Kuus Päevakaja võtab kokku olulisemad sündmused täna viiendal jaanuaril stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Kohus asendas korruptsioonis kahtlustatavate Tallinna Sadama eksjuhtide Ain kallis Riina ja Allan Kiili vahi all hoidmise elektroonilise valvega. Täna allkirjastatud Eesti ja Soome transpordikoostaja random loomite formaalse koostöövõrgustikku, mis peab olema Soome-Eesti transpordiühenduse tegelikult Tallinna Helsingi tunneli algatuseks. Tervishoiutöötajad ootavad uuelt kollektiivlepet peale palgalisaga piiride seadmist üha suureneva le töökoormusele. Saksamaal Kölnis pani tuhatkond meest vana ost õhtul väidetavalt toime kümneid seksuaalkuritegusid. Pealtnägijate sõnul oli tegu välimuselt põhjal ameeriklastega. Venemaalaste huvi Narva piirkonna kinnisvara vastu on märgatavalt langenud, uusi tehinguid praktiliselt pole. Varem soetatud kinnisvara On hakatud müüma. Riik kujundab Tori hobusekasvanduse ümber selle ala kompetentsikeskuseks. Välisministeeriumi traditsioonilise kultuuripreemia pälvisid helilooja Veljo Tormis ning seto kultuuri edendaja Aare Hõrn. Preemiaga tunnustatakse on inimesi, kes on kultuuri kaudu meie riigi viinud rahvusvahelisele areenile ning laiendanud ka Eesti inimeste maailmapilti. Eesti naiste esitennisist. Anett Kontaveit võitis Hiinas toimuva WTA tenniseturniiri avaringis maailma 60 seitsmendat reketit. Jaroslavlis veedavad kuus, neli, seitse, kuus ning pääses teise ringi. Ilmast nii palju, et äsja lõppenud aasta oli viimase poolsajandi kõige soojem, kui ta saabuval ööl ja homme päeval sajab lund. Õhutemperatuur on öösel miinus 15 kuni miinus 21, pikemate selgimiste korral kohati miinus 26 kraadi. Homme päeval on miinus 11 kuni miinus 17 kraadi. Kohus vabastas täna vahi alt korruptsioonis kahtlustatava Tallinna Sadama eksjuhid Ain Kaljuranna ja Allan Kiili ning määras nad elektroonilise järelevalve alla. Uku Toom palus riigiprokurör Laura Feldmanis selgitust. Praeguseks ajaks on üle kuulatud kõik olulisemad tunnistajad siis on olnud põhjendatud muuta ka karmim tõkend nii-öelda kergemaliigilise tõkendi, osta. Et praegu oli see õige tähtaeg, kuna seda taotleti juba ju mõni aeg tagasi, siis prokuratuur ei nõustunud. Menetlus oli sisesellises staadiumis, et sellisel juhul oleks olnud liialt menetlus huve võinud kahjustada. Oskate te öelda mingi tähtaja, millal prokuratuur süüdistuse esitab? Käesolevas kriminaalasjas tuleb arvestada, et on palju isikuid. Periood on pikk, mis on kahtlustuses toodud kindlasti vajada hulgaliselt menetlustoimingu ikka käesoleval ajal. Kuid nii prokuratuuri kui kaitsepolitsei teeb kindlasti endast olenevalt kõik võimalikult kiiresti, et jõuda, siis ütleme kas siis süüdistuse esitamise ehk viieses kohtumenetlus lõpuni. Aga me räägime ikkagi kuudest, mitte nädalatest. Kindlasti. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kirjutati täna alla Eesti ja Soome transpordikoostöömemorandum ning Uku toom käis ka seal. Memorandumiga luuakse mitteformaalne koostöövõrgustik, mida nimetatakse Soome-Eesti transpordiühenduse algatuseks. Minister Kristen Michal iseloomustab seda nii. Selle koostöölepe tegelikult mõte ja kandev idee on hakkame transpordi valdkonnas transpordi digitaliseerimise valdkonnas tegema tihedalt koostööd ja mis on nagu kõige huvitavam selle juures on see, et võib-olla esimene selline moment, mida me olemegi alustanud ja, ja mida on ka avalikkuses suure huviga jälgitud ja nagu ma tänastest lehtedest lugesin Soomes isegi on see põnevus jõudnud Eestist ette, siis on ikkagi see tunneli idee. Michal tuletas meelde, et tunnel, mille tasuvusajaks hinnatakse vähem kui 40 aastat, aitaks luua kaasaegsete ühendustega regiooni, mis hõlmaks üle üheksa miljoni inimese ja kaasa mõlema riigi SKP kasvu. Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne berner toonitas samuti, et Eesti ja Soome moodustavad ühe osa majanduslikult integreeritud süsteemist. Me teeme üha tihedamat koostööd, toetame ühistööturgu ning regionaalset arengut. Mobiilne liikumine aitab arengule kaasa ning tunneli ehitamine Eesti ja Soome vahel avab siin uusi võimalusi. Helsingi linnapea kohusetäitja Pekka Sauri ütles, et kõik olulised projektid, ka transpordialased, on saanud alguse plaanidest, mida on esialgu utoopiliseks peetud Helsingi-Uusimaa piirkonna pea. Ozzy saba lainen rääkis edasistest transpordikoridoridest Tampere ja Turu suunal. Tallinna abilinnapea Taavi Aas toetas samuti koostöö arengut. Tallinna linn on pikalt olnud seda meelt, et meil võiks olla Helsingiga üks piletisüsteem et ka tänapäevaste vahenditega reisides oleks kõigil lihtsam. Ja seda andurit võikski vaadata kahes osas, et üks osa on see, mis, mis on juba täna tehtav. Millega saame inimeste reisimist lihtsamaks muuta ja loomulikult siin on ka pikem perspektiiv, mis räägib tunnelis. Ning Harju maavanem Ülle Rajasalu Me oleme Harju maavalitsuses veendunud, et Eesti-Soome koostööl on strateegiline tähtsus, mille kõige selgem väljendus on seni olnud transpordi valdkonnas. Helsingi ja Tallinna vahelise tihedama ühenduse idee kohta on esimene märk säilinud aastast 1871, siis kujutati seda õhupallidele toetuva Sillana. Tervishoiutöötajad esitasid oma seisukohad, millega minnakse juba sel kuul algavatel ja 2000 seitsmeteistkümnenda ja 2018. aasta kollektiivlepingu läbirääkimistele. Peale jätkuva palgatõusu soovitakse ka, et riik seaks piirid meditsiinitöötajate töökoormusele ehk määraks kindlaks, kui palju patsiente võib ühe arsti või õe kohta olla. Madis Hindre lugu. Tervishoiutöötajad soovivad eriarstide minimaalset tunnitasu viie 2018.-ks aastaks seniselt 10-lt eurolt 14 euroni, õdede palka aga näiteks tänaselt viielt koma viielt eurolt enam kui seitsme euroni. Kui põhipalk on tõusnud seni kehtiva kollektiivlepingu alusel, siis uude lepingusse soovitakse lisada ka 50 protsenti kõrgem palk öötundideks ja 30 protsenti kõrgem palk nädalavahetusteks. Tervishoiutöötajate kutseliidu presidendi Iivi Luige sõnul aitaks taoline tasustamine haiglatesse tööle meelitada just noori. Noored mõtlevad ikkagi rohkem pere peale laupäeviti, pühapäeviti, siis on ikka need vanemad staažikamad töötajad, sest noored ei taha tööl olla, saavad enda jaoks rohkem vaba aega. Ühtlasi soovivad tervishoiutöötajad, et vähemalt 40 protsenti tavapärasest tunnitasust saadakse ka selle aja eest, mis kodus nii-öelda valvel ollakse. Uue kollektiivlepinguga soovitakse ära määrata ka tervishoiutöötajate maksimaalne töökoormus. Õdede liidu presidendi Tiina Tederi sõnul tahavad nad läbirääkimiste käigus jõuda selgete numbriteni kui mitme patsiendi eest üks arst, õde või hooldaja korraga vastutab. Me juba töötame täna ülemäärase pinge all ja kui me vaatame veel tulevikku ja vaatame, kuidas tegelikult mujal Euroopas tervishoiuteenust osutatakse, et kui palju peaks olema ühe arsti kohta õdesid või kui palju peaks olema õdesid 1000 elaniku kohta, me ikkagi töötame viimase piiri peal, me võiksime nii aedne. Nii õed kui arstid tõdevad, et puhtalt kollektiivleping kellelegi töökoormust ei vähenda. Küll aga annaks koormus, piiride paika panemine selge mõõtme, kui palju meditsiinitöötajaid juurde vajame. Kolmas oluline punkt, millega läbirääkimistele minnakse, puudutab tervishoiutöötajate täiendkoolitusi. Nimelt kui nõuete järgi peaksid arstid-õed aga ka näiteks ämmaemandat ennast saastast täiendava 60 tunni ulatuses, maksab haigekassa sellest praegu kõigest 40 tunni eest. Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa tõdeb, et haigekassalt nõuetele vastavaks rahastust oodatud juba aastaid, kuid senimaani pole läbirääkimised tulemusteni viinud. Nüüd loodetakse siiski edule, eriti arvestades koolitustest sõltub otseselt ravi kvaliteet. Kindlasti ei tohi seda koolituse mahtu vähendada, sest kui sa juba nagu ka nimi ütleb, on nii-öelda selles kvaliteedi määruses see siis jällegi ravi kvaliteet on see, millest kindlasti ei tohi järele anda. Katrin Rehemaa sõnul on oluline, et leping, mis puudutab otseselt ligi kahtekümmet tuhandet tervishoiutöötajad laiemalt aga kõiki Eesti elanikke oleks oluliselt mitmekülgsem kui puhtalt palgakokkuleppe. Esimene koosolek, kus lisaks tervishoiutöötajatele osaleb nii haiglate liidu, aga ka haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad, toimub ilmselt juba enne jaanuari lõppu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre. Tartu. Edasi välismaale ligi 1000 meest ründasid uus aasta pidustustel Kölnis kümneid naisi, rünnak on vallandanud üle kogu Saksamaa. Protestilaine jätkav Indrek Lepik. Pealtnägijate sõnul olid ründajad välimuselt põhja-aafriklased nakas, ähvardasid või ahistasid naisi ja röövisid neilt asju. Vähemalt üks naine on teatanud politseile ka vägistamisest. Saksa poliitikud on toonitanud, et kuigi kirjelduste põhjal polnud tegu etniliste sakslastega, ei tohiks üldsus meeste tegude põhjal laiendada kahtlusi kõigile migrantidele pagulastele. Saksa justiitsminister Heiko maas rõhutas, et selgeks on vaja teha faktid ja nende põhjal edasi tegutseda. Maksusellist. Tõstutvust uurimise käigus saab täpsemalt selgeks, kes olid rünnakutega seotud seostada juhtumitega põgenikega ja selle põhjal liigseid lihtsustusi teha praeguses debatis Olkimine. Praegu tuleb välja selgitada faktid ja nende põhjal vajalikud järeldused teha sõnasmas. Minister tunnistas, et tegu on täiesti uut vormi organiseeritud kuritegevusega. Tähendab, sellel ei tohi lasta korduda ja kuriteo toimepanijaid tuleb karistada. Me peame tõdema, et see, mis juhtus, on täiesti uus organiseeritud kuritegevuse vorm, mille vastu me peame võitlema, sõnas maas. Kölni elanikud on juhtunust šokeeritud. Peamine küsimus on, kust ja kuidas tulid need 1000 meest kuriteod toime panna. Taas on tõusnud ka hirmud, möödunud aastal saabunud ligi miljoni põgeniku ees. Venemaalaste huvi Narva piirkonna kinnisvara vastu on märgatavalt langenud, uusi tehinguid praktiliselt pole. Varem soetatud kinnisvara on hakatud müüma Jüri Nikolajevi lugu. Domus Kinnisvara Narva regiooni juhi Aleksander poogentsi sõnul oli Venemaa elanike huvi Narva piirkonna kinnisvara vastu veel kaks aastat tagasi üsna suur. Eelkõige jahiti elamispindu Narva-Jõesuus, mille eest oldi valmis maksma ka turuhinnast kõrgemat tasu. Hästi läksid kaubaks ka odavad korterid näiteks Kohtla-Järvel. Neid osteti selleks, et saada lisa põhjenduste Schengeni viisa taotlemisel. Tänaseks on aga ostuhuvi taandunud, näiteks eelmisel aastal vormistati vaid mõned üksikud tehingud, põhjuseks rubla järsk kukkumine, jätkab Aleksander poogens. Ehk kui näiteks kaks aastat tagasi kurss oli 50 rubla ühe euro eest ja siis kurt hinnaga 20000 eurot maksis rublades üks miljon, siis praegu on kurss peaaegu 80 rubla ühe euro eest sama korter maksab ühe miljoni rubla asemel 1,6 miljonit rubla ja see ongi kõige suurem probleem. Aleksander Bogentsi sõnul on venemaalased hakanud Narva piirkonnas ostetud kortereid müüma, sest nad võidavad rahast. Aleksander Bogentsi hinnangul harjuvad venelased peagi rubla uue kursiga ja hakkavad taas Narva piirkonnas kinnisvara ostma. Arco Vara Narva piirkonna juht Alladel on vaja nii optimistlik. Ei ole. Tema sõnul on viimase aastaga kinnisvaraturg venemaalaste segmendis kukkunud umbes poole võrra ja isegi Narva jõe Su eramute vastu tunneb huvi ehk paar klienti kuus. Alladelova arvates on lisaks ebasoodsale rubla kursile ka muid põhjuseid. Olulised on ka inimeste patriootlikud tunded, et mitte jätta raha ebasõbralikku riiki, kus asuvad NATO väed ja kuhu võib saabuda suur hulk põgenikke. Nad jälgivad meie uudiseid ja muretsevad oma kinnisvara pärast. Alladelobaja hinnangul mõjutab venemaalaste huvi langus Narva piirkonna kinnisvara vastu regiooni majandus tervikuna. Venelaste kinnisvaratehingud tõid piirkonda arvestatavat raha, mis kohalike elanike ostujõudu parandas. Tori hobusekasvandus kavatsetakse ümber kujundada hobusekasvanduse kompetentsikeskuseks. Selleks annab võimaluse aasta lõpul Maaeluministeeriumi ja osaühingu Tori hobusekasvandus vahel allkirjastatud kompromissleping, mille alusel lähevad aastate eest osaühingule rendile antud varad riigile tagasi. Ester Vilgatsi lugu. Maaeluminister Urmas Kruuse tõdeb, et Tori hobusekasvanduse 160 aastane kompleks on hobusekasvatajatele kahtlemata oluline ja peaks ka tulevikus olulist rolli mängima. Äsja sõlmitud kompromissleping annab selleks võimaluse. Urmas Kruuse. Me oleme need varad ja need maad omandanud selleks, et oleks võimalik selle kinnistu peal edasi areneda. Meie plaan on minna kindlasti maaeluministeeriumi poolt, et kevadel valitsuskabinet ja panna lauale üks vettpidav plaan selleks, et nende kinnistutele ja maadele uus elu anda näiteks Eestis müüakse iga aasta üle 500 hobusega välismaale, siis me peame täna nentima seda, et Eestis ei ole korralik esinduskeskust, kus saaks pidada oksjonile, kus saaks korraldada näitusi, kus oleks nõndanimetatud eksporti karanud tee. Me täna räägime küll palju hobumajandusest, aga me ei saa pikas perspektiivis välistada ka seda, et ka teistel loomadel on võimalik seal nõndanimetatud eksport karantiinis olla. Me tahaksime anda lisandväärtust põllumajandussektorile, maaelule ja see oleks kindlasti üks võimalus. Selline hobusekasvatuse kompetentsikeskus või kuidas seda võiks siis nimetada, võiks Torisse tulla? Me räägime kompetentsikeskusest, mis ei ole ainult mõeldud Eestile siseriiklikult, vaid ta peaks kindlasti osalema ka nõndanimetatud ülemaailmses võrgustikus. Novembriga lõpetas töö maaeluministri moodustatud komisjon, kuhu kuulusid mitu maaeluministeeriumi ametniku, aga ka kaks esindajat Eesti hobumajanduse liidust, samuti Tori vallavanem Kaie Toobal. Komisjon andis ministrile üle Tori hobumajanduskompleksi moodustamise kava koos äriplaani kavandiga. Kaie Toobal. Põhisuund oli seal ikkagi 160 aastase kultuuripärandi säilitamine ja selle aktiivne kasutamine. Uued lähenemised olid sellised, et hästi palju rõhku pandi sellele, et oleks võimalik seal teha hobutööde koolituskeskusena, et kus õpetatakse hobutöid tegema ja et see on hariduse seisukohast väga oluline ja teine pool oli huvihariduse seisukohta, et oleks võimalik, kui ka põhikooli õpilastel käia seal hobuste eest hoolitsemas ja saada teadmisi üldse hobustega tegelemiseks. Teine pool on see, et mis on nagu juba suurema mastaabiga, et rahvusvahelised hobuste võistlused, et see on see, mida siis uuesti proovitakse käivitada. Ja teiselt poolt on omavalitsused väga huvitatud ka sellest hobusekasvanduses, tõeliselt tegeletakse ikkagi ettevõtlusega, arendatakse seda hobusekasvanduse poolt ja kasutatakse ka mõistlikult neid põllu- ja metsamaid, mis on nagu riigi omanduses. Välisminister Marina Kaljurand andis täna üle välisministeeriumi kultuuripreemiad. Preemiaga tunnustatakse loomeinimesi, kes on kultuuri kaudu meie riiki viinud rahvusvahelisele areenile ning laiendanud ka Eesti inimeste maailmapilti. Reene Leas käis kohal. Välisminister Marina Kaljurand ütles preemiaid üle andes, et kultuur on olnud see, mis on kõnelenud edasi siis, kui diplomaadid on vaikinud. Esimese laureaadi juhatas minister Kaljurand sisse, aga nii. Sõna pääsenud mõjule. Sõna kuulatakse, nendel on muusikale. Ma olen seda teinud toll kuulamas põlvkond riisunud. Sellele mul on siin küllaga esimese maisi profioloogil. Veljo Tormis, kelle loomingus on suurima tähtsusega koorimuusika, on sageli inspiratsiooni saanud eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivanast rahvalaulust. Tema sõnul elab regilaul praegu Eestis häid aegu. Rosie uuesti sündinud, mõõtukse, nii hambus, teisi õpetada pärast. Teine laureaat Aare Hõrn on aastaid kaasa aidanud setu kultuuri püsimajäämisele ning edasikandmisele. Obinitsa setomaa ning seeläbi kogu Eesti olid eelmisel aastal kindlasti rohkem kaardil kui muidu. Oli ju Obinitsa möödunud aasta soome-ugri kultuuripealinn aare Hõrn. Et mõist tulla, vidin Vaidu seletatud murdimaal praegu praktiliselt kõik Tiidoniga Obinitsa setomaad ja läheb sellega Eestit. Ja on kuulda olnud seda, kui toetimi soome-ugri kultuuriväelane sündmusi näiteks kuningriigi päev kohal ka siis soome-ugri lipu paraadel Kaie kuskil 18000 inimest, kusjuures kõige kaugemate ajal siis see maalipoolsaarelt. Aare Hõrna sõnul on Obinitsa kultuuripealinna staatus aidanud laiendada ka eestlaste endi maailmapilti. Me oleme imestunud sõda, et eestlaste küsimus on see, et kes need soomeugrilased on ehk käest küsima, et kes meie, et soomeugrilased sageli teadvustad kaistlasem soomeugrilased sellest samast puust, kus siis hundi, ungarlased, pardimari ersa, Karjalas isuri ja kõik teised. Äsja lõppenud aasta oli viimase poolsajandi kõige soojem, ütleb ilmajaam. Keskmine õhutemperatuur oli 7,6 kraadi, normaalseks loetakse kuus kraadi. Kui jaanuar, veebruar, märts, november olid aastate keskmisest kolm, neli kraadi soojemad, siis detsember kindralinormist suisa viis kraadi soojem. Alates 1961.-st aastast on kõige jahedam olnud 1987. aasta, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli kolm ja pool kraadi. Maanteeinfokeskus annab teada, et sõiduolud suurematel maanteedel on miinuskraadide ning paiguti esineva libeduse tõttu muutlikud. Autojuhtidel soovitatakse hoida tavapärasemast suuremat pikivahet ja mõõdukat sõidukiirust. Liiklemist takistab sadav lumi. Täna 100. ka Tallinnas maha esimene paksem lumekiht, keskpäeval mõõdeti selle paksuseks 25 sentimeetrit. Lund tuleb aga üha juurde. Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo sulg kinnitab, et lumekoristustööd on graafikus. Tänavad on ikkagi valdavalt hooldustsüklite kohaselt hooldatud aga selge on see, et lumesaju tingimustes on liiklemine raskendatud. Liiklus on aeglasem, liikuma saamine on natuke aeglasem, autojuhid hoiavad kõik ilusasti pikivahet, mis ka omakorda liikluses igal juhul sõiduaegades mõju avaldab, et liiklus on selline mõnusalt talviselt rahulik. Ülemiste liiklussõlm on näiteks kõige kiiremate hooldus tsüklitega, et seal peab olema iga kahe tunni tagant hooldus käimas, suurem osa ühistranspordiliiklusega tänavaid on siis sellises viietunnises tsüklis ja väiksematel tänavatel siis on, on see tükelgas siis 12 tundi või katasisestel tänavatel ka 24 tundi. Selge on see, et tööde tegijatel on see esimene lumi ikka kõige raskem. Et autojuhid peavad jälle harjuma marsruutidega peavad harjuma töötingimustega, palju on teisi liiklejaid tänavatel, mida me esimese lumega võib-olla rohkem ette heitsime, oligi selline käsitöö tegemine ja selle kiirused. Peatuste puhastamine, ülekäikude puhastamine, igas puhastuspiirkonnas on oma järelevalve inspektor, kes pidevalt vaatab siis, et aktsiaga nõuetekohaselt ja selge on ka see, et osades kohtadest hakatakse ka lund ära vedama. Vanalinnast on meil lepingute kohaselt täielik lume väljavedu ja tänavatel, siis vaatame vastavat liiklemise tingimustele tõesti, et kus liiklusolud kitsaks muutuvad, võib-olla ohtlikuks muutuvad, et sealt siis tellitakse lume äravedu täiendavalt. Ja sünoptik Kertu Sild kõneleb nüüd, milline ilm meid ees ootab. Palun. Eeloleval ööl ulatub Eesti kohale madalrõhulohk, kuid järk-järgult hakkab tugevnema põhjapoolse külma kõrgrõhkkonna mõju. Ööl vastu homset on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest lund ja võib olla udu. Puhub muutliku suunaga tuul. Külma on 15 kuni 21, pikemate selgimiste korral 27, rannikul paiguti 12 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab vähest lund. Puhub ida- ja kirdetuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 11 kuni miinus 17 kraadi. Neljapäeval teeb jätkuvalt ilma arktilise õhumassiga kõrgrõhkkond on pilves selgimistega ilm, kohati sajab kerget lund. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Külma on öösel 17 kuni 24, kohati 28, saartel 10 kuni 16, päeval 13 kuni 18, saartel, rannikul kohati 10 kraadi. Ja Ragnar Kaasik võtab nüüd kokku päeva spordisõnumid. Eesti naiste esitennisist ja maailma 91. Anett Kontaveit võitis Hiinas toimuva WTA tenniseturniiri avaringis maailma 60 seitsmendat reketit Kasahstani esindajat Jaroslav Asheeduvat kuus. Neli, seitse, kuus. Teises ringis läheb Kontaveit vastamisi maailma 72. reketiga, hiinlanna Saisa Schengiga, kes sai avaringis loobumisvõidu maailma kuuendalt reketilt Petra kriitavalt. Cheng ja Kontaveit on varem mänginud kahel korral, hetkel on mängude seis üks. Üks viigis. Kohtumine peetakse homme turniiri peaväljakul. Tour de Ski suusatuuril olid täna kavas klassikasprindis. Meestest võitis võidu Norra suusataja Emil iversena. Hõbedale tuli venelane Sergei just juugo ja pronksile kasahh Aleksei Poltoranin. Eestit esindanud Karel Tammjärv ja Raido Ränkel said vastavalt 39. ja 70. koha ning kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud. Tuuri üldliidrina jätkab Martin Sundby 828 punktiga, teisel kohal Petter Northug 499 ja kolmandal fin Haagen krohk 395 punktiga. Naiste sprindi võitis ameeriklanna Sophie Caldwell, kes edestas norralasi Heidi Vengi ja Ingvild Østbergi. Naiste arvestuses jätkab tuuri üldliidrina Therese Johaug, kes on kogunud 767 punkti. Talle järgnevad Östberg 682 ja Veng 519 punktiga. Eile õhtul jagati välja möödunud aasta parimate Eesti vehklejad. Auhinnad. Mees vehklejatest osutus võitjaks Nikolai Novosjolov, kes võitis Budapesti Grand Prix etappi ning aitas Eesti epeemeeskonna Euroopa meistrivõistlustel hõbedale. Parimaks naisvehkleja valiti Euroopa mängudelt pronksmedali võitnud Erika Kirpu. Tegelikult sel aastal ma väga seda ei oodanud või mul on raske öelda, kui palju see tähendab minu jaoks just sellel aastal, sellepärast et peamised pingutused olid tehtud siis võistkonna suhtes ja no minu jaoks on oluline, et võistkonna võistkond pääseb olümpiale. Aga kindlasti on väga mõnus tunne, kui küsinud tähistatakse niimoodi. Alati on, meeldis saada veel karikas. See aasta treeneriks valiti nii Eesti epeemeeskonna kui ka kirput, juhendab Igor tšikinjov. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai Päevakaja teisipäeval, viiendal jaanuaril. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.