Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Ilusat esimest adventi. Neljapäeval teatas Eesti vangi Kuulsa luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma, et kohtus Eesti islami koguduse muhti yld Armoha väitsiniga. Nad arutasid, millised on need valdkonnad ühiskonnas, kus kristlastel ja Eestis juba ligi 90 taastat ametlikult tegutseval islami kogudusel on kokkupuutepunktid võimalused või vajadus koostööks. Tänases saates uurime lähemalt, milliseid teemasid kaks Eesti usujuhti oma kohtumisel neljapäeval käsitleti. Ning saate lõpuosas kuuleme muhdilt, milline võiks olla Eesti islamikogukonna roll olukorras, kui riiki saabuvad sisserännanud täna ka uued usukaaslased. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma tänane stuudiokülaline ja te kohtusite sel nädalal Eesti islamikogukonnajuhiga, ma ei tea, kui tavaliselt need sellised kokkusaamised on, et kristlased ja moslemid Eestis. Juhtide tasandil kokku saavad. Ega seda nüüd päris tavaliseks muidugi nimetada ei saa, kuigi mulle meenub üks kohtumine mõni aasta tagasi, kus tollase peapiiskopi Andres Põderi juurde tuli kogu Venemaa moslemite juht, kes külastas parasjagu Eestit. Ta oli külaskäigul siis ka Tallinnas ja otsis kontakti ka ka peapiiskopiga ja ma mäletan seda kohtumist väga hästi ja olin ka ise tookord juures. Kuidas nüüd Eestis olukord on? Me kohtume ikka aeg-ajalt, et noh ütleme siis on tegemist siis mõne saatkonna poolt läbiviidava ettevõtmisega kuhu on on kõikide suuremate kirikute ja ka religioonide esindajad kutsutud või, või ka noh, loomulikult vabariigi aastapäev ja, ja need üritused, aga selliste organiseeritud kohtumist regulaarselt ei toimu, kui üks või teine või kolmas pool ise seda ei korralda või, või kokku ei kutsu, kes seekord oli kutsujaks. Seekord olin kutsujaks mina ja, ja tegelikult me oleme põgusalt varem tõesti rääkinud, aga, aga nii kaugele polnud veel veel jõudnud, et siis moftiga kokku saada ja päris nagu rääkida. Ja tegelik tõuge selleks tuli väga naljakaid kanaleid pidi tegelikult minuga võttis ühendust Soome peapiiskop. Ja see ühenduse võtmine oli seotud tegelikult Harku kinnipidamiskeskuses oleva, et põgenikega ja seal tekkinud probleemidega, mis Soome meediasse olid jõudnud ja see puudutas ühte Iraagi perekonda, kelle osa erakonna liikmeid olid jõudnud juba varasematel aastatel Soome ja need ülejäänud perekond oli teel samuti Soome, aga peeti siis illegaali täna Eestis kinni ja paigutati Harku kinnipidamiskeskusesse. Ja, ja seal tekkisid mõningad probleemid. Ning see Soomes viibiv perekond võttis ühendust Soome kirikuga üllatuslikult olles ise küll moslemi taustaga, nad pöördusid kiriku poole ja küsisid, kas Soome kirik saab kuidagi aidata Eestis nende probleemidele lahendust leida. Ja, ja kuna ka meedias on tegelikult sellest perekonnast ka juttu olnud ja on selgunud, et see perekond saadeti tegelikult Eestist tagasi välja paki alles hiljuti, eelmisel nädalal vist, siis võib seda kaasas natukene lahata. Probleem oli nimelt selles, et, et pere soovis ühineda Soomes oma perekonnaga. Aga nad ei soovinud Eestis asüüli taotleda. Ja olin ka ise ühenduses erinevate juristidega, kes kõik tegid asja selgeks, et kui nad tahavad lõppkokkuvõttes jõuda Soome ja liituda seal oleva perekonnaga, saavad nad ühes Euroopa riigis siiski asüüli taotlema ja kuna nad on praegu Eestis, siis võiks nad teha seda Eestis. Samal ajal olid nad ühenduses oma perega Soomes ja perekond soomes, keda nad usaldasid rohkem kui eesti ametnik. Rice ütles, et ärge te mingil juhul küsige asüüli Eestis sellepärast et muidu te jääte Eestisse, aga teie tahate minna Soome. Ja niimoodi oli selline olukord, kus inimesed ootasid siis väljasaatmiskeskuses oma oma saatust keeldudes Eestis asüüli küsimast. Samas mõistma seda, et see Eestis asüülitaotluse küsimine oleks nad tegelikult lõppkokkuvõttes tõenäoliselt viinud Soome oma perekonnaga kokku, aga nad ei usaldanud eesti ametnike usaldasid rohkem oma perekonda Soomes. Ja mõte oli siis see, et ma võtan ühendust peaimaami ja musti yld Arv Muhametsiniga ja küsin tema käest, et äkki oleks tema või, või tema koguduse inimesed nõus selgitama sellele perekonnale siin Harkus milline on see juriidiline situatsioon ja milliseid käituvad peaksid astuma. Et siis mitte osutuda tagasi saadetuteks. Paraku me jäime natukene hiljaks ja mis seal salata, kõik mis, mis Prantsusmaal toimus kaks nädalat tagasi on mõjutanud ka yld Armohamedzini aktiivsust või selles mõttes, et teda on igale poole kutsutud, ta on olnud väga hõivatud ja meile meil ei olnud võimalik kohtuda temaga varem, meil oli kokkusaamine tegelikult plaanis juba enne enne kui Pariisi terrorirünnakud toimusid ja loomulikult pärast neid rünnakuid võttis Eesti meedia väga aktiivselt ka meie siis islamikogukonnaga ühendust ja pidi ka peaimaam igal pool selgitusi andma ja meie kokku saame, muudkui lükkus ja lükkus, aga nüüd selgus, et me tegelikult jäime konkreetse kaasuse lahendamisel hiljaks. Aga sellest hoolimata me leidsime, et oleks hea kokku saada ja natukene arutada ja tutvuda. Ma oleksin just arvanud pigem seda, et need Pariisi sündmused viisid kokku kristlaste ja moslemite Eestis ei, see ei olnud üldse ajanud, meil oli kokkusaamine plaanis varem ja loomulikult me rääkisime ka nendest sündmustest ja ma ka nägin, et peaimaam on, on ise väga kuidas nädalas stressis sellega seoses, sest noh, ei ole, et ka temal väga lihtne Eestis olla meedia tähelepanu all ja kogu aeg selgitada ja selgitada, et islam ka Eestis ei ole midagi uut, et tegemist on, on ka Eesti aladel. Siin juba võiks öelda isegi paarsada aastat tegutsenud kogukonnaga, kui me mõtleme tatarlaste peale ja Eestis on ka islamikalmistuid rajatud juba juba ammu-ammu aega tagasi. Aga loomulikult kõik see, mis Pariisis toimub annab teistsugust värvi asjadele ja, ja inimesed on, on loomulikult hirmuliaga emotsionaalsed ja ja seda rohkem on, on selgitustööd vaja vajaga temal oma kogukonna juhina teha nendesamade Pariisi sündmuste valgel, kui terrorirünnak siis kaks nädalat tagasi seal toimus, siis oli näha, et rahvusvahelistelt kohtumistelt Just religioonide üleselt kohtumistel Tulid sellised signaalid ja hinnangud, kus muidugi mõisteti hukka seeder rünnak ja see tekitas minus küsimuse, et kas ka Eestis oleks mõnes mõttes vaja sellist kirikute nõukogu sarnast ümarlauda, kuhu oleks kokku tulnud kõikide religioonide suuremate religioonide esindajad, kes saaksid ühes või teises situatsioonis anda mingi hinnangu, midagi otsustada või teha ühistavalt. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis on kunagi midagi sellist ka loodud. Ja olla siseministeeriumi usuasjade osakonna inimesed oskaksid siin olla nüüd kompetentsi mad, vastamaks sellele küsimusele, aga ma arvan, et midagi on kunagi loodud, selline religioonide ümarlauataoline asi paralleelselt või paralleelseks organiks Eesti kirikute nõukogu kõrvale. Aga ma küll ei tea, et ta oleks viimastel aastatel võib-olla isegi viimasel 10-l aastal, ma ei ole kuulnud, et selline ümarlaud oleks kogunenud. Kas see oleks vajalik? Ma arvan, et igasugused arutelud ühiskonna stressi maandamiseks, info jagamiseks koosneb punktide ja kohtade otsimiseks igasuguseid, selliseid ümarlauad on muidugi vajalikud aga hea oleks, kui nad oleks siiski piisavad konkreetse eesmärgiga, et nad ei oleks lihtsalt mitte kooskäimised ja jututoad, sest loomulikult on ka isiklikult tore kokku saada ja inimestega suhelda, jaga tuttavaks saada, aga, aga peaks olema sõnastatud pisut konkreetsem ja selgem eesmärk, mille suunas siis üheskoos peaks liikuma kohtudes nüüd moftiga, siis me rääkisime tegelikult just sellest, et ka Eesti kinnipidamisasutustes on, kus, kus meie kaplanid töötavad, on sageli tekkinud olukord, kus kinnipeetav on hoopis islami taustaga ja täna islamivaimulikud ei, ei ole meie kaplani süsteemi osad. Aga aga see on kindlasti koht, kus ka meie kaplanid, nende hulgas ka meie luteri kiriku kaplanid, kes, kes näiteks vanglates töötavad peavad tegelikult vaatama ka teiste uskude esindajad, ka nende nii-öelda vaimulikud vajadused oleksid siiski rahuldatud ja, ja see on kindlasti üks nendest kokkupuutepunktidest. Aga meie kohtumine iseenesest oli, oli ääretult meeldiv ka minu enda jaoks oli huvitav kuulda, kuidas islami kogukond on siin ka tekkinud, milline on tema ajalugu pluss millised on nende tänased probleemid ja mured ja rõõmud ja tegemist on siiski kogukonnaga, mis nii nagu kirikutki ei ole mitte väga ühtne. Ka seal on erinevaid selliseid tiibu selles kogukonnas ka siin Eestis kõik nad igatsevad oma oma palvekoja järele ja, ja ka imaam seletas mulle, mis, mis probleemid sellega seoses on. Et miks nad tahavad tingimata mošeed rajada, noh, see on ju loomulik, tegelikult igal religioonil on omad usulised vajadused. Ja, ja neil on ka praegu olemas küll koht selline islamikeskuse näol, kus siis need ruumid palvetamiseks on, on, aga, aga eks nad siis ju ikka igatsevad nende asjade järele ja sellest me kõigest rääkisime ja minu ma olin. Mulle tundub, et selle kohtumise jooksul rohkem kuulaja kui kõneleja rollis ja, ja, ja see näitas ka muidugi usaldust, et tõepoolest meil oli väga meeldiv kokkusaamine, näiteks seesama mošee küsimus, mis on siin mõned aastad. Tagasi ju tekitanud ka päris tuliste vaidluste diskussiooni, et kas Tallinnas võiks olla siis mošee või mitte. Aga kas kirik võiks siin olla pigem sellel toetava seisukohal? Jah, Eldar Muhamed siin avas selle küsimuse päris huvitava nurga alt. Ta nimelt ütles, et kui ma nüüd ei eksi, siis Saudi Araabiast oleks keegi, kes hea meelega aitaks mošee ehitada, aga see tingimus on, see, tegemist on kellelegi nii öelda valitsejaga, seal tingimus on see, et selle maatüki peaks andma kas siis riik või kohalik omavalitsus mille peale ehitatakse, et, et ei ole selles kultuuris tavaks. Et kogudus ise ostab endale krundi ja siis ehitab ja ta selgitas seda väga-väga hästi, ta ütles, et et kui ühiskond või riik või linn teeb sellise käigu, siis see näitab ka, et tõepoolest antakse ka selline teatud tunnustus sellele kogukonnale. Ja ta ütles, et täpselt niimoodi on, on Saudi Araabias seal käitutud on antud siis valitsejate poolt kruntega kirikute ehitamiseks, mis siis, et kultuur on, on islami kultuur. Ja, ja noh, eks ta, eks ta selline huvitav lähenemine on. Kui nüüd vaadata ühiskonna seisukohalt laiemalt või vaadata riigi seisukohalt, siis siis tõepoolest, et millised peaks olema tänasesse kulaarses riigis need tingimused või takistused, mis peaks takistama sellise pühakoja ehitamist. Aga sest meie riik ei ole ju ennast väga selgelt julgelt sõnastanud, kui kristlik riik me ikka kuuleme kogu aeg, kui vähe kristlik Me oleme samas noh, kui ma nüüd isiklikult arvan, et ma ei saa sellest muidugi aru, et kui me me julgeksime ennast selgelt kristlikuks nimetada ja riigina käituksime, niisiis võiks ka öelda, et vot meie kultuur ei, ei ei luba täna ehitada mina rätte siia Tallinna kilukarbi vaate peale lisada veel torne, mis, mis esindavad hoopis teist kultuuri. Aga kuna meie riik on ju väga sekulaarne ilmalik, siis ma ei tea, millised on need argumendid. Aga siin on noh, selles mõttes väga huvitav paralleel praegugi veel pooleliolev vaidlus erakoolide, temal minister Ligi ütles seda mulle välja ja on seda ka teistele öelnud, et et kuidas me saame toetada kristlikke koole, sest äkki tulevad ka moslemid tahavad ühel päeval oma kooli. No minu jaoks väga üllatav avaldus ministri suust, meil on olemas juudi kool, näiteks et mis see siis tähendab, et kas me siis oleme milline riik me siis oleme, et, et meil ei tohi olla, me ei saa toetada oma kultuuripärandit ja kristliku kultuuri, sellepärast äkki tuleb mõni võõras kultuur tahab samu eeliseid, aga kui me oleme ilmalik riik kui me oleme sekulaarne riik, kui meil ei ole eelis religiooni. Kuidas saab minister selliseid seisukohti väljendada ja see paralleel, ma arvan, kehtika mošee koha pealt? Jah, mina kiriku juhina tahaksin, et meil oleks rohkem kirikutorne näha ja et inimesed käiksid rohkem kirikus. Ja loomulikult ei ole minu asi võidelda mošee ehitamise eest või saada selle eestvõitlejaks. Aga Ma mõistan neid neid probleeme, millest Eldar Mohamed siin minuga kõneles ja, ja ütleme siis nii, et ma tol momendil avaldasin talle küll solidaarsust selles situatsioonis, sest mõistan teda just näiteks kristlike koolide võitluse taustal. Kas tal oli juttu ka põgenike vastuvõtmisest tema ja, ja see on tõstatanud ka islami teema, võib-olla rohkem inimeste teadvusesse. Meil ei olnud otseselt juttu põgenike vastuvõtmisest. Il Tarmo hammetsin, kõneles küll sellest, et inimesi tuleb ja liitub kogudusega, aga Moody kogudusega liitunud inimesed ka kaovad kuhugi kaovad kuhugi selles mõttes, et ta kirjeldas, et palvusele tulevad uued inimesed, aeg-ajalt Nad osalevad palvusel, mõni aeg, mingi periood ja siis nad kaovad, enam nad ei tule ja kui siis küsida kellegi käest, kes neid on tundnud, siis selgub, et nädal liikunud edasi kuhugi Euroopa teistesse riikidesse. Ja ta ütles, et, et see iseenesest on, on väga oluline, et on koht, kus need inimesed saavad palve dada ja ta tõi ka välja selle mošee tähenduse selles võtmes, et kui on, on teada näiteks Tallinnas või kus tahes, igal pool mujalgi on üks mošee, siis saab sellest üks ja kindel keskus, kuhu siis ka kõik moslemid aeg-ajalt kogunevad. Kui need ei ole sellist organiseeritud tegevust ühes kindlas tsentris, siis ta ütles, et siis ongi oht toimuvad sellised oma palveringid ja, ja, ja see toetab pigem sellist. Noh, ütleme siis sellist aktiivsust, mida vaevalt et meie riik väga tahaks. Et kogunevad mingisugused grupeeringud ka lähtuvalt siis oma kultuurist ja taustast. Ja puudub ülevaade siis, kui palju tegelikult, et moslemid ka Eestis on või ei ole, sellist moslemi kultuuri ja religiooni esindavad konkreetsed partnerid ka riigi jaoks, et kuna tegemist on religiooniga ja religioon ju Eesti riigis on nii privaatne asi, nii isiklik asi, et noh, riik kuidagi ei taha sekkuda. Samas vahel mulle tundub, et oleks mõistlik et riik oma oma ministeeriumite või institutsioonide kaudu pisut seda olukorda suunaks. Sest sellisel juhul oleks ka parem ülevaade ja, ja võib-olla kriisisituatsioonides ka parem järelevalve või kontroll nende asjade üle, mis toimub. Teema, mis on meil üles tõstatatud, puudutab siis ennetavalt juba seadusandlust, mis keelaks näiteks burka kandmise või, või siis näo katmise. See on ka selline mõnes mõttes vastuoluline teema, et ka eririietus näiteks nunnadel kuidas, kuidas siin, kas pigem on ühine arusaam sellest kirikul ja islami kogudusel või mitte? Sellel teemal me muidugi omavahel ei kõnelenud ja ja ma ei, ma ei tahaks väga seda teemat kommenteerida, enne kui ma olen näinud konkreetset eelnõu, sest on mingi info, et see keeld laieneb ainult teatud ametiasutustes ja riiklikes või omavalitsusasutustes töötavaid inimesi. Et, et see on hoopis teine situatsioon, et see ei, ei laieneks sellisel juhul tänavapilti ja ma ei oska siin praegu hinnangut anda. Ma tahaks näha seda eelnõud, kui sa ühel päeval valmis saab, kui seda üldse ette valmistatakse. Aga kui see teema tõstatus mõned kuud tagasi või oli see umbes pool aastat tagasi esmakordselt siis teda tõstatati nii-öelda turvalisuse võtmes või selles võtmes, et kui inimene, kelle nägu on kaetud, võib liikuda tänaval, siis praeguste ärevatel aegadel on see seotud ilmselgelt sellise turvalisuse küsimusega või turvatunde küsimusega. Et sellest vaatenurgast vaadates ma mõistan väga hästi seda ja, ja ma arvan, et see nüüd on see koht, kus me tõepoolest riigina peaksime otsustama ära, et milline on siis meie kultuuriruum ja milles see väljendub, et kas kirikud on ainult muuseumid või on nad jumalakojad. Kas burka on religiooniga kaasas käiv rõivaese või on ta siis midagi, mis ainult samastub meile turvalisuse võtmes? Kui me hakkame keelama ühe religiooni, ütleme siis tunnuseid, siis kas oht on, et me hakkame keelama ka teiste religiooni tunnuseid, kas ma võin vaimulikuna, kas ma võin peapiiskopina käia palvusel, rist kaelas, näiteks vabadussõja ausamba juures? Kas vabadussõja ausammas on religioosne sümbol või, või mitte, et et see on väga lai lai teema, kui me näeme ennast kristliku riigina, siis minu meelest me võiksime seda selgelt välja öelda. Me võiksime julged öelda, et meie oleme kristlik riik. Me oleme kristlik kultuuriruum ja sellepärast meil rõivastatakse nõnda nagu meil rõivastatud. Kui vabandatakse seda igasuguste muude ette käänetega, et turvalisus ja kõik sellised asjad siis tekivad need küsimused. Mida te küsisite, et kas see laieneb ka siis nunnadele näiteks, kellel on ka peakatted, kus nüüd läheb piir siis ühe religiooni diskrimineerimise ja, ja teise lubamise vahel väga keerulised küsimused on väga keerulised ja ma ei oska ka neid vastuseid öelda ja, ja praegu ka rohkem mõtlen kõva häälega, kui tean õigeid vastuseid. Peapiiskop Urmas Viilma, kas teil on kokku lepitud ka järgmine kohtumine muhti vil Tarmo ametsiniga? Meil ei ole temaga järgmist kohtumist kokku lepitud, aga me küll leppisime kokku, et me võiksime regulaarselt kohtuda ja ta käis küll omalt poolt välja sellise mõtte, et, et järgmisel korral ta hea meelega kutsuks mind külla siis oma oma kogudusse ja tutvustaks seal ka koguduse inimestega, mille vastu mul loomulikult midagi ei ole. Kirikuelu. Ma lähen nüüd telefoniühenduses Eesti islami koguduse mofti, yld arm muhe metsiniga ja räägime tänases saates Urmas Viilma luterliku kiriku peapiiskopi ja Eesti islami koguduse mufti Eldar Muhamedi kohtumisest. Mis mulje Eldar teile sellest kohtumisest jäi, mis toimus sellel nädalal? Ta oli leidnud Aerbija, ta oli kutsunud mind sellepärast meil on väga oluline selline kohtumine, sellepärast me olime istunud ja me olime rääkinud, et tähendab taevas probleem, mis on eesti kogukond, vot erinevad. Kui pagulased. Räägime kuidas kirik ja nii islamikogudus, kuidas me saame teha mingi Ja sotsiaalstruktuurid seda pagulastöö. Kuidas tundub, kui palju selliseid ühiseid huvisid ja kui palju sellist üksteisemõistmist ja ja ühist koostöövaimu kirikul ja, ja islamikogukonnal võiks olla? Me praktilised, no igapäevatöö, me ju kohtume näiteks Bangladeshist, sellepärast et seal töötavad kaplanid ja mina nagu musti, nagu islamivaimulik. Räägivad, mis probleemid seal ja küsivad nõu minu poolt nagu kuidas näiteks, kui seal on islami kinni peeta jaatavalt. Milline see olukord praegu Eesti islamikogukonna jaoks on, kui rahvusvaheliselt räägitakse palju terrorismist ja ja seda seostatakse ka ikkagi islami usuga, et missuguseks on see teie olukorra Eestis teinud. Ohtlus, ja samamoodi nagu ma olen öelnud, et härra peapiiskopiga, et väga oluline õpitada näiteks moslemikogukonda, kes elaks siin mis on diileni islam, mis on teile, mis on planeeritud, et no rahuprintsiibid ja meie kogukond, kuidas õpetame ja nõustame uue inimestele, kes tulid Eestisse kuidas nad peavad, olles siin Eestis näiteks võtma, nii tihti hoolin pöördunud uue moslemeid, kes on tulnud Eestisse ja ütlen, et näiteks muslimid elavad Eestis, no kuskil rohkem kui 150 aastat. Ja jumala tänu enne ei, oli mingid probleemid nende ja Eesti elaniku vahel, sellepärast nad on hea naabrid natuuriga õppinud sama koolis ja. Veegistajaga pärast nurisevad teisE tingimisi. No ma usun, et on hea inimene, aga kui keegi tegid mingi kurje ajaski, mingi baasessioon Eks see on sarnane ka kristlikus kogukonnas, kus kristlasi vaadatakse võib-olla hoolikamalt, et kuidas nemad käituvad ja mismoodi nemad põhimõtetest 10-st käsust ja headest tavadest kinni peavad ja kui keegi kristlastest seda ei tee, siis kohe seda ka märgatakse. Öeldakse, et ahah, kristlased ongi sellised, et selles mõttes väga ei erinegi. Kui suur see Eesti moslemikogukond üldse on? Lõpetuseks, ma küsin seda ka, et täna tähistab kristlik maailm esimest adventi. Niimoodi see pühade aeg, mismoodi moslemid, kas nad tähistavad kuidagimoodi neid jõule, sest jõulud on ju muutunud kaubanduslikuks pühaks, see ei ole ainult religioosne püha. See on selline perega koosolemise aeg, et kas kuidagimoodi Eesti islami kogukond ka seda jõulu või aastavahetuse perioodi mingit moodi tähistab? Et nonii, muslimi poole oleme ka kiusama väga-väga austav inimene. Ta on meeproovid ja tema ema Maria on Need, las meie riik said rahulik ja lasta hoiad. Nonii, riik kõik kurides nisu on kahjuks on maailmas on noolimas. Aitäh selle intervjuu eest Eesti islami koguduse mofti. Eldar Muhamedsin. Kirikuelu tänase saate pani kokku toimetaja Meelis Süld. Soovin veel kord ilusat esimest adventi ja rahuliku õhtu jätku. Kui jumal lubab ja me elame, siis kohtume taas tuleval pühapäeval kell 19, null viis. Tagasiside saatel on oodatud meie kodulehel või siis e-posti teel kirikuelu, et ERR punkt. Ee kõike head.