Töö on see, mis viib edasi. Selle tõetera on välja öelnud Nõukogude Liidu rahvakunstnik Heino Eller. Kui teie, Erika hagi, Heino Elleri skulteeridelt, kuidas siis Eller teie töösse suhtus, tema suhtlus väga lugupidamisega minu töösse juba sellest, et ta käis alati väga täpselt poseerimas, hilinenud ta tuli alati siis, kui ta lubas. Ja kui me tuttavaks saime, siis me vestlesime paljunud tööst ja loomingust. Ja ma sain ka sellest aru, et ta on üks töökas inimene olnud, nii et see on päris tõsi. Tööd tuleb teha õigel ajal ja õige hooga regulaarse ja regulaarselt ja nagu öeldakse, et kui klaverit ei mängi ükspäev ühesõnaga, kui kui jätad midagi vahele oma töös pikka pausi, siis, siis annab enne tükk aega otsida, et ennast leida. See on ajakulu. Võib olla teinekord jätate üks või kaks päeva mängimata, aga see lörtmi ja selle moonusse tagasiminek võtab rohkem. Ja see on, see ajab. Ja muidugi ta oli väga heatahtlik ja leebe inimene ja tasakaalukas tõesti tasakaalukust see on see moment, mida ma nimetaks tema harmooniliseks isiksuseks. See tasakaal hoovab sealt väljadega ja ta mõjus väga rahustavalt, nagu ta tuli siis meil see tööprotsess kulges väga heas õhkkonnas. Tegelikult ma tegin teda kaks korda. Üks kord ma tegin ühe variandi ja viisin selle mingisse kunstmaterjali. Aga see ei õnnestunud mul kord nii hästi, ma ei tea, kas ma suure hirmuga teda tegin, ma olin siis veel tükk maad noorem kui siis, kui ma tema juurde pöördusid hiljem hiljem ma tegin siis teda uuesti ja see töö peaks olema Tartus. See on mustast graniidist lihvitud darma mitmetel näitustel olnud. Tundub, et ma seal tegin palju paremad ega meeleoluka anda toreda, mõnusa mõnusa inimesena. Ma arvan, et ikkagi väga täpselt nägi Elleri hinge mina teda ju palju tulnud, võib-olla üks pool aastat, ma ehk olin temaga nii tihedalt kontaktis. Ei ole nii peidus, kui te olete temaga tund aega vestelnud, ei ole, siis, siis te näete juba aasta algul ma väga kartsin. Ei, seega pidi kohe-kohe kadus, ma tegin tema juurde visiidi ja siis siis siis mul kohe kadus hirm ära. Lahkeni, nii sõbralik, nii kodune, kodune, ja loomulikult see, kes ta oli jaheda olin ja see tasakaalu ja rahumoment temalt, see on Erika hagi nii-ütelda seesmise nägemise üks väga olulisi komponente ja mulle tundub, et ma tabasin seda selles viimases portrees küll mitte esimese esimeessportlane ma nüüd ka ei peaks seda teist poolt, ma pole aitanud kellelegi. Aga see teine on jah, tõesti väga elutarga inimese portree ja kindel, kindel, samal ajal kindel, mitte, jälle niisugune kiilus, mis on teda nii v torni moodi tööde kuskil pealesuruv rõhuks kuskil ja midagi taolist. Ei, vaid see kindlus on niisugune, mille peale te armastasite ennem nimetada, et ta on niisugune lahke hel, see on ühtepidi tõepoolest see hellus ja lahkus on selles kindluses kõik tema muusika minu jaoks eriti tema pakatellid on midagi sellist väga sooja ja väga lahkete, Hella. Helilooja Heino Eller on ise öelnud, inspiratsioon tuleb siis, kui hästi palju tööd teed. Milleri elus oli see jah, üks põhitõdesid, mille ümber ta ise põimis terve oma elutegevusele, mis laadis, ta püüdis oma õpilasi kasvatada. Teie vabariigi teeneline kunstnik Heljo Sepp, olete väga palju olnud. Vahest Elleriga seotud, kuivõrd suurt rolli on kui isiksus teie kui interpreedi kujunemises etendanud. See mõju oli väga tugev ja mitte ainult üksinda minule, vaid üldse kõigile Elleri õpilastele. Ta ideaalselt oskas kombineerida oma loomingu tegevust aha, pedagoogitegevust, kasvatusteadusega, peaaegu ma julgeks ütelda. See oli tal kõik väga lihtsalt ja väga loomulikult seal ei olnud mingisuguseid raamatuid, ei mingisuguseid komandosid ega mingisuguseid käsklusi. Ma võin seda nii oma kogemusest öelda, kuna ma tõepoolest üle 35 aasta elasin nagu Ellerite perekonnas väga tihedalt seotud. Nende igapäevase eluga ja toimingutega. Näiteks kui me istusime ümber söögilaua kõik, siis siis kui ma veel noor olin, päris lapsena. Heino Eller tegi märkuse. Kui sa istud laua ääres ja sööd, siis võta käed ära suu juurest. Või kui ma halvasti istusin, sistajates tuleb istuda sirgelt ja korralikult hiljem, kui sa hakkad mängima, sul on raske, sa ei saa hingata. Ja niisugused märkused, aga nad olid väga ppi, teevad väga nii süsteemikindlalt paika pandud, tähendab Eller kogu aeg mõtles inimesele, kuna toimub tants selle peale, kuidas minu teoreetilisi teadmisi välja arendada või kuidas seda peanismi edasi viia. Muidu ta ei olnud ise klaverimäng ja tema abikaasa oli see, kelle juures ma õppisin. Aga ma võin julgelt öelda, et ta mitte vähem ei ole kaasa mõjunud ka selle puht pianistliku külje väljaarendamise juurde. Ta nägi kõike kuidagi kompleksselt. Ja hiljemgi juba, kui meil olid omad perekonnad ja omad lapsed, siis väga hea oli jälgida kõik, seesama hakkas korduma meie lastega me ikka väga tihti olime ju tema enda, liikusime nii perekonniti tema juures, kõik see niisugune suhtlemine nüüd oma õpilaste lastesse, see oli kõik andis sama iseloomu, tähendab ta ei näinud kunagi elu lahus, midagi tähendab tema jaoks väikesed lapsed olid väga loomulik nähtus, kellega ta tahtis seltsida, kellega ta tahtis rääkida. Kirjeldav tundus alati olevat midagi vajalikku ja loomulikku öelda. Ma leian, et see tema tugev mõju, niisugune isiklik mõju kõigepealt kui helilooja, teiseks kui pedagoog ja kolmandaks kui kasvataja. Sealt on see väga sügav jälg kõigist tema õpilastest temast endast. On ju teada, et Elleri heliloomingust suurema osa moodustavad helitööd klaverile. Kas teil on olnud juhust ka mõnda tema klaveriteoste esiettekandel esitada? On küll ja õige õige palju kordi, kuna ma olin alates Tartu aastatest, see oli nii kuskil 33 olin ju nende mõlemate juhendada, ma mõtlen jälle Heino Elleri ja tema abikaasad, anna Ellerit. Siis oli väga lihtne, et kui Heino Elleri midagi valmis, et ta selle prooviks, andis kohe ära mängimiseks vaadata, mis ja kuidas kõik teosed, mis tülita ikka pakkus alguses mulje vaadata? Ei, ma ei julge küll ütelda, aga mulle paistab, et enamus teoseid vist on minu esiettekandes klaveril. Kuidas Eller ise esiettekande eel oli, käitus? Heino Eller oli niisugune inimene, kes tihtipeale tegutses, aga ta ei ütelnud, mis motiividel ta tegutseb. Nüüd takkajärgi ma mõtlen, et kui ta andis nii palju omaloomingut, tähendab loomingut, millel puudusid ette kandilised traditsioonid, andis töötamisse. Et teate, mis ta sellega tegi. Et ta pani seda iseseisva töömomenti, mida me nii väga hindame ja tahaks, tähendab, meil ei ole ees mingisugust stereotüüpi, mille järgi minna. Meie kuuldekujutlus on täiesti puhas. Ja sellega ta intensiivistas igati seda, kusjuures ta lubas väga mitmesuguseid variante, ta ise proovis mitu korda, kas nii on parem või teisiti on parem nii pedagoogilises mõttes ja jällegi nii kui pianisti kasvatamises kulise kolossaalsed väärtusega. Niisugune asi. Ta ikkagist seletas omamoodi see, et loodusega ta väga tihedalt seotud oli oma loomingus, seda me kõik teame. Ja väga palju neid muljeid on ju muidugi loodusest otse pärit aga seejuures ta sisemus tuleb meelde tema loomingust väikest uurimust kirjutades ja seal ta ise väga nii pehme huumoriga ütles. Vaata, kuidas ma siin mulle kirjutasin, mispärast mulle seepärast, et ta oli püüdnud kujutleda ühte, upuvad inimest dramaatiline taust ja pärast, kui inimene on uppunud, kuidas need mullid tulid üles vee peale, ta tegi seda niisuguse hea huumoriga ütles, et see oli muidugi noorepõlve töö ja seda ma siis niimoodi sain muusikast aru. Hiljem ta ei püüdnud niisugust otsest kontakti loodusega interpreteerimisel või oma loomingus leida, aga see looming on ju niivõrd looduselähedane. Mulle kangesti meeldis kunagi Leo Normet ütles, see on vaigulõhnaline muusika ja seda on raske defineerida, mis tähendab vaigulõhnaline muusika. Ma mõtlen Elleri muusikat. Ka kusagilt väga piltlik. Ja kusagilt on ta muidugi väga tunda soe, nendes helides on mingil määral väga palju elutarkust. No ilmselt kõike seda oli temas eneses endas olemas eneses, kui, kui isikus oli see kõik koos orgaaniliselt koos ikka ma tahaks öelda, see on ju meie kõigi juures seal, kus me tunneme, et meil on mõni nõrgem külgne, püüame seda arendada, me püüame seda vägisi kuidagi arendada, temal ei olnud midagi vaja arendada vägisi sellepärast et ta nägi asja üht külge ja nägi automaatselt otsekohe teist külge. Aga kas selles suure heliloomingu hulgas, mida teie Elleri loomingust olete ette kandnud, on teil mingi teos jäänud kaneeriti hingelähedaseks? Väga raske võib olla vastata, sellepärast tema looming nüüd tervikuna on ikka väga hingelähedane. Ta on ühe inimese looming ja ta on tõesti kirjutatud ilma vigurdamised, tema pean nimetama seda uurimust, mis ma tegin. Aga see viis mind teatud mõtetesse, tähendab selles mõttes, kuidas läheneda loomingule. Ta ütles, et tema viimase aegset loomingut otsekohe tekkis mõte, et seal peab ju olema kuskil mingisugune sides elektrit esimese perioodiga. Kui me vahepealset loeme. Aastat 20 kuni 40 vahepealseks perioodiks olin modernistlikke kõrvalepõikeid millele me vahest ei olegi osanud nagu päris õigesti veel läheneda, suhtunud neisse kõrvalpõigetega veidike negatiivselt, paralleelselt nendele kõrvalpõiget teleoli ju kogu aeg ka ikkagi mingisugune Ellerlik käekiri loomingus kogu aeg tunda minnes siis nüüd päris selle esimese Peterburi aegse klaveriloomingu juurde siis oli väga lihtne teate need kaks äärmist boonust kokku panna ja ka sellele keskmisele leida seesama Eller aluseks, mille peale ta, kuidas ta mõtles, kuidas ta tundis, see on ikka üks ja sama joon kogu aeg. Väga huvitav oleks teada teie praegu, kui pedagoog, kuidas teie oma õpilastele näiteks seletaksite või kuidas te oma õpilasteni viite selle mõiste Ellerlik selle probleemi ees ja on tulnud seista nüüd korduvalt. Esialgu mõlad hakkavad võõrast teksti lugema ja ise üldistada, midagi on neil väga keeruline, seepärast antud juhul on see teos ainukene selle õpilase silma ees. Anibja, kui ma olen need otsad, need eriboonused selle esimese ja viimase teinud, neile selgeks needanud, milles see on. Muide, ma tahaks sellest samast esimesest Peterburi-aegsest perioodist või nimetada me vist kõik tunneme hästi tema kodumaist viisi, see oli tema viimane dirigeerimine, mis ta laulupeo 69. aastal tegi. Vot seesama kodumaine viis on päritavad aegsest loominguperioodist klaveripalana. Ja leides selle, see oli, see oli õieti niisugune esimene tugipunkt, kui me kõik tunneme seda kodumaist viisi, siis mispärast ma teda tunneme, vot see on nüüd seesamameelsuse pärast ja minu käest küsiti, kuidas te viite seda telleri loomingut lähedale oma õpilasele. No vaadake, mismoodi ta meile kõigile nii lähedane pruugib ainult teda mängida, eks pruugib teda oma sisemuses üks kord laulma panna, nii nagu see muusika on. Ja see muutub lähedaseks igale inimesele, teine ülesanne ongi võib-olla pedagoogile ikkagi natuke laiahaardelisemaid anda pilt ühe helilooja loomingust, kui te tahate seda õpilasele anda kui iseseisvat materjali, mida ta peab uurima, puurima ja ise jõudma teatud tulemusteni, küsisite, mis mul siiski nii hingelähedane, on tema eakas. Vaat needsamad paga tellid, muide teda on väga ilusad asjad, seesama kodumaine viis on ka mulle väga südamelähedane, sellepärast see oli kuidagi võti mulle isiklikult tema loomingu juurde. Ja nagu te näete hiljem ta nunnu trükis pühendatud Helju sepale. Tähendab, see ei saanud olla pühendatud siis, kui ta kirjutas teda vaid sellega seoses ma ta uuesti avastasin selle teose ja tõesti, et sellest teosest on saanud meie, Eesti muusika teatud etalon, mida me no igalpool võime kuulda laulupidudel ja näitustel ja seal, kus on midagi tegemist meie eesti kunstiga. Sealse muusika kõlab. Kas Eller pedagoogina sellisele puht mängulisele küljele ja viimistlusele ka väga palju tähelepanu pöörama, mõtlesin esituse tehnilisele puhtusele. Isegi väga tema tehnika kõige igatsetum liik pianisti juurest oli selgus ära puhtus ja laulus, need on niisugused mõisted, mida teinekord väga raske on kokku panna. Aga nad lõpptulemusena on kuskil kompleks mõistet siiski ja nad peavad tõepoolest ühe peanistil käes olema igatepidi tehnikad eraldi, et kõik oleks väga selge ja väga kiire ja väga puhas ei olnud, tal käis ikka see laulus sinna juurde ta tahtis, et klaverimängija meloodia hingaks, samuti nagu laulja meloodia. Instrumentalistina võimalik lülitada väljahingamine. Eller muidugi seda üldse ei kujutanud ette. Sellepärast et õlise liilimegi. Ja viiulimäng, hingamispauside ta on väga-väga raske ette kujutada, täpselt samuti nagu lauljad, klaverimängijad, aga ma olen palju ja palju kuulnud eksimas just selle põhireegli vastu. Kui nüüd ühelt poolt mõeldud Elle tahtis, et kõik oleks väga säravpuhas ja väga nii kindel siis teiselt poolt ta tahtis saada, et see oleks hingestatud, tähendab, et see fraas oleks laule. Ma väga palju kordi läksin oma õpilastega tema juurde, hiljem mitte ainult tema loominguga, ta lihtsalt oma tähelepanekute puhul ütleks, mis puuduseni ja vist vist erandina kõigil juhtuslitelt. Aga neil ikka ei ole seda legaat ja sellele katval ta mõtles seda fraasi laulust. Siiamaani mõtlen, kas ta siis ikka nüüd minule katata rahule. Ma ei tahaks praegu jätta mainimata selle saate lindistamise juures veel ühte momenti. Te siin eksisteerib selles saates üks väga tore kolmik. Heino Eller, kelle õpilane on Heljo Sepp ja Erika hagi, kes on mõlemit nii heina, Hellerit kõige helia seppa portrateerinud. Minule on Elleri muusika ka olnud väga armas ja ma pean ütlema, teinekord, kui mul on paha ja raske tuju. Siis kas ei ole nii, et Elleri muusika mõjub hingele väga hästi ja, ja mina ei lõpeta seda väga särav, mul on mõned heliplaadid, kus sina mängid, ma olen vahest ateljees mänginud, seostatud ka sinuga. Heljo Sepa, me oleme ju tükk aega varem tuttavad olnud ja mul juba nagu ammu oli see mõte peas. Et Heljo sepa portreteerida ma vaatasin just seda, kui Heljo Sepp rääkis, kuidas te teda jälgisite ja see pilk oli täpselt niimoodi nagu oleks skulptor praegu vorminud uut portreed saanud. Väga hea psühholoog. Tõesti jälgisin, meenutasin oma portreed, vaatasin, et mis ma nüüd, kas ma midagi olen mööda lasknud, juhatasin oma möödunud ööd. No eks inimene on kogu aeg muutub, nagu see tee ju sa tegid ka kunagi viis aastat tagasi. Kuulge, aga mäletad ma sulle ütlesin juba siis, kui ma sind tegin, et tahaks, et sa pedagoogina ja niisugune range ja nõudlik, aga ma pean ütlema, et mina siin selle koha pealt ei tunne. Mina tean, Oseteks vallatu inimene. Meie tutvusest hääle juba ja siis, kui ma hakkasin portereteerima, mäletad, ma ütlesin sulle, et ma vaatasin su nägu ja sinu näos on mingisugune vallatus, lapselik vallatus. Jah, sa kannad seda poisipead, ma isegi ei tea praegu, kuidas sul seal varal seal. Aga see poissi peas on alati lokkis uljad, juuksed ja näos, just sinul, suujoone juures on vallatus. Väga meeldiv, vanade ma pean, ütlen, lihtsalt vallatus ja see, see joon, muide inimesed, kes omavad seda joont, need näevad väga kaua noored, tähtis. Mis sa tahad öelda, et neil on optimistid ja optimistid nad on nagunii. Aga kui ikkagi nüüd lõppude lõpuks kätte leida Heino Elleri poolt säetud rütmi ja elurütm, see näitab su homse päeva kätte, see on minu optimism, mitte midagi muud. Ma ei ela kuidagi ilma perspektiivina, tunnustan sedasama mida ei ole Heino Hellerit tundnud kui isiksust, ainult tema muusikat ma tean, olen seda kuulanud. Aga Heljo sepa Eerika jutu järgi praegu teen ma järelduse, et ta oli väga lahke, väga heasüdamlik, eks mina pidin seda väga silmas pidama, mis tema tasakaalukuse ja selle rütmilisust ja selles suhtes võib-olla temale meeldis jussi, nii nagu eerika hagi ütles, siin praeguse veidikene vallatleri suhtumine, ega ma ikka päris korralikult tööd ei teinud. Ja eks see kuskil kaudsel hel liinis võib-olla on seotud ka selle vallatleva joonega, mida eerika hagi korra käki mind portateerides leidis. Mis aga puutub Heino Elleri muusikasse, siis Erika, ma arvan, seal on palju niisugust vallatlevat, on küll ja ega tema tema tantsuliselt karaktereid muusikas on täis vallatust. Puhthelil loominguliselt igasuguste kõlavärvide ja, ja akordi kombinatsioonide leidmiseks väga leidlikult edasi antud humoorikad, meeleolud ja optimistlikult vallatlevad meeleolud ja ega need ei olnud temale võõrad, aga tema isik ise oli muidugi kaugelt tasakaalukam kui, kui nüüd tõepoolest antud juhul minu kui juba teistele ka seda oli küll väga heatujuline, alati niisugune rõõmsameelne ja mulje jäi temast. Kas selline rõõmsameelsus on nüüd üks ainukene ühine joon, mida teie võib-olla skulptorina nägite? Heino Hellerit ja Heljo Sepa tsiteerides või on veel mõningaid jooni, mis nendele kahele inimesele oma seda ja ühised? Kahtlemata see töökus, mõlemad, eakat inimest ja ikka kindlasti töökus praegu seal ainult nii-ütelda meie endi jutu järgi. Jutu järgi, aga mille järgi mina seda ikka oskaks muidugi kindlaks teha ja juttu ja loomingu järgi Loomingu loomingu järgimine ja esmajoones ja Heino Elleri loomingut. Kui võtta, siis on seda ikka väga suurel hulgal ta jõudis palju siiski elu jooksul kirjutada, nii nagu ta ise ütleb, et tööd tehes tuleb inspiratsioon, see on tema tööstiili üks põhitõdesid.