Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäeva, 15. novembri sündmustest. Mina olen Uku toom. Seoses Pariisi terrorirünnakutega on Prantsusmaal ja Belgias vahistatud 11 inimest. G20 kohtumisel Türgis rõhutatakse vajadust karmistada piirikontrolli, samuti lennundusjulgeolekumeetmeid Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamisel. On jõutud viimaste riigihangete nii. Eelolevatel kuudel saab enneolematus mahus tööd Eesti mööblitööstus. Läänemaal on suur huvi robootika vastu, maakonnas tegutseb juba kuus robotile ringi. Põlvamaal tähistatakse lõõtspillimängija Karl Kikase sünniaastapäeva, Kikas tõstis lõõtsa kõrtsipillist rahvapilliks. Orissaares toimus esimene noorte lauljate üle-eestiline klassikalise laulukonkurss. Ilm on meil vihmane, öösel on õhutemperatuur miinus ühest pluss viie kraadini, päeval on homme kolm kuni kaheksa kraadi sooja. Seoses terrorirünnakutega Pariisis, milles hukkus vähemalt 129 ja sai haavata 352 inimest, on Prantsusmaal ja Belgias kinni peetud vähemalt 11 isikut. Viis arreteerimist toimus eile ja täna Brüsselis. Prantsusmaal on arreteeritud kuus riigi kodakondsuse saanud terroristi oma riigis, maailmast defay sugulast. Nii vahendasid BBC ja välisagentuurid. Pariisi idapoolsest eeslinnast letiga. Must auto, mida kasutasid terroristid ja milles oli kolm kalašnikovi automaati, arvatakse, et seda võisid kasutada restoranist tulevatnud terroristid. Ja politsei oletab ka, et vähemalt üks ründaja on pääsenud põgenema ja veel on teatatud, et kaks Pariisi terrorirünnakutes toimepanijad olid Brüsselis elavad prantslased. Euroopa liit ei tohi anda järele esimestele meeleoludele pärast Pariisi rünnakuid nakatunuid põgenikke tagasi lükkama, ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker rõhutas, et ründajad olid kurjategijad, mitte varjupaigataotlejad. Poola ja Slovakkia kõrged ametnikud on juba seadnud kahtluse alla sisserändajate ümberjagamise plaani, öeldes, et vägivald Pariisis toonitab veel kord eurooplaste muret moslemite vastuvõtmise pärast. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul katkeb kontrollimatu migratsioonivoogohtu ning Euroopal tuleb leida senisest tõhusam viis teha kindlaks, kes on, kes end päris abivajajate ees ei tohi uksi sulgeda. Ilvese sõnul ründasid terroristid reede õhtul Pariisis Euroopat, soovides tappa võimalikult palju inimesi ja selle koordineeritud terroristliku rünnaku ohvrid. Anni ateistid, kristlased kui moslemid, nii Euroopa põliselanikud kui pagulased. Tema sõnul on ISISe terroristide eesmärk hirmutada, et me ei julgeks enam vastu astuda nende mujal toime pandud inimsusevastastele kuritegudele. Et me loobuks kaastundest ja solidaarsusest sõjapõgenike vastuvõtmisel, et me pööraks selja hätta jäänutele ja kannatanutele ja solvuks igaüks enda piiridesse ning kardaks ulatada abikätt. G20 liidrid on mures terroristide kasvava liikumise pärast ja tahavad karmistada nii piirikontrolli kui ka lennunduse julgeolekumeetmeid. 20 tippkohtumine algas täna Türgis antaalias ja uudised märgivad ka, et seal pidasid Vene president Vladimir Putin ja USA riigipea Barack Obama 20 minutilise kohtumise. Seni on nende varasemaid kohtumisi iseloomustatud kui jäises atmosfääris toimunuid. Tuleme nüüd Eesti asjade juurde, kui siiani on Eesti Rahva Muuseumi uue hoone puhul tööd ja leiba saanud peamiselt ehitajad siis nädalapäevad tagasi asus muuseum soetama ka sisustust ja sellest Mirko ojakivi. Rohkem kui 300 päeva on uue Eesti Rahva Muuseumi hoone avamiseni raadil. Ehitajad asuvad paari kuu jooksul oma pahtlilabidaid ja värvirulle kokku pakkima ning järge ootavad mööblipaigaldajad. Enne aga on tarvis mööbel ja tehnika soetada. Eesti Rahva Muuseumi produtsent Viljar pohomov ütles, et näiteks riiuleid kavatsetakse soetada kilomeetrite jagu ning tööd peaks jaguma väga paljudele ettevõtetele. Praegusel etapil me tegeleme just kõige rohkem rohkem konkreetselt nüüd sisustuse väljaehitamiseks vajalikke tarvikuid olete hankimisega, et meil on siis kas meie enda poolt läbiviidavad hangetena või siis riigi kinnisvara poolt, sõltub sellest, kas seal käib rohkem nagu maja külge või näituste külge on, on neid hankeid nüüd riburada tulemas meilgi. Praegusel hetkel on menetluses minu teada kaheksa hanget. Et selles mõttes ka inimestel, kes tegelevad mööbliklaasi, fotopannoo te mille iganes sellega tasub silma peal hoida, et tööd me pakume praegusel hetkel usinasti. Näiteks soetab Eesti Rahva muuseum üle 80 ülisuure ekraaniga televiisori üle 100 vitriini ja vähemalt 2500 toolitarvikuid on veel veel. Pohomovi sõnul peaks hangete läbiviimiseks olema ka piisavalt ajavaru. Et kui ettevõtjatel vaidlustus ja vaidlemist tuhin peale tuleb, ei mõjutakse Eesti Rahva Muuseumi tähtajaks valmimist. Sõltub ka sellest, et kuidas neil hankeid esitada, et kui need tingimused on üheselt mõistetavad ja hindamine on väga selgete kriteeriumite alusel, siis on ka väga keeruline kahtlemata vaidlustada midagi. Et me oleme ka juba vaidlustuse protsessides osalenud, et see ei ole ka meie jaoks kogu sellise massi juures, mida siin nagu nende aastate jooksul läbi olnud vaja teha ei ole ka mingisugune uudised selleks et uues majas uute riiulite ja vitriinide vahel ka lihtsal inimesel põnev oleks. On muuseum käivitanud ka giidide koolituse, räägib Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete juht Kaarel Tarand. Kooli registreerus 140 inimest ligikaudu ja noh, kindlasti kõik nad ei pea lõpuni vastu, sest et ülesanne on päris suur ja õppimist on palju, arvestades meie näituste suurust, aga, või noh, ülesande püstitus on see, et uste avamise päeval oleme me valmis võimalikult paljudes keeltes võimalikult suurele hulgale gruppidele ka giiditeenust pakkuma. See tähendab, et inimesed ei pea ainult oma aia pead näitustel püüdma hakkama saada, vaid ikkagi just grupi turistid tavaliselt on harjunud sellega. Mirko Ojakivi, Tartu. Läänemaal on alanud roboti ajastusest, kokku tegutseb seal maakonnas juba kuus noortele mõeldud robootikaringi. Neist kõige uuem avati täna palivere põhikoolis ja sellest nüüd Juhan Epneri lugu. Teadusajakirjanduses on viimastel aastatel olnud palju juturobotite ajastu algusest, olgu selle näiteks siis fotograafide seas populaarsed droonid või mehitamata autod, mida katsetab näiteks Google. Huvi selle valdkonna vastu on suur ka noorte seas ja innovatsioonikeskuse innukas poolt Haapsalus käima lükatud robootikaringi eeskujul sarnaseid huviringe loodud juba viies Läänemaakoolis. Täna avati neist kõige uuem palivere põhikoolis. Palivere robootikaringi juhendaja Kristel Tereping selgitab, miks on selle teema lastele tutvustamine oluline. Meie põhiprobleem on see, et põhikooli õpilastele ei ole võimalik väga palju erinevaid huvihariduse võimalusi pakkuda ja see annab meile hea võimaluse siduda läbiva teema tehnoloogia, innovatsioon meie huvitegevusega selleks, et seda tehnoloogiaharidust tehnoloogilist mõtlemist arendada, selleks on sellised ringid väga olulised. Palivere põhikooli õpilane Kermo meisterdas koos sõpradega täna ratastega masina, mis arvuti kaudu sisestatud programmi abil siis ringi liikus. Kõige põnevam oli poisi jaoks just roboti liikuma pannud mootor, jätkab Kermo. See mootor, mis Agravnen nendel ringi käima ja teen nagu nende sisemus. See on väga huvitav, mulle meeldib selle väes siia väikeseid asju kokku panna ja ma olen vahepeal teinud nagu legodest asja. Mulle meeldib siiamaani teha. Innovatsioonikeskuse innukas juhataja Angela Leppik ütles, et maakonna laste seas on tehnoloogia hobi üha populaarsem. Ja kui me oleme käinud koolides õppepäevi läbi viima, siis pole kooli, kus pole huvi robootikaringi vastu. Palivere põhikool soetas enam kui 2000 euro eest robootikakomplekti tänu suvel toimunud E-piima heategevuskampaaniale rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Palivere. Põlvamaal tähistati 101 aasta möödumist lõõtspillimängija Karl Kikase sünnist. Sel puhul tutvustati ka esmakordselt tema loomingut sisaldavat tuubelse ideed, mis anti välja Eesti raadios sisse mängitud lugude põhjal ja ja sellest Miriam nautovi lugu. Nõnda kõlab Karl Kikka Sangaste palka Tarmo Noorma esituses. Karl August Kikas sündis 1914. aasta 14. novembril Võrumaal Urvaste kihelkonnas. Juba 12 aastaselt mängis ta maha oma elu esimese täispika simmani, mis oli alguseks tema fenomenaalselt lõõtspillimängijad. Teekonnale Kikas sai läbi aegade enim eesti lõõtspillitraditsioone mõjutanud pillimees, kes oli tuntud nii kaasahaarava mängu kui karismaatilise isiksuse poolest. Eesti pärimusmuusika keskuse juhi ja kuulsa lõõtsamängija Tarmo Noormaa sõnul oli just Kikas see, kes testis lõõtsa kõrtsipillistaatusest rahvapilliks. Tema oli tegelikult esimene, kes oli üle Eesti tunnustatud lõõtspillimängija esimest korda Ta lõõtspillimängijad lasteraadio otse-eetris mängima aastal 938 ringhäälingusse kutsuti Karl Kikas stuudiosse, ta mängis otse siis ma ei mäleta, mitu lugu täpselt. Ja see oli see hetk, kui lõõtspill muutus nagu aktsepteeritavamaks. Et siis enne seda oli ta niisugune kõrtsu pill ja niisugune noh, joodikute pill ja et ei ole nagu päris pill ja pärast seda hakati kutsuma. Pillimängijaid rahvamajadesse lõõtspillimängu taheti rohkem nii-öelda kuulda. Et vanameistrit vääriliselt mälestada, on välja antud duubel CD, millele kogutud Karl Kikka aastatel 1954 kuni 1974 Eesti raadios mängitud lood. Täna Põlvamaal peetaval kalg ikka sünniaastapäevale pühendatud lõõtsameeste kogunemisel, seda CD'd ka siis Noorma Juhanopini esitluses tutvustatakse. Noorma sõnul on tegemist olulise kogumikuga, sest praegusel ajal, mil lõõtsa mängijaid aina juurde tuleb, on hea, kui on, keda eeskujuks võtta. Nagu ta isegi, kui alles lõõtsamehena alustas. Minu selline esimene õpetaja kultuuriakadeemiast on Ants Taul, kes oligi kalgiks õpilane, kes käiski regulaarselt Karl ikka juures ja me tegelesimegi siis selle repertuaari või selle stiili matkimisega alguses, mis kargiga Sumale mängisite. Et see on mulle väga oluline see plaadi ilmumine ja see, et nüüd saavad ka kõik seda siis kuulata ja meelde tuletada ja nautida suurepärase lõõtspillimängija mängu raadiouudistele võrust Miriam nõutav. Veidi teistsuguse muusika teemal ka jätkame Saaremaalt, Orissaares tulevad paljud klassikalise lauluhuvilised saavad alguse edaspidiseks karjääriks. Tänavu korraldati seal esimene noorte lauljate üle-eestiline klassikalise laulukonkurss võluhääl 2015. Margus Muld tegi meile sellest loo. Klassikalise laulmise konkursse Eestis festivali kunstilise juhi Triin Ella sõnu rohkem eriti polegi ja selline konkurss annab just klassikalise lauluhuvilistele võimaluse oma hääletehnika varakult proovile panna ja samas ka konkursi raames toimuvates töötubades uusi kogemusi saada. Osaleda said noored. Kaheksa 19. eluaastani ja noorima vanusegrupi võitjaks nimetas Sloveeniast Orissaare tüdruku Anette Ella. Klassika laulud sellepärast, et see on ilus. Risto Joost, žürii esimees, ütleb, et juba esimese konkursi tase on üllatavalt kõrge. Kõrge tase olnud on väga kõrge ja on olnud erakordseid esitusi, mis siis on ulatunud arvu mõttes kaugemale kui need kolm kohta, mida meil on igas kategoorias on võimalik jagada. Nii et ma kujutan ette, et Orissaare võluhääle lauluvõistlus võiks kujuneda Eestis tulevikus üheks juhtivaks klassikalise muusikaürituseks. Vanema vanusegrupi võitjaks tulid aaria, kus seina Narvast, kes unistabki ooperilauljakarjäärist. Ja teatriakadeemia linnas ja saada edukaks. Kes nad sellised on, minu plaamid. Triin Ella. Festivali kunstiline juht oli rõõmus, et huvi klassikalise laulmise vastu on noortel olemas ja kuulis ka sellelt konkursilt ehk nii mõndagi tulevast metsas. Rani tõepoolest kuulsin, ma usun, et need noored hääled, kes on alles arengujärgus nendest nii mõnestki võib kasvada niisugune mahlakas metsosopran või ka lüüriline metsosopran. Praeguse seisuga ma võin öelda, et järgmisel aastal novembrikuus võluhääl 2016. Toimub ka naljakat laulu saab nii-öelda klassikalises stiilis esitada viie kuule. Ta näo naerule, jättes samas vastuseta palju küsimusi, nii nagu seda tegi Oskar kiilberg. Ja milliseks kujuneb hiljem sellest nüüd üle jääma? Madalrõhkkond Norra merel Trondheimist natuke lääne pool ning selle lohk ulatub sealt üle Eesti kagusse madalrõhkkond, Norra merel aga õhtuks hääbub. Ahvenamaa juures moodustub uus madalrõhkkond ja seni ihutab järgnevaks ööks keskme Soome lahe lääneosa kohale kuid ka see õhupööris homme päevaks kaob. Homme on samuti pilves selgimistega ja kohati sajab veidi vihma ning on udu. Tuul on öösel lõunakaarest üks kuni seitse, Lääne-Eesti saartel läänekaarest neli kuni 10 meetrit sekundis. Homme päeval on aga tuul nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss neli, rannikul kohati viis kuni seitse kraadi ja homme päeval on sooja kolm kuni kaheksa kraadi. See oligi siis tänane pühapäevane Päevakaja kuulmiseni.