Laine Mustasaar on meie muusikaavalikkusele ammune tuttav. Osalemised mitmete suurvormide ettekannetel, esinemised televisiooni ja raadiokomitee segakoorisolistina. Juba 10 aastat on teinud Laljatarist arvestatava jõu meie solistide peres mitte kaua aega tagasi antilaine musta saarele Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus. Järgnevas pooltunnis me temaga juttu ajamegi vestlusest võtab osa ka kontsertmeister Therese raide sekka, kuulame uuemaid heliülesvõtteid, laine mustasaarelt. Mozart Titrile. Millal üldse laulmine alles ja kust algas? See sai alguse juba väga ammu, võiks öelda keskkooli päevilt. Ma siia maale võlgnen tänu oma õppealajuhataja Aino Mäharile, kes märkas minu kooliesinemistel mingil määral minu võimeid ja ja nagu suunas mind sellele teele ma ise võib-olla selle peale ei oleks tulnud. Minul oli plaanis hoopis peale keskkooli lõpetamist minna pedagoogitööle. Millal see oli? Kontsert tuli? No enne seda ma käisin läbi veel Tartu muusikakoolist. Seal õppisin maestro Kurtna juures väga palju võlgnen tänu temale. Ja siis edasi, jah, 63. aastal tulin konservatooriumi ja samal ajal hakkas ta laulma ka paralleelselt ja paralleelsete raadiusega koris. Solistiks ma sain. 66. aastal on meeles, milline oli esimene vastutusrikas esinemine solistina, esinemisi oli muidugi jah, isegi suurvormidega leiba konservatooriumi päevilt mäletan. Bergoleesistabad mootor oli üks minu esimesi suururne. Põhiliselt muidugi see ongi jäänud minu üheks proofiliks nagu suurvormide laulmine. Teine teine kammerlaulja ja kolmas on siis minu põhitöö. Koorimuusika ooperimuusika. Te olete vähem nõustunud? Jah, seda küll, see võimalus oli mulle ainult diplomitööna koletas kaasa teha. Kas rohkem ei ole igatsenud või ei ole võimalust olnud? Ei ole võimalust nagu olnud, olen harjunud selle tööga ja olen väga rahul, sest ma olen saanud ka väga palju väljaspool oma kooritööd teha filharmoonia liinis filharmoonia palju kasutanud mindia. Nii et ma olen väga rahul. Bergoleezi aaria Stabat materist. Te õppisite Linda Sauli, käite ka nüüd, vahel veel konsultatsioonil või? Ja mulle on need lausa piduva päevad, võiks öelda, et tema juures tunnis käimised need tunnid mind väga palju rikastavad ja ma käin tema juures vägagi tihti, eriti enne vastutusrikkaid esinemisi ikka olen läbi astunud, mitte teadus, vaid on lihtsalt tahtmine minna tema juurde, siis need tunnid rikastavad nagu vaimselt mitte mitte ainult muusikalises mõttes, sest tema isiksus on väga-väga tugev isiksus, ta on hea pedagoog, on väga nõudlik olnud oma õpilaste vastu ja kõik me võlgneme temale tänu just selle nõudlikkuse selle emotsionaalsus eest mis ta on meile kaasa andnud. Tahan ennast jäägitult oma oma kutsele pühendanud ja suudab jäägitult ennast oma õpilastele anda ja, ja häda sellele, kes on tunnis tuim ja, ja niisugune tümikas, nii et õpilase-õpetaja vahekord on nagu siiani säilinud, veel säilinud on säilinud ja Tšaikovski Shiro laul. Millal aga sündisin, teie ansambel, teie teie koos? Meie koostöölainega algas 1963. aastal, tollal, kui Laine Mustasaar siis veel laine Lepunud astus Tallinna riikliku konservatooriumi Linda Sauli klassi. Kui iseloomustada lainet, siis ma ei eksi, kui ütlen ka Linda Sauli ja meie ühise mõtte välja, et laine oli meil klassis üks kohusetundlikum maid, õpilasi samal ajal suure töövõimega. Ja ta ei väsinud kunagi märkusi vastu võtmast töötamast. Õpisuma repertuaari väga kiiresti, sest Linda Saul on väga nõudlik õppejõud just repertuaari väljaõpetamises ja selle kvantiteedis ja laine õppis neid alati väga korralikult ära. Nagu võiks ütelda. Laine ei läinud ka kunagi tujust ära ja kui kõik ka ei klapi nii nagu olema peab. Ja kui inimesena rääkida laines, siis paremat sõpra nagu ei teakski tahta. Alati on ta heas tujus, vastutulelik, abivalmis, väga tore kolleeg, sama ajal väga humoorikas, omandab repertuaari väga kiiresti. Kunagi ei tule ette valmistamata tundi. Ka meie peale konservatooriumi lõpetamist on laine minuga töötanud edasi tänaseni. Ma loodan, et ka edaspidi jätkub meie koostöö Therese raidega saime juba õpinguaastaid väga hea kontakti ja see on püsinud siiamaani tõepoolest, kui mul olnud vaja väljaspool oma kooritööd paluda saatjat, siis teesi pole kunagi ära öelnud. Ja neid esinemisi on väljaspool koori muidugi olnud väga palju. Ja ta on just seda tüüpi saatja, nagu lauljad vajavad. Ta on laulev pianist, nagu ta hingab ja fraseerib lauljaga koos. Ja Ta on võimeline. Vokaaltehniliselt lauljat juhendama ja sisulistele nüanssidele tähelepanu pöörama. Seda muidugi on ta oma pikkade tööaastatega Linda Sauli klassis omandanud ja, ja selles mõttes on ta lauljatele ekstra väga hea saatja. Teesi on vist Linda Sauli klassis juba 29 28 seda 48.-st aastast juba. Händel oo, mu kallis. Nagu kuulsime, on põhiraskus teil kammerlaulul ja suurvormidel on nüüd sealhulgas ka omad lemmikud. Keda eelistate laulda? Kuna põhiliselt ma olen kammerlaulja, siis, siis ka sellest lähtudes just mul on omad lemmikud muidugi Mozart, Bach, Schubert, Schumanni, romantiline muusika. Ja on muude südamelähedasem. Siis veel levina Syriidov, põhiliselt ma muidugi romansse valin omale. Ma lähtun tekstidest, kui on tekst, mis mind köidab, tugev ja sisukas tekst, siis ma hakkan juba ka muusikat uurima. Kumb nüüd kergemini meelde jääb, on ta lihammuskil, mälu jääb meloodiakirjal meelde kui tekst või vastupidi. Nii küll on jah, et tekstid on rohkem raskusi muusikaga ei ole mitte. Aga laulate originaalis tõlk püüan ikka põhiliselt originaalis. Ma valdan vene keelt. Saksa keeles laulan itaalia keeles muidugi. Soome keeles pisut. Inglise keeled on raskusi. Levina pühasaar. Mozart kui Luisa kirjad põletas Teil on olemas üks kena väike taskuraamat ja nagu ihkama statistikast mööda minna. Millal tehti siia esimene sissekanne? Mul ei ole kuupäevaliselt, see, see on mul õpinguaastal juba konservatooriumi päevil. Mul kuupäevaliselt ei ole mille, aga mida sina siis olete kandnud siin Ma järk-järgult täiendan kogu aeg, mis ma juurde õpin, see, see siia kirja läheb. Ühesõnaga, repertuaari hulk pluss esinemised ka vä? Hei, esinemised, mitte ainult ainult rataste, kui palju siis selle raamatu järgi on nüüd? No tõesti, seda on raske öelda, ma arvan kunagi ma tegin aastate statistikat, siis oli vist üle 350-ni suurvormidega kokku romansi laulud, aga no nüüd viimaste aastate oma noor, seda ma ei tea. Aga sellest eraldi palju suurvorm on. Suurvorme, no mis samas olen, laulud on 22 täpselt tänase päevani. Aga no üldse, mis seal repertuaaris, mida ma olen õppinud, aga mida mul ei ole õnnestunud veel laulda realiseerida? Neid on muidugi tunduvalt rohkem. Kas alati peab olema, tähendab, selline tagavarast peab olema nagu löögivalmis, et võib-olla tuleb niisugune võimalus esineda. Need, õpiti lihtsalt siis plaadi noodi järgi. Ikka põhiliselt jah, kui on omal klaviir, on hea, siis hakkad huvi tundma selle vastu, õpid ära. Muidugi on hea, aga kui on plaat. Aga põhiliselt ma seda ei pooldad plaadi järele, midagi õppida, tuleb lähtuda ikka sellest klaverist, sellest muusikast endast ja, ja kuidas sina sellele läheneda, sina seda mõistad ja mitte niimoodi, et võtta, võtta kedagi nüüd, muidugi on omad traditsioonid. Mida, kuidas teha? Nendest peab muidugi ka kinni pidama, eriplaate kuulata, kindlasti on teil ka omad lemmikesinejad lemmiklauljat, keda naudite rohkem, kellest nagu eeskuju võtnud on muidugi jah. Omal ajal muidugi, minu oma hääleliigist olid Arhipova ja tulu Haanova, nad on ka praegu muidugi. Aga eks aeg teeb korrektuure. Tuleb juurde uusi lemmikuid, uusi tähti. Näiteks praegu mulle meeldib kobrast soo väga. Nende esinemiselt on alati olnud midagi õppida ja. Paraku küll on vähe õnnestunud käia. Olen Moskvas käinud Kondrassini käe all, laulnud Beethoveni missa soli ennist neli kontserti. Siis ma olen käinud möödunud suvel Vilniuses Kaunases meie kammerkooriga solistina käisin laulmas Vivaldi klooriat. Sellega on suurvormid väljaspool vabariiki piirdunud viimase aja huvitavatest teostest, mis mul on õnnestunud kaasa teha, on Tormise isuri eeposes lugeja osa. See osa on täiesti teise plaaniline, kui mul siiamaani on olnud iga laulvad osad, need tuleb rääkida. Ja üsnagi isemoodi. Ma vaatan, praegune erutatud, nagu oleks tegemist tõsise kontserdiga. Kas see närv on sees ka enne esinemist või vajate rahu, näiteks enne kontserdi algust? Ei, ma ütleksin, et laulda on palju kergem kui rääkida. Enne laulmist, ma ei pabista tavaliselt. Olenevalt esinemisest oleneb raskusest, muidugi on ka niisuguseid päev olnud. Kus ma kirun ennast, et miks ma olen lauljaks hakanud, et oli mul vaja lauljaks hakata. Aga siis, kui see esinemine on korda läinud siis see õnnetunne nagu korvab jälle kõik need kannatused. Brahms. Minu armastus on noor.