Mõistega vokaalsümfoonilised muusikavormid tähistame laiemalt võttes kõiki muusikavorme mille ettekandest võtavad osa solistid, koor ja sümfoonia kestel. Seega kuuluvad vokaalsümfoonilise teoste hulka ooper, oratoorium, reekviem-missa, kantaat. Kuna ooperit ja ooperivorme käsitlesime omaette raadio ülikooli saates siis peatume täna nendel vokaalsümfoonilise del teostel, mida esitatakse tavaliselt kontsertettekandes. Nagu opergi, nii tekkisid ka muusikalis dramaatilised teosed kontsertettekandeks, oratoorium ja kantaat seitsmeteistkümnendal sajandil. SÕNA kantaat tähistas esialgselt muusikapala, mida esitatakse lauldes. Vastukaaluks sonaadile, mis tähistas instrumentaalse muusikapala. Seitsmeteistkümnendast sajandist peale hakati kantaadiks nimetama suuremat instrumentaalsaatega kammerteost, sotsialistidele või koorile, mis koosnes retsitatiividest, aariatest ja duetidest. Esines skantaate koori osavõtuga. Osa kantaatiaga oli ilma koorita. Oratooriumiks nimetatakse suurt muusikalis dramaatilist teost koorile, laulusolistide ja sümfooniaorkestrile, mis on mõeldud ettekandeks mitte teatrisse nagu ooper vaid kontserdisaalis. Oma ülesehituselt on oratoorium sarnane ooperiga. Kauratuurimis esinevad avamäng, aariad, retsitatiivid, vokaalansamblid ja koorid. Suureulatusliku moratoorium jaguneb üksikuteks suuremateks lõikudeks, mis vastavad vaatustele ooperis. Oratooriumi ettekandel aga ei kasutata lavalist tegevust, kostüüme ja dekoratsioone. Sisuliselt erineb oratoorium ooperis selle poolest et selles on jutustav element tugevam puuduvad dramaatilised situatsioonid ja sündmustiku pidev areng. Seega oratoorium ooperiga võrreldes märksa üldistatum ja sündmustiku arenduselt. Staapilisem. Võrreldes omavahel kantaati jauratooriumit näeme, et kantaat on enamasti väiksema ulatusega, selles puudub sündmustik ja sageli on kantaat puht lüürilise iseloomuga. Lüürilistelegantaatidele on iseloomulik see, et kogu teose ulatuses püsib üks põhiline meeleolu. Dramaatilise iseloomuga kantaatidesse ei kujuta heliloojad tavaliselt mitte mingit pikemat sündmuste ahelat nagu varatuurimis vaid ainult üht kitsamat episoodi mingisugusest kirjanduslikust seest. Siin esineb ka muidugi erandeid, nagu näiteks Prokofjevi kantaat Aleksander Nevski mis oma suure ja sügava sisu ning ulatusliku vormi poolest läheneb oratooriumile. Üldse tuleb märkida, et teravat piirjoont, kantaadi ja oratooriumi vahele on raske tõmmata. Võime vaid konstateerida seda, et enamasti on kantaadid väiksemad ja sageli on neis tunda stiivika hammerlikust. Muusikaajaloos on üks silmapaistvamaid fantaatide loojaid Johann Sebastian Bach kes on loonud üle 200 kantaadi, millede seas on nii ilmaliku kui ka vaimuliku sisuga teoseid. Bachi ilmaliku sisuga kantaatidest nimetaksime tähtsamaid sööbus ja Paan Talupoja kantaat koomilist, satiirilise iseloomuga kohvikantaat, mis koolitab dramatiseeritud pildikest linnakodanike elust. Bachi kantaadis stiilinäitena, kuulake Aldjaariat kantaadis number 68. Seitsmeteistkümnendal sajandil olid oratooriumi enamasti piibliainelised. Suurimaks oratooriumi meistriks oli Georg Friedrich Endel, kes lõi uue monumentaallase Keroilis oratooriumi tüübi. Vaatamata sellele, et enamik endale moratooriumidest on seotud piiblist võetud eetilistessešeedega ei saa neid oma olemuselt lugeda vaimulikeks teosteks. Helilooja ise oli kategooriliselt selle vastu, et tema oratooriumi esitataks kirikus. Juudas matka peos ja Simpson võib nimetada suurteks koorid, tragöödiat, eks mida kannab tugev patriotismitunne esiplaanil neis on rahva elusaatuse mõtted mis seal väljendatud võimsates koorides. Ka üksikud kangelased, keda esitavad solistid, on antud alati rahva esindajatena. Endale oratooriumi Des stiilinäitena kuuletegoori oratooriumist messias. Kaks suurepärast oratooriumi on loonud Joseph Haydni. Need on maailma loomine ja aastaajad. Eriti huvitav on oratoorium Aastaajad, kus vahelduvate looduspiltide foonil kujutatakse pilte maaelust ja põllutöödest. 19. sajandi tähtsamatest moratooriumidest lääne muusikas nimetame Mendersoni Paulust ja eeliast. Suurepäraseid koorikantaat ja on loonud vene heliloojad. Meenutame siinkohal Tšaikovski kantaat, Moskva Rimski korsakovi prelüüd kantaati hoomerusest ning Rahmaninovi kantaat tikivad Nekrassovis sõnadele. Kantaat žanrile läheneb ka Rahmaninovi poeem orkestrile solistide leia koorile kellad. Tõsise filosoofilise sisuga monumentaalseid kuurigantaate loonud Sergei Daneedjev. Kuuleme neid katkendit, Rahmaninovi kantaadist, kevad. Aga? Koodi. Silmapaistev koht on oratooriumi del ning kantaatidel nõukogude heliloojate loomingus. Erilise jõuga kõlab neis heroilis patriootiline temaatika, mis lubab rääkida täiesti uuest kvaliteedist. Vokaalsümfoonilise muusika. Omaette särava lehekülje nõukogudemuusikas moodustavad monumentaalseid eepilised kantaadiga oratooriumi ajaloolisel temaatikal. Nimetaksime neist tähtsamaid Prokofjevi Aleksander Nevski Shapoorini Kulikova väljal kobali Jewellianud Pugatšova. Kuulame nüüd kuuendat osa surnud väli Prokofjevi kantaadist, Aleksander Nevski. Sügavalt elamuslik on solisti kaebelaul võitluses langenud vaprate kangelaste mälestuseks. Palju oratooriumi kantaat on nõukogude heliloojad loonud meie võimsast kodumaast loovast ja kommunismi ehitavast, nõukogude rahvast, tema väsimatust, võitlusest rahu ja rahvaste sõpruse eest kogu maailmas. Nimetame siin näit teine Dmitri Šostakovitši oratooriumi laul metsadest harjutasin Jaanikantaati Laul kodumaast, Prokofjevi oratooriumi Rahu valvel ja paljusid teisi. Kantaadi ja oratooriumi žanri on viljelenud ka Eesti Nõukogude heliloojad vene ja eesti rahva põlisele sõprusele pühendatud Anatoli karshnice oratoorium vürst Vjatško ja vanem Meelis. Rahva revolutsioonilisest võitlusest minevikus räägib Eino Tambergi oratoorium rahva vabaduse eest, mis on pühendatud Viktor Kingissepa mälestusele. Kuulame nüüd katkendit Dambergi oratooriumi viimasest osast, mis kannab nimetust monoloog vanglas ja finaal. Ka hoob ja. Heliloojaid inspireerinud meie rahva eepos Kalevipoeg mille alusel loodud Cyrillus Kreegi, Ester Mägi ja Veljo Tormise kantaalid. Vokaalsümfooniline žanr on üldse lähedane Veljo Tormis oli, kes on loonud veel teisigi kantaadi Mahtra sõda. Kuuleme sellest nüüd kaht osa. Laul võitlusest ja laul õiglusest. Suure populaarsuse võitnud Eugen Kapi kantaadid, rahva võim, laul Leninist ja Läänemeri rahumeri mis kõlas võimsalt kogu meie rahva ühtse rahu tahte deklaratsioonina viimase laulupeo ühendkooride ettekandes. Uudse ja värske teose on viimasel ajal loonud Arvo Pärt fantaadi meigiaed, mis on meie esimene lastekantaat. Lõpetame oma saate Jaan koha kantaadiga laul parteist mille lihtsas vormis on väljendatud rahva palav armastus meie eesrindlikum väesalga kommunistliku partei vastu.