Dokumendid on tavaliselt väga kuivad asjad. Nende kõne on napp ja isegi igavavõitu. Kuid on aegu, mil dokumendid nagu elus tuvad Mil kõrv, nende lehtede krabinal tahaks püüda allasurutud oigeid püssipaukudega raginat, veretilkade rasket langust. Sulgemist ahelate kõlinat neil aastail, mil rahvahulgad tõusevad Lusele rõhujate vastu neil aastail, mil tuhandeil lihtsail inimestel palju kannatada tuleb. Neil aastail hakkavad ka muidu nii kuivad ja igavad dokumendid inimhäälel kõnelema. Selline aeg jõudis kätte 100 aastat tagasi, 1858. aastal. Mil eesti talupoeg, tundes, et ta ei suuda enam taluda oma rõhumist ja mõnitamist mõisnike poolt võitlusele, tõusis? Järgnevalt kuulete ajalooliste isikute sõnu täpselt samal kujul, nagu nad kõlasid 100 aastat tagasi ja nagu nad selleaegsete ametnike poolt dokumentides kirja pandi. Ka dokumentide ülesehituses pole midagi muudetud. Kahekõnevormi on kasutatud ainult neil juhtudel, kui ta juba esines dokumendis endas. 1858. aasta aprilli lõpus kuulutati Eestimaa kubermang. Kus välja uustalurahvaseadus? Samal ajal aga teatasid mõisnikud ja pastorid talupoegadele, et mõisategu tuleb vanaviisi edasi teha. Talupojad tundsid, et neid on petetud kõikjal Põhja-Eestis puhkesid talurahva vastu hakud. Kõikjal saadeti küladesse sõjaväekaristussalku. Ja kõikjal toimus kangelaslike, kuid samal ajal ka traagilisi sündmusi. Kõige tähtsaim neist sündmustest leidis 14. juunil 100 aastat tagasi aset Mahtra mõisa õuel ja väljadel. Ja sellest sündmusest räägivad ka dokumendid kõige suurema erutuse ja kaasaelamisega. Meie ees on oma iseloomult õieti tragikoomiline dokument. Juuru kirikuõpetaja pastor Bergi seletuskiri Mahtra ülestõusu uurivale erijuurdluskomisjonile. Murelike võetega jutustab pastor selles kirjas, kuidas talupojad teda pärast uue seaduse väljakuulutamist päevast päeva aru pärimistega piinasid ja kui palju tal vaeva nõudis talupoegi veenda mõisnike heades kavatsustes nende suhtes. Nii olevat 27. aprillil tema juurde tulnud mitu talupoega. Nende hulgas kama tra vallatalitaja Ans Tertsi. Tere, kirikhärra. Kuidas jääb teo tegemisega? Kuda moodi peabedes pidi tegu tegema. See on üles pantud paragrahvis number 120 saegse. Loenda, et kõige suurem tegu ja maks, mis Theo kontrahti läbi ühe talukoha peale võib panna, on see et iga koha pealt, kus üheksa tiinu keskmist sugu põllumaad, on 450 Puura, keskmist sugu, häinu ja 400 ruutsülda, õuemaad ning karjamaad. Sedamööda, kuidas paragrahv 20 kuuendas on seatud peab aastas 250 hobusepäevi ja 250 jalapäevi tähistama mõisa rehet pektsetama. Jacedrus kedrata oma sedamööda kuidas lisalehe D ja E näitavad seda paragrahvi mööda, peab siis kuue päeva peremees tegema 250 hobutöö ja 250 jalapäeva toomissoap siis maimupäevadest ja abiteost ja need sõnased päevad saavad ära kaaluma, sina pead mööda haarale seaduse järgi ära tegema ainul 250 hobupäeva ja 250 jala pääl. Aga siis ei jõua ära võib-olla oma tööd lõpetada, kui tal nii palju, vähem päevi, eks siis mõisahärra pea oma peremeestelt raha eest töömehi palkama, et aga töödega hakkama Soada. Eks rahaole sakste taskus küll olnud, eks ta taha nüüd meie taskus olla. Varsti tegid Aga ümbruskonna mõisnikud pastorile selgeks et ta oli eksinud. 102 10. VII paragrahv ei pidanud sugugi otsekohe jõusse astuma ja talupoegade teokoormisi vähendama. Pastori ehmatus oli suur, kurtes üha uuesti oma õnnetu saatuse üle, mis sundis teda nii palju vaeva nägema ühes ilmalikus asjas jätkab pastor oma seletuskirjas eri uurimiskomisjonile. Kõik see sundis mind inimestele kirikus avalikult aru pähe panema uue seaduse suhtes. Nüüd oli mul aega esmalt iga sõnakaaluna. Esimesel nelipühal Üheteistkümnendal mai pöördusime oma jutluse lõpul koguduse liikmete poole järgmistesse Annada. Talupoegi, aga pastorite manitsused enam ei vaigistanud. Esialgu pöörduti mõisnike ja valitsejate poole veel küsimuste ja arupärimisega varsti aga juba ka nõudmistega abiteo tegemine lõpetada. Paljudes lõuna Harjumaamõisates puhkesid vastu hakud ja talupoegade sõnakuulelikkuse taastamiseks saadeti parunitest ametnike juhtimisel küladesse soldatid Laadoga jalaväepolgu kaks rood. 29. mail korraldasid ametnikud ja samuti balti parunite seast pärinevad ohvitserid. Karistussalkasid kamandas major von laiming abaja mõisas julma veresauna vastu hakanud talupoegade kallal. Meie ees on vihu lehesuurused paberilehekesed väriseva rauga käega kirjutatud sõnadega. Need on Mahtra vallatalitaja Anstertsiuse mälestused, mis ta kaugel Siberis omi jõe kaldal viru külas kirja pani. Mõni nädal enne oma surma 1900. aastal laseme Anstertsusel rääkida sellest, mis leidis aset abajale. Siin kirjutasin. Mina oma õnnetuma eluloo üles. Kuidas mina auku langesin ja siitori sain? Hommikul vara, kui alles pime oli, tuli abajalt tüdruk meile ja ütles mulle. Seal on 600 soldatid valla rahva ümber keset õue rahva ümber. Siis võeti talitaja kõige esiteks kohtutuppa ja küsiti, kas vannud selle seaduse pääle, mis 40 aasta estori ei vannumite. Viie valla talitajad on raudus all keldris keegi ei vandunud mitte. Siis võeti kiriku vööl Mölder poe Jaan ja viidi kohtu ette. Kas sa pannud selle seaduse peale, mis 40 aasta eest oli? Ei vannu? Siis toodi välja ja pandi pingi peale kinni ja teine soldat, teine pool, pink. Teise külarahvas vaatasid pealt ja anti 50 oopis ja võeti pingi pealt lahti ja küsi, kas vannud sellele seadusele alla, mis 40 aasta eest oli. Ei pannud. Siis pandi jälle pingi külge kinni. Ja anti jälle 50 oopi, jälle küsiti, kas vannud selle seaduse pääle ei pannu. Siis anti 10 hoopi ja jälle võeti lahti ja jälle küsiti, kas sa vannud selle seaduse peale, mis 40 aasta eest oli? Ei pannu, kus tüki külge suu jääb, see ütleb ikkagi ei vannu. Siis jääte jaan järele ja võeti teine ja teised vandusid kõik ohtu pulli ees põlvili maas selle seaduse pääle, mis 40 aasta estori. See inimene, kes vandus ja ei osanud kirjutada, aga sulg oli ikka tema käes ja Kupernaatria kirjutaja käsi oli tema käe ümber ja kirjutas nime ja liianime. Siis võttis oma käe ära ja tõmbas kolm ristinime otsa ja selle paberi pääle, kus kroonukull sees on. Paljaste kätega talupoegade vastupanu suruti julmalt maha. Veriseks pekstud harmi aba ja talupojad, kes omaste abiga vaevaliselt koju komberdasid, ei mõelnud seal 29. mai õhtul mitte endi valule ja kannatustele vaid sellele, et sama saatus ootas ka naabervalla Mahtra talupoegi. Et neid pidi hoiatama, et tuli kätte maksta. Ma loodan, et te kuulete, kuidas need talupojad hambaid kiristades ja raevu pisaraid neelates teed mööda lähemale tulevad. Nende lähenemist aga jälgib oma peremehe kangru Tiidebergi maja ukselt. Teenijatüdruk Miina Ermess. Reedel, 30. mail tahtsin oma tädi, Mahtra peremehe Bertledenisenaasia juure minna linaseemet saama selle põllutüki täis külimiseks, mille peremees mulle palgale lisaks oli anud. Sel ajal läksid mu pere majast kaks inimest mööda, keda oli aba ja mõisas peksetud ja kuus inimest, keda oli kohab Exetud ja kes olid pärit armi mõisast. Need peksetud inimesed nutsid kibedasti, kiskusid riided seljast ja näitasid möödaminejatele oma veriseid selgasid ja ütlesid. Oh jumal, kui mõni vareski Mahtra mõisa Lindaks ja Mahtra meestele ütleks, et neid karistatakse, et nad saaksid endale abi otsida, sest Mahtra talupojad on juba kaks korda agrei härrale vastu hakanud. Kui ma Mahtra külasse jõudsin, oli vallatalitaja Ansu õues paelu inimesi käratsedes koos. Peremees adra mihkel kis pärast maha lasti, nägi mind kõige eest, eks ja küsis, mis uudist koha teie pool on. Selle peale reakisin talle, kuidas ma trehvasin peksa saanud inimesi. Siinkohal aga katkestame Miina ja kuuleme, mis ütleb Anstertsius, kui üks sellest talupoegade koosolekust osavõtja. Neinar eakis meile taba ja talupojad olid reakinud. Kui lendaks Mahtrasse, mõni varreski ja hoiataks neid, et nad ei tuleks abajasse üksi, vaid abiga koos, et karistamist ei tuleks. Nemad abaja talupojad tulevad meile appi ja siis on sõda. Pärast seda hüüdsid Mahtra talupojad. Meie ei või enam, meie otsime abi. Ja kui hea ei aita, siis hakkame vasta ja sõda pidama. Vallatalid DiaTerdsus läks abi otsima Liivimaa kubermangu käru vene õigeusu vaimulikult. Ta lootis, et papp tsaarile kirjutab ja seesis mõisnikud korrale kutsub. Sel ajal, kui tema ära oli, marssisid aga mahtras 50 soldatid. Nüüd ei tohtinud enam viivitada. Naabervaldadesse tuli abipalve saata. Meie ees on nüüd kaks paksu köidet, ilusa kalligraafilise käekirjaga kirjutatud protokolle. Nad sisaldavad 2207 küsimust. 2207 korda. Sirutasid eri uurimiskomisjoni laua taga istuvad parunid Paalemgi Mantoypel välja nagu katsesarved andmete saamiseks, mis olid neil vajalikud talupoegade surmamõistmiseks läbi kadalipuajamiseks ja Siberisse asumisele saatmiseks. Ja 2207 korda jätkus kohtulaua eesseisvatel talupoegadel mehisust ja julgust selliste vastuste leidmiseks, mis Mahtra ülestõusust osavõtjaid võimalikult oleksid varjanud. Nende süüd kohtunike silmis pehmendanud. Järgnevalt kuuleme, mida räägib eri uurimiskomisjoni ees seistes Mahtra talupoekoti, Jüri Rosen mäe naabervaldade talupoegade appikutsumise kohta. Juba laupäeva õhta oli meil muutku juttu võõrast abist. Teen hommiku tulime siis kokku tuvama talu lähedal. Olime justkui lennupriid. Talitaja jättis meid, seoks raskel ajal maa. Me olime ilma nõutaja ja abi. Siis mõtlesime, et saadame õige käskjalad teistesse valdadesse, et talitaja üles otsida. Aga kui ei peaks teda käte suvama, siis paluda teistelt valdadelt abi. Nad olid, nad olid seal kõik peale adra, Indreku tilli, otu, Ansu otu ja, ja mõõtsibreidiku, keda ma sisi näinud. Noored, onu Ants ja ja mina läksime Kaiu, Casandu salutse ja oranicu külas. Abajale ja ja Kose kihelkonda läksid aluseppa Taaniel mäe Taaniel ja Aadu Andrei. Peale selle pidid Mailasse minema Bertlebriidik ja jaagu Hindrik. Käskjalad saadeti ka kiriku juurde. Välte Priidik ju. Ja kui Hendrik pidid Maidluse minnes kirikus mööda minema Käike Hardi, no abi otsida või korralduse käskjalgade väljasaatmiseks. Iseäralist nõu meest, põld, igaüks oli oma aiast väljas. Nüüd aga kandume mõttes Kaiu valda Paavli kõrtsi ja kuuleme, mida räägib sealsetele talupoegadele Mahtra laste Käskjalg. Oti Jüri. Ma ütlesin Kaiu meestele, et kui nad meile appi tuleb, siis on see neile kuva omale ka. Edasi ütlesime Kaiu meestele, et, et nad kohe käivad ühes, ei võtaks. Et kui tarvis küla Playaxis teibad kua meie juurest mõisas. Samuti ütlesid, et väga pole ka raske 60 soldatid Venemaad. Ja Mahtra laste üleskutse tõstis jalule mehed enam kui 15-st vallast. Mahtra sõda haaras talupojad tammikult Armini Kose-Uuemõisas Sykeldini. Et kogu seda maad ühest otsast teise läbi käia, kulub terve päev, sest see on üle 30 kilomeetri pikk. Teisel juuli hommikul hakkasid kõik Mahtra poole minevat teed kõmisema sõtta. Tavatalupoegade sammudest. Umbes kell kaheksa märkasid Mahtra mõisa õuel asuvate soldatid lähenevaid talupoegi lipnik Polotovile, kes koos kapten Bucutskiga Kamandas 50 mehelise pool roodu avanes järgmine pilt. Nägime, kuidas talupojad kogunesid suurel hulgal mõis õue. Olles relvastatud teivast angude ja mõned isegi püssidega. Roodu komandör käskis otsekohe maja juurde välja kutsuda kõik soldatid, kes olid mõisa lähedal rees. Nähes relvastatud talupoegade tohutut jõuku ja aimates ette, et nad tahavad rühma rünnata käskis staabi kapten kutski soldatitel püssid laadida. Mässajad tulid Atla mõisast kulgevat teed mööda sõites pankadega läbi mõisa õue jätsid osa mehi Atla, teise osa aga Ungru väravate juurde. Mõlema värava taga paistis veel palju relvastatud rahast. Jala- ja ratsasamuti vankrite. Esialgu liikus kogu rahva munud Ungru väravate poole ja kadus mõneks ajaks silist. Samal ajal ratsutas kohale härra major Laimik koos lipnik Andrei inskiga. Mõne aja pärast valgusrahvamurd, kes oli Ungru väravate juures Jazz soldatitel anti käsk puudumiseks. Härra major, klining hakkas talupoegi manitsema, et nad midagi tõsisemat ette ei võtaks. Juhtides nende tähelepanu sellele, et sääraste tegude eest karistatakse rängalt. Kui nad aga hakkavad soldatite kallale tungima, siis antakse käsklaskmiseks ja täägiga torkamiseks. Majori sõnumit uskudes hakkasid nad naerma ja veelgi rohkem Kogu aja teise rühma lähenemist leitnant Escilovski juhtimisel, kes oli juba Habaja mõisas stiile asunud käskis härra major laiming vint sellele vastu minna, et rühm võimalikult kiiremini appi tuleks. Potid, ratsahobused, ratsutasin Matla väravate juurde. Puittalupojad panid need otsekohe kinni ja ähvardades rõivastega sundisid mind tagasi pöörduma. Samal hetkel liikus rahvahulk, kes oli rinde paremal tiival Atla väravate poole ja ühinedes sealsel hulgaga piiras rühma täiesti ümber. Disainiti käsk rivistuda talveks. Maja lähedal sisse võetud positsioon oli küllaltki ebasoodus, sest maja oli puust õlgkatusega ning seda võis kergesti põlema panna. Peamiselt aga sellepärast, et meid mitteteest ära ei lõigatakse. Lihkusime Atla väravate puhul. Talupojad muutusid hoopis julgemaks ja andsid juba mõista, et tahavad meile kallale tungida. Talupojad olid eriti pahased ohvitseride peale, sest Me viibisime karistamiste juures. Siis tahtsid nad kinni võtta ainult meid ajades soldatitel peale, et nad annaksid oma ülemad, laid ise kannaksid oma püssid ja padrunid ära. Siis lasevad nad neil lahkuda. Juba hakkasidki mõned talupojad soldatid püsse Ilta ka mõõtma ära võtma, rebides staabi kapten Po kutskil pagunid maha ja hakkasid, meid huvitab viis kevadel. See talupoeg, kes oli rahvahulga eestvedaja, äskis püssist ja hüüdis talulistele. Hurra. Esimesest löögist langes majopikas. Antigi tulistamiseks. Laskudes sattusid talupojad hetkeks segadusse. Uid langesid siis otsekohe teivastega meie peale ja sundisid meid väravate juurde taanduma. Lipnik Polotovi juttu täiendab üks pool roodu sõdurist. Rahvakallaletungi tõttu läksid talupojad meiega segamini ja me hakkasime neid tulistama ja jõudumööda end kaitsma. Kui olime väravate juurde taganenud, nihkus rahvas laiali. Aga muutus press aina tugevamaks. Kui me jõudsime väravateni, siis leidsime, et need olidki. Ja pidime nad jõuga purustama. Seda aganesime atlasse minevat teed. Kuna tee oli kitsas, siis pidi osa meid liikuma teeveeri mööda, sest medaganesime hajali. Kapten kogutski sai otse väravatest väljumisel movi pähe. Kui ta pärast seda sammus edasi paremal pool teed heinamaale, siis piirati ta varsti ümber suure hulga talupoegade poolt. Ja seal taga tapeti. Vaevalt oli karistussalk põgenema löödud, kui talupojad ja soldatid nagu ärkasid ehmatusega mingist hirmsast unenäost. Miks olid nad õieti võidelnud teineteisega? Miks olid nad löönud, haavanud ja isegi tapnud teineteist kuigi nad alles esimest korda elus kohtusid? Kunagi varem teineteisele midagi kurja polnud teinud. Põgenemisel metsades teistest maha jäänud soldatid läksid talupoegade juurde ja andsid neile vabatahtlikult oma püssid ära. Talupojad hakkasid ühtviisi hoolitsema nii haavatud ülestõusnute kuivas soldat teest. Sellest hirmsast ajast, mil valitsevad klassid vendi vendade kallale ajasid räägivad väga huvitavalt rahvamälestused. Meie ees on väikene raamatukene. Enam kui 60 aastat tagasi kirjutas Jüri kihelkonnas kurna vallas elav sulane Jaan saal värk, selle täis tema poolt kogutud rahvalaule ja rahvajutte. Ning saatis ta doktor Hurdale. Kuuleme, mis selles raamatus kirjutatakse Mahtra ülestõusu mahasurumisest. Ta oli ta jõudnud Riia maal püsside ja puus suuretükkidega tagasi siis olnud sõda ju lõppenud. Kui sõjavägi mahtras, laenud nutnud, soldatid ise tee peal. Kurna pinnapere najal ainult linna ja küsinud Numixholgandid nutavad nad vastanud. Meie peame oma vendi minema tapma. Mõisinikudega kuberner pole julgenud keisrile seda sõjalugu rääkida, valetanud, et Eestimaal nii palju hunta, kes soldatid ära murda. Nud. Võit soldatite üle saavutati vaid raskete kaotuste. Seitse talupoeg jättis võitluses oma elu. 14 sai haavata ühe kangelasena. Kes Mahtra sõjas talu peremees adra Mihkel, kelle naisel Ann teenil tuli hiljem vastust anda eriuurimiskomisjonis kuidagi väga selgelt tõuseb anne sõnades silme ette ta mehe mihkli selle lihtsa sõnakehva talumehe kuju kel tohutu rahvasumma sagimise algava võitluse kära keskel ei läinud meelest ta lapsed. Ja kes sellest hoolimata esimeste hulgas võitlusesse sööstis ja seal võitluses oma surma kuuli leidis. Kus sinu mees viimastel päevadel enne mahtrat sündmusi Allik ühesse vasta laupatja öösse vastaja Esmesbet oli ta kodus koostaga, muul ajal oli seda ma ei tea. Kellega ta hommikul mahtras läks. Keskkovicu ajal ühest Eesti vahtrategemistega. Kas seda öösel Otivad Jurs noori inimesi ja kolm talupoega armist olid öösi meie toas? Käsumees teatas sulle, mida peremehed esmaspäeval kavatsevad? Ei. Aga ma panin imeks ja olin mures selle üle, et ta pühapäeval magama heites ütles. Mulle see, see on viimane öö, puhkan. Kaba kõrtsu juures oli palju inimesi nende hulgas kõik Mahtra peremehed. Kõik läksid, mõis tungisid õue ja läksid tihedasti soldatite ümber. Ma läksin rahva sekka ja ja leidsin oma mehe üles. Ma aimasin õnnetust, mis mind ootas ja palusin teda koju tulla. Tuli selle peale pahane isa ja saatis mu minema. Ise ütlesid, mine last juurde. Ma läksin edasi ja peatasin tallinurga juures. Vahepeal liikusid soldatid tallile lähemale, algas ehitlus ja käisid esimesed paugud. Hirmu täis, hüppasin üleva, kukkusin maaja minestasine. Kui maga jälle mõistma hakkasin, siis olid soldatid juba läinud. Ma läksin Atla teele ja kuulsin, kuidas inimesed isekeskis reakesid, et üks Mahtra talumees on, on tapetud. Mul hakkas. Ma jooksin mööda Atla teed ja edasi ja leidsin seal oma mehe. Kuul oli paremast käest läbi rinda läinud. Ma nägin haavatuid talumeesti vaakuja kapteni surnukeha. Surnukeha oli enamal paremal pool teed, mida mööda taotlesin, hinnaks 30 sammu edasi. Atla poole oli talupoeg Joaq. Mu oma mees. Kaks talumeest kihutasid hobusevankriga 1000 nelja ja oleks mu väravatest peaagu alla Hound. Tyhi karjusid. Me paneme veel teised mõisad põlema. Mahtra põlevast häärberis üle metsade kerkiv suitsusammas ajas hirmu nahka kõigile ümbruskonna mõisnikele kes paanikas Tallinna varjule põgenesid. Kuid mahtras ülekohtu vastu tõusnud talupojateiba ees ei tuntud hirmu mitte üksi Eestimaal ja Tallinas. Ta kutsus esile ehmatuse ka Peterburis. Mahtra ülestõusuga esile kutsutud ehmatust. Ei suutnud kaua aega unustada ka selleaegne Venemaa kõikvõimas isevalitseja. Tsaar Aleksander teine on kaksteistkümnes juuli 1800 58. aasta peeteroovis keiserliku perekonna suvelossis tsaaritöökabinetis. Tsaar Aleksander teine ootab audientsile Eestimaa kubermangu rüütelkonna pealikud. Graaf käis ringi. Tema kõrgeausus Ra käe. Materjali ülestõus on täiesti likvideeritud, Teie keiserlik kõrgus uute eksimuste eest ei saa kindel olla, mis on selle põhjused. Lootused, mida määratlenud seadused ja lohutamine nende paragrahvidega, mis käisid jõukohustuste kohta ja mis on rajatud kavatsetatavale katastrile. Selle tulemused polnud aga ette. Magastele teie töötasite ju uue seaduse koos katastri ise välja, see kontrolliti hoolikalt ja kinnitati lõpuks, kui selles on midagi ähmane või puudulik. Kas te ei ole sellest siis ise ausalt süüdi? Me oleme selles osaltsiidide, ei, seal ma arvan, aga et vale abinõud seaduse kehtestamisel olid siiski rahutuste peamiseks põhjuseks. Ma ei mõista ka sõjaväelaste käitumist käsitsivõitluse ajal mahutaks kogu aeg, nad ei kaitstud ennast õigeski Lassidel ümber piiratud ja nii edasi. Nad tahtsid iga hinna eest verevalamise ära hoida. Mispärast ohvitserid astusid läbirääkimistesse ja maksid raha. Talupojad nägid selles lunaraha, armupalvet läksid peale tükkivaks ja nii tekkis käsitsivõitlus. Algul tabasid heade mind väga ebameeldivalt ja ma kahetsen, et oli ohvreid. Kui vaid nüüd kõik rahulikuks jääks. Nii hästi tsaar kui ka krahv. Kuigi nad seda otse välja ei öelnud, tundsid sel hetkel, et oli vaja teha järeleandmisi asuda kodanlike reformide teele. Teoorius ja mõned teised mõisnike vägivallavõimu kõige vihaga. Tumad avaldusvormid kaotati. Mahtra sõjaajalooliseks täht. Teiseks oli see, et tema võitlevad traditsioonid rändasid edasi põlvest põlve. Andsid inimestele julgust elus ja võitluses töörahva tõe ja õiguse eest.