Kas muusika kirjutamine on lõbus töö? Minule ta on küll päris lõbus, kui hästi veel klapib, siis pakub ta väga suurt naudingut. Millal ta klapib? Klapib minu arust siis, kui kohe hakkab hargnema ja see lõpp on selgelt ette näha ja ülesehitus nii nagu on alguses mõeldud, hästi välja tuleb. Kas sa kirjutad klaveri juures või mõtled enne juba kondiga välja? Tavaliselt ikka ma mõtlen kondiga välja ja seda ma tükk aega seedin. Ja siis, kui on juba enam-vähem selged, siis ma alles lähen klaveri juurde, siis proovi seda õiget armu niidandaja. Kõigepealt tekib optiline struktuur, täiesti loogiline struktuur, ma alati otsin mingisugused niisugused huvitavad meloodiliselt käiku. Ja see võtab kõige rohkem aega. See on siis see, mida muusikamehed vitamiiniks nimetame, just just just. Aga ilma vitamiinid ei hakkagi tegema midagi, vahest lihtsalt muusikat kirjutada ja siis siis lihtsalt võib-olla ajapuudusel kolai süveneni selle vitamiini otsimisel enamasti küll aega katsun seda vitamiini leida, eks vitamiin ongi see lõppude lõpuks, mis ist üldse innustab looma? Kindlasti kindlasti seda, seda oleks ju muidu oli väga üksluine, kõik väike niisugune erinevus meloodilise käigus pakub suurt huvi minule igatahes kui vaadata sinu loomingut, siis tundub, et sinnapoole, eks ülekaalus rohkem instrumentaalne muusika. Millest see on tingitud, mis sellepärast, et ma algus kuidagimoodi ei julgenud kirjutada algselt muusikat. Ja kuna ma olen nii orkestrist välja kasvanud, siis mulle oli südamelähedase muidugi instrumentaalne muusikat. Noh, esiteks muidugi teksti puudus ja lihtsalt julgust dialekte siis 10 aastat tagasi ma tegin need esimesed katsed kas mitte natuke rohkem tagasi, aga natuke rohkem mitteks üks esimene väga populaarne klaasid, mis meil siin fonoteegis on, on ju see tuntud etüüd ja see oli kirjutatud 55. aastal. Siis kui me siin suure orkestriga lindistusi Moskva jaoks estraadimuusikat siis oli ülesandeks tehtud kõikidele heliloojatele kirjutatud estraadimuusikat. Ja siis ma kirjutasin väikeste tüüdi ühte tangot orkestrile kassetid, enne seda ka mõni lugu lindile läks, ei ole vist. Kus kandis sinu kodukoht, oli sündinud Tallinnas põline linnamees, täpselt, kas muusikal oli juba selles eas suur roll mängida, kui veel väike poiss? Ma olin muusikaga ühendus juba väiksest peast. Konkreetselt hakkasin mängima koolis, orkestris, trompetit 12 aastaselt ja seda ma ei mõtelnud seda ala eta mulgu kunagi tulevikus saab elukutseks, siis ma ikka mõtlesin, minust saab insener millegipärast tehnika väga huvitavasse. Saatus tahtis teistmoodi. Niisiis trompetit Ta oli muusikamehe kari, äri algus, aga praegu sa mängid kitarri ja akordioni. Kuidas nende pillidega kohtumine toimus? Kitaarsevinud huvitas juba ennemgi, aga ei olnud mingisugust eeskuju ja niisugust mängu nagu siin tavaliselt kodudes mängitud ning kuidagimoodi paarituuriga see mulle tundus liiga vähe. Aga see oli mu kõrvale rahastus esialgu ja niisama nagu akordioni, akordioni mul tuli mängida lihtsalt, aga pärast pidin hakkama akordioni mängima koosseisus, kus ma kunagi mängisin akordionimängija ära ja keegi pidi asendama ja siis ma võtsin selle ülesande maganda, see oli siis ka ikka veel kooli orkestris või? Ei, see oli tunduvalt hiljem juba siis, kui ma juba olini professionaal juba restoranides mängisin, mis aastast umbes niisugune palgaline mäng algas, palgaline mäng hakkas mul peaaegu kohe peale aegade teenimist garnisoni orkestris, kus ma mängisin trompetit. Peale seda mul tehti pakkumine hakata mängima restoranis ja ma läksingi. Alguses ma mängisin trompetit ja siis tuli mulgi mängida akordioni ja siis ma õppisin jõudumööda ja piinlik, kõik need pildid said ise selgeks õpitud ja lihtsalt nii praktikale peale kant lausa nendest õpetajad mul ei olnud, aga sel ajal veel loomingulisi katsetusi ei olnud või ei, ma ikka proovisin ka. Nii salaja kunagi meie ansamblites mängisime, siis ma kunagi ei julgenud ütelda, et siin oma lugu. Ja see oli siis pillimehe tee algus, sina olid siis üks nendest meestest, kes esimeste hulgas Eesti Raadio orkestri tööst hakkas osa võtma ja varsti peale Tallinna vabastamist testi Meie Ilmar Kruusile määrad inspektorite ülesandeks koguda muusikamehi estraadiorkestrites ja komplekteeriti siis Eesti raadio estraadiorkester. Ja siis ma olin ka selles koosseisus, mis pilliga kõigepealt mina olin kitarriga ja meil oli siis niisugune koht kitarrimängija ja teine akordion, sellepärast sel ajal olid väga palju teoseid, kus oli tarvis kaks akordioni. Ja siis mul tuli teist akordioni mängida. Jah, Ekseks estraadiorkestrimängija peab vist üldse universaalne mees olema üsna paljusid pille oskama. Kas peale trompeti akordioni ja kitarri on veel mõni pill, mida võiksid mängida vajaduse korral? Jaam on kontrabassi männinud ja basskitarri nüüd viimasel ajal aja jooksul on neid vist üsna palju õppida olnud ka teiste teostest. Muidugi, mul oli see suureks plussiks, sest ma kolin kogu aeg estraadimuusika sees. Praktiliselt ma olin selle poolest paremas olukorras kui mõni teine. Kas oli ka mõni niisugune ideaal all või eeskuju, kelle poole oma loominguga püüda või mille poole? Eeskuju. Ja mul eeskuju oli kogu mina just mõtlesin alati Osada niisugust viisi kirjutada, kus oleks väga suur pinge nakas või nagu rahva laululgi mis nii pikka aega kristalliseerub ja mida Ramses kuskil enam parandada ei saa, et ta on juba nii hea seal midagi ei olnud teha. Vot niisugune püüdmulali. Ja muidugi oma palades kogu aeg puutüvi on ikka niisugust head viisi leida. Nüüd õnnestunud nüüd teine asi, siis olid sinu taotlused üsna ühel joonel oma professori taotlustega, kelle juures õppisid Ma mõtlen, professor Ellerit, sest ka Ma püüab oma õpilastele sisendada, et iga noot oleks nii paigas, et seda enam kuhugi ära ei nihuta. Ja muidugi tema just tehniliselt häält meister valdab haruldaselt ja nõuab ka õpilastesse. Need me läksimegi juba õpingute juurde. Võib-olla ehk mõni sõna sellest, kuidas algasid kompositsiooniõpingud. 58. aastal kuulutati välja, et heliloojate liit korraldab seminari Ülari noorte algajatele heliloojatele. Ja mina kandideerisin siis sinna mind võeti vastu ja meie programmis on ütelnud siis aastat neli aastat kursust ja siis üks aastalõputööks. Kui ma need neli aastat lõpetasin, siis mul avanes võimalus teha sisseastumiseksamit kontsertile tooriumi. Need õnnestusid mul ka ja siis ma viiendal aastal on juba esimese kursuse pealt konservatooriumis siis juba professor Elleriga ja mind määrati tema juurde konservatooriumis muidugi saadi muusikaga terite palju vist teha ei ole õppimise jooksul. Ja seda muidugi ma kirjutasin väga vähe estraadimuusikat õppimise ajal, põhiliselt tegime kõik klassikalised vormid läbi ja kuna see ala oli mulle nii uudne ja siis ma nägin päris palju vaeva, kas pakkus huvi ja kindlasti paksu, siis. Tegi meelehärm sest ikkagi paralleelselt töötada, millised teosed õpingute vältel valmisid, no me tegime kõik need, mis kavas oli ette nähtud aladesse varatsioonidest sonaat Roondad kirjutasime siis juba kvartett siis koorilaul ja lõputööks oli saba, lõikas sümfooniaorkestrile lähtudes sellest väga pikaaegsest kokkupuutumisest estraadimuusikaga. Kas staadid, muusika mingil määral mõjutas ka seda teist saab mõjudes negatiivselt küljelt? Ei saanud kuidagimoodi selles väikses farmist välja. Alguses ma nägin palju vaeva, et üldse nii oma mõtteid osata suunata. Kak kips ennem lõpp peale tulema, kui hea oleks olnud mõtet. Ühesõnaga ei leidnud niisugust laiali arengut kiusatusest sakslased ja eksestadelegi omamoodi Epigrammilik nähtus, täielikult romantiline nähtus, eks ole, väga lühikene ja konkreetne õpingud konservatooriumis lõppesid siiski oma sümfoonilise teosega ja mul oli ülesandeks kirjutada midagi sümfooniaorkestrile suurt vormi ja ma kirjutasin avamängu. Ja nüüd pärast seda ei ole enam tõsisemaid huvisid. Eile huvisi andma, iga kavatsesin kirjutada veel alguses on tehtud juba talvekvartetti kirjutada. Aga noh, esialgu ta ei ole veel nii väga kaugel kui need õpingud juba nii akadeemilises suunas, kes on käinud ja praktiline töö ja looming on rohkem staadiga seotud. Kas ei ole huvi olnud neid kahte žanrit ühendada? Ta paratamatult nihkub sinnapoole, sellepärast kui sa juba nüüdisestraadimuusikat kirjutad iga kirjutati vani suuremas plaanis ja suurema töötlusega just arenkond hoopis teine, kui need sattudetaks hea laulu tekst, siis vist hakkab mingi viis kah kohe sellega kaasas käima või kuidas laulukirjutamine tegelikult toimub enamasti maal kirjutanud enne muusika teksti pärast? See on siiski ütleme, instrumentaalne lähenemine muusikale. Ja muidugi tänu sellele, et mul ja tekstitegija, kes sellest ka kinni haaras ja oskas oma mõtted kirja panna koostöö automaatse kontrootsiga, jah, temaga me oleme juba tükk aega koos töötanud ja nüüd eriti viimasel ajal oleme nii pidevalt koheni teaduslikult asjale lähenenud. Nii see koostaja muidugi on ka head vilja kandnud ja kannab tõenäoliselt ka edaspidi. Aga kas mõni laul on vahetevahel vastupidi iga tekkinud, et enne on sõnad olnud ja ma kirjutasin romaand, siis püüdsin teksti ajakirjanduses, mis pidi lihtsam olla. Ma ei tea, kui on hea, tekstis on ka nii lihtne tekst peab olema niisugune, mis inspireerib, aga kui väga lame ja siis ei oska midagi juurde mõtelda. Ehitusmalevalaul sündis ka sedapidi, et Elleri muusika ja see mõõte oli kõige ennem kirjutada laulu. Suvel me olime Lõuna-Eestis minagi minuti staadionite ehitusmaleva staapi. Siis no see idee oli tegelikult ammu juba kirjutada, midagi noorsoole, kuuldakse igasugustel arutlustel, jah, on olnud just juttu sellest, et et see asi on nii hoopis teistmoodi lahendatud. Nii et selle teistmoodi vähendamise idee oli siis ikka juba enne laulukirjutamist. Ma just mõtlesin lahenenud just nisus aja kohuserütmiga ja kohase meloodiaga ja see tekst on nii naljaga pooleks ja ja kusjuures need arutlejad märkisid, et et Viktorignaatia fon viimasel ajal hakanud tegema rohkem elava tempolisi lugusid. Varem oli nagu rohkem lüüriline kallak, tunda on seni. Üldiselt siiski pean ütlema jama lüürilise kallakuga. Kuid ma armastan rütmi, köit, lõbusaid lugusid, niisugust muusikat on ju kergem kirjutada, siis ei ole tarvistasime nii palju oma ingli sisse matma. Ja, aga seal paratamatus, et ühe helilooja muusikas siiski tema ise kõigepealt elada. Muidugi muidugi kenasti seal ümber teha, nii ta on ja nii ta paneb kirja. Igaüks tajub seda ümbruskonda isemoodi. Oled peagi. Sõpradega. Kaevane viima. Äike lükkab lapid, laevalaevarred valab kogu aeg. Aga seal? Jälle. Ja ja noh, cracki ei vea välja välja ja. Ja oled loopimine nutune? Milline osa on loodusel inspiratsiooniallikana, minul, ta mängib väga suurt osa. Ma armastan matkata. No see on niisugust kaks asja, mis 11 väga nii seovad spinning ja loodus, kas peale kalapüügion neil teisi eriharrastusi, no ma ei oska ütelda, raadiotehnika ehitab, raadioid olen ehitanud ja nüüd ka omal ajal. Aga nüüd viimasel ajal mitte. Nii et kui raadio nässu läheb, siis saad ise ära parandada. Ja ma olen siiamaani sellega veel hakkama saanud. Millal sa esimese raadio ehitasid esimese ehitise, 34. aastal solil lambast pastorite audi ool kahelambil? Võite töötas hästi siga, küljed väga, et eks see omatehtud ajate, tuli odavam või tunduvalt odavam. Kas kodus käib tehnilist kirjandust ka ja kiidusse ilmuv raadiosignaal? See on mul ka alaline külaline jagu, nii et päris kaasaegse tehnikaga oled hästi kursis, siis estraaditehnikaga ja katsun sammurida, aga kitarr, elektrikitarr, see käib läbi võimendaja, kas see on ka omavalmistatud ja kui meil veel ei olnud siin Raadil, siis mul tuli omal valmistada emaks 10 aastat väikestele omavalmistatud võimetajaga siin raadios. Nüüd me saime paar agregaati, millega meie reisile läheb sul liidu tehasest teinuna, Saksa demokraatlikus vabaharidust. Praegu sel hetkel, kui see saade eetrisse läheb, on Viktorignaater üsna kaugel, muidugi lindistamise hetkel. Istun kõrvuti veel. Kuhu piis läheb? Meie sõidame kõigepealt Kiievisse, kus meil olite lahtideks nädal aega ettevalmistustööd ja siis ka Kiievis kontserdid kaks nädalat. Peale seda on ette nähtud Moskva, Leningrad ja sellega vist lõppeb raadio orkester muidugi ei ole väga liikuv kollektiiv aga eks neid reisisid siiski ikka on ette tulnud. Kas sa võtad meeleldi oma pilli kaenlasse ja lähed reisima? Muidugi, reisijaid on päri, soovitus, palju muljeid. Aga muidugi kadundaadiale, selli loomingule. Nii et rongis ei saa hästi kirjutada ja seal ei tule küsimus jällegi see, aga ideid mõtteid anda? Kindlasti võib-olla peale sõda midagi kristalliseerub ja mingisugust muljet, mis on kaasa elatud, kaasa võetud tänavate inspiratsiooni pärast hiljem. Mis on kõige värskem, valminud teos? Asja ma lõpetasin ühe osa süüdist, kus ma kavatsesin kirjutada estraadiorkestrile. See osa on kirjutatud trumboolide soolo trumboolile, estraadiorkestriga, soolopillidele, üldse ei kirjutata meil väga palju. Ma mõtlesin, et võib-olla põhjus seisneb selles, et kasutades ühte soolopilli jääb see teos üksluiseks. Estraadimuusika see on niisugune muusikat, kus on väga palju. Ja kui need baseeruda ainult ühe pillile, mis soleerib, siis siis sellega piiratakse kabeli kõlavõimalused, nii et märnile sa paned palju rõhku ja värviline, panen rõhku ball. Marika, nii oma Oskesteeringut, bulla lähengi kaugele, isegi lihtsalt värvi pärast. Kas mõni teos on pakkunud endale väga suurt rahuldust enamast tihtipeale esimest ettekannet, siis alles kuuled seda teost? Sellepärast nii nakkuda kõrvus, enne milliseks on natuke teistmoodi, kui ta praktiliselt välja tuleb. Algselt siis mul on enam-vähem ikka see kõlandmis pärast praktilist välja tuleb aga just kuivad, võta soliistidega või midagi niisugust või või viidi meloodilist niisugust arengut siis orkestriga kuuleb, nagu seda paremini on näiteks omale tundus väga õnnestumise koht, kui ma kirjutasin seda rongisõit kus tütar ja ema vestlevad rongis vaadates aknast välja, tundus niiviisi, et mul õnnestus see tütre küsimuse koloriit ja vastus. Päris. Järve rannas armas laps ja lennujaamad. Linnuseid milleks Randall tema matk on, lihtsalt ka ei või, eks tore. Kusagilt näit oli, seal elab suur hulk mesirattad all ja püüd tagada traktorid, künnad, maad, mis põlluks saab. Tehke terve karja talve, toiduait on palju. Laske tarka peatuda, sest ravi on neid siiski linnas rohkem näha saab kui karjamaad. Nakke valgerilliks pikajalgne toonekurg on seegis. Kuna kõik linnulapsed Vaitsideni näitleja. Loodame, et kui nüüd reisid on selja taga, et siis tuleb sinu sulest palju uusi ja huvitavaid asju. Eks neid võistlusi on siin sealgi tulemas. Ma arvan, et ka raadio kuulutab uue võistluse välja. Soovin selleks endaja kuulajate nimel palju häid mõtteid.