Tere uut aastat aasta 2016 on rahvusvahelise suurmeistri Paul Kerese aasta ja sellepärast on ka aasta esimene keelesaade pühendatud kaua aega Eestis ülipopulaarseks mänguks ja ajaviiteks olnud Malele. Male terminoloogiat ja malekirjandusest on jutt ja muidugi Paul Kerese Est endast ka räägib rahvusvaheline meister, males, mitmekordne Eesti meister, kes generina abistanud maailmameistreid ja õppinud Paul kereselt mänginud Paul Kerese-ga vastamisi ja kirjutanud temaga koos maleraamatuid maletaja, keda mäletatakse kindlasti ka Eesti televisiooni 16-st malekooliaastast. Tere tulemast keele saatesse, Ivo Nei. Tere. Kui sõna- male veel olemas ei olnud, kuidas eesti keeles malet siis nimetati? Jah, no need olid palju mitmeid imesid, ka rahvusvaheline nimetus, šahh oli kasutusel, aga kõige eksootilisem nimetus oli puupulkadega mäng Eestis. Terminoloogia tekkis üldse 19. sajandi lõpus 20. alguses ja seal oli Ado Grenzsteini nimeline mees, oli, kes sellest palju tegi saade meilt kõige tänapäevasemad nimetused veel näiteks saab malet nimetada. Ühesõnaga malet mängima on mäletama, aga kõikides muudes keeltes vähemalt, mida mina kuulnud olen ja tean vähemalt kahte sõna vaja näiteks šahh, piinlen või dubleidžess või kratsib šahvata. Ühesõnaga väga erinevaid termineid on soome keeles pelada Jacques ja, ja, ja nii edasi. Kui neid termineid hakati tegema, siis 19. sajandi lõpus mängiti Eestis ka juba malet kõvasti. Esimesed teated malemängu kohta on ikka sajandeid varem ja, ja mängiti ja, ja ka Eestis oli juba esimesed meistrivõistlused, kui ma ei eksi, 23. aastal ja siis Johannes Türn võitis Artur Rinnet. Aga kui alguses veel eestikeelseid sõnu ei olnud, siis missuguse keele termineid kasutati arvule selts on maletermineid kõigele. Prantsuse keeles on kahtlematult inglise keeles, aga meil oli saksa kultuur, oli levinud ja saksakeelseid termineid kasutati, aga eks igaüks kasutas ka nii, nagu ta ise paremaks pidas. Aga kui maletajad mängivad teisest rahvusest inimesega, siis kui palju maleajal üldse? Muidugi kõigepealt, kui palju male mängimise ajal üldse räägitakse sellest, mida tehakse ja mis keelt siis kasutatakse? No asi on selles, et ajalooliselt oli kunagi viisakas öelda, kui tuld anti ja juhtida tähelepanu tänapäeval on nagu häkkimine. Kui mitte rangelt keelatud, siis vähemalt ebaviisakas mängu ajal nagu vastast, seda loetakse vastase segamiseks. Aga isegi ei tohi öelda enam, et tuli ei, seda tänapäeval ja seda keegi ka ei ütle. Aga kui vanasti öeldi, siis, mis keeles öeldi, sõltus sellest, kellega Tartus, kel kellest ja väga erinevates keeltes öeldi. Prantsuspärane terminoloogia oli seal näiteks nagu ka, kui tahtsid malendid puudutada, nii et ei käidud, siis oli Šadupoli prantsuskeeles sõna selle kohta ja eesti keeles olid kohendan. Kohendan rukki ja see oli rohkem ka uuem, uuem sõna, aga vanasti kasutati võõrkeelseid. Võib-olla see Šadupoli kõige levinum meie kohvikukultuuris. Malet nimetati ka sõjamänguks vist päris alguses. No eks eestikeelne nimetus male on, kas malevast tuletatud terminoloogias võetigi võib-olla niisugust nagu Tore oli ka vanasti sõjamees, oli kasutusel niukesed, saksa keeles on ta power talupoeg väga palju erinevad. Erinevates keeltes on erinevaid mõisteid. Kui Ado Grenzsteini need esimesed sõnad tegi oma eestikeelses maleõpikus, siis need olid need kõige-kõige elementaarsemat kuningas ja lipp ja ja vanker Ei, ta ikka tegi üldiselt küllaltki täielik oli see sõna vanad ja ja noh, ikkagi kõikide olendite kohta oli see uued terminid, näiteks ettur oli ka väga õnnestunud minu arvates termin mingi eesolev etturid on, on nagu esireas ja alustavatesse etturitega saab manustada mängu. Kuningas oli otsetõlge kuningas, see tõlkija ja aga näiteks lipp oli juba eestistatud tõlge. Mujal oli ta kuninganna daame väga erinevaid termineid. Vanker, vanker on vene keelest onlat ja saksa keeles on ta torn ja eesti keeles on ka väga Nozzarkoonis, on väga erinevaid sõnu, no kasvõi niisugune sõna nagu käru öeldakse omavahelistes jutuajamistes, aga tänapäeval seda kasutatakse suhteliselt harva. Kui palju males üldse on selliseid väljendeid, mida omavahel kasutatakse, mis tegelikult ei olegi nagu maleterminid? No väga palju üldiselt ja seda kasutavad ka päris tippmaletajad omavahel ja noh, üldiselt ka näiteks kohviku males kasutatakse niisuguseid termineid küllaltki palju ja mis küllaltki vaimukat erinevates maades on ka erinevat terminoloogia kasutusel karjapoissi tegema karjapoiss, siis selle kohta on jah see nelja-viiekäiguline mat algseisus, seda, mida saab teha, kui üks väga halvasti mängib. No see on jah, niisugune lipu ja odaga et antakse ja seda kutsutakse, eesti keeles on karjapoisid ma selle kohta isegi ei tea, kuidas ta teistes keeltes on, tõenäoliselt on ta siin siin on ta puhtalt niukene eestipärane väljend ja rahvakeelne ja rahvakeelne kahtlematult ka ja aga see on, see on isegi tänapäeval kasutusel niisugusest kohvikus mängida, kui teha niisugune sama mat lippu oda abil, siis öeldakse karjapoisi matti ja see näitab vastase kohta ta eriti tugev mängija ei ole. Mis on kohvikumale, te olete juba mitu korda nimetanud kohviku, Malle on, no meil Eestis oli jah, tänapäeval enam praktiliselt ei ole seda Werneri kohvik Tartus oli kus mängiti näiteks kus minagi väga palju mängisin ja seal olid ka tugevad vastased olid tol ajal käisid ka ülikooli õppejõud seal. No ühesõnaga, seal võis leida teinekord väga-väga tugevaid vastaseid. No kasvõi ma võin meelde tuletada oma saksa keele õpetajat ja hilisemat ka ülikooli õppejõudu Felix Cybermanni, kes oli väga tugev maletaja, ega ta oli isegi Eesti meistrivõistlustel ta matši mängis tiitlile. Nii et niisugune ajaviide kohvikus siis. Ja ta ei olnud mitte ainult ajaviite, ta oli ikkagi siiski ka niisugune. No minu arvates niisugune treeningvahend oli, males on võimalik kergeid partiisid mängida, neid kohvikupartiisid ka nimetatakse võib-olla kergetaks partiid, eks. Siis on veel mitut erinevat sorti malet, on tavamale, kontaktmale, kirimale. Kirimale on jahmas, seda olen isegi mänginud ja, ja kontakt malet? Seda ma ei ole kuulnud. Ma ei teagi, mida nad selle all mõtlevad, kontakt, kontakt, maletaja, aga kui me siin laua taga istub, et me oleme kontaktis vähemalt helilisus kontaktis, kontaktsaade? Ei, ei tea, ei ole kuulnud, igatahes kirimale on siis kirjadele, et kui on, enam ei ole, tänapäeval ei saa teda praktiliselt mängida, seda arvutit teevad töö ära ja juba siin varem oli meil Eestis ka toimusid isegi kiri mõne meistrivõistlused ja minagi olen nendes osalenud, aga peab ütlema, et tookord ka juba siis tehti sellega mitte mitte ausalt ei mängitud, vaid seal olid mingid brigaadid abiks seal võisuv erinevalt tavamalest võis seal ka teiste nõuannet kuulda võtta ja oli osalt maletajad, kes kasutasid seda kurjasti ära. Kuigi muidugi seal põhimõtteliselt oli vist nii, et nagu kõrvalist abi ei tohtinud kasutada, aga seda ei saanud keegi kontrollida ja mida kontrollida, ei saanud seda, seda kasutada. Aga kuidas tänapäeval nimetatakse, kas on nimetus arvuti teel male mängimisele? Jah, tähendab sellelaadset võistlused toimuvad isegi maailmameistrivõistlused arvutitele, tähendab, need on eriprogrammidele ja need on igal aastal korraldatakse neid ja, ja siin siis see sõltub juba siis sellest programmi tugevusest ja see sõltub sellest pidasina sisestada kuidasmoodi. See oli huvitav, ma omal ajal arutasin seda asja eksmaailmameister doktor öelda, ega mul oli võimalus tema poolt paar korda Hollandis elada, tol ajal ta oli ka arvutispetsialist. Jaa, IBM-is töötas ka. Ta oli selle ala ikka asjatundja, aga tookord temagi arvas veel sellel sajandil, tähendab, mis nüüd möödunud lõpuks, et selle malev programmid nii tugevasti ei mängi nagu, nagu inimesed, aga siin need arenesid märksa tugevamini. Aga eri nimetust ei ole sellele. Arvutimale võiks olla, noh jah, seda on jälle, siin ei olegi võib-olla päris terminit välja välja kujunenud. Kui me terminoloogia arendamise juurde tagasi läheme, siis pärast Ado Grenzsteini oli veel üks oluline mees. Johannes Türn oli see mees ja sellega isegi ka minul võimalus mängida ja ta oli väga tugev maletaja, oli jah, ta võitis, rinneta, võitis küllaltki kindlalt matši, selle kohta on isegi raamat välja antud. Kirjutanud ise ise selle autoriks olnud. Aga see oli 1923 ja oli rinne, oli rohkem asjaarmastaja tüüpi. Türn juba oli võib-olla madalam ikka elukutse, elu, kutse, raamatupidaja ja, aga ta säilitas oma vaimuvärskuse küllaltki vanas eas. Minul oli võimalus olla tema 90. juubelil ja seal ta esines väga huvitava ettekandega enda elust ja malest. Ja tema siis mõtles ka välja sõnu, termineid tal oli kate, ta aitas ka paljus kaasa, need levisid, jaa, jaa. Ta mõtles neid ka. Aitas välja mõtelda. Kuid Paul Keres ega koos raamatuid kirjutasite. Kui palju te siis pidite mõtlema terminite peale ja kas te pidite ka mõned ise väljumata? Ütleme asi oli selles, et need kirjutasime tekki erinevates keeltes, näiteks saksa keeles valdan saksa keelt praktiliselt ka vabalt ja ja tookord sakslased tegid nisukesed klubisse, et meil avanguteooriaraamatute sarja kirjutasime ja kirjutamine käis, niiet mina vaatasin raamatu või kirjutasin nagu valmis ja Keres vaatas üle selle. Kusjuures ma pean ütlema, et Kerese ülevaatus põhjalikum, kui näiteks hiljem voli, kui keres oli juba surnud, siis järgmist väljaannet ka ainult vaatas talle üle. Aga tall ei vist ei ehitud isegi pilku sellesse käsikirja ega, ega minu parandustesse, vaid ta ütles, et ma sind usaldanud ja umbes nii podiseda käidud. Enamikus juhtudes oligi nii, et nii-öelda redaktorit või need praktiliselt tööd ei teinud, vaid võtsid ka raha talv Kerese kohta ma seda öelda ei saa. Tema vaatas väga põhjalikud ja tegigi asjalikke märkusi. Aga kas mäletate ka, et kas te mõne terminiga näiteks vaidlesite Paul Kerese Ei, sest terminid olid tookord juba väljakujunenud kere, seal oli niisugune veidi arhailise keel, eesti keel ka väga, väga ilus ja väga hea keel ja kelles need raamatud on ka väga hästi kirjutatud, tal eestikeelset ka, mis on välja antud ja ma olen nendes ka toimetaja olnud ja, ja no ühesõnaga olen neid ka esimesena lugenud, käsikirjas sageli ja ja no koostööd teinud sõnaga, kui palju neid raamatuid on, mis te koos olete teinud, et kas on võimalik kokku lugeda? Asi on selles, et avanguteooria raamatuid, neid oli terve sari ja kellesse eluajal oli vist viis, viis täiendatud välja, Anned, vat avanguteooria on nii, et need tekib uusi võimalusi variante juurde ja mõningad tõed, võib-olla ka arenevad nii-öelda mõned variantide uurimised ja siis tegelikult iga uue väljaandega pidi stati põhjalikult tööd tegema. Sakslastel oli Ida-Saksas sporttferla. Ta oli ja nende peatoimetajaga. Me saime kenasti läbi, mul oli veel hiljem temaga kontaktid, oma paar korda käisin tal isegi Saksamaal külas ja ta võttis mind seal oma kodus vastu. Ja Peil tekkis niisugune päris hea läbisaamine. Malekirjanduse ja eestlaste tehtud malekirjanduse vastu huvi oli. Mitte ainult Venemaal, vaid ka lääne pool. Jah, väga suur näiteks hiljem ajakirjades oli juttu, et sajandi parimateks teooria raamatuteks tähendab avanguteooria, kus oli, need olid meil ropult koos keredega kirjutatud raamatut, seda, seda sarja loeti seal mingisuguseid suurmeistrite arvamus oli, selle kohta niisugune oli, ma julgeks öelda veel, et ma olen spaskimatšist, ma olen kirjutanud ka inglise autoriga, Robert vööniga, kes oli Fischeri sekundant, oli sellega koos matši raamatu ja see oli ka omamoodi huvitav, et seda Me ei tohtinud nagu välismaale saata ametlikult raamatud, aga ma tegin niimoodi, et ma nagu partiide märkused ja saatsin Glavliti kaudu ja hiljem mõltult liidu spordikomitee. Aseesimees Ivoonin uuris siis, et kuidas, et kas ma ei teadnud, et kuidas seda asjake. Mõtlesin, et ma teadsin, et ma just sellepärast nii tegingi, et ta seadusega vastuollu ei läheks. Ja tookord oligi nii, et ma Ivowninile kinkisin isegi selle meie inglisekeelse raamatu. Kord te nimetasite ennist, et kui te keresega raamatuid kirjutasite, siis maleterminoloogia oli juba välja arenenud ja ka, aga kas ikka malemäng areneb edasi? Noh, ma ei olnud, asi on selles, et vanemasse pingeid, uusi uusi, nagu käik kõige või neid vaata sajandeid tagasi, tekkis käik, nagu vangerdus oli. Malemäng läks kiiremaks, etturiga kaksiksamm tekkis, aga see tekkis juba sajandeid ja sajandeid. Sakkasi tähendab umbes 1500. aastal, kui oli kuning klikes õukondades mängiti malet ja oli tol ajal oli ka väga tugevaid maletajad, näiteks Hispaanias, Itaalias olid silmapaistvalt malemaletajad tol ajal, kes mängisid ka üsna hästi ja males on ju huvitav, et on võimalik, ka nende looming on säilunud, sellepärast malet on võimalik üles kirjutada erinevalt teistest spordialadest, mida tänapäeval saame võib-olla nüüd ainult jäädvustada lindil aga malet oli võimalik käike üles kirjutada ja neid on ka võimalik järgi mängida, nii et selles suhtes on see, nende pärand, on säilunud. Et põhi on ikkagi olemas juba aastasadade tagant Jah, on küll ja ainuke pale mängija, nagu siin oli, et talle on läinud kiiremaks ja muidugi teooria uurimised, malemängus ja materjale on tohutult palju kumal spaskiga koost tegin enne Fischeri matši baski sekundandiks olin ja siis ma analüüsisin läbi umbes 900 kättesaadavat Fischeri part teed ja nende kohta püüdsin omapoolse hinnanguga anda nendele, mis seal mängitud on ja spaskiga. Me koos vaatasime ka neid läbi. Nii et siin oli niisugune mingi siinse sekundandi töö oli, oli minu arvates ka väga-väga vajalik, oli vähemalt. Näoga kass sekundant males tähendab sedasama, mis sekundant duellis. Ta võib ülekantuna tähendada seal muidugi niisugust mingite mänguaja näiteks ma olin selles baskid kaasas, Reykjavikis loppis ligemale kolm kuud oli, ma olin seal seal võistluses baskile, sa võisid nõu anda muidugi mängude vahel. Aga muidu oli ikka, mängu ajal oli see täiesti võimatu. Põhiterminid olid paigas väga ammu, aga, aga kuidas on nende avangute nimede ja ja kuidas nimetatakse kaitsjaid, neil on ju väga palju nimesid. Kuidas need nimed pannakse üldse? Need pannakse küllaltki juhuslikult, no näiteks Hispaania avang on olemas, siis on prantsuse kaitse kaitseks nimetatakse rohkem niisuguseid avanguid, kus nagu vastumängu teed, kaitsed ennast vastase pealetungi vastu nii-öelda, aga need on küllaltki kokkuleppeliselt ja, ja no üldiselt nüüd avangut jah. Et ei ole mingit selget põhjust, miks prantsuse kaitse on just prantsuse kaitse või vene avang just vene avang. No asi on selles, et vene avangust kirjutati Venemaal ja seal oli ka mingi vist kui ma ei eksi, siis Peterburi Pariisi kiri partiis kasutati bene avangut seal rahvusvahelisel areenil esmakordselt. Tähendab T4 kuus, ühesõnaga niisukest käikude järjestus kasutati, nii et siin, aga tõesti siin on, nagu te ütlesite, juhuslikult juhuslikkust on palju. On ka niisuguseid avanguid, nagu isegi on olemas Kerese avanud, mis on küllaltki haruldane, sellepärast et no on veel olemas, Aljeefini kaitse on olemas ka, mis on ka suhteliselt haruldane, sellepärast et need on tekkinud tõesti eelmise sajandi ütleme kusagil alguspooles või, või esimesel poolel on Etti metsad tekkinud. Aga üldiselt on ikkagi välja kujunenud aastasadu. Kerese avang, missugune see on, tee neljee kuus C4 oda b4 tuld ja seal ongi Keres, kelleski armastas seda kasutada, sarnane on ta nind, soid ja kaitseliit teede poolest, aga ta oli siiski täiesti selgelt erinev. Käikude järjestus. Kas avam, kuid mõeldakse praegu ka uusi välja või ei ole see enam võimalik? Põhiliselt on ta võimatu, siin on rohkem võib-olla võimalik variante välja mõtelda, on olemas tänapäeva tipp valetajate nimedega seotud variante on, siin täiteid võiks mitte erinevaid tuua, aga noh, ma ei hakka niimoodi esile ta kedagi väga tõstma. Kui oli juttu nendest malenimetustest, et me saime teada, et kontakt maa, et niisugust terminit ei ole olemas, et on kiri. Mina ei tea, ma ei julge öelda, et tänapäeval on niisuguseid välja mõeldakse neid terminit kindlasti veel. Aga kas on olemas probleem male? On küll, jah, probleem Malle, see kõik on seotud, mis on ülesannetega males on ju võimalik teha ülesanded kõige lihtsamad mat ühe käiguga matt kahe käiguga, niisugused ülesanded aga võib ka palju keerulisemaid välja ja males on olemas ka ütleme nüüd kunstmale või nii-öelda kus on seal üld, peegli reegleid tehakse enda järgi ümber niisuguseid reegleid, mida võib-olla praktiliselt ei kasutata, mis on turniiri reeglitega pahuksis. Aga mis on kunst, males on ja see ajalugu on ka üsna pikk. Eriti seda, sakslased on seda harrastanud ja tänapäeval ka ta on malemängu üks niisugune alaliik, mis ei ole võib-olla peavooluga, ei ühildu, aga ta on siiski olemas. Aga kes seda probleem malet harrastavad või seda harrastataksegi maleõppimise käigus? Ta maletajad sageli niisugused, kes praktilises males ei ole võib-olla kas piisavalt edukad või on selles tunud mingil määral, no ühesõnaga ta võib-olla ta ei näe, ta näeb oma loomingu tegevust, vaat siin on male natukene kunstiga sarnane ülesannete tegemise, et siin tehakse, et esteetilist naudingut saada. Ja noh, siin ma olen arutanud seda probleemi ka meie kunstnikust sõbraolev supiga, keda meie hulgas kahjuks ei ole, aga kellega mul oli ka võimalus maleteemadel ja kunstiteemadel rääkida, et ma olin külaline tema ateljees seal mitmed korrad ja, ja ühesõnaga sai rääkida, kusjuures males ja kunstis on kuulda ühist on mis on ühine ühine looming. Asi on selles, et males on võimalik ka malen reeglite, selle abil on võimalik luua. Ma julgeks öelda, et kunstiteoseid ilus maleülesanne, selles kahtlematult esteetilist naudingut. Kas teie siis harrastasite ka probleem malet või ei harrastanud Paul Keres näiteks? Paul Keres harrastas mida suhteliselt praktiliselt mitte. Noh, jah, ma arvan, ma arvan, et julgeks öelda. Tei. Kui paljude Paul Kerese ka malet mängisite peale selle ette koos kirjutasite malealast kirjandust? Oi, me mängisime väga palju sellepärast, et kiirpartiisid oli ja see kuulus ka need tol ajal treeningu hulka ja ma olin talt sageli sagedane külaline kodus. Me tegime seal ka ühist ühiselt tööd ja ka suveti. Me puhkasime sageli koos Pärnus või meil olid seal ühised tuttavad, oli Ernesaks, oli tuttav, aga oli ka muusikameestest, Paul Keres oli muusikaharrastaja näiteks tema lemmikheliloojad oli shop vähem ja siis ma mäletan seda, et ma olin tookord aitasin põletit, mitte, aitasin võit, transporti siin tema bussiga kombaini, mis üle 100 kilo kaalus. Tookord oli need Moskvast Tallinnasse. Sellega oli küllaltki palju probleeme, et seda tuua ja sai saabus õnnelikult kohale. Aga teie omavahelised kontaktid, kas võib öelda, et te olite head sõbrad? Võib küll öelda, Ta oli küll mulle varem sõber ja ta oli nagu suur eeskuju peeti, aga tema minusse suhtus ka väga suure soojusega ja väga väga kenasti suhtus, sellepärast et ta küllaltki sageli ka juba esimeses treeninglaagris, kus me koos olime nelijärvel, kui ma olin üheksateistaastane, siis ta kutsus mind sinna, ta valmistas koos toolussiga 50.-te aastate pretendentide matšiks ja juba seal oli võimalus temaga mängida, kiirpartiisid jaa, jaa. Suhelda paari nädala vältel juba ta siis pakkus mulle pidevamad kõvasti tööd, aga tookord ma olin Tartu füüsika üliõpilane, tema vanema venna Harald Kerese loenguid kuulamas ja ma siis ei saanud vastu võtta Ta tema väga meelt meelitavat pakkumist, ta elas Tallinnas ja ma olin Tartus. Seekord oli mul esimene prioriteet, oli ühiskooliõpingud, olid. Kas Paul Keres oli hea õpetaja? Jah, ma ei julgeks seda öelda, minu arvates tali oma eeskujuga Dalia, haruldane õpetaja, aga üldiselt ta hiljem palusin abi, et mõnest treeninglaagrist natukene räägiks. Aga ta üldiselt oli oma tasemelt nii palju sellest üle, et ta ei suutnud nagu noortelähedaselt väga nii, nii selgelt rääkida sõiduhuvid tähendab sellepärast, et näiteks ta minule oli ta väga kasulik ja väga vajalik, aga samas saab mingi kellelegi algajale ta võib-olla ei olnud, ta kirjutas väga head raamatu maleaabitsa, millest hiljem ka mitu trükki on ilmunud ja mis on väga mitmetes keeltes tõlgitud, aga ta ise oleks olnud niimoodi, ma arvan, temasse suhtuti väga suure austuse ja lugupidamisega, aga ma arvan, et noortele väga see asi ei istunud sellepärast et talil liiga akadeemiline, ta oli oma venna moodi ülikooli õppejõud, aga mitte mitte algkooli õpetaja. Sees tema mängud rääkisid tema enda eest ja nende mõju oli. Kahtlematult tema mõju oli tohutu, sellepärast et tänu temale meil tolleaegne Eesti malekultuur arenes üldse tohutu kiirusega ja ma arvan, et võib-olla tänu sellele üldse meil tekkis meile nii-öelda eesti maletaja skond, tekkis tookord, me olime ikkagi liidu ulatuses, me olime üks juhtiv male maa, arvestades meie suurust ja, ja kõik meil olid tookord oli meil maailma edetabelis esimese 100 hulgas tuli parematel aegadel neli kuni viis, tänapäeval ei ole paari sealhulgas ka mitte, ehkki, nii et siin võib lihtsalt niisuguse näite tuua, seda ma loen kõike Kerese eeskuju tõttu. Ja malekool Eesti Televisioonis ja maleminutit Eesti raadios on ka ikkagi kogu sellest sellest mõjutatud. No ilmselt sellepärast, et tookord oli ka seal male vastu tohutu huvi ja ma võiks öelda, et siin ka Hololeega koos saateid tegime, siis mul oli nii, et minu käest ei nõutud tookord mingit käsikirja ega mitte midagi, kuigi mul oli pärast vaja, ma tegin mingisuguseid kiirkirja kribu, tegin ära anda need ühesõnaga kontrollide jaoks, aga mul oli kokkulepe, nii et ma võin rääkida peast ja mitte ette valmistada. Aga et huvi tekitada inimestel, paljudel on võib-olla meelest maha läinud, kui hea ja põnev mäng, tegelikult malemäng, tuletame mõned terminid veel meelde, et ma täiesti meelevaldselt küsin, näiteks šahh. See on vana-pärsia päritoluga väljendid, on legend, ütleb, et kuidas idamaadel male tekkis ja oli niimoodi seal valitseja, pühendas seda oma abikaasale ja siis šahhin ja ja sellest tekkisid need, ütleme, need väljendid maletulija maid, muuseas, need väljendid on enamikutes keeltes, on alles praegu. Eesti keel on tõesti selles suhtes minu arvates väga kena erand, sellest öeldakse ka, ega male Sungarval võetakse tule asemel šahh öelda ja seal kohviku males on see küllaltki tavaline. Aga et on väga hea, et meil on eestikeelset terminit Minu arvates väga vajalik on kohe. Mis vahe on muide malendi rea Biguril? Malenud on laiem mõiste ja viguriks nimetatakse kõiki malendid peale etturite ja malendid, pluss etturid, vigurit. Miks niisugust vahet tehakse, seda see ei ole mitte mittejuriidiline vahe, vaid see on võib-olla välja kujunenud jälle niisuguses kõnekeeles, siin on veel raske vigurit, mis on vankrid ja lipud, mis on tulejõud, on suurem, ühesõnaga mäng, kus nad on tugevamad, on hindeskaalal malendite väärtusest on olemas ja seal on näiteks niimoodi, et, et lipp on üheksa, punktivanker on viis, oda ja ratsu on kolm ja ettur oli. No see skaala on väga tinglik ja see on absoluutne skaala, siis on veel olemas suhteline skaala ja sealsel suhtelises skaalas on ka mõnikord niimoodi, et ettur võib osutuda tunduvalt tugevamaks ta lipust, isegi teatud seisudes, mis on igavene, tuli males igavene tuli, on see, kui antakse niimoodi tuld, et vastane ei saa sellest ära ja see kordub, korduvtuli on sellel juhul partii loetakse viigiks lõppenud, sellepärast et mõttetu on igavesti mängida edasi-tagasi ja edasi-tagasi praktiliselt küll ja ta võib ka seal ütleme, natuke varieerida, aga igavene tuli on ja just see, et veel kasutatakse seda raskes seisus viigi saavutamiseks, siis on niimoodi, et siis võib anda ka igavest tuld, kuningas peab ära käima eest ja kui saab anda kogu aeg tuld, siis on partii lõppenud viigiga. Mis on kahima kahiman ohverdama eesti keeles? Oskaja tähendab kas väga-väga kasutusel sõna minu arvates mitte mitte vähem kasutusel, kui ohverdama? Ma lihtsalt tahtsin praegu. Väga hea ohverdama ongi selgem. Aga lahk, väljalised? No ja öeldakse ka lahkvärvi odad, aga need on lahk, väljalised on võib-olla parem termin, isegi need on odad, mis algseisus, üks käib ainult valgeid ruute pidi ja teine musti. Ja need sellepärast ongi nad kunagi ei saa minna teise värvib. Sellepärast odad erinevadki näiteks ratsudest ja teistest olenditest, mis võivad käia eri värvi ruutudel, aga oda on määratud käima ainult nendel värvi ruutudega, kus ta algseisus asub. Nii kahvlisse panema, kahvlisse panevad, seda saab ratsuga teha, aga saab ka võib-olla lipuga ründama kahte malendid üheaegselt. Kas see on maletermin või on see rahvalik kõnekäänd? Nii ja naa. Nende maleterminitega ongi ju tegelikult palju, kasutatakse igapäevases kõnes, eriti eriti poliitikas, avalikus elus, et kahvlisse panema ja ava kasvõi millest see tuleb? Populaarsusest lõputult. Kas teie arvates male on praegu ka veel populaarne? Maailmas küll, aga Eestis kahjuks mitte. Aitäh teile, Ivo Nei saatesse tulemast ja loodame, et loodame, et malemäng muutub taas populaarsemaks. Kahjuks meil jääb meil Eestis, ma ei oskagi retsepti siin anda, aga midagi tuleks muuta. Aga võib-olla Paul Kerese aasta tõstab male taas inimeste silme ette ja kõrvadesse, et võib-olla see ta muudab midagi. Lawton keelesaates oli täna maletaja, rahvusvaheline meister Ivo Nei. Jutt oli maleterminoloogiast Ado Grenzsteini, kes esimesse eesti maleõpikusse 1883. aastal kirjutas sisse sõnad malekuningas, lipp, vanker, odamees, ratsamees ja teised veel. Ja Johannes Türnist, kes 1923. aastal oma turniiri raamatus termineid vähendas, lühemaks ja mõtles ka uusi välja ja Paul keresest, kes mõjutas kogu malemaailma ja andis eestlastele jõudu Nõukogude ajast läbi tulla. Loodan, et paljudele kuulajatele tuli selle viimase poole tunni jooksul meelde, kui mõnus mäng on male ja kus kapinurgas malelaud tolmu kogub ja et see on vaja välja tuua. Ja miks mitte kohe täna nüüd ja praegu üks malelahing maha pidada. Keelesaate toimetaja on Piret Kriivan, head maleaastat.