Tiit Paulus pole tulnud komeedina meie käsisside hulka. Oma anneton ta pikkamööda lihvinud. Sissejuhatuseks teised temast. Arvo Pilliroog. Muusikuna on Tiidul kõige konkreetsem joon nagu see, et ta teab täpselt, mida ta tahab teha. Tal on oma kindlakskujunenud tõekspidamised, on üle elanud muusikuna mitu stiilivahetust ja näiteks oli ju vahepeal oli moes biitmuusika rokkmuusika, kus kitarr oli kõige levinum pill, nii et tal oleks olnud võimalus loorbereid lõigata selles valdkonnas küllalt, aga ta on siiski jäänud nagu terve selle aja jooksul sassi interpreiliks, mis näitab, et tal on oma kindel suhtumine muusikasse. Ta teab, mida ta tahab. Ta muidugi väga konkreetne, aga ta ei suru ka samas oma mõtteviisi peale. Näiteks Me oleme mitmeid ta enda lugusid mänginud. Ja sel juhul on küllaltki nii arvestav partner nagu isegi oma oma teemade puhul võtab arvesse näiteks minupoolseid märkusi ja. Ja loo kujunduslike võtteid olete saanud midagi väärtuslikku temaga koosmängust tegemist. Ja kindlasti sellepärast, et Tiit on, nagu minu meelest väga võiks öelda, isegi kõige erudeeritud praegu tegelev džässmuusik. Sageli on võib-olla isegi proovi vähem kui sellist muusikast rääkimist, lihtsalt tuleb asja arutada. Selliseid muusikalisi tõekspidamisi nagu selgeks rääkida, sageli Tiidul istub, proovis mängimine isegi isegi paremini muidugi nagu, kui kui esinemisel. Ja siin võib nagu neid tagamaid ja võimalusi, mis ta endas tegelikult varjab võib avastada siis proovis, sest sageli esinemine näiteks ei ole nii nii vabas õhkkonnas kui proov. Ja sel juhul võib-olla alati kuulajad ei kuulegi seda mida tegelikult interpreet endas varjab. Mõttekilde järgnevast saatest. Oli. Suur rõõm oli pill kätte võtta ja midagi midagi otsida, sealt harjutada mingisugust tehnilist käiku või. See on üks põhiline nõue, et peab olema optimistlikult ja hästi meelestatud sulle, kuku midagi hästi välja, kui sul on sugune madalseis, nagu. Eputamine muusikasse muusikaga, Need ei ole? Jah. Jah, see on must õnneks mööda läinud ja mulle ei meeldi see ka teiste juures. Ma mõtlen, et mul on nagu selline rohkem intellektuaalne suund. Kuidas oli, kas kitav tulid juhtiveedee läksid kitarri juurde? Sellele on raske vastata, muusika tasa juba varakult tegelenud kooli orkestris, mängisin trompetit. Ja siis peab ütlema, kitarriga tutvustas võib-olla onu mind perekondlikel koosviibimistel alati ta lauluseks lori kuulaja saatis ennast kitarriga. Mulle jätsid erilise mulje just. Kitarrimäng. Lorilaulud läksid poisil kõrvast rohkem mööda. No võib-olla et see oligi siis see esimene kokkupuude selle pilliga. Ja onu õpetas siis ka nagu esimesi tuure võtma. Ei, seda ta nagu ei teinud, ma isegi ei mäleta, kuskohast. Need esimesed seemned sai mulda pandud. Aja lapsepõlves. Naabripoisiga ma olin niuksed, meister, mihklid ehitasime isegi ümber ja no siis oli muidugi huvi selle pilli vastu olemas. Ja siis nagu kahe peale siis sai õpitud ja tuunitud välja kirjandusest. Seda algmaterjale, sest tol ajal ei olnud midagi olemas. Trükis. Pilli ümberehitamine tähendas seda, et tegite elektrilise kitarri, pid muusikast olid algul sisse võetud ja siis nagu biitmuusikat ei olnudki biitlid nagu tulid hiljem, aga mind nad eriti enam ei puudutanud, sest ma olin siis juba selle džässmuusikapisiku endale sisse saanud ja see avaldas suuremat mõju, mis mõjutas kõigi nii palju, et džässi nagu valist, sest on teada, noorematele meeldib niukene. Erksam jah, rütmirikkam, muusika. Vaat seda ei oska tõesti öelda. See tuli nagu iseenesest, ma olin äkki nagu vaimustatud sellest muusikast. Ja sealse siis peale hakkas raske ravimatu haigus, siis sai ikka juba materjali otsitud siit-sealt muidugi põhiliseks andeks selle raadio hiljem ka plaadid. Kes muusikutest on enam mõõted mängud? No siis, kui mina hakkasin. Pillimänguga tegelema kuulama, siis oli nagu kitarrimängijatest džässmuusikutest oli nagu eriti populaarne võsmalt komery Chim hool. Võib-olla see suund on siis jätnud niukse põhilise, põhilise suuna mulle. Aga muidugi otsest eeskuju ma ei saa nagu ette tuua, sest väga palju on häid pillimehi ja mitte ainult kitarrimängija. Sind võiks lugeda igast pillirühmast, kedagi kelle mäng on meid mõjutanud ja sellest ma olen nagu leidnud inspiratsioon. Te nimetasite, et algul sai väga palju nagu omal käel õpitud ja uuritud, kas sellise õppimise juures on oht, et võib mõne asja valesti omandanud, valesti kätte saada. Ja see oht on alati olemas ja eks eks neid vigu ongi ette tulnud, aga ma jõudumööda olen püüdnud parandada, kuigi ma ei ole kitarri. Nii klassikalist kitarri õppinud. Muidugi kahju sest need on nagu hiljavõitu hakata ümber õppima, pole nagu mõtetki, sellepärast oma suund on leitud ja, ja on ka aru saadud vigadest ja noh, jõudumööda olen püüdnud neid. Selles mõttes otsast peale alata hilja ja mõttetu sest tööd on juba niivõrd palju kuklal kuhjaga, et see tuleb lihtsalt ära teha nende vahenditega, mis on olemas, kui palju ta sel ajal päevas tööd tegid, seda tööd on ajaga raske määratleda, sest võib-olla seal tööl oli teine iseloom praegu ma pean andma nagu välja rohkem siis sai lihtsalt sellest suurest entusiasmist harjutatud õpitud. Ma ei oska öelda, tundide arv on võib-olla üks paar-kolm tundi päevas ikka sai sellega tegelikult noh, need on muidugi kuna see on mul elukutse, siis kuidas võtta nüüd ma pean lihtsalt tegema oma oma päevatöö ära. Ja siis selle kõrval nagu. Sassiga tegelenud mees on nagu hobi aegs, siis jääb nagu tahaplaanile praegu aja suhtes. Aga mäletate, oli vaja sel ajal ka sundida end mõnikord lihtsalt mängima, oli tõesti muusika, pakkus nii palju rõõmu, niisugust momenti nagu ma ei mäleta, see oli suur rõõm, oli pill kätte võtta ja ja midagi midagi otsida, sealt harjutada mingisugust tehnilist käiku või? See oli lihtsalt meeldiv ajaviide. Ja nyyd vist peabki olema, aga muidu ei saagi. Kui palju aega võtab ühe pildi sisse mänginud näiteks. Ühe pilli sissemängimine Kitarriga kui pilli üldse sisse mängida vist ei saagi, sest noh, ta on nii nagu ta on. Ta on, võib-olla mõtlete sõrme sissemängimist siis võib-olla oleks paar nädalat, siis harjub näiteks uue pilliga, siis vast harjub ära juba. Kui meil praegu on, mul on neid praegu Mituvusest. Muusikat on erinevate erinevad, kõlavärvid on praegu, mul on kolm instrumenti, põhiliselt, millel ma mängin. Aga elektriinstrument on ja võib-olla siis kuues või seitsmes. Mul on alles üks intervjuu, mis sai tehtud pärast pilisid festivali, mil teid tunnistati parimaks kitarristiks ja seal te puhtsüdamlikult tunnistasid üles, et pabin oli nii suur, mina nii palju, kui ma teid näinud mäletad mängimas. Tundub, et ei soov ääretu rahu. Jumal ei ole rahu kunagi. Ärriti nüüd no Tbilisi festivalil Me esinesime duetiga osa Arvo Pillirooga ja see esitab väga suured nõudmised. See nagu erineb suuremast ansambli mängustest, kõik koormus on. Jalul me peame ise kogu selle mulje jah, muusika tegema, nii et muidugi see pabin oli võib-olla sellega vabandatav suure orkestri koosseisus, kahtlemata on lihtsam mängida, sest seal on üks kindel funktsioon, mida sa pead täitma. Ja põhiliselt ega seal midagi endale rohkem öelda ei ole, lihtsalt pead oma töö korralikult ära tegema, partii korralikult maha mängima ja see on kõik. Aga niisuguse väikese ansambli puhul muidugi on need võimalused kõrvale kalduda heas ja halvas mõttes palju suuremad. Ja eks siis loobki sellise pinge ja ja krutib ka närvi üles. Muidugi. On olnud ka juhuseid, mõni esimene näinudki. Närvinahk on küll olnud juhuseid, kuigi võib-olla see mulje, mis vahetult peale esinemist endal on on hullem tegeliku pärast lindilt kuulata siis nagu vaatad, et polnudki väga hull, et pabistasin liiga palju paljus sulate endas selle loo enne valmis konstrueerida, Läheb Lähte laval improviseerima mängima ja palju tekib nüüd kohapeal vahetult ütleme seos partneriga mõne huvitava käiguleiuga. Võib-olla meie muusika puhul ma mõtlen just seda duetti Arvo Pillirooga. Siiamaani need lood, mis me oleme esitanud On võib-olla nad on kusjuures rohkem juba valmis mõeldud selle improvisatsiooni või siis. Selle hetkelise, see leid, mille on jäetud vähem ruumi ma mõtlen seda just nii loobumbositsioonilises mõttes, aga no teatud lõigud täiesti näoga nagu öelda jumala hoolde, siis kuidas siis olukord nõuab ja mis meeleolu on siis vastavalt sellele? Aga noh, kes teab, võib-olla tulevikus saab ka mõne suurema ansambliga mängida, siis seal on juba teised nõudmised põhiline viga on see, et nagu esinemispraktikat on vähe. Ja siis muidugi teiseks vahetult enne mesi esinemist ma olen tähele pannud, et ei ole soovitav kuulata teiste esinemisi. Noh, lihtsas festivalidel on tihtipeale kontserdid on väga pikkade ja siis muidugi huvitav, mis seal veel tehakse. Aga üldiselt meeleolule ja, ja, ja rahule ei ole see nagu hea. Ta nagu häirib ja viib mõtted mujale ja võib tekitada kahtluse pisikuid ja igasuguseid muud kõrvalmõjusid, mis ei ole soovitavad. Satun soovitav kontsentreeruda ennem esinemist, mõelda läbi veel hoolikalt ja tunda ennast vabalt ja lõdvalt, siis arvatavasti mõjub hästi. Kehva tujuga ei tohigi lavale minna. Tingimata see on üks põhiline nõue, et peab olema optimistlikult ja hästi meelestatud siis. No minu arust kõik toimingud elus on tihedalt seotud sellega, sa, sul ei kuku ju midagi hästi välja, kui sul on sugune madalseis nagu. Olete saatnud paljusid lauljaid ka meil Arvoga duetis on, on, no funktsioonid on enam-vähem samad. Kord saadan mina teda, tema mind siis jälle. Mõlemad teineteist laulja puhul on enam-vähem sama. Kuna mul ei ole olnud võimalust ühegi vokalistiga koostööta pikemat aega, siis siis on ta nagu momendil välja pandud seesugune kuldne kesktee. Kes teab, võib-olla tulevikus avaneb võimalus mõne vokalistiga koos töötada, siis on võimalus seal lohke rohkem leida. Kõlavärve ja põhiliselt on ta siiski sama, mis instrumentalistina. Aks põtra. Seal. Ja ka keeli. Kui juhtub nii? Et tulle eales siis kuulen siin ka läbi null piin. Ja oi, see see Kumb külg teile endale meeldib kitarri juures, kas kõlada aitäh, võimalus, niisugune akustiline lahendus või puhtitame tehnin. Meloodia esitamine, näputehnika? Jah, vatsa näputehnika on muidugi praegu väga ma üle maailma väga esile kerkinud. On väga Virtooslike artiste. Minul isiklikult nagu ei ole mingit kindlat suunda et esitada mingi hästi tehniline partii siis peadpööritava käigud siis tempo suhtes, aga ma mõtlen, et mul on nagu selline rohkem intellektuaalne suunduda, ega siis tingimata see lugu ei ole hea, aga mis on hästi, nobe võib ka anda armooniagaja ja muude niisuguste kavalate lahendustega. Ja mulle selles mõttes mulle väga meeldib ja on mulle suureks eeskujuks elu lõpuni näiteks Tsim hool. Ma ei ole kunagi peaaegu üldse kuulnud temalt mõnda virtuoosliku teed, aga millegipärast lajatab muna alati väga sügava mulje. Milline saal, ütleme teil musitseerimine seisukohalt kõige soojem südamelähedasem. Kuna see duo kaks meest, siis võib-olla väiksed intiimsed, saaled istuvad kõige rohkem Tallinnas on võimalust vahe esineda? Jah, ega me need saal, ega siin palju ei ole kontsertsaal võrreldes mõne suurema saaliga on ju ka väike suhteliselt seal näiteks Tbilisis oli kohutavalt suur auditoorium, kuigi seal oli ka väike saada, minu meelest seal oli nagu parem, lihtsalt mõjub nagu niisugune intiimsem keskkond paremini sellele muusikale ilmselt esinemise võimalusi vähe, tähendab, see on üks mure. Mida noh, mis pillimehed ühesõnaga ette tuleb, aga ütleme, kas teil, ent muus osas olete saanud ennast realiseerida, mõtlen salvestused neli plaadistused ja noh, et jääks järele nagu see osa või see valimik lugudest, mis on nagu õnnestunud ja mida tahaks säilitada. Ja see võimalus on meil olemas. Kuna ma ise töötame raadio orkestrisse, noh siis on siin võimalik neid aegu nagu paremini leida ja me kirjutasime sisse väikese singelplaadi. Millal ta ilmub, seda tea võibolla poole aasta pärast aga siis põhiliselt kõik lood, mida me oleme üldse mänginud, on ka salvestatud lindile televisioonis või raadios, nii et nad on ikka olemas. Kuna see muusika eriti populaarne ei ole, siis nõudmine on väiksem selle selliseid kerge, eks siis ole ka seda pealetulekut vähem, see sõltub jälle muudest oludest ajast ja. Aga noh, kui meil on võimalus esineda ikka televisioonis ja raadios, siis vahest mõne saatetegija tellib Meilt mõne loo näiteks väga toredasti kukus üks lugu väljaoja käru saatesse džässmuusikast, ta tellis ühe vana loo mis on nagu ammu populaarsuse kaotanud, noh, me mõtlesime ja krutisime selle loo kuidagi valmis. Ja päris tore lugu kukkus välja niimoodi nagu palju meie puhul sõltub palju ka tööandjatest. Kuidas nüüd vahekord trompeti ja trompetimänguga? Trompeti vahekord selline, et et noh, pill on tore, kui, kui nii-öelda. Ma ise ma teda ei mängi, sest ta on ikka väga raske pillase nõuaks süstemaatilist tööd. Ma ei ole multiinstrumentalist need ma arvan, et mul on seal kitarri küllalt tegemist kõlama panna. Kuidas praegu suhtute nendesse nurilauludesse rahvalikesse lauludesse? Kohal. Sõltub kohast, aga kuidas te suhtute sellesse sünnipäeval ju ikka või koosviibimistel kui selgub, et on pillimeeslaulja seltskonnas, siis tingimata palutakse ta mängida. Olete nõus selle, kui lihtsalt ütlete viisakalt ära? No põhiliselt sõltub muidugi seltskonnast, noh, aga no muidugi sõltub tujustele, teinekord satub mõni tore seltskond, no miks mitte siis kui enesetunne on või kui suudad ennast samale samamoodi häälestada, siis on ju hea. Me oleme rääkinud, et džässmuusikas on väga oluline osa impositsioonile intuitsioonile, eks ole, sellest pillime kuuendast meelest, eks ole. Ta on ikka olemas? Jah, on küll. See on väga salapärane värk. Seda ei oska nagu sõnadesse valadagi. Muidugi see sõltub ka. Sellest professionaalsusest selle mehe professionaalsusest, kelleks on kokkupuude on ju kohe tunda ja näha, kui talle meeldib see muusika ja armastab seda ala, see on kohe tunda. Ja, ja kui ta siis hästi abstraktne ja segane ei ole, siis, siis võib ikka ühise keele leida eputamine muusikasse muusika ei ole. Jah? Jah, see on must õnneks mööda läinud ja mulle ei meeldi see ka teiste juures kui midagi öelda on, eks ole kohe tunda saada.