Kui kinnessi rekordite raamatupidaja, et peaks kunagi tahtma jäädvustada maailma kõige halvema pidžaamapeo tasub neil minuga ühendust võtta. Ma ärkan siis, kui väljas on alles pime. See pole pühapäeval kunagi hea. Ning laman voodis Elliotile läbi magamistoa seina, telepaatilisi sõnumeid saates. Kui me väikesed olime, üritasime magama minnes sama und näha. Me arvasime, et kuna magame kohe teineteise seina taga, on see võimalik. Justkui võiksime hõljuda üles ühte hiiglaslikku unemulli, mis ripub meie maja kohal. See oli mu elu kõige halvem õhtu, üritan talle praegu öelda. Meghan magab diivanil voodil ikka veel sügavalt. Teda vaadates tuleb mulle pähe uus blogi pealkiri. Kas oma parimast sõbrast võib välja kasvada? Ning kogu mu viha ja solvumine hakkab sisimas keema suutma toodete väljapääsu? Kartes oma praegust ideed kaotada, võtan öökapilt, telefonikaev on teki alla. Panin telefoni siis hääletu peale. Kui me eile õhtul magama läksime kell pool 12, nüüd läänetellijate mulle just pärast keskööd sõnumi saatnud. Kuidas mega igav, aga lähed. Kas sa juba igatseb mind? Ajalooprojekt tekitab sellise tunde, et tahaks oma silmad pliiatsiga välja torgata nagu tõsiselt, kellel on vaja teada maisiseaduste kohta, miks maisile üldse seadusi vaja? Hakkan vastu streikima. Kõige halvem pidžaamapidu üldse. Nii halb, et ma magasin siis juba, kui sa sõnumi saatsid. Ma arvan, et maisiseadust on vaja ja see seadus peaks olema selline, et kuumi võiga kaetud maisi tellikuid peaks pakutama iga einega. Ma igatsen sind nii väga. Peaaegu kohe pärast sõnumi saatmist kuulen seinale õrna koputamist. Kaks koputust, millele järgneb kaheksa, millele järgneb neli. Ma armastan sind. Hakkan just tagasi koputama, kui kuulen Meganit õigemas. Koputamine see on, ma ei tea, valetan, kas Naabripoiss Megane neli otiga sageli kohtunud ja ei ole võimalik, ta Ellioti nime ei mäleta, see paneb mind teda ainult rohkem vihkama. Ma ei saa aru, miks sa temaga hängid, jätkab ta. Imelik, laman oma käte peal, et mitte voodist välja hüpata ja talle padjaga vastu pead virutada. Kas ma saaksin kohvi? Küsib ta. Jep. Kuigi ta solvas just mu parimat sõpra ja kuigi ta rikkus totaalselt mu eilse õhtu ära ja kui ma tahaks teda padjaga mõrvata, olen ma väga tänulik ettekäände eest Meganist mõneks minutiks eemale pääseda. Voodist välja ja tõmban hommikumantli selga. Köögis leian isa laua ääres istumast teed joomas, ajalehte lugemast. Tan varane ärkaja, nagu minagi. Ta juuksed on veel magamisest sassis, lõug kaetud habemetüüka halli varjuga. Ei, ütleb ta mind nähes, kuidas pidžaamapidu läheb. Vaatan talle otsa, kergitan kulme kohe nii hästi ja noogutan Lähen, vajutan veekeetja sisse. Mõned nädalad tagasi koos spageti põlaneelsed tegime, rääkisin ma isale, et ma ei saa Meghaniga enam väga hästi läbi. Isa. Jah. Kas sinu arvates on võimalik sõbrast välja kasvada? Ta naeratab ja noogutab. Ja seda juhtub kogu aeg, eriti sinu vanuses, kui te nii palju muutute osutab, et ma ta kõrvale istuks siin. Kas ma olen sulle kunagi Timoti treilerist rääkinud? Raputan pead. Ta oli kooliajal mu parim sõber. Me olime nagu sukk ja saabas. Aga siis, kui gümnaasiumiastmesse jõudsime muutuste täielikult ja ma lihtsalt ei tahtnud enam temaga suhelda. Miks, mida ta tegi? Ta hakkas ragbit mängima, itsitab isa. Isa on täielik jalgpallihull ja ei suuda mõista inimesi, kes eelistavad reaktit. Kuid tõsiselt, jätkab ta. Asi ei olnud ainult selles, ta muutus ka väga ülbeks. Mul ei olnud temaga enam midagi ühist. Mis siis juhtus, kas te läksite riidu? Ei, tegelikult lihtsalt kaugenesime üksteisest. Lähevad leidsime teised sõbrad, kellega meil oli rohkem ühist. Tema kõrgeaususe pärast muretse. Toosutab ülemise korruse poole. Sinuga saab kõik korda. Mõnikord peab lihtsalt inimestel minna laskma. Aitäh, isa. Tõusen püsti ja suudlen teda pealaele iga kell. Ta naerab. Kes oleks teadnud, et ma võin olla nii elutark, nii vara hommikul ja nii vähese kofeiini peal. Kui me tagasi oma tuppa jõuan, on Meghan üleval ja täiesti riides. Hõiskan sisemiselt. Loodetavasti tähendab see, et ta läheb varsti minema. Siin on see kohv. Ulatan talle kruusi, ta võtab selle, kui te ütle aitäh selle asemel pisipeda. Niisiis, mis sa kavatsed selga panna, tolliga lõunale minna? Vaatan teda tühjal pilgul. Kogu põrguliku pidžaamapeo stressiga polnud ma sellele üldse mõelnud. Mina sinu asemel valiksin täitsa tavalised riided, see taha ja liigi innukas tunduda. Ma annaksin sulle oma pusa, aga ma ei usu, et see värv sulle sobib. Ta rüüpab oma kohvi ja naeratab mulle armsalt. Kahju, et juuksed punased on eri sobi tegelikult millegagi kokku, kas pole? Sel hetkel mõistan ma. Ma võin oma hommikut nautida ja kohtumiseks valmistuda, peab Meghan ära minema ja kohe praegu. Parim vegan, aga mu isa ütles just, et tean täna hommikul salongis abiks olema. Meghan kortsutab kulmu pühapäeval. Jah, nii et sa pead vist kahjuks koju minema. Meghan näeb lausa pettunud välja. Ahnii. Aidata sul valmistuda. Sunnin end talle naeratama. Pole midagi, ma saan hakkama. Ta vaatab mulle otsa, kergitab kulme. Oled kindel? Jah, absoluutselt. Tuleb välja, et kui asi puutub volliga kohtumiseks valmistumisse Isama tegelikult kohe üldse hakkama. Pool tundi pärast Meghani lahkumist näeb mu tuba välja nii, nagu oleksin plahvatanud riietes tuumapomm. Meeleheitlikus selga proovimise ja seljast ärakiskumise tuulispasas pole mitte ükski toll toast riideesemetest puutumata jäänud. Vaatan triibulisi sukkpükse, mis haledalt laelambi küljes ripuvad ja ohkan, mida ma selga panen. Tõelise dilemma ees sellise ees, millest inimesed kirjutavad ajakirjade suhtenõustajatele. Kui mul muidu mingi moekriis on, pöördun esimese asjana Ellioti poole. Kuid ma ei suuda ette kujutada, et ta tahaks mind aidata, kui asjasse on segatud Holly. Eksla nuhates mööda oma tuba ringi. Isegi vaade mere triibul ei tee mu enesetunnet paremaks. Mitte siis, kui pean tunni aja pärast mere ääres olema. Ma ei ole ikka veel riides. Siis vormuga peas. Küsimus. Mida ma selga paneksin, kui see oleks ainult minu valida. Lähen põrandal kiiktooli kõrval oleva riidehunniku juurde ja tõmban sealt välja musta kokteilikleidi, mis on kaetud väikeste lillade südametega. Panen selle selga ja tõmban jalga, paksemad mustad sukkpüksid. Peeglisse vaadates sobib kleit mulle alatult ja teeb mu vöökoha täiega tillukeseks. Hakkan Riina Sikk jalga tõmbama, kui see küsimus uuesti mulle pähe torkab. Mida ma selga paneksin, kui see oleks ainult minu valida. Tuul kapi põhjas oma mootorrattasaapaid otsides. Seejärel panen selga musta nahkjakki. Ära mind unusta neid fotokaamera mulle hüüdvat, topin selle taskusse. Taipasin juba ammu, et kaamerat ei tasu maha jätta. Alati nägin ma just nendel päevadel, kui selle koju jätsin kõige paremaid fotovõimalusi üldse. Ja kes teab, milliseid fotovõimalusi lolliga võib tekkida. Punastel vaistlikult, kui kujutlen hullid küsimas, kas võiksime koos pilti teha. Kuigi ma vihkan selfisid, ei oleks mul midagi enda ja ossi paari seltsi vastu, okei, võib-olla kiirustena veidi, kuid kas ei ole igal tüdrukul õigust veidi liialdada, kuidas suurim Crash ta just kohtingule kutsus? Loomulikult hakkab vastleitud enesekindlus minema libisema, niipea kui randa jõuan. Mis siis, kui ta ei tule? Mis siis, kui see kõik oli nali? Mis siis, kui ma komistan just sel hetkel, kui ta mind suudlema hakkab? Oh jumal, mis siis, kui ta mind suudleb? Hakkasin suudlema tobu ja nii edasi ja edasi keerutab mu sisemine hääl end peaaegu hüsteeriasse. Otsustan jalutada kohvikusse mööda randa, nii et võiksin merele lähemal olla, lootuses, et see mind veidi maha rahustab. Kivid on märjad, sa kukud pikali, sa kukud pikali ja lõpuks on sul adru tagumiku küljes. Just nagu Tommy sünnipäeva grilli peol juhtus. Aeglustan kohe sammu. Meri on ilus ja vaikne ja talvepäike sillerdab sellel nagu peotäis sädelust. Hingan sügavalt mullast õhku sisse. Veel üks kord. Mis siis, kui kajakas sulle pähe kakab? Ole vait, pomisen valjusti, kuid vaatan kiiresti üles, et näha, ega seal mõni kajakas ei passi. Kui ma uuesti alla vaatan, seisab olli minust mõne sammu kaugusel. Kuidas sa siia said? On esimene asi, mis mul pähe tuleb. Kõndisin vastata mind imelikult vaadates. Kas kõik on okei? Tundus nagu oleksid omaette rääkinud. Mida, kui ma lihtsalt, ma lihtsalt laulsin. Laulsid jah, tead küll nagu laulu ja ma tean, mis laulmine on. Loomulikult tead. Sors, millal enne ma olen öelnud Sors. Ma olen nulliga koos olnud täpselt 10 sekundit ja ta arvab tõenäoliselt juba nüüd, et ma olen laulev Sorsim, hulluke ei ole meie kohtingule kohe sugugi heaks andeks. Kas sul on kaamera kaasas? Küsi pulli ja vastani, mu pulss kiireneb. Kas ta tahab juba meist koos pilti? Miks sa küsid? Ma lihtsalt mõtlesin, et sa võiksid siin rannas minust paar lähivõtet teha. Mul oleks vaja mõnda, tead küll, selliste kunstilist fotot oma profiilipildi jaoks. Sa oled superfotograaf. Ta pimestab mind ühe oma megavatt-naeratusega. A okei. Ma ei tea, mida sellest arvata. See ei ole ju ometi põhjus, miks ta mind endaga kohtuma kutsus? Ei, ta mainis eile kindlasti lõunat. Pildid on kindlasti lihtsalt niisama miski, mille peale ta just tuli. Ütlen endale, et ma loll ei oleks, võtan taskust kaamera. Mõtlesin paar pilti võiks teha kai juures. Muidugi. Kui me mööda randa kõnnime, möödub meist joostes üks naine ja naeratab. Tunnen rõõmusööstu talle kindlasti tundub, et mina, Jolly, oleme paar. Otsin oma ajust midagi huvitavat ja mitte piinlikku, mida võiks. Et siis sa oled kindlasti oma venna üle väga uhke. Olli vaatab mind tühjal pilgul, miks, sest ta on tennises nii osav. Oli, pomiseb omaette, suunab pilgu merele. Miski tema tõsises ilmes ja viisis, kuidas valgus sarnased rõhutades ta näole langeb, sobiks suurepäraselt mustvalgele fotole. Oota, ütlen ma kaamerat sisse lülitades, mida volli kortsutab minu poole kulmu. Veel seda nägu ja vaata uuesti merele, sellest tuleb täiega lahe pilt. Selge oli, ilme pehmeneb kohe ja ta vaatab tagasi merele. Kuidas on? Super? Valin sobiva nurga, et valgus langeks näol õigesti ning teensis pildi. Vaatame. Ta kummardub kaamera ekraani vaatama ja meie peades nii lähestikku, et puutuvad peaaegu kokku. Ta lõhnab habemeajamisvedelikku ja piparmündi järele. Mu süda hakkab taguma. See on täiega hea pilt. Ta vaatab mulle otsa, naeratab nii lähedalt on ta silmad võimatult sinised. Taipan, et kui ta tahaks mind praegu suudelda, peaks ta vaevalt liigutama. Vaatame teineteisele veel ühe sekundi otsa. Väga häid pilte, kas pole, ütleb ta hääl tavalisest õrne aitäh. Vaatan piinlikkust tundes kõrvale. Sobiv hetk on möödunud. Me kõnnime edasi. Pelgaks jooksjad mööduvad meist, jalad kividel krudisemas. Mis sa arvad, kas teeks ühe pildi minust liival pikutamas? Pakku? Polli? Tead küll, et oleks midagi teistmoodi. Mulle kerkib pähe pilt, kuidas liival teineteise embuses pikutame. Punastan kohe. Holly jukerdab alla kividele, äkki teeksid minust ühe pildi ülevalt alla ka? Okei, hea mõte. Seisan kiviklipul pikuta volli kõrvale ja üritan teda pildistada, kuid pilt ei tule hea, sest tolli pole piisavalt keskel. Ma arvan, et pean sinu kohale seisma, ütlen talle. Olli vaatab, mind, naeratab. Tunnen kummalist surinat mööda selgroogu üles jooksmas. Astun ettevaatlikult ühe jalaga üle tema keha, nii et seisan kaksiratsi tema kohal. Vaatan läbi kaamerasilma. Naeratad üles minu poole. Loodan, et sa mu kleidi alla ei piilu, ütlen naljatlevat oli, itsitab. Looda sa. Hetkeks, tunnen, justkui oleks mul õnnestunud võimatu. Alanduse vaba flirt. Aga just siis, kui tee nullist teat vaates pilti, annab kiviklibu järele ja mu jalad hakkavad eri suunda liikuma. Üritan meeleheitlikult püsti püsida, kuid see teeb asja ainult hullemaks. Järsku istun molli kõhu peal, palun vabandust, ütlen õhku ahmides, üritades püsti kohmitseda. Olli haarab naerdes mu randmest. Vaja see naljakas, sina oled naljakas. Vaatan teda kahtlustavalt, kui te ütlesite sugugi halvustavalt, nagu Megan, sa oled nii veider. Oli sõnad, kõlavad isegi siiralt, aitäh. Ütlen issand, mida teete. Me mõlemad hüppame Megani hääle peale jalule pööran ringi ning näen teda mõne sammu kaugusel seismas ja medivillitamas. Kaksikud on kohe tema taga, suud kõrvuni. Ma, ma lihtsalt tegin nullist pilti. Koputan nägu tõmbumas punasemaks kui postkast. Ja ma libastusin. Selge. Meghan jõllitab mind edasi. Märkan, et olen välja vahetanud teksad ja pusa, mis tal minu juurest lahkudes seljas olid. Nüüd kannab ta üliliibuvad Stroomi lillat kleiti ja põlv saapaid. Kuidagi õnnestub mu lolli pealt minema, Hukerdada ilmad, põhjustaksin meile kummalegi vigastusi. Mida te üldse siin teete? Küsib Megan tähenduslikud tollit vaadates. Ma arvasin, et pidite koos lõunale minema. Kuidas. Olli näeb hetkega välja, nii nagu tunneks ta piinlikust. See ei olnud midagi tähtsat, ma tahtsin lihtsalt penni, teeks minust netti panemiseks mõned pildid. Megan pöördub minu poole, naeratab tõeliselt võidukalt. Näed, ma ütlesin sulle, see ei ole kohting. Näib ta naeratus ütlevat. Sa teed nii ilusaid pilte, ütleb Kiira minu juurde tulles. Ja nõustub, Omaara meeldis see, mille sa kunstiprojekti jaoks vanast kaist tegid. Naeratan neile nõrgalt. Niisiis, kuhu te mõtlesite lõunale minna? Küsib Megan. Olli, kehitab õlgu. Ma polnud selle peale tegelikult mõelnud, kui aus olla. Vahin teda segadusse aetud. Olime just Landosse minemas, ütleb Megan armsalt, kas tahate meiega koos tulla? Ikka, ütleb pulli pärast lühikest pausi. Tunnen, kuidas mul läheb vihast süda pahaks. Ja ma löön jalaga kiviklibu. Üks kivike lendab minema. Ahmine õudusest õhku, nähes, kuidas lendab otse vastu mööduvat terjerit. Koer haugata, palus teda omanik äärmiselt karvaste kulmudega. Vana mees vaatab mind pahuralt. Tal on vabandust, see oli õnnetus. Hüüan talle maale lihtsalt kõndiv õnnetus. Tahaksin lisada ja isegi vihastada, ilmad, midagi piinlikku, juhtuks. Penni, ütleb Megan, manitsevad, nagu oleks ta mu ema. See vaene väike koer. Tegelikult Ma arvan, et lähen koju ütlelma võideldes sooviga Meganit kiviga visata. Või tõesti või Megan suudab vaevata oma rõõmu varjata. Mis mu piltidest saab? Küsi Polli väga pettunud häälel. Ma ei suuda end isegi tema poole vaatama sundida. Saadan need sulle hiljem emailile. Pomisen pake sees. Koolis, ütleb Megan kergelt. Kui kaksikud mulle nägemist hüüavad, hammustan kõvasti huulde ja hakkan mööda randa neist eemale marssima. Mu pea tundub vihast ja mõistmatusest täiesti segi. Kuid ühte asja tean ma kindlalt ilma vähimagi kahtluse varjuta. Mulle Meganist absoluutselt kõrini. Tüdruk Online. Tere kõigile. Esiteks suured tänud kõigi nende armsate kommentaaride ja nippide eest, mis te mu paanikahetkede teema alla postitasite. Teadmine, et need võivad olla paanikahood, paneb mind kummalisel kombel end paremini tundma. Te olete parimad. Nii, ma tean, et lubasin seekord blogida muretuma teemal aga on juhtunud midagi, mida mul on tõesti vaja teiega jagada. Kui olin väike, oli mul mantel, mida ma absoluutselt jumaldasin. Maanteel oli erkpunane ja seal olid läikivmustad roosikujulised nööbid. Lisaks veel karvane krae ja mansetid. Kui ma seda kandsin, tundsin end nagu imeilus printsess, rõugete külmad maad näiteks Venemaad või Norrast. Norras on külm, eks. Armastasin oma punast mantlit nii väga, et kandsin seda kõikjal isegi siis, kui ilm soojemaks läks. Ja kui ilm liiga kuumaks läks, keeldusin Ma ikkagi mantlid kappi ära panemast. Riputasin selle hoopis suveks oma tooli liinile, nii et võisin seda siiski iga päev näha. Teisel talvel, kui sedasama mantlit kandsin, hakkas veidi kitsaks jääma. Ma ei teinud sellest välja, kuna ei suutnud ette kujutada elu ilma oma lemmikmantlite. 10.-ks talveks olin ma nii suureks kasvanud, et ei saanud enam nööpe kinni panna. Kui ema ütles, et ma vajan uut talvemantlit murest murtud. Veidi aja pärast õppisin oma uut mantlit armastama. Kuigi sellele roosikujulisi nööpe ega karvast kraed oli see ilusat sinirohelist tooni, täpselt nagu meri. Hiljem näis väikseks jäänud mantlit vaadates selle karvane krae natuke tobe. Ja mantel ei tundunud enam minu oma olevat. Nii et ma lasin emasele kaltsukasse viia. Need tundub mulle parima sõbrannaga koos olles sama et me ei sobi enam kokku. Kõik tema sõnad tunduvad õelad ja haavavad. Kõik tema teod tunduvad isekad ja lapsikud. Esialgu süüdistasin ma ennast. Arvasin, et äkki ütlesin või tegin midagi valesti. Siis mõtlesin, et ehk on sõprus vahel nagu mõni riideese. Kui see muutub ebamugavaks, ei tähenda see kohe, et oleksime midagi valesti teinud. See tähendab vaid, et oleme neist välja kasvanud. Olen otsustanud, et ei ürita end enam suruda sõprusesse, mis mulle haiget teeb. Vahetasin tal minna lasta ja olla sõber inimestega, kellega koos ma hästi tunnen. Kuidas teil sellega on? Kas teil on sõpru, kellest te olete välja kasvanud? Mulle meeldiks teie mõtteid kommentaaridest lugeda. Tüdruk Online logib välja.