Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kulus saksa füüsik, olevat kunagi öelnud, et teadvus liigub edasi üks matus korraga. Tegelikult rääkisin pikemalt pidades silmas, et uue teadvuse võit pole rajatud selle esindajate veenmistööle vaid hoopiski, kuna selle vastu arvanud suremat lõpuks ära. 1956. aasta suvel kutsus matemaatik John Mekorti grupi inimesi USA idakaldale New Hampshire'i osariigis maffia kolledžisse, et mõtelda, kas masinad mõtlevad kaadi, pakkus teema määratluseks välja sõna tehisintellekt. Üks esimesi talt mahti tehisintellekti suveprojektil, nagu seda üritust toona nimetati, siis üks esimesi kohalviibijaid oli mõtlemise, tajumise ja filosoofia teemadel maailma kuulsaks saanud Marvin Minsky kellest sai paar aastat hiljem eks MIT tehisintellekti laboratooriumi asutajatest. Populaarne ja teaduslik arusaam tehisintellektist on olulises osas kujundatud Marvin Minsky poolt. 60 aasta tagust tahtma kogunemist võib pidada tehisintellekti. Populaarsuse alguseks mõtlevatest masinatest sai kuum teema, neist kirjutati ulmeteoseid, loodi filme ning kavandati, kuidas neid teenima panna. Ainuke, mida järgnenud 60 aasta jooksul tehtud on tehisintellekt ise. Põhjusena lootuste, mitte täitumisele, toob Minski mõtlemise mõtestamisega tegelevate teadlaste vähesuse. Teadlaste vähesuse ja ülesanne. Keerukuse kombinatsiooni tulemusel oleme olukorras, et me ei teagi teda selgelt, mis asja peaks siis järgi tegema, kui intellektist rääkida. Minski ise oli juba enne arvutiajastu algust arvamusel, et aju töötab või mõtleb sarnaselt arvutile. Ta püüdis matemaatiliselt modelleerida inimese psühholoogilisi protsesse. Jarendas teooriaid, kuidas, Protsesse saab üle kanda masinasse. Noh, meil on kasutada ajaloolise tagasivaate eelis ja teadmine minski, mudelid ei suutnud püüda inimese psühholoogiat, algoritmid esse. Siia sobib nüüd aga tsiteerida taas kord Max Plancki, keda paelus samuti inimese mõtlemine. Blanc jõudis järeldusele, et teadvus ei suudagi kunagi lahendada loodusega. Ülimad ministeeriumeid, kuna kuna viimases analüüsi etapis oleme ise looduse osad ehk osutamise ministeeriumiks, mida püüame siis lahendada tagasi minski juurde tulles, siis Ta pidas valdkonnas tegutsevate teadlaste vähesuse põhjuseks inimeste keskendumist populaarsetele teemadele. Inimesed otsivad endale mõne popi, enamasti äriliselt motiveeritud teema poisis keskenduvat olemasolevatele edulugudele ja õnnestumistele. Selle asemel. Seda seda, mida keegi pole veel lahendanud. Seetõttu tekivad arvukad ja kitsa praktilise väärtusega automaatikaseadmed, mis tõmbavad kogu tähelepanu intellekti mõtestamiselt eemale. Ja veel aasta tagasi vahetas minski meid rumalate masinate pärast, mida sünnitavad inimlik mugavus ja laiskus. Me ei tegelegi masinate targaks tegemisega, vaid rahuldume näilisusega. Näiteks kui masin oskab malet mängida, siis peame seda juba piisavalt heaks ega mõtle sellele, et erinevalt inimesest moletajast, kes jätab peavaeva mata rumalate käikudega laseb masin oma protsessorist läbi kõik ka kõige totram käigud, et alles pärast kulukat analüüsi neist loobuda. Masin lihtsalt suudab väsimatult ja suure kiirusega sooritada taoliseid rutiinseid tegevusi. Ja see on totter. Vähemalt öeldakse nii mõtlematult ja tuimalt tegutsevate inimeste kohta. Ja selliseid inimesed teevad siis vaid totraid masinaid, sest nad ei näe endast suuremalt. Kogu öeldu eesmärk on aga kurvalt huvitatuna jälgida, mis juhtub nüüd, kui. Säravteadlane tehisintellekti pioneer ja vaimse pingutuse kui inimese moraalse kohustuse eest seisnud Marvin Minsky enam ei ole. Mees lahkus, olles 88 aastat proovinud, mida tähendab olla inimene kellele avaneb nüüd. Võimalus pärast särava toriseja lahkumist.