Kindel suveniirvõistluste ajaks Talibani mõttes jah. Ei, minul isiklikult ei ole talismannidesse erilist uskuni, võib-olla sellepärast ka ei õnnestunud, kui maailmameistriks saada. No sellega seoses tuleb meelde kadunud maailmameister Joachim, tema oli küll nii kuidagi uskus talismannide jõusse nähtavasti, sest ma mäletan 1000 937. aastal, kui ta mängis Hollandis revanšmatši hõivega maailmameistri nimele, siis tal selleks puhuks oli muretsetud kaks siiami kassi. Ja need olid tal sageli isegi mängusaalis olid kaasas mitte just nii-öelda tema juures, vaid abikaasa istus seal esireas kahe kassiga ja isegi eksmaailmameister sel ajal tal oli ower kootud ka kassikujutusega rinnal. Ütles ja et seda seekord küll, sest ta võitis selle revanšmatši. Muidugi ei tea, mis oleks juhtunud, kui Väiga oleks koeraga tulla. Siis oleks vist saalis läinud asi hullemaks kui malelaual. Meistritest ja natsidest. Nendega tuli juba juttu. Kui paljudega on omal olnud võimalust jõudu proovida. Maailmameistritega on saanud kohata peaaegu kõikidega, kellega üldse nii-öelda teoreetiliselt oleks võimalik olnud kohata ainukese erandi moodustab siin lasker tähendab laskja rajal ta elas ja mängis veel, kui mina alustasin oma turniiri maletaja teed, aga ta oli juba nii suurtest võistlustest praktiliselt tagasi tõmbunud ja seepärast malelaua taga mul temaga ei õnnestunud kohtuda. Ka isiklikult sai temaga tuttavaks Revali läbisõidul Viinis just sel ajal, kui mul seal oli turniir, nii et kohtusime lühikeseks ajaks. Nii. Ja see oli ka ainuke Marty, ainuke juhus, kus mul õnnestus laskariga kohtuda, esimese maailmameistrist teenitsiga kohtuda ei õnnestunud, kuna ta suri juba 1900. aastal. Aga ülejäänud üheksa maailmameistriga on tulnud kohtuda nii isiklikus elus kui ka malelaua taga. Ja need siis järjekorras. Kappablanka Aljazzin, hõive, patriinik, smas Low, Taal, Petrossion ja spaski. Kellega neist kõige meeldivam mängida on olnud? No maailmameistritega on alati meeldivam mängida, sellepärast et seal on juba niisugune. Võiks öelda niisugune kindlustatud olukord, et kui kaotad partii, siis ei ole ju midagi katki, on loomulik, et maailmameistrile võib kaotada. Aga kui võidad siiski see võit on nagu topeltväärtusega. Ühel või teisel kombel nende pikkade rännuteede jooksul on tulnud kohtuda ka mitmet kanti teiste kuulsuste ja suurustega. Seoses ütleme eriti suuremate võistlustega on isiklikke kokkupuutumisi tulnud nii mitmete silmapaistvate tegelastega. Muidugi momendil kohe kõiki ei tule meelde. Aga mõningaid juhte võiks mainida, näiteks oli meil 1955. aastal oli Moskvas Mats ameeriklasi Ühendriikide võistkonnaga siis kohtusime fružovia pulgaaniniga koos ühel fotol mõlemad võistkonnad. Pat külastades oli võimalus kokku saada Fidel kastroga Ungari turniiridel. Väga sagedane külaline on Jaanus Kadar. Mul on ka võimalus olnud temaga isiklikult kokku saada. Siis, külastades 1960. aastal Kuubat oli võimalus vestelda vanastasmiku Jaaniga 1009 10 neljandal aastal maleolümpia ajal Tel Avivis. Seal lõpp, õhtul oli külaliste hulgas üks Iisraeli riigi asutajaid, pen kuri on. Ja seda nimekirja võiks veelgi pikendada, kui aega on rohkem mõelda ja meelde tuletada. Meie muusikamaailma üks tuntumaid suurusi väliseestlane Eduard Tubin on teatavasti ka teie talendi üks suuri austajaid. Nojah, ütleme muusikamaailma ja ütleme, kunsti ja teaduse maailma esindajatega on kokkupuutumise muidugi võistluste ametlikus osas vähem, sest tavaliselt nad work komiteedesse ei karjääri. Kuid nende hulgas on muidugi väga palju malehuvilisi, kes vaatleme küllaltki hästi, mängivad, kes pole mängu vastu väga suurt huvi ja austust tunnevad ja üks niisugune suur malehuviline on ka Eduard Tubin. Aga mina tunnen teda juba õige pikka aega juba koos elasime Tartus. Samas linnas vanasti ja pin, mitte ei tunne ainult huvi male vastu, vaid ta isegi on tegelenud malepedagoogina, sest üks meie silmapaistvaid meistreid Jüri Nende piir, tema õieti tartus sirgus Tubina juhendamisel. Ja Tubin nii-öelda hoidis omal ajal pidevalt silma peal rand viru Malelisel arengule, olgugi et ta ise ei ole kõrge kvalifikatsiooniga maletaja. Kuid nähtavasti see pedagoogiline joon, mida ta muusikast omab päris häid tulemusi rakendatama malepõllule, sest Jüri Randveer tõesti on meil hästi välja kasvanud meister. Ja muidugi muusikamees, mina ei ole eriti ühte teist ütleme, armastajat kuulata, nii nagu nagu tavaline inimene kunagi, nii et selles suhteliselt mõni tõbi talle midagi pakkuda ei ole. Aga meie omavaheline vestlus vale alal, see on alati väga huvitav ja ja Tubin, nii väga pidevalt on kursis kõikide pale sündmustega, nii et kui me kokku saame, siis meil sel teemal on päris nii pikka juttu ajada. Aga kas neid kokkusaamisi on olnud ka raja taga? Jah, seda küll. Näiteks kui mul Stockholmis on võistlused olnud, siis Tubin on ikka, kui talgi vähekenegi aega jätkub, tuleb ikka vaatama. Ta on ka suur fotoya silmi per mõlematel aladel ka päris kvalifikatsiooniga mees ja siis pärast võistluste lõppu, nii sageli olen tema juures näinud nii-öelda tema võistluste jälgimise tulemusi nii filmiekraanil kui ka kui ka diapositiivide navi või tavaliste fotodena. Muidugi ka neil juhtudel, ütleme, kui Tubin viimasel ajal sind on Tallinnat külastanud, siis kasutame ikkagi võimalust jällegi mälestuste vahetamiseks. Muusikast võib-olla jätkamegi on teada, et teil on lasuur heliplaatide kogu ja neid vist on kogutud ka reiside jooksul hästi palju. Ühte ja teist on muidugi sõidudelt siit-sealt kaasa toodud ja põhiliselt niisuguselt maalt, mida külastad tahaks nagu võtta kanide helides midagi mälestuseks kaasa, siis võib-olla rohkem nende kas populaarsemaid või siis rahvapärasemaid asju. Härmas juubilar, kallid spordisõbrad, täna tähistame ühiselt meie suurmeistri Paul Kerese suurt tähtpäeva täismeheikka jõudmist. Pole Nõukogude Eestis seda peret, kes poleks Paul Kerese võitlusvõistlus Teed jälginud, elav huviga, tundnud rõõmu edu puhul ja kaasa elanud kaotusekibedust telemeie. Juubilar on talendi ja töökuse õnnestunud kehastuseks. Pidev huvi juba madalast east kuni kauni vaimu spordimale vastu kujunes harrastuseks, mis hõlmab kogu senise Paul Kerese elutee ning on viinud teda paljudele reisidele kogu maailmas kus ta on kõrgel hoidnud Nõukogude spordi au. Võib öelda, et see teekond on olnud rikk kas ning huvitab juba nii huvitav ja on kudunud sõprussidemeid tuhandete inimestega, kes tänasel päeval laval nii oma siinolekuga kui ka kirja teel rohkearvulisel avaldavad juubilarile oma. Lugupidamist kogu nende rohkete sportlike aastate jooksul on suurmeister alati jäänud tagasihoidlikuks, sõbralikuks ja abivalmis seltsimeheks. Avades tänast pidulikku tud rahvusvahelise male suurmeistri Eesti NSV teenelise sporditegelase Paul Kerese viiekümnendat sünnipäeva tähistamiseks. Lubage spordisõprade suure pere nimel soovida juubilarile palju aastaid ja pikka iga ning sportlikku edu. Kallis kuningas Paul, suur varmas kaasa Lipp ja kuninganna. Ja kui täna nii-öelda võib aulised, rasked ja kerged vigurid. Riikliku akadeemilise meeskory tsentri etturi ülesannetes, lubage mul astuda E 204 ja tõsta ka meie koori rõõmu vimpel meie noore valitseja juubelitorni. Pike imelik on olnud see valitsusaeg erksu hobu, vilgas vanker. Ent mida kurjemini oled sa odaga töödeldud, seda kõvemini oleme sulle hõisanud. Ära lase edaspidi vaenlase kuningal plehku panna, nende kaela keerata, sära, jää peatuma poole peal, vaid mõtle alati oma suurearvuliselt alamate armeel. Pöidlahoidlate leegioonile, nagu kõik kuningad oma rahva närvidele on mänginud, ei ole seda aga sina mitu aastakümmet hoolega teinud. Ju see edaspidi jääb tõelisele demokraatiale truuks jäädes hüüame meie kuldsele kuningale. Male majesteet, keres esimesele o valitsuse veel kaua sinu poolt mängi meie poolt pöidlad. Ma pean ütlema, et kalender näitab ja pass näitab 12. täis, aga ise küll nagu ei tahaks veel tunnistada, et nii palju aastaid olnud kukil. Eks seda muidugi hakkavad näitama juba ka tulemused malelaual. Ega siin nii-öelda oma tahtega midagi enam ära ei tee. Niisugusel tähtpäeval, nagu minul täna on kätte jõudnud, on kombeks teha. Väike pilk tagasi neile pikkadele aastatele, mis on saadud läbi käia ja vaadata, mis selle aja jooksul on suudetud ära teha. Aga ma ei taha ja kannatust panna proovile sellega, et hakata nüüd detailselt teile jutustava looma. 50 aasta jooksul olen jõudnud teha ja tegemata jätta. Lühidalt, peatuda ühel momendil ja see oli nimelt siis umbes aastat 30 35 tagasi, kui tuli kätte see moment, kus koolipingi kulutamine tuli maha jätta ja mõelda sellele mida edasi saab ja mida edasi teha. Ei ole ju mingi saladus, kõikidele on teada, mis keskmast say say valetaja. Mulle nägugi veel meenuvad need saad need tunnid, need kaalutlused, mis rajal sai ette võetud enne kui niisugust nii-öelda järeldus järeldust suurtes väga vastutusrikast otsust sai tehtud. Asi oli nimelt selles, et kolmekümnendates aastates meie maleliikumine ei olnud sugugi veel nii massiline ja nii levinud. Praegu ja mul tuleb praegu veel meelde Pärnu maleentusiasti Martin Villemsoni sõnad, kes alustas oma kulu ja kirjadega oma initsiatiivil esimese Eesti maleajakirja väljaandmist. Ja kui ta ohkas, et kui lisa olevatele 50-le tellimusele tuleks veel teist sama palju juurde, siis saaks juba ajakirja palju paremini välja anda. Sama lugu oli katurniiridega, ega võistlused ei olnud korraldatud. Nii suuremastaabilised nagu praegu. Mäletate veel mõningad nädalad tagasi sellessamas saalis lõpes Nõukogude Liidu 33. maletšempionaad sel ajal, kui mina otsustasin male kasuks võistluseta tavaliselt toimusid palju tagasihoidlikumalt ja seepärast peab ütlema, et otsust nii-öelda pühenduda sellele spordialale, mis juba mind külgetõmbest päris maast madalast oli tõesti väga nii vastutusrikas, nõudis pikka kaalumist. No ma ei taha siin hakata nüüd arutama, kas see samm oli õige või mitte. Igatahes ma pean ütlema, et ma isiklikult oma valikut, et see meil praegu Nõukogude liidus samuti ka meil Eestis on male jõudnud niisugusele tasemele on saavutanud niisuguse populaarsuse. Meie elanikkonna hulgas on tunginud nii-öelda täielikult meie inimeste igapäevasesse tavases tavasse meie kultuuris ellu. Nii et see on, tundub nagu iseenesestmõistetav. Et malevõistlused toimuvad suurtes ruumides suurte jalgadega teatepulga juures. Et pale üritustest leiab alati osavõtjaid rohkem kui ruumid suudavad mahutada. Ja ma pean ütlema, et kui minule isiklikult mõningal määral on õnnestunud selleks meie populaarsuse ja leviku nii suureks tõusuks kuidagi kaasa aidata, siis ma leian, et. Aastal 35 tagasi tehtud valik oli põhjendatud ja niisugune teadmine pakuks mulle suurt rahuldust. Täna on minu elus väga meeldiv päev. Ma tahaks lõpuks kõikidele avaldada, tänu, kes tänase õhtu heaks võtame näiteks kus on kaasa aidanud. Tahaks avaldada tänu kõrgete austuste puhul tervituste puhul kingituste puhul, mis mulle on toodud ja tahan, et kõik need paljude kultuuri ja elualade esindajaid, kes täna siia saali on kogunenud. Et ka edaspidi jääks nemad truudeks malehuvilisteks palju, palju südamlik tänu teile.