Vihma ei, 100. Ainult tibutab ja just niipalju, et külavahe teed muutuvad linnamehe kingale läbipääsmatuks. Vastu hommikut pärast õõtsuvad puude harali aetud lagedad kroonid. Üksik traktor, välju puudust. Hage inventar veetakse talvekorterisse. Põllud on tühjad ja lumi võib tulla. Töö ja toimetustega on nüüd tuldud nelja seina vahele. Väike-Maarja rajooni rahvas sai sügiseste põllutöödega pisut varem valmis. Varem kui paljud teised vabariigirajoonid. Peaaegu nädal tagasi raporteeriti sügiskünniplaani edukast täitmisest. Ka hoiab Väike-Maarja rajoon juba teist kvartalit järjest enda käes Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu rändpunalipu eduka töö eest loomakasvatuse alal. Seda kõike teadsime juba siis, kui meie porihall reportaaž auto vuras Väike-Maarja rajoonikeskuse poole. Sügisene troostitu üksluisus aga hajus kohe, kui kohtusime Väike-Maarja rajooni inimestega. Nendega, kes suure seitsme esimese verstapostini jõudnud nendega, kes sinna lähemal ajal jõuavad. Seitseaastak on Väike-Maarja laste juures üha rohkem tarvitatavam sõna. Ja see sõna on leidnud kindla koha nende igapäevases elus. Ent imestada ei tule siis sugugi, et suure seitsme esimene sügis täitis kuhjaga vilja. Silvet andis sadu üleplaanilisi tsentnerit, liha ja piima ning rajooni tööstus tuhandete rublade väärtuses üleplaanilist toodangut. Ja seda kõike käesoleva aasta üheksa kuuga. Rajoonis on 16 kolhoosi, üheksa sovhoosi, palju tööstusettevõtteid ja kultuuriasutusi. Ja nagu kuulete, algaski tasapisi meie tutvus Väike-Maarja rajooniga. Oma tööst ja saavutustest ollakse siin hea meelega nõus pajatama. Abi valmimine näidatakse kõike ja juhatatakse kõikjale. Kui meil oleks ka kolm korda rohkem aega olnud rajoonis viibimiseks ka siis me poleks suutnud heli lindistada seitse aastat kuu esimese aasta kõiki töövõite ja Väike-Maarja rajoon on nende poolest rikas leppigem, siis selle piskuga. Kolhoosi uus elu, uus sealaut. Väljast on sealaut ehitatud puhta vuugi, ka ta on kivist. Ülemine osa on aga ehitatud puidust täidisega. Kui väljas on niiske ja külm sügisilm, siis siin ruumis suures avaras Sigalas on mõnusalt kuiv ja soe. Lau seestpoolt on täiesti uue väljanägemisega, nii et võib ütelda vabariigis esimene kolhoosilaut, mis on ehitatud taoliselt. Vast kolhoosi esimees Heino kukuta annab ise meile seletusi selle lauda valmissaamise kohta. Lauda ehituse probleem kerkis meil üles just seakasvatuse laienemisega. Eeskätt just sellepärast, et vanad seatallid, mis meil oli, ei vastanud põrsaste emiste kasvatamise nõuetele ja suuri raskusi oli väikeste põrsaste üleskasvatamisega ja see seadis meie ette ülesande ehitada kui soe ja mugav valge sigala emiste jaoks ja selle tööga Me alustasimegi käesoleval aastal kevadel ja asusime ehitama nii-öelda oma projekti järgi, mille koostasime koha peal sigala, mis antud juhul mahutab meil 62 EM-ist. Missugune on siis oma projekti järgi ehitatud laut? Kasutatud on siin palju metalli. Betooni lähtusime just sellest, et luua põrsaste kasvatamisel sarnased tingimused, kus on põrsaid emisse juures võimalik sööta ja asemed, kus nad kasvavad, oleksid kuivad ja soojad. Selleks oleme kasutanud selles osas, kus on eelised väikeste põrsastega. Taani surutüüpi sulgusid, kus on talli keskele välja toodud põrsaste kastid, millest jookseb läbi meil keskküte ja põrsad käivad oma pesakastidesse vanasti eraldatud kastidesse magama ja hiljem, kui nad kasvavad, hakkavad juba lisasööta saama, siis on võimalik neid eraldi vanaste emisest sööta, sest antud juhul muidu vana emis segaks nende söömisest ja toidu eest ära. Sulud on valmistatud metallraamidest eraldatud võrkudega ja ühtegi küttekeha siin näha ei ole ja nagu esimesest ütles, toimub kütmine põranda kaudu. Praegust antud momendil tallis keskkütet sees ei ole, kuid keskküte on praegu valmistamisel Väike-Maarja remonditehnikajaamas. Antud momendil toimub talli kütmine põranda alt põranda alla. Betooni sisse on pandud keskkütte torustik tollise toru mis seal asetavad üksteisest eemale 50 senti dimeetrid. Seda kütame aurutajaga, mis ühtlasi keedab ja soojendab veed sigade söötmiseks. Samas sigala ühes otsas on siis mehhaniseeritud söödaköök. Ühes sigala otsas on antud momendil mehhaniseeritud sigade söötade ettevalmistamise köök, tulevikus jääb see köök Tally keskele ja teine poole. Juurde ehitame veel 40 45 meetri pikkuse sama laiuse ja samas stiilis nuumikute jaoks sigala, mis peaks mahutama seal 600 või rohkem nuumikut suures olulise pidamise juures. Sealsamas kõrval on näha ka rippraudtee küll ühtegi vagunite peal veel ei ole, ei ole valmis või vagunetid on praegu tegemisel. Kui lihtsaks seatalitaja töö siin selles uues sealaudas muutub, füüsilise töönalis siin jääb, jääb just sõnniku tõstmine, vagunetid ja allapanu alla toomine, kuna ka teised tööd. Antud juhul on kõik võimalik mehhaniseerida, meil on põhiliselt poegimine aastaringne, meil on Tõusigade farm olemas ühekordsete emiste põrsaste realiseerimine tuleb meil arvesse ainult peekon seana ehk lihasjana. Kuna aga põhjemiste põrsad, mees oleme senini saanud põhiliselt realiseerida kõik tõusigade, mis on andnud majandile väga suurt sissetulekut. Küllap see ussiga ei ole ainuke, mida ja uue elu kolhoos on endale käesoleval aastal ehitanud valmis käesoleval aastal 150 kohaga veiselaut, kus on praegu kari tehes. Samuti on mehhaniseeritud masinlüps, on sees, rippraudteed on sihes, vesivarustus, automaatjootmine, samuti valmis käesoleval aastal pumbamaja koos veetorniga mis andis võimaluse sisse viia täielikult vesivarustuse kõigisse loomakasvatushoonetesse, mis on ehitatud planeeritud kolhoosikeskuses. Mis teie kolhoosis käesoleval aastal kõige peamine, kõige tähtsam on, mille peale teie oma pearõhu panete? Pearõhk on veel käesoleval aastal suunatud just loomakasvatuse edasiarendamisele, loomakasvatustoodangu suurendamisele ja eeskätt just tõuaretustöö parandamisele ja teostamisele ning seakasvatuse edasiarendamisele. Peab ütlema noh, et on muutunud kergemaks, sest vanad karjatallid näiteks, kus meil oli, oli vesi, tuli küll talli, kuna see tuli käsitsi kõik laiali kanda loomadele jootmiseks. Saavutis sõnnik, mis oli tallis, tuli käsitsi välja ajada tallist kuna aga praegust seda tarvis teha ei ole. Samuti on mehhaaniline lüps üles pandud nii, et see kergendab ka lüpsja tööd tunduvalt. Loomakasvatuse osas. Just loomade arvu suurendame tunduvalt võrreldes eelmiste aastatega. Varasematel aastatel. Meil oli sel ajal loomi 100 hektari, tulundusmaa kohta veiseid tunduvalt vähem. Kui praegust on praegust, on meil veiseid 100 hektari tulundusmaa kohta 30,3 ja neist Lüpsilehmi on 13,3. Kuna ta juba järgmisel aastal lüpsilehmade arv suureneb meil 15 koma kolmele. Ja 63.-ks aastaks oli meil kavandatud Lüpsilehmi 22. Me läksime esimesel seitsmeaastaku aastal üle otsesele rahalisele töötasule. Praegust on rahalised tulud majandil kasvanud juba miljon 84-le 1000-le ja seega tootmisplaanist on jäänud veel kahe kuu jooksul realiseerida 100000. Kindlasti ka täidame ja ületame. Kas sea talitajatel jääb nüüd uues sealaudas pisut ka mahti, aega hingetõmbamiseks? Küll siiski palju kergem, kui oli see vanast laudast. Kui palju teie praegu aega kulutate siin töö tegemiseks? Selle töö tegemiseks kulub umbes hommiku alates üks, kolm tundi ja samuti õhtupoole üks neli tundi ja sellega on siis kõik koristatud ja puhastatud, jaga sead toidetud ja töötasu üle ei saa nuriseda. Töötasu liigub ikkagi 1000 rubla piirides ja ka rohkemgi, kellega vestelnud oleme? Seatalitaja Magda kalašnikov. Linnuvabrikud ei ole meie vabariigis uudsuseks. Leid, võime leida Tallinna ligidal Lõuna-Eestis kui ka siin Väike-Maarja rajoonis. Sovhoosis Põdrangu on linnukasvatus õige tublisti seitseaastaku esimesel aastal edasi areneda. Ja selles suures kanalas, kui me uksest sisse astusime. Tõepoolest on raske ütelda, mitu 1000 kana siin praegu ulualust leiab. Võib-olla teie soonia pauku ütlete, mitu hoolealustel on 10000 10000 kana? Kui kanalasest otsast vaadata, siis ta teine ots kipub juba perspektiivis kokku, langevad, on niivõrd pikk. Vast sovhoosi direktor Voldemar Harro ütleb millal see kanala valmis ja kui pikk sele kanala. See keskmine koridor. Kanala valmis meil 15-ks oktoobriks käesoleval aastal käesoleval aastal tema pikkus on 80 meetrit ja laius on 13 meetrit. Ja tema kasulik pind on 1040 ruutmeeter. Ja meie mahutame siin kanu 10400, see on arvestusega 10 kana kanala kasulikku ruutmeetri pinna kohta küllaltki tihedalt. Isegi nendel siin pisut ruumi olevat. Ruumi on neil siin küllaldaselt veel ja meie kogemuste täiesti ümber lükata kõik vanad senised tõekspidamised, kus kanu peeti kolm kuni neli tükki ainult kanala pinna ruutmeetrile. Talitel vist kanade eluruumi pole vajagi minna ja siis on ikka kontrollin kaheküle, kuidas kanad on harjunud niisuguse söökes viisiga, et Peavad pea pistma läbi võre ja siis teri nokkima ja jõusööta saama. Need on väga hästi sellega harjunud ja tunnevad ennast päris hästi selle juures. Siin on neil alati jess nii kuivsööta kui ka teri. Ja ka pehmet sööta, aga munad? Munade kasti tasuvat, näete siin kõige pealmises lae allapesad on siis teisel pool seina siin jah, pesade avad on kanalat pool ja kanapesa põhi on kallakuga käigu poole. Ja kui kana muneb, siis muna veereb käiguserva kus talitaja need hiljem kokku korjama ja kassidesse paneb. Kastidesse paneb. Muna niisugune kanala, nagu siin on päeva jooksul annad. Kui kanad kõik kiuvad munemise ikka, siis on normaalne, kui me päevas saame siin 5000 muna, see on umbes 50 protsenti. Kanad munevad päevas. Kuidas teil on aga käesoleva aasta linnuliha ja munade tootmisel läinud? Munade tootmisega võib käesoleval aastal rahul olla. Munade plaanime, toidame arvatavast esimeseks detsembriks. Ja linnuliha plaani täidame detsembrikuu keskpaiku. Missuguse järelduse võiksime teha juba kuuldu põhjal? Kindlasti selle, et Väike-Maarja rajooni loomakasvatajad on tublid. Seda enam, et uue elu, kolhoos ja Põdrangu sovhoos ei ole rajoonis majandit number üks. Meenutame rajooni põllumajandustöötajate 1959. aasta sotsialistlike kohustusi kus tänavu lubati toota liha 75 ja piima 22 protsendi võrra rohkem kui möödunud aastal. Juba praegu on rajooni kolhoosidest ja sovhoosidest liha toodetud 75,3 ning piima 36,3 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama perioodi jooksul endale võetud sotsialistlike kohustuste täitmisel sammuvad esirinnas liha tootmisel Vambola õiguse ja tuleviku kolhoosid ning Vao ja Triigi sovhoosid Väike-Maarja laste diviisikson võita maksimaalselt aega Nõukogude Liidu kommunistliku partei 21. kongressi ja Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee juuni pleenumi otsuste täitmisel. Käesoleva aasta töö tulemusi iseloomustab eriti see, et tootmistasemevahe-eesrindlik ja mahajäänud majandite vahel on jäänud tunduvalt väiksemaks. Ja see on hea. Peab pingutama, et täita Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee detsembri pleenumi auks 1959.-ks aastaks võetud sotsialistlike kohustusi 10.-ks detsembriks. Ja me oleme selles täiesti veendunud, et need kohustused täidetakse. Eriti nüüd, kus kõige uue eestvedajateks on kommunistliku töö või selle nimetust taotlevate brigaadide liikmed. Meie reportaaž auto vurab Rudolf Pälsoni nimelise sovhoosi edro osakonna poole vahepeal aga pisut statistilisi märkmeid. Möödunud aastal kulutati selles sovhoosis ühe tsentneri piima tootmiseks 1,27 tööpäeva. Tänavu septembrikuus kulus edro osakonna kommunistliku töö brigaadid sama koguse piima tootmiseks ainult 0,54. Ja nüüd olemegi kohal. Neid võtavad vastu kommunistliku töö brigaadi brigadir Loreida heinpalu ja sama brigaadi liige lüpsja-karjatalitaja Õie Lainevool. Käesoleva aasta jaanuarikuu tuli meil mõte, tahtsime töötada paremini, kui olime senini töötanud ja siis ennast täiendada ja hakkasin mõtlema siis kommunistliku tööbrigaadile. Nüüd on sellest juba aasta tagasi, kui niimoodi mõtlema hakkasite. Ja nüüd on see nimetus ka saavutatud. Jah, mina tean, ainult omastati neile oktoobripühadeks. Missugused kohustused tee siis endale, võtsite. Muidugi tootmistööst oli plaanid täita jah, ja siis seal oli piimaplaan ja siis rasvaprotsenti tõsta piima omahinda alandada ja siis muidugi ka edasiõppimine oli ja samuti ei saanud ära unustada ühiskondlikust tööst osa võtme isetegevusest ja need kõik olid seal. Mitu inimest e brigaadis on? Kaadris on kaheksa inimest, meie brigaadi liikmed täidavad kõik korralikult oma ülesandeid, mis meie töös on nüüd eri Nõukogude Eestis. Esimesest septembrist peale venib, augustikuus tekkis meil mõte, meie jõuaksime veel rohkem loomi talitada, kui lüpsaksime kolme masinaga. Ja nii siis ongi esimesest septembrist peale kasutusel meil kolm lüpsimasinatel, hooldame igati igaüks kolmekümmet viit lehma. Selle tagajärjel on tööviljakust tõstnud ja piimatoodang ka samuti. Meil on mehhaniseeritud lüpsmine, siis on samuti söötade etta andmine, silo ja juurvilja ja jõusööda veoks on söödakärud siis lakast. Korresed tuleb lakast luukide kaudu seda käikudesse. Kui laudas juba automaadid ja suurem osa mehhanismi töötavad ega siis ka enam lüpsja ilma teadmiste täiendamiseta läbi saab. Muidugi on vaja edasi õppida sellest meil töötab partei ajaloo õppimisring ja samuti zootehnilised õppused käivad ka sealjuures. Nii kasvab külas uuskommunismi ehitav inimene külas, kus alles 10 aastat tagasi kolhoosikord ajas oma esimesi võrseid. Murtud on sajandite tõekspidamised inimeste teadvuses. Tee uuele on jäädavalt avatud. Seitseaastaku tuuled puhuvad ka rajooni tööstusettevõtetes. Aluseks võttes käesoleva aasta 10 kuu tootmisülesanded andis Tamsalu liipriimmutustehase Nonii 25000 immutatud liitrit, millest jätkub näiteks 17 kilomeetri pikkuse raudtee ehitamiseks. Üle plaani Antiga 1800 kuupmeetrit elektriposte, millest on võimalik ehitada 140 kilomeetrit elektriliini. Üheks suuremaks tööstusettevõtteks kujuneb aga juba lähemas tulevikus lubi liiv, ehitusmaterjalide tehas. Seitseaastaku jooksul antakse käiku vabariigi suurim kombineeritud söödale tehase Tamsalus. Tema tootmisvõimsuseks tuleb 300 tonni söötasid ööpäevas. Praegu aga vedasime välja mikrofoni kaablirakke lubjatehase territooriumil. Suured tehase korpused, halli värvi, palju tellinguid, ka tehase territoorium kahjuks küll on väga porine ja näib, et siin on käimas suured ümberehitustööd, tehase rekonstrueerimine, peainsener Hugo Altermann või meie küsimusele kõige täpsema vastuse anda rekonstrueerimisse tööde täieliku läbiviimisega on ette nähtud mehhaniseerida ja ütleme, kõik tööprotsessid mehhaniseerimisaste oleks siis juba tehases 80 protsenti või isegi kõrgem. Mehhaniseerimise aste saavutatakse peamiselt sellel teel, et lastakse käiku uued šaht, ahjud ning vanad ringahjud, nõndanimetatud ohman tüüpi ringahjud, need jäetakse tootmisprotsessist Välja. Uutes šaht ahjudes on põhilised tööoperatsioonid kõik mehhaniseeritud, näiteks lubja välja laadimine. Paralleelselt rekonstrueerimisega annad ju välja kogu aeg toodangut. Kui palju olete tänavu rahvamajandusele andnud lupja? Kuni käesoleva momendini oleme rahvamajandusele andnud lupja juba üle 56000 tonni rohkem kui möödunud aastal terve aasta plaan. Ja kui suureksti tehase toodang üldse kujuneb? Tehase toodang on vastavalt rekonstrueerimisprojektile ette nähtud 75000 tonni aastas, selle taseme saavutamine ja ületamine juba tuleval aastal. Seitseaastaku ülesanded on teie tehase poolt siis juba täidetud ühe aasta pärast. Tuleval aastal loodame nende need täita ja mitte ainult täitavaid ka ületada. Kui kaugele ja kuhu teie tehase toodang läheb? Meie tehase toodangu peamiseks tarbijaks on vabariik, kuid väga palju läheb ka väljaspoole vabariiki. Väga palju tarvitavad meie lupja, tselluloosi paberitööstuse kombinaadid. Siis on Leningradis säärased suured tehased nagu kiirov, Sveta, korski, tselluloosi, Paberitööstuse kombinaat ja nii edasi. Praegu on käsil ka ettevalmistust tuleva aastakse elamuehituse laiendamiseks. Käesoleval aastal andsime ka ekspluatatsiooni Ühe kaheksa korteriga elumaja. Tuleval aastal alustame kahe 24 korteriga elumaja ehitustöödega ning seitsme aasta kuu lõpus on meiel plaanis anda elamispinda töötajatele 4,5 kuni 5000 ruutmeetrit. Jah, on organiseeritud töötajate vaba aja veetmine isetegevusringides teatas eile oma klubi olemas jah, tehase klubi töötab ja on rajooni parim parimaks tunnustatud praegu tehase noored entusiastid ehitavad suusahüppe trumpliini, mis on rajoonis. Kas esimene projekteeritud võimsus on 35 meetri pikkused hüpped. Kõikjal üle vabariigi käib hoogne ehitustegevus. Ja seda eriti just seitseaastaku esimesel aastal. Alles üsna hiljuti anti ekspluatatsiooni Tamsalus ka uus nägus kahekorruseline hoone. Siia sellesse uude elumajja. On juba elanikud sisse kolinud. Maja asub Tamsalu linna ääres ja õiget tänavadki pole veel. Siin. Nimi on aga juba olemas, see olla kooli tänav kolm. Ja nüüd oleme selle uue elumaja trepikojas missugusesse korterisse aga sisse astuda. Võib-olla praegu oleme teisel korrusel, helistame korter kuus. Tere, jõudu. Kas tohib pisut uut korterit vaadata? Õudu kes siin selles toredas majas elavad ja kes siin selles korteris elab. Selles majas elavad Tamsalu keskkooli õpetajad, saame tuttavaks, teie nimi on aule minu nimi. Missuguse hinnangu teie selle korterile siis annate ja üldse tervele sellele uuele majale ei ole. Ida korterid on päris mugavad. Praegu ajame juttu esikus paremale poole läheb uks kööki. Iisaku lasuvad seinakapid otse jaga klaasuks viib juba teistesse ruumidesse. Palun lähme edasi. See on siis elutuba, avar, aknaga, kolmepoolse aknaga ja see on siis järgmine tuba. Kõik on heleda tapeediga kaetud, ruumikad, õhulised. Nii et olete uue korteriga täiesti rahul ja mida uut tõi käesoleva õppeaasta teie koolile? Iga kooliaasta toob palju tööd, nii ka see kooliaasta tuleva aasta toob meile palju rohkem, muudkui läheme uude õppeaastasse uue koolimajaga ja meie kool läheb ületööstuse õpetusega keskkooliks. Nii, nüüd jalutame nendest ruumidest jälle pisut tagasi. Kas väikemees, kes siin meie kõrval jalutab, kes Teie perekonnas, seal, minu poeg. Liit. Kuivarasena, väikemees, oled. Kõvemini, et. Kaheaastaseks aga, aga kuidas su nimi on? Niimoodi on väga raske nimi Aivar ja siis ta seda tublina kasvanud suurimaks EKi lab, oskad siis ütelda oma nimed? Haritavat segakoor ansamblid. Ent mitte ainult need kollektiivid ei tööta siin ja tõepoolest tuleks kahe käe näppudest puudu. Et siin töötavaid ringe ja kollektiive üles. Kultuurimaja saali ühes osas on juttu puhumas vist küll Väike-Maarja keskkooli õpetajad kui sageli keskkooli õpetajad siin kultuurimajas külalisteks on? Siin võib-olla iga õhtul tuleb Niukest midagi tuleb siin teha. Kas laulda või mängida või tantsida. Vanast ajast on juba teada, et õpetaja see on maa sool, teistmoodi välja ka ei tule. Meie tantsime ja laulame, jaa, jaa. Näitle mega mõnikord ja puhkpill Islevad tehed kaasa. Õpetajatel kooris. Koguri kuus, me ei teagi, kellega me juttu puhume. Hilda veenik, õiedents, poeg. Sõin kuidas käesoleva aasta esimene õppeveerand mõjutas kooli keskkoolitööd. Esimesest kuni viienda klassini töötavad õpilased uue programmi alusel. Aga muidu tootmisbaasid on meil ettevalmistamisel ja lähemas tulevikus muutub Väike-Maarja keskkool majandusliku profiiliga kooliks. See oli teie siin laulmas, käite? Üks kord nädalas on meil trio pro ja teised ansamblid, käivad tihedamini. Neljapärane Ants ansambliga ja sega garan Hanno päeval, mitu ansamblit teil kultuurimajas üldse töötab Mihkambeli naisansambel ja mitu naisansamblit tänagi kuulsime. Momendil kaks, oktoobripühad on nüüd selja taga suur tööperiood isetegevuslastel lõppenud või on teil ikkagi käed-jalad tööd täis? Hankil, mis teil nüüd, kas on kavas, on meil kontsert? Valmistatakse ette uut estraadikontserti. Sellega on meil kavatsus välja sõita Narva või tahame anda kontserti balti elektrijaama töötajatele. Oletilisel balti elektrijaama ehitusel ka käinud ei ole käinud, väga huvitaks see asi sellepärast, et grandioosne ehitus teeksime vastutavaks kõrgematest hääldest, alustaksime helvereiga ja töötute ajale taimedesse raamatupidajana. Mina muidugi passi. Sõnum, kasvataja, teist häält, töötan lasteraamatut, buss, hääled läksid segamini. Ja mida teie nüüd laulaksid? Evalt aina õhtu hällile hällile. Päev on veerenud õhtusse. Lõpetaja töökultuurimajades õhtukoolides ja raamatukogudes. Nüüd ootavad mugavad kodud. Suur aitäh teile. Meie aja inimesed.