpselt nii jäägu ja, ja, ja no ja, ja siis kui oli see formeeritud soli, seal mehi kokku tuli. 120, no seal üle 500 mehe oli kindlasti vabatahtlikud, kõik need, see oli puhas vabatahtlik üksus. Seal ei olnud kedagi, kes oleks mopi korras mingisugust mopi olnud, need olid kõik puhtad, vabatahtlikult poisid, kes läksid sinna. Ja me hakkasime siis tulema. Seal pandi meid rongi ja siis viidi Slancesse sulime Slances olime natukene aega vahi tennistes, ei seal õieti seal tehti samme, õppus tehti ja, ja ja aga siis siis pandi raudtee pääle, pandi küll seal vahiteenistuseks panti välja. Ja. Ja siis nujah säält hakkasime siis kogu aeg hakati meid nihutama Venemaa poole sisse. Olime seal mitmes mitmes kohas olime. See oli juba 41 41 ja 41 sügisel, siis olime juba kusagil juba lubani lähedale härrasikutatud ja, ja Oslo ja ja selle ümbrus, ja kui see hirmus külm tall tuli. Ja detsembrikuu sees ja detsembrikuu sees siis tõmmati meid. Rindele tõmmati ja see oli siis tõmmati meid Tigoda, meie kompanii tõmmati Tigoda jaama juurde. Nii et see oli õieti esimesel jaanuaril. Läksime välja enne kogu aeg ikka rindel lähemale läheb, läheb seepärast, et seal lödid, läbimurde tulid ja sakslasel ei olnud enam seal ja vastu panna ja siis võeti see meie meie üksu suhet ja pandi rindel Tigoda jaama juure ja Tigoda jaama juures. Nad olid tulnud üle raudtee. See, see raudtee läks ülesse sinna tippini poolaselt. Ta tuli üle raudtee tuli, seal olid veel suured toidulaud olid olemas. Ja meid viidi sinna siis seda asja, nagu öeldakse, rivistama tigude jaama juurde. Ja selle, nende lahingutega läks seal üks kolm-neli päeva. Läks need venelaste tagasilöömisega, kes oli tuld üle raudtee, tulid seal niiviisi raudtee oli, mets oli. Siis oli üks suur kõrgepingeliin. Lage maa ja siis jälle metsatee oli, kas seal mingi mälestus esimesest tule alla sattumisest tuleristsed? Noh, ega ta on ebamugav oli, aga aga ka siis. Ei, poisid olid vahvad, olid ja aga mul on meeles see, kui ma lugesin nüid raamatut siin eestlased, eestlased teises maailmasõjas, seal on sellest meie kompanii, stan tutusel kompaniist, aga lihtsalt sellest pataljonist. Et võeti vange ja üks mees sai surma. See tõesti oli nii ja seda need kirjutajad ei teadnud, kes see oli. See oli noor poiss, oli kapten Padari poeg, see kapten Padar, see oli arreteeritud pist hukatud ka. Ja tema laip leiti, kui ma ei eksi Tartu vanglaõuelt ja no vot, aga tema. Jah, see oli noor poiss oli aga see juhtus niiviisi, et Meil oli selle Rünnaku juures oli üks tank, oli ka abiks, aga see seisis eemal, seal seda ei saanud käsuta. Ja see oli õhtuvidevikus, kui mõlisel grupp vangi võetud. Ja siis saadeti see, see noor poiss saadeti neid vangi ära viima. Aga tankimees vaatas õhtupimedas, et grupp venelasi tuleb peale. Nii et olid punkrid olid, raudtee ääres, olid ja, ja mõni tankitõrje kahur oli ka seal vahel. Nii et mul tuli seal, mul oli kaks punkreid, mehi oli ühes punkris, ma olin siis noh, see oli niisugune. Seitse-kaheksa meest mahtus punkrisse sisse ja olime seal muidugi kõige hullem oli see, et jalanõud olid viletsad ja jalad saevad kannatada. Nii nagu siin nüüd Jüris seal raamatus kirjutab ikka oma 52 kraadi oli külma tõesti, see oli kole seal. Kohapealne tulevahetus oli eriti nendega, nii nagu venelasest ütles. Kukuškad saatsid välja need snaiperid. Ja ja muidugi need siis püüdsid siis meie mehi, aga meie mehe püüdsid neid ka. Nii et. Need ilma suuremate madinat, et need öösel niisugune kohalik kohalik seal tulevahetus oli. Ja siis mina sain kevadel siis jalad olid hirmsalt külmetanud ka ja sain puhkust ja siis läksin Tartus ja siis jalgu ravima. Ja pärast, kui tagasi tulin, siis oli see pataljon ära toodud. Rostes Svennosse. See on sealt Kaczynast luuga poole minnes. Me, meie üksus oli seal ja pidas vahiteenistus seal. No ja, ja siis 43. aastal kevadel, see oli vist veebruarikuu sees, viidi meid sealt, autod tulid järgi ja viidi meid ära Koipino alla. Rindele. Seal oli jälle tuliseks leid. Rebane oli meil pataljoni ülemaks. Mina olin sel ajal siis seal relvuriks, olin. Ja rebast tulekut mäletate või, ja ma mäletan küll, ta tuli rastes Vennosse ja ta tuli sinna. Mul oli veel Photop varad ja tal peeti seal sünnipäeva ja ja võeti minu fotoaparaat sinna ka sees. Ja, ja siis oli seal kolpinol, oli siis Tammemäe pataljonis tuli, Miku mägi oli seal, tema sai juhillimisel surma ka sai. Ja, ja veel olid siis kolpinol lõid Hispaania sinine diviis, no need olid nagu mustlased olid nüst kole, Räpmakab välimusega olid seal ja huvitav nendel oli siis, hobuse rakendus oli ainult ühe aisaga ja ma ei tea, mismoodi seal nad pidid ära minema sealt aga aga siis Rebase mehed saime sinna saivad mundreid ja, ja pärast löödi nad ikkagi sinna, jäeti tagasi, kolpin olla. Aga siis seal kolpinul siis tuli armee poolt tuli käsk, et sidemehed, kes on sealt ära ja, ja mind teati, et ma sidemees olen ja ja meid koondati Rostes Vennusse. Aga mitte sinna, kus me varem olime, vaid allaluuga poole, seal oli üks sakslaste sel sidestaap, nii et seal oli üks ooberst oli ülemaks seal. Ja, ja siis võeti meid eestlasi sinna ja hakati siis õpetama. No minul see asi oli täiesti käes, mul ei olnud midagi õppida enam seal ainuke asi, mis tuli Saksa Telegrami selle blanketi kirjutamise järgi, see tuli ümber õppida, sest et eesti säärs kirjutamine läks jooksvalt edasi, aga seal see Telegrami blankette oli nagu umbes nagu matemaatika vihik, et iga täht tuli eraldi sinna sisse kirjutada. Ja seal oli siis teisi eestlasi ka. Allohvitsere oli neli meest oli, oli seal ja aga telefoni jaoks kasutati juba sel ajal ära venelasi, Need olid nendel Vlassov mehed või kes nad olid. Aga igatahes nendel peeti kangesti silma peal ja selleks kasutati meie mehi ka ära veel. Ja siis, kui see õppus seal ära käis, see just see piuksu asi käis. Siis komplekteeriti mehed ära ja mind määrati raadiojaamaülemaks ja anti veel kuus meest mulle juure. Mul oli suurem jaam oli. Ja mind saadeti kindral v deli võitlusgruppi ja see kindralil Veedil võitlusgrupp oli organiseeritud partisanide vastaseks võitluseks, neid oli kole palju seal Luuga pool ja seal terve see ümbrus oli. Ja, ja osa mehi muidugi saadeti seal igasugustesse väeosades laiali, küll komandat uuridesse ja puha ja ja noaga pärast, siis saadeti mulle juure üks seitsmes mees, sakslane, kes ainult noh, selle saksa keele pärast. Et muidu seal võtad vastu küll ja dešifreerida ära. Seal aga, aga vahel tuli niiviisi, et seal kas oma vastuvõtuviga või andja viga seal. Ja vahel tuli ära arvata ka selle teksti asi. Need. Sihvrid tuli iga kolme päeva tagant tuli vahetada. Saime uue sigri. Ja meil omal siis tuli tekst Schibreeride dešifreerida, mõlemit pidi tuli, seal. Oli see aeganõudev? Jah, oli küll ikka natukene aega ikka võttis. Aga kes nüüd Raul Meeli elu kombe taandub, vaat seda ma ka ei oska praegu öelda. Selleks nüüd ma tean. Nojah, ja siis hakkaski. Me mängisime seal üks pühapäevane päev, mängime seal võrkpalliseltsimaja juures ja tuleb, meil oli külas kaks niisugust, ma ei hakka neid nimesid nimetama, kes kangesti nõukogude korra pooldajad ootasid seda valitsust ja tuleb siia, viies sinna, teate poisid, mis nüüd on juhtunud. Saksamaa on Venemaale ka Nõukogude liidule kallale tunginud, sõda on lahtimaal, kus meil bossi tuur, raa kukuti karjuma, kõigil nii vaimustus, see mees vahtis lolli näoga nukrat poisinolgid, mis, mis teateid tuleb sõtta minna nüüd, mis muidu lähme venelasi peksma, oli kohe esimene asi, mis hõisati, nüüd lähme venelasi peksma. Ei olnudki palju Päivi sellest möödas, mina olin kutsealune, see aeg. Ja minu, meie meie taluvus oli, vaata siis olid nagu pandi külakorrad peale. Eesti ajal oli vallakubjas olemas, aga siis kaotati siia ära iga iga pere pidi olema siis kuu aega siis vallakäsku laiali vedas. Ja siis meie talus oli parajasti. Ja siis tuli see käsket, vot nii, need postid peavad minema, kutsealused lähevad sinna sõjaväkke, minu nime ei ole. Aga vaata, ega need seadus ei teadnud kaguma, Jänedal võeti mind arvel, eks ole, koolis käisin, aga ma tulin valda, mina siin ennast kuskil arvele ei võtnud või niimoodi, eks ole. Ja mind vallas põld mind kuldse austrinimekirjas. Viisin need testid postile, kõik käsud ära, üks poiss, ahutasime seal mul roolisihik saati, mina vist küll ei lähe ma sinna ja mis sa ikka lähedalt metsas ruumi küll. Ja siis on niikuinii sakslase siinia. Ja mul vend oli siis veel ka vene sõjaväes viidi üle, tema oli ja tee nii eesti ajal nagu allohvitser ja allohvitserid jäeti sõja ohvitserile hästi palju lahti, kallutšerrdee põhiliselt jäeti armeesse edasi. Ja temale siis tankitõrjes tankitõrjesuurtükki peale tema sõitis kodust läbi, ütles mulle niimoodi, kui sõda oli alustanud, öeld ütles, et kui käsk tuleb, vaata et sa ei lähe. Et ega mina ka ei lähe Venemaalt ära, siis tead seda? Jah, ja ei ole minul käsku, jah, Nonii õnnelik ja mängime seal palli ühel päeval seal seltsimajas ja seal seal oli see postkontor oli ka seal seltsimajas ja telefon heliseb, see mõtleb õiglaselt. Vaadake, minu nimi oli siis allis maa. Üks asi on mul nimi, nimi on selle suurte valitsuste vahetustega ringi läinud ja ja, ja, aga me ei hakanud seda enam õiendama pärast, nüüd mõtlesime alles maad, seal iie vahe. Et kuule, tule, telefoniga tahetakse rääkida, lähen sinna võtnud vallast, helistakse aha. Emilia, vaadake, asi on niisugune. Kell viis läheb tapalt ešelon. Kutsealustega. Te peate kella viieks tapal olema. Mõtlesin noh, et kellel oli vist tol ajal maa lõuna ajal margimine pea ja siis lõunal me seal mängisime. Mõtlesin, et ma ei jõua sinna. No vaadake, kuidas ta sinna saadava kella viieks peate, oleme kohal sellest, muidu hakatakse teid taga otsima. Et te olete kutsealune, mõtlesin, no minul ei olnud käskuju. Jah, näed siin arusaamatuse tõttu käsk saatmata jäänud, aga nüüd tuli teade, et olete te puudu ja ja peate kohale minema, mõtlesin. No ja eks ma siis lähen, ma katsun rattaga minna, et ma ei tea, kus ma selle ratta seal panen. Leiate küll küll. Leidke võimalus, et te peate kell viis seal. Noh, seda ma ütlen, praegust. See vahe oli umbes kolm tundi, aga või neli, aga ma ei mäleta kella. Kas kell viis või neli, sellepärast, et lõuna oli hambus taludes tollel ajal nii pool ühe puhel, kahe paiku. Noh, läksin sealt ruttu, ütlen teistele ka, näed, ja sõjaväkke minema, ütlesin teised ja need kah panin, istusin seal, kata selga, panin ruttu koju ja räägin kodus selle loo ära ja. Ma ütlen, et see naabripoiss ma teadsin, kes oli metsas. Et tema elab teises küla servas, et ma lähen, lepin temaga kokku, et jah, sõitsin siis küla vahelt läbi, panin kodus pambud ratta peal toidukoti ja et ma lähen nüüd saad tapale, sõidan sõitsin sealt külavahelt läbi ja ja panin metsa kohe ühe jutiga. Siis mööda metsi, läksin pärast sele naabripoisi juurde või ta ei olnud naaber teises küla otsas elas tahtsin siis pärast õhta tema pooli sinna ja uurisin, kus tema on ja siis me olime sellega kahekesi. See viies elab praegust veel üks streigi nimeline, kaks metsavenda ja siis olime kahekesi metsas selle poisiga ja see oli vist nii, et Peneetilises ju juuni lõpus oli vissi mopp, noorte mapp, 21. teisel alges sõda, jah, ta võis olla vanade matule hiljem. Nii et need teised. Me mäletan, me olime metsa servas, vahtisime selle poisiga, kui meie külast läksid, need vanad läksid peaaegu kõik, kes muud mopi alla läksid kõik ja ja tagasi tulime, külasta ainult üks mees ja läks midagi seitse-kaheksa meest. Jäid Venemaale. Venemaale jah, jäävad kes sai sõjas seal summa õieti või tööbattis ja jagada üks mees siis see suur meie rahva äraandja. See oli ennem ära tuld ja see oli juba lennukitelt alla visatud ja see ilmus ka pärast välja. Või tema oli ilmunud samal päeval valgevenelased sisse, tulid, teda oli siis olnud juba? Oli noh, lennuki pealt alla visatud pärase dist. Nojah, ja olime siis metsas ja ja kaua seal ikke oled sügisel, augustikuus juba ööd läksid pikemaks ja juuli kooli kerge magasite põõsa all. Aga ega meie mingisuguseid rünnakuid ja meid ei olnud nagu rohkem ikke peidus. Ühe kolimisel vaatasime meie metsatukk seal metsas, kus me olime seal servas, vaatasin, maantee paistis, seal me oleme kõiga valvel, niimoodi päevad, vaatame vene autosse, tulevad sõdurid peal ja peavad autod kinni. See oli juba siis augustikuu seas, ma tean, see oli siis veel võib-olla paar nädalat jäisel sakslaste tulekuni. Tulevad mehed seal kõik olivad auto pealt maha, aga eks see oli nagu öelda pissipeatus neile. Aga meil oli see hirm nahas ja panime, panime, aga see ei olnud meie talus väga kaugel. Ja panime kõik siis selle teise poisina mööda metsa. Ja noh, seal oli metsatukad, siuksed sellest metsatukast erad hoopis teisi, eks, nagu võiks öelda, olid need sõdurid, ei sõdurid, jajaa, punameede sõdurid, kõik. Pärast saime, ema ütles, et tema oli ka näinud ja ütlesid, nad käisid, noh, pissipeatus oli metsapeatus ja metsapeatus seal. Et ega nemad pärism sügava metsatee peal ka julgenud pidama jääda. Nad olid siis me sellepärast meid, metsadest rünnati ka, aga see oli niuke lage ja seal üksikuid põõsaid olija, nad saevad seal siis oma hädad ära rahuldada ja politseis hiljem auto peale roninud, edasi kihutanud. Ei tea, kus nad siis nad võisid minna? Ei olnudki. Arutasime seda asja, et kuidas, kuidas mikesedas edasi elame, ja see vaata rinne ju pidama sinna Navesti jõe taha siia, kus ta jäi, suurtükimürin, kostis meile, hullusime, suurtükid mürisevad ja isa ütles ka, et ma ei tea, kas nüüd tõesti pakad nii vastad, Tsahkna ei jõuagi siia, mis siis küll saab? Hirmu tunti, eks ole. Ja siis tegime, meil oli heinavedu olija ja tegime isa üks tiimi küüni alla, kaevasime suure augu punkri ja ja siis ühes kaevasime, isa vedas mulla ära ja siis panime sinna lauad ja asjad kõik peale ja siis seisab, vedas heinad peale heinafirma, eks ole, nagu sinna peale ja siis sealt küüni seina sai siis niukene aug tehtud, kus käisid nagu tollel ajal küünid olid tehtud kivide lahtistest kividest vundament ei olnud kindlasti aga kivisa eraveeretada ja siis sa käsi stsena all pessa sisse. Ja siis me olime. Me olime selle umbes kaks nädalat seal pesas, ühtse käisime siis väljas ja siis toodi meile süüa, siis meil paistis seal vähe valgust kah seal kivide vahelt ilusti sõime seal lugeda ja nii et aga vaimu tegi nüriks küll, ega oleks pidanud seal kaks-kolm aastat olema, nagu hiljem metsa vähemalt paljud elasid, ma ei kujuta seda ette. Ja Ühel päeval hommikupeol kuuleme, igavene ragin ja kuulipildujate laskmine ja ja ei saa aru kaheselt. Ja siis sealt küünisele vaatabki diviidavalt vaatame mehed, jalad lähvad sealt mööda, siis kuuline hobustega, näeksid plaginaliselt ja vaatasime venelast ja läks siis sellest jooksust möödas pooltund, isa tuleb, ütleb poisid, tulge välja, sakslast, sein. Tulenevalt küüni alt, ma ei tea, nii kui visati meid välja sealt välja ja sakslastel seal meil lauda lakas, seal oli otse palliluuki, hakkasite seal kuulipilduja üleval ja ja meie sealt küsivalt tuleme, sakslased, oleme harjunud. Et ärge tulge, et kuulipildujaga lastakse sealt ja siis laskis selle pidas kinni, me saime sealt mööda tulla, siis kuulipilduja laskis kõik põllu peal, seal olid vilja või Einar nõukogud, mis olid põldude peal, kõik lastis ükshaaval laskis kõik läbi. Ja meil oli ja sakslased seal õues kõik laiali nagu öelda pole Tekmgis, seal käisid üles keerdkaevupump, käib ja piimanõu ema tõi välja sealt ja jõivad piima ja pumpasin vett ja. Ema ütles, et enne seda meil toa juurest hakkas kohe rukkipõld, meil on niisugune nagu maja ja elamine orus siis tõus oli ja siis siit läks rukkipõld, seal rukkipõllul oli tema näinud, need venelast pahivad ikke seal rukkipõllust, see oli noh, see oli enne seda, kui see suht plagin ja laskmine hakkas ja siis olid käinud kaks tükki seal toas, tahtnud siis püsinud süüa. Ja siis ema oli toonud neile piima ja siis leiba ja võid ja laua peale seal ja siis püssid olnud siis hoid püsinud jalgade vahel ja siis oldi last emad enne piima juua ja, ja siis olid siis söönud ja joonud ja siis nad tõid ära läinud sealt nagu, nagu kurja pole teinud. Ja Sakkesse õues ja tuleb siia lähe saksa keelt õppinud mõnest sõnast sai ikka aru kaminat, püsige leitnant, tuleb minu juurde, küsib, et, et meil oli ka maja katuselöömine parajasti pooleliedel katuse peale, et kas redeliks kannatab sinna harja peale minna. Üks kannatamine, ma tõin teisele, panin sinna alt ülesse minna ja mineroni üles, ma käisin, ronisin üles, tõusin harja peale, sedasi kapsa peale püsti, näitasin kooma, julgust, see kukkus alt karjuva saksa keel pluss pluss ma saanud aru, midagi tulin Trutlus neljane Snell kohe alla, sealt tulen alla ja sakslane läheb ise uuesti, ronib ülesse, võtakse binokli sealt ja sealt Arias Erabelt vahib ja vahib, hakati salto maandusi andma. Sakslased hakkasid siis seal need liigsed miinipildujad, 40 viiesed, millimeetrised navil, jalaväemiinipilduja, neid oli päris mitu tükki ja need pandi sinna nõlval ülesse ja. Ja, ja siis läksid saks mööda seda viljapõldu, ei jaksa tahapoole minema ja ja hakkas siis hakin pihta. No mis võis olla kell 10 ja nad ragistasid üks kella kella 12-ni seal ja venelasest reisijalt taga, nagu meie põllud seal taga olid, sealt läks, mainiti seal põldude kõrvalt ja siis olite sinna kaevikud teinud ja seal hakkasid sealt vastu, eks ole. Ja noh, põrutavad sealt lasta ja sakslased muidugi ründavad ja siis Järva-Jaanist hakkasid siis, kuskilt hakkasid venelased suured suurtükid kalastmeik üle meiega inimestel, kes meil olid seal naabri, tulid seal olid meie keldris ja.