Kell on kuus, päevakaja vaatab üle tänased olulisemad teemad. Mina olen toimetaja Margitta, Otsmaa. Eesti energia hindas alla auvere, elektrijaama ja Utah'i projekti väärtuse vastavalt 40 ja 26 miljoni euro võrra. Põhjuseks madalad energiahinnad. Riigikontroll leiab värskes auditis, et Eesti ei ole laiemalt teadvustanud võimalust, et rändeteema Euroopa Liidu tasandil nii teravalt esile võib kerkida auditne probleeme pagulaste lõimimisel. Eesti ühiskonda liitev eesmärk võiks olla rändekriisi lahendamine. Luteri kirik tahab selles küsimuses olla riigile hea partner ja võtta 20 pagulast enda hoolde. Euroopa ülemkogu eesistuja Donald Tusk hoiatab, et kui Need kahe kuuga kontrolli alla ei saada, on passi vabal liikumisel Euroopa liidus lõpp. Rail Balticu trass on üldiselt paika pandud, aga esialgu 350 meetri laiuses. Tegelik trassi laius saab olema 60 meetrit, nii et pisimuutused on veel võimalikud. Täna arutas trassiga seotud küsimusi riigikogu keskkonnakomisjon. Täna avati lauljatele ja tantsijatele registreerumine noorte laulu- ja tantsupeole XII noorte laulu- ja tantsupidu. Mina jään täna toimub järgmisel aastal, 30.-st juunist teise juulini. Eesti tennise esireket Anett Kontaveit kaotas Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste avaringis hispaanlanna le karbiine mogurussale. Ilm püsib pilves, mitmel pool sajab lund. Õhutemperatuur on täna õhtupoolikul null kuni miinus viis, homme miinus kaks kuni miinus kaheksa kraadini. Eesti Energia juhatus viis 2015. majandusaasta lõpu seisuga läbi oma varade kate väärtust testid ja tegi tulemused täna ajakirjanikele teatavaks. Uku toom käis kohal. Ja Eesti Energia juhatuse esimees. Hando Sutter ütles, et elektrituruhinnad on kahe aastaga langenud 28 protsenti. Ka nafta maailmaturuhind on kahe aasta jooksul langenud 43 protsenti, jõudes eile 25 euroni barrelist. Energiaturgudel toimuvat arvesse võttes on ilmne vajadus varade alla hindluseks. Auvere elektrijaama varad suuruses 39,6 miljonit eurot ja Enefit, American Oili varad Sis Utabki varad 26 miljonit eurot. Need siis kajastuvad meie 2015 aasta majandusaruandes, mis need suurusjärgud on, et Eesti Energia põhivarade väärtus oli kolmanda kvartali lõpus 2,6 miljardit eurot et siit võiks igaüks siis arvestada, kui palju see meie koguvarade väärtusest moodustab? Sutter rõhutas, et allahindlus ei mõjuta otseselt Eesti Energia äritegevust ega võimet täita laenukohustusi võlausaldajate ees, küll aga mõjutab konkreetse perioodi kasumit. Ta ütles veel, et Eesti Energia konkurentsivõime sõltub endiselt sellest, kui efektiivselt ja paindlikult suudame oma varasid kasutada elektrit ja õli toota. Õlitootmise kasulikkus on aga löögi all. Kui täna Eestis õlitootjad on võimelised tootma ümmarguselt miljon tonni õli ja näiteks kui täna on meie keskkooli müügihind on kuskil 100 eurot tonni eest ta kunagi oli siin üle 400, vahe on 300 dollarit tonni eest, korrutate selle miljoniga ja see on enamasti eksport, siis need numbrid on väiksele Eestile väga-väga-väga drastilised. Mis puudutab allahindlust, siis tuletas Sutter meelde auvere elektrijaam on Eesti energia kõige uuem ja efektiivsem põlevkivienergia tootmisüksus. Lisaks põlevkivile on auveres võimalik kasutada 50 protsendi ulatuses ka biokütust ja sellega on võimalik katta ligi veerandi Eesti aastasest elektritarbimisest. Utah projekti on Eesti Energia investeerinud 51 miljonit eurot. Praegu jätkatakse keskkonnalubade taotlemise ja tehnoloogia konkurentsivõimet parandamisega. Eesti energia on oluliselt vähendanud projekti tegevuskulusid ja toonud suure osa arendustegevusest Eestisse. Ilmselt oleks allahindlus olnud veelgi suurem, kui valitsus poleks andnud luba elektrijaamades taas hakkepuitu põletada ja see annab uued võimalused, ütles Sutter. Eesti energiale jäeti alles võimalus taastuvenergiat Eestist välja eksportida. Ehk teeme nüüd ühe asja väga selgeks, et see kindlasti ei puuduta kuidagi Eesti elektritarbijatega Eesti taastuvenergia tasu ja see tasu tuleks siis selle riigieelarvest elektritarbijad, kuhu seda taastuvenergiat müüakse. Riigikontrolli hinnangul on Eesti valmisolek tegeleda rahvusvahelise kaitse taotlejate, ka osaline seitsmeteistkümnest seadusega sätestatud kohustusest suudab Eesti täita täielikult vaid kolme. Enim küsimusi tekitab pagulaste taotluste menetlemine ja lõimumine ühiskonda. Kärt Kelder. Ka Eesti valmisolekut hindas riigikontroll kohalike omavalitsuste riigi plaanitud tegevuste põhjal riigikontrolli auditijuht. Mart Vain leiab, et hetkel tuleb riigil peale mitmete puudustega tegeleda. Täielik valmisolek, siis on aidata kaitsesaanuid hõives töötukassa, samuti on meil valmisolek olemas maksta kohaliku omavalitsuse toetuse, riigitoetusi ja omavalitsusele osutada samu teenuseid nagu kõigile teistele elanikele. Põhilised probleemid on lõimumises ja ka taotluste menetlemisest, et hetkel on tiik välja töötanud küll kohanemisprogrammide on vabatahtlik ja siin eksperdid näiteks öelnud, et tõenäoliselt ikkagi arvestatav hulk pagulasi selles ei osale. Teine probleem on selles, et see on võõrkeeles ehk siis inglise vene keeles ja nad ei pruugi lihtsalt aru saada ääretult lühikese kohanemisprogramm, et me räägime ühest kuni neljast päevast ja võib-olla teise teise probleem kohale, tooksin siis taotluste menetlemise. Täna siis selline olukord, kus riik on arvestanud, et meile tulevad peamiselt täispered, orvud, mistõttu me peame olema valmis ka selleks, et võib-olla tuleb meile üksikuid isikuid, kellel hiljem on õigus tuua oma pere järgi. Pagulasstaatusega laste olukord on Vaino sõnul üks keerulisemaid. Praegusel hetkel on koolidel ebapiisav ettevalmistus selleks, et neid inimesi vastu võtta ja omavalitsus on kinnitanud, et nendel suutlikkus puudub vastav ettevalmistus tagada. Kindlasti on need erivajadusi toidu kui ka kõikides muudes küsimustes, aga selles selles osas siis vaadatakse pigem haridus teadusministeeriumi poole. Haridus ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar tõdes, et koolide tase on küll ebaühtlane, kuid ei saa öelda, et koolid poleks siiani antud ülesandega hakkama saanud. Kohalikud omavalitsused on ka väga erinevalt ette valmistatud, jällegi lähtuvalt sellest, kuidas senine kogemus on olnud, seda ei saa nüüd küll öelda, et Eesti kool ei oleks, siis ei oleks üldse valmis esialgu võib-olla olles tõesti probleemi ees ka lõpuks, kui, kui need lapsed seal kohal on, kui nad on koolikeskkonna, kui on läbi mõeldud see tegevuskava, siis on kõik koolid hakkama saanud, kooli oskavad nüüd juba selle lõpp aastal ka sellele küsimusele palju rohkem tähelepanu pöörata, mida näitab näiteks ka see, kas saaks, et keegi tuleks ja räägiks näiteks islami usust täpsemalt. Pagulaste lõimumisele Eesti ühiskonnas aitavad omalt poolt kaasa 80 välja koolitatud tugiisikud, kelle ülesandeks on nõustada inimesi siinse eluga kohanemisel. MTÜ Eesti pagulasabi juhataja Eero Janson usub, et vabatahtliku tugiisiku abi kasutavad pagulased kindlasti ära. Kõik need eesmärgid, püstitamine, sa oled ikkagi lähtuma sellest inimesest endast, nii nagu me teeme seda kõikide teiste sotsiaalteenuste puhul, et pagulasel on vabatahtlik selle tugiisikusaamine, aga ka meie tugiisikud iseenesest on vabatahtlikud ja kogemus näitab, et ikkagi inimesed, kes vajavad mingisugust tuge siin kohanemisel, siis nad hea meelega võtavad abi vastu, mida neile pakutakse. Eesti ühiskonda liitev eesmärk võiks olla rändekriisi lahendamine. Luteri kirik tahab siin olla riigile hea partner, nii leiti nelijärvel alanud vaimulike kahepäevasel aastakonverentsil. Olev Kenk käis kohal. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma ütles, et luteri kiriku probleemid on sarnased riigi ja rahva muredega. Inimesed liiguvad maalt linna ja Eestist välja ning kuna luteri kirik peab teenima oma inimesi seal, kus nad elavad, peab kirik minema nendega kaasa. See on suur väljakutse, avada kogudusi või rajada kirikuid sinna, kuhu inimesed on liikunud ja muidugi otsida neid ka üles üle maailma, sest meil on ka luterliku koguduse üle maailma pluss on neid ka seal juurde tekkimas. Rändetemaatika teine tahk on Urmas Viilma sõnul seotud Eestisse saabuvate sõjapõgenike vastuvõtmise ja aitamisega. Luteri kirik tahab selles küsimuses olla riigile hea partner. Urmas Viilma hinnangul on Eesti ühiskond praegu liiga harali ega suuda koonduda ühiste eesmärkide alla. Kuigi need eesmärgid on täiesti olemas. Et Eesti ühiskonda võiks liita ka tegelikult see rändekriisi lahendamine ühiselt, aga võib-olla tuleb kõigepealt minna natukene üksteisest eemale, et siis uuesti kokku tulla. Ma pean silmas seda, et selle küsimusega seoses on väga palju erimeelsusi ja võib-olla ka möödarääkimist, et eks me peame kuulama. Ja eks kiriku roll on ka kuulata mitte ainult teda, vaid ka kuulata. Ja võib-olla siis me oskame ka ise paremini kaasa rääkida ja inimesi aidata. Kas luteri kirikus on siis tõesti need inimesed olemas, kes suudavad teisest kultuurist teisest religioonist tulevaid inimesi aidata? Need inimesed on, on olemas ja, ja ikka koolitatakse juurde ja meil on siin ka võimalus kasutada oma välispartnerite abi. Meil on sõprussidemed läbi luterliku maailmaliidu mitmete kirikutega Euroopas ja mujal maailmas ja me saame kasutada ka nende praktikat ja jätta kõrvale selle, kus nemad võib-olla vigu teinud ja võtta. Parim osa. Luteri kiriku diakooniatöö juht Avo Üprus ütles, et luteri kirik ja Eesti kirikute nõukogusse kuuluvad partner, kirikud on loonud valmisoleku nii kogudustes kui ka kirikuvalitsuste tasandil umbes 20 pagulase vastuvõtuks. Luterlik kirik on selgelt sõnastanud ja kirikute nõukogu on sama toetanud, et me tahame esmalt pakkuda oma abikätt kaaskristlastele usukaaslastele. See ei ole kindlasti mitte diskrimineeriv teiste suhtes, vaid me lähtume sellest, et ühiste väärtuste olemasolu korral on integratsioon lihtsalt tulemuslikum. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk nelijärvelt Edasi läheme välisteemadel ja Kai Vare, palun. Euroopa Liidu ülemkogu eesistuja Donald Tusk hoiatas, et sisserändekriisi ohjeldamiseks on aega kaks kuud, vastasel juhul lõpeb passikontrollita reisimine Schengeni alal. Tusk ütles Euroopa Parlamendis esinedes ka, et kui liit ei suuda oma välispiiri valvata, on Euroopa Liit kui poliitiline projekt läbikukkunud. Saksamaa konservatiivist parlamendiliikmed kutsusid kirjalikus pöördumises kantsler Angela Kellyt üles loobuma avatud uste poliitikast sisserändajate suhtes, sest valitsuse populaarsus langeb. Ajalehes Bild avaldatud värske küsitlus näitab Kelly ja tema liitlaste populaarsus on veel kaks ja pool protsenti vähenenud. Praegu toetab teda vaid 32 ja pool protsenti, mis on madalaim toetus alates 2013. aasta valimistest. Samas parempoolse pagulastevastase Saksamaalt statiivi toetus on tõusnud 12 ja poole protsendini. Angela Merkeli jutt sellest, et Saksamaa rohkem kui miljoni põgenikuga toime on vihastanud omavalitsusi, mis peavad saabuvaid inimeste hulki tema Euroopa Parlamendis, on praegu arutelu Poola uue valitsuse sammude üle. Poola konservatiivse valitsuse seadusemuudatused on kaasa toonud liikumise põhiseaduskohtu ja avalik-õigusliku ringhäälingutegevusse. Kavas on veelgi seadusemuudatusi, mis Euroopa Komisjoni murelikuks teevad. Poola valitsus kavatseb sekkuda ka prokuratuuri ja politsei tegevusse ning karmistada kontrolli interneti kasutusele. Euroopa Parlamendi konservatiivid kaitsevad Poola valitseva seaduse ja õigluse parteid, öeldes, et Poolas ei piirata demokraatiat ja olukord seal ei erine teistest riikidest. Liibüa presidendinõukogu kuulutas välja uue valitsuse, mis peaks riigi vaenutsevad osapooled ühendama. Lääneriigid loodavad, et uus valitsus toob Liibüasse stabiilsuse ja astub vastu äärmusrühmituse islamiriik kriitikute hinnangul surutega kokkuleppe läbi liiga kiiresti. Kõik rühmitused pole võrdselt esindatud. Kõik nõukogu liikmed ei olnud uue valitsuse koosseisukohaga nõus. Kaks liiget üheksast jätsid allkirja andma, mis tähendab, et erimeelsused jätkuvad. Alates Muammar Gaddafi kukutamist 2011. aastal valitseb Liibüasse. Riigis on kaks valitsust ja parlamenti. Ametlikult valitud valitsus on pealinnas Tripolis välja tõrjutud. Riigikogu keskkonnakomisjon arutas täna rail Balticu trassi rajamisega seotud küsimusi. Uku Toom uuris komisjoni esimehelt Rainer Vakralt, millest täpsemalt räägiti. Komisjon arutas täna kolme küsimust ning alustas Lätist saabunud keskkonnakomisjoni keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte hindamisega Rainer Vakra. Meil on. Palve, et Läti täiendaks oma keskkonnamõju hindamise aruannet ja seda punktiga, mis puudutab piiriüleste mõjude hindamist, seal on küll üks väga väike peatükk, mis seda puudutab, see puudutab rohkem ehitusaegset tegevust, aga meil oleks soov ikkagi teada saada ka see, mis järgneb sellele, kui Rail Baltic on valmis ehk mis on piiriülene mõju just Rail Baltica kasutamisaegse ajajärgul ja teised kaks küsimus, mis siis sellest välja kasvasid üks loomikuidzee, et kui Läti on juba saatnud meile omapoolse aruande kooskõlastamiseks ettepanekute tegemiseks, kui kaugel on Eesti kui mõelda, et küll meetodid natuke erinevad, aga ajateljel oleme astumas lätlastega täpselt sama sammu. Leedu on hetkel natukene ajast maas, aga Eestil on tõepoolest trass ja suures piiris paigas ja tekkis komisjoni küsimus, et milleks siis keskkonnamõju hindamine ja vastus on ikkagi, et täna on kaardi peale joonistatud 350 meetri laiune joon trass, mis tähendab seda, et see viimane keskkonna hindamine annab ikkagi võimaluse veel meetritega mängida, siis tegelikult ju Rail Baltica ise võtab sellest 350-st meetrisest tänasest tsoonist ainult 60 meetrit, et käib selline nii-öelda tänapäeva keeles peenhäälestus, see selgub nüüd sellise lõpliku keskkonna mõju hindamise käigus. Aga võime öelda näiteks ajagraafikus, et lõppenud on arheoloogilised uuringud ja selle trassi all midagi sellist ei leitud, mis oleks pidanud selle projektiga seisma panema või ümber ütleme nii, et samm-sammult liigutakse ja ehitus siis praeguse ajagraafiku järgi peaks algama aastal 2019 ja kestma kuus aastat. Vakra ütles, et tegelikult jääb keskkonnakomisjon muidugi asjaga tegelema ja keskkonnamõju kaalutakse iga järgneva otsuse puhul. Aga kolmas küsimus, mille vastu huvi tunti, oli, kuidas hakkavad omavahel ühildama Rail Baltic ja kavandatav Tallinn Helsingi tunnel ning siin jõuti järeldusele, et kõigega on arvestatud. Toetamaks noorte maapiirkonda elama jäämist valmis toetusskeem noored setomaale. Selle eesmärk on tagada setomaal elavatele noortele ja nende peredele paremad elutingimused ning kindlustada piiriäärsete valdade püsiasustus. Mirjam Nutov. Viimastel aastatel aina menukamaks kujunev Maale elama algatus näitab, et noorte huvi tulla ja jääda elama setomaale on suur. Vappu talukohtigi on setomaa neljas vallas üsna lihtne leida noored setomaale toimkonna eestvedaja meel. Valgu sõnul on aga murettekitav nende talukohtade seisukord jätkab Meel Valk. Need setomaa talud on väga kehvas seisukorras, et mõned on koguni 20 aastat juba tühjana seisnud ja ei olegi tegelikult neid kohti, kuhu tulla või on see siis väga suur töö, on selle koha taastamine. Täpselt sellise portsu otsas ongi praegu Värskast pärit 26 aastane Birgit, kena, kes saab oma tööd keskkonnakonsultandina teha ükskõik kust. Et tema soov on jääda setomaale elama, on ta endale siia ka juba kinnisvara soetanud. Elada oma majas aga ei saa, jätkab kena. Siin ma nüüd tahaks natukene hakata seda korrastama ja nii-öelda elamiskõlblikku makseid, tingimuste häält, nagu näha siis vetsi. See ei ole, aga muresid on teisigi, vaja oleks ka soojustust ja uusi küttekehasid kõike, aga korraga ei saa veel kord Birgit, kena. Vana maja puhul ongi see, et tuleb nii-öelda prioriteedid alguses tegelikult paika panna, mis on vaja teha. Mina näen selle maja puhul, et oleks esimesena vaja siis katus korda teha, et et tuul vuhiseb sealt katuselt läbi, et vihma valab alla. Ent noori selliste murede puhul aidata ongi valmis tehtud nooretsed omale toetusskeem, kus siis 21 kuni 40 aastased setomaa valdadesse sisse kirjutatud noored saavad küsida tuge oma olemasoleva elamu renoveerimiseks. Toetuse saamise eeltingimuseks on aga ka omaosaluse olemasolu, mis sõltuvalt plaanidest võib käia üle jõu. Veel kord Birgit kena. Kui sa üksi lähed majja elama, et sulle ei pruugi olla, elad miinimumpalgaga, sul ei ole nii suurt finantseerimise võimalust, et kui sul omaosalus peab olema ka nüüd 3000 eurot, et ei ole võimalik. Noored setomaale toetusskeemis on vahendeid kokku 80000 eurot, millest pool on pannud riik ja teise poole kohalikud omavalitsused. Setomaa on hetkeseisuga sellise toetusskeemi pilootpiirkonnaks, kus katsetatakse, kuidas see ennast õigustab. Taotlusi toetuse saamiseks saab esitada kuni esimese veebruarini raadiouudistele Värskast Mirjam Nutov. Täna algas lauljate ja tantsijate registreerimine 12 10.-le noorte laulu- ja tantsupeole, mis toimub järgmise aasta suvel. Mari Rebane vahendab. Nii kõlab Doris Kareva sõnadele loodud Kadri Voorandi laul. Elu on lootus ja loomine noorte laulupeo segakooride repertuaarist. Sellel peol laulab ja tantsib see põlvkond, kes on sündinud vabas Eestis ega teagi muud maailma kui see, mille piirid on lahti. Peo alapealkiri mina jään, see tähendab minu juured, minu aeg, minu kodu, minu inimesed. Laulu ja tantsupeo peakorraldaja Aet Maatee selgitab. Enne kui mõnes mõttes kõigi mõtetel lõpet, see, mille pärast inimesed jäävad endaks oma loomingu juurde, oma kultuuripärandile truuks või hoidma andma, et see on nii erinev. Ja selles mõttes võib-olla ongi nagu huvitav, et igaüks sellest suurest perest võib öelda, et mina jään ja siis siis jäme ju meie. Peo lavastus sai inspiratsiooni koidu ja hämariku kunst muistendist ning selles jutustavad vanaisa, noormees ja neiu loo päikese ehk. Kullakera hoidjaks kasvamisest. Sellega seoses kuulutati täna välja konkurss lavastuse peategelast ehk neiu ja noormehe leidmiseks mida kandidaatidelt oodatakse, selgitab noorte tantsupeo pealavastaja Margus Toomla. See on üks noormees ja neiu, kes peavad olema sündinud ajavahemikul 1996 kuni 2001 ja siin polegi suurt, kui osata laulda, osata näidelda ja me hakkame nendega, kohtun tegelikult 28.-st jaanuarist tere päevade raames ja siis loodetavasti aprillikuu alguseks olema need kaks noort toredat inimest leidnud. Noorte laulu- ja tantsupeo fookuses on noored nii osalejate kui ka tegijate mõttes. Nimelt dirigeerib peol kuni kolmekümneaastaste dirigentide põlvkond, keda Aet Maatee nii suure peo kontekstis verisulis dirigentidega nimetab. Noortelt pärineb ka suur osa repertuaar paarist, rääkis laulupeo kunstiline juht ja peadirigent Heli Jürgenson. Siin Kadri Voorand-ist on saanud meie jaoks koorimuusika helilooja väga aktiivne ja väga hästi kirjutanud. Lisaks Pärt, Uusbergi ja, ja samamoodi meie tuttavad Mari Kalkun, Mari Jürjens, et nende ja Eeva Talsi seadeid loomulikult tuleb laulupeole, et noored autorid või noorpõlves kirjutatud looming klassikute poolt on ka selle laulupeo repertuaaris väga suures osas esikohal. Lisainfot 12. noorte laulu ja tantsupeo kohta leiab kodulehelt laulupidu. Poee. Ja sünoptik Kertu Sild kõneleb nüüd pikemalt ilmast, palun. Homset ilma kujundab Taani väinadest Läänemerele liikuva madalrõhkkonna kirdeserv ööl vastu kolmapäevane enamasti pilves ilm, mitmel pool sajab lund ja põhjarannikul võib tuisata. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse, rannikul ida- ja kirdetuul kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni miinus üheksa, kohati miinus 12 kraadi. Homme päeval on enamasti pilves ilm, mitmel pool seal blond ja rannikul võib kohati tuisata. Puhub idakaare tuul üks kuni kuus, rannikul kolm kuni üheksa, puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus kaheksa kraadi. Neljapäeva öösel taandub madalrõhkkond kagusse ning päevaks tugevneb Eesti kohal kõrgrõhkkond. Kant on pilves selgimistega ilm. Öösel sajab lund mitmel pool, päeval kohati. Öösel puhub ida- ja kirdepäeval muutlik tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus 10 kuni miinus 15, kohati miinus 19, päeval miinus seitse kuni miinus 13 kraadi. Reedese ilma kujundamisel on ülekaalus kõrgrõhkkond, kuid mitmel pool sajab lund. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul. Külma on öösel 10 kuni 15, kohati 19, päeval viis kuni 10 kraadi. Spordisõnumitega jätkab Ragnar Kaasik. Eesti tennise esireket Anett Kontaveit pidi Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste avaringis tunnistama maailma kolmanda reketi hispaanlanna karbiina Muguruza kuus. Null, kuus. Neli paremust. Anett Kontaveidi endine treener Peeter lamp. Ta mängis väga korralikult, aga see lihtsalt vastane niivõrd niivõrd hästi servib, et noh, Aneti, muidu üks tugevamaid külgi on tõrje ja, aga sellega ta ei saanud perega mitte, mitte mingisugust varianti ei antud isegi vist 40 tasa isegi vist ei jõudnud, sinna, pandi sandaga. Avaringis pidid üllatuslikult kaotusi tunnistama kaheksandana asetatud Venus Williams, kes jäi kahes setis alla inglase Johanna kontale ning teisena asetatud rumeenlanna Simona Halep, kes kaotas hiinlasele Shangile koha. Teises ringis tagasid endale asetusega mängijatest veel valgevenelanna Victoria Azarenka, tšehhitar Karolina Pliškova, serblanna Ana Ivanovitš Jelena Janukovitš ning sakslanna Angelique Kerber. Meesüksikmängus ei saanud avaringist edasi hispaanlane Rafael Nadal, kes jäi viies setis alla kaasmaalasele Fernando verd Askole. Koha teises ringis kindlustasid endale teiste hulgas britt Andy Marri, šveitslane Stanislas Wawrinka, Kanada esindaja Milos Raunich, ameeriklane John insener, lõuna-aafriklane Kevin Anderson ja hispaanlane David Ferrero. Tartu Ülikool Rocki korvpallimeeskond kohtub täna FIBA eurosarja vahegrupi kohtumises. Prantslaste elan Shaloniga. Esimesest kolmest mängust ei ole tartlastele ette näidata ühtegi võitu ja tänane kohtumine on üliolulise tähtsusega. Meeskondade esimese omavahelise mängu võitis täiseduga jätkav, seal on 76 67. Mäng algab Tartu Ülikooli spordihoones kell 19. Eesti korvpalli meistriliigas võõrustab Valga meeskond liiga liidrid BC Kalev Cramot. Korvpalli Balti liigas kohtub Tallinna Ülikool Kalev Rapla. Ka Pärnu sadam võtab kodus vastu Riia parandusi. Selline sai Päevakaja teisipäeval, 19. jaanuaril, saate pani kokku Margitta otsmaa. Kena õhtut. Tjah kuulmiseni.