Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Huvitav oleks lugeda lastele mänguasja tegema inimese mõtteid nendeks, kas ta on lapsemeelne ja tahaks ise loodava asjaga mängida või mõtleb õpetaja positsioonilt, luues mänguasju, mille kasutamine oleks harib. Järsku teda lapsed ja mänguasjad ei huvitagi, huvitab vaid raha, mida selliste toodetega saab teenida. Või on veel midagi. Sellele viimasele küsimusele aitab vastata omapärane häkkerluse juhtum. Ilmselt olid häkkerid vanamoodsalt korilus reisil küberruumi hämaruses ja sattusid nokitsema ukse kallal, mis avas juurdepääsu järjekordsele ettevõtte poolt ülalpeetavale klientide andmebaasile. Andmelaos olid ohvriks sattunud firma viie miljoni kliendi isikuandmed. Võtmesõnade kontrollimiseks vajalikud isiklikku laadi turvaküsimused. Ja lisaks täiskasvanutele avastasid nad paarisaja 1000 lapse andmed. Koos sünnipäevadega. Hekkeritel oli võimalik identifitseerida lapsed ja nende vanemad elukohti elektroonse sidega olid koos võtma sõnadega. Tegemist on ajaloo neljandaks suurima kliendiandmete vargusega. Ja esimesega, milles saadakse detailne ülevaade klientide alaealistest lastest kuid häkkereid ootas ees veelgi suurem üllatus. Novembri keskel küberkuriteo ohvriks sattunud ettevõtte Piitek valmistab elektroonilisi mänguasju ja lastele mõeldud elektroonikat. Kahe miljardi dollarilise käibega Hiina firma on ülemaailmse haardega. Parajalt. Suure edu taga on oskus rahuldada kaasaegsete laste ja nende vanemate soove erinevate elektrooniliste seadmetega, nagu lastele kohandatud tahvelarvutid, nutitelefonid, igasugused interaktiivsed seadmed, muuhulgas ka beebimonitorid. Suur hulk neist sisaldavad meediat, hääletuse võimalust, kaugjuhtimist ja internetiühendust pidexail sisse. Sellest teada, kui ajakirjanikud hakkasid nende käest juhtunuga seoses küsimusi esitama. Ettevõtte enda turvasüsteemid polnud sissemurdmist registreerinud. Ajakirjanikud esitasid küsimusi, mis ehmatasid mänguasja valmistajatest veelgi rohkem nende kliente ja laiemat avalikkust Tehnoloogiateemasid käsitleva ajakirja Mader poolt. Ajakirjanik oli olnud. Kontaktis häkkeritega, kes väitsid, et lisaks isikuandmetele leidus varastatud andmebaasis hulganisti pilte ja laste ning vanemate vahelisi vestlusi. Need olid sinna jõudnud mänguasjadest pisikestele lastele disainitud tahvlid, interaktiivsed, mänguasjad, pildistasid ja salvestasid mänguasjade kasutajaid ning nende juttu iseenesest poleks sellest ju midagi erilist, siis see ongi ju taolistele mänguasjadele ja beebimonitorile suunatud kaasaegne ootus mida keegi ei osanud oodata, oli varjatud. Nuuskimine võib-olla sõnastab keegi nähtuse teistmoodi, aga alaealiste laste, käesolevat mänguasja kujuga kaamerad kogusid ja saatsid mänguasja valmistaja arvutidesse hulganisti amatöörpiltnike kogutud materjali. Lisaks oli jäädvustatud lapsevanema vestlused, mida sai teha nende isiklike telefonide kaudu. Mänguasjade valmistaja oli selleks loodud vastavalt teenuse kiitskonnect. Ja ühtlasi kutsuti lapsi üles pildistama endast ja teistest portreesid, et need saaksid neid siis oma seadmete rakendustes kasutada. Viitegi serverit külastanud häkkeri demonstreeris osa materjalist ajakirjanikule, lisades, et lastest täiskasvanutest leidus serveris kümneid tuhandeid pilte. Kopeeritud andmebaas oli piisavalt suur ja ajakirjanikule esitatud. Tõendusmaterjal sisaldas natukene alla 4000 pildi. Arvatavalt saab kõik pildid ja sõnumid seostuda kindlate isikutega ja hea tahtmise puhul. Oleks võimalik luua ka ülevaade sõpruskonnast koos piltide, aadresside ja muu huvitav, aga võimalik, et viited ei plaaninud selle materjaliga. Mitte midagi teha ja kogu seda pelgalt võimaluse olemasolu tõttu igaks juhuks. Umbes nii, nagu kogutakse. Näitustelt tasuta pastapliiatseid taolist koriluse refleksi võib pidada ürgset inimlikuks. Kahjuks aga elame hoopis teist ajastut ja marjade juurikate ning kasvõi ilusate kivikeste asemel kogunev aines on inimestele ohtlik. Seda koguvad. Kõik näiteks ka häkkerid. Järelikult võib biit teki näitel oletada, et isegi kui Me ei saa teada, mis mõtted mänguasjavalmistajate peas liiguvad, siis tõenäoliselt ei ole selleks isikuandmete kaitse.