Ehkki nii noorelt ei oleks pidanud võimalik olema kasvasansus veendumused. Viie aastane Taaniel on endasse juba kogunud vale kultuuriseemneid võlgnedes selle eest tänu eelmisele lapsevanemale ning et neile tuleb kiiresti soola visata, enne kui sealt midagi võrsub. Poiss muutus kahtlaselt elevaks, kui uudistes näidati üheksanda mai paraadi. Hans läks isegi nii kaugele, et väita signele, nagu oleks poisi üks esimesi sõnu olnud tank. Tema kõnes oli kuulda aktsenti ning mõni aasta hiljem oli tal terve nädalane periood, kus ta uuris vana kalendrite nõudis miks ei tähistatav kõikvõimalike päevi kosmonautide omast näärideni. Kõikudes paar aastat tõrjumuse ja murede vahel mõeldes hirmuga, milliseks võib niisugune pagas lapse kujundada alustas Hans lõpuks tema ümberkasvatamise programmi. Ta võttis enda kohustuseks tasandada väiksemadki jäljed, mille oli jätnud Paavel ning vajutada pehmesse savitahvlis, mida laps veel oli reeglitekommete ja käitumise muster, mis kujundaks temast korraliku eestlase. Lühidalt ta võttis sihiks teha kahtlasest Daniilist. Puhastverd Taaniel meenutab, kuidas vanaisa Johannese õpetusi, mida ta pidas universaalsete, eks ja ajatuteks seadis Anssisse lisatunnid Danielile. Tema eeskujuks oli 1933. aastal välja antud riigikaitse õpetuse käsiraamat, mille ta lasi tuttaval endale ühest Tartu antikvariaadist saata. Ta sirvis seda sinisekaanelise teost. Vahel isegi nuusutas kollakaid lehti ning luges poisile ette peatükkidest nagu laskeasjandus või koolinoorsugu. Vabadussõjas üheksasele Danielile rääkis ta vabadussõjast, kõneles Sirkist ja Laidoner ist. Isegi kui need väikesed iganädalased loengud Danielile esiti igavad tundusid tõenduseks haigutused, nihelemine, jääkslev pilk, siis ajapikku hakkas ta rohkem tähele panema. Ja vähe sellest nõudma Ansult kordusi. 11-lt Võnnu lahing ja Sinimäed. Kuidas 10000 meest andsid oma elu, et lüüa tagasi 20 korda suuremad Vene väed esitatuna kõigis veristest detailides. Daniel näis selle kõik endasse imavad. Aga ta lapse keha ei kasvanud sellele järele, mida teha siis see võttis, kuni ta ühel öösel tuli vanemate magamistuppa nutuvõru ümber suu ja silmad, jalad suured ning jäi Signe kõrvale seisma. Kui naine tema kohalolu tunnetades ärkas, teatas ta, et kardab aga ei tea täpselt, mida. Signe heitis toreda pilgu Hansu poole, kes magas nohinal oma voodiservas seelik tema poole, tõmbas öösärgi sirgu ja võttis Taanieli enda kõrvale. Mis jõledus, isa talle rääkinud oled? Nõudis Signe hommikul. Ants laiutas käsi. Ma olen talle rääkinud ajaloost, nii nagu see on, ilma ilustamata. Kuule Me ei luba tal telekast selliseid saateid vaadata, aga sina räägid talle niisuguseid asju. Laps on hirmust kange. Kas lagu siis meheks, üks kord. Ja sa isegi ei tea, mis asju ta ei saa magadagi pärast seda. Kas me peame teda siis vati sees hoidma, ägestus Ans, ta on 12, mitte enam laps. Temavanune on nagu meie ajal, 16 aherkuule. Lõpeta 16 nüüd ära liialda teadmis veel, küsis Ants. Saksamaal õpetatakse juba kümneaastastele, milliseid kuritegusid natsid sõja ajal korda saatsid. 10 aastastele. See on Saksamaa. Asuhääletoon tõusis, aga mis seal vahet on? 10 aastaselt teavad nad, kes on mängele mis oli tsüklombee. Iga õpilane peab ära käima Auschwitzis, arvata, et seal ka öeldakse, et hoiab oma minevikku lastes saladuses, ärgem neid ilmaasjata traumeerida. Aga need on nende kuriteod, rõhutas Signe. Eestlased pole midagi sellist teinud. Tegi Hans, kas sakslased on inimestena teistsugused kui sina või mina, teistsugused kui need samased venelased siin külas. On ka eestlased, ütles Ants. Aga jättis lause lõpetamata. Mida sa tahad saada, kui sa räägid vaid sellest, mida tegid venelased, et kui Taaniel suureks kasvab, siis oleks temas ikka sama viha, mis sinus ja Nikolai vä? Ta otsis õigeid sõnu, see võib sulle jube tunduda, ütles lõpuks. Peabki tunduma, asjad lähevad halvasti siis, kui kasvab peale põlvkond, kes minevikku jullumuste suhtes tundetu. Mina sinu asemel ei teeks seda, ütles Signe ning lasi sellega on sul võidu võtta. Kaitse oli murtud, mis iganes, sõnad või argumendid pärast seda tulid, oli naine defacto juba nõusse jäänud. Antsu jutt oli nagu aastaid pliidil podiseb supipott, kust küll ammutatakse. Aga kuhu alati visatakse uusi koostisaineid juurde. Ja nii lisas ka tema iga aastaga oma jutule uusi detaile mõõdetuna välja selle võrra, kuidas Taaniel sai vanemaks. Samal aastal, kui poiss 13 andis vana külavanem ameti Aalsule üle, et kasvatada rapsi ja hernest. Mina olen ameti kõrvalt täiskohaga talunik, asi sursis, tuuker olla, ütles ta also moe pärast protestide peale. Sa oled selline rahulik tüüp, suudad asju ära teha, inimestele see meeldib. Küüniliselt mõtles, et kinnisvara, see tema rauatalu, isegi kui selle suurejoonelisus piirdub fassaadiga, võib siiski olla kapital, anda sõnadele kaalu ja käele võimu. Sest kusagilt need usaldushääled lõpuks tulid. Vallas oli ammu räägitud küll külavanema statuudi-ist, küll lepingutest kuid nagu mitmel pool mujal. Jutuksega jäi andes Ansule vabad käed tegutsemiseks. Et sellel on oma varjukülg ning vabad käed tähendasid kammitsaid mujal. See jõudis talle pärale liiga hilja. Kõik, mida ta oli kriisast mõelnud, kogu viha, millele ta oli väljundit otsinud. Kõigele panise austusest tiine kuid tegudelt tühine tiitel Brundi ette. Ta ei lakanud lahendust, otsimast. Ideed haakusid üksteisega. Vilsatasid korraks võtsid kuju, nagu toidaks neid tuules õõtsuvad juhtme otsad, mis kokku puutudes sädemeid pilluvad. Nii juhtus, et kui poiss sai 13 rääkis Anstale esimest korda pikemalt vanaisa Johannes Ottost ning võttis tähelepanu alla Taanieli kehalise kasvatamise. Otsis kuurist vanad torbiku gaasimaski, tõmbas selle poisile kummist rihmadega pähe ja tegi siis temaga köievedu, kuni Danielil jalad nõrgaks läksid. Ants lasi tal viis minutit hinge tõmmata, käsutas maski uuesti pähe ja nõudis veel. Ja pärast järgmist pausi tugevamalt kallad ma selg sirgeks, tõmba tõmmaku radibliga. 14-lt tuli teemaks Nikolai tema küüditamine ja elu nõukogude vangilaagrites. Ants ei hoidnud värvi kokku kirjeldamaks mõeldavatest kõige hallimates toonides kohta maa peal. Ta nõudis, et Taanieli juuksed oleks lõigatud lühikeseks siiliks ja vaatas murelikult tema nägu, mis erinevalt tantsu enda omast oli ikka veel ümaravõitu ja pehme. Ta õpetas Danielile poksi lõualöök, maksa löök kaela tuiksoonele otse ja haaklöögid vasaku ja paremaga. Paksimine arendab hinge tugevaks, mõtte täpseks sans lööminud. Ära hoia tagasi, löö keha pööre löögi suunas. Ameti pidi ta Danielile mitu korda sisse virutama, enne kui too sai piisavalt vihaseks. Et julgeks isale vastu anda. Ta lasi aeg-ajalt isegi mõned hoobid läbi võttis vastu verest tilkuva nina ja kumisema pea ja ainult naeris. Ning siis valas Danielile nõnda tooli kõveras maas. Kunagi ära tee lööki, kui sul endal kaitsevõtet valmis pole. Kui teine, barreteerib otse löögi ana haak, kui teine, pareerib haagi. Pale kehasse. Sest peale hakkasid nad nädalavahetuseti käima metsas märki laskmas kasutades Hansu jahipüssi. Ning Ants rääkis talle pagari tänava sisevanglas Tallinnas Maal laiuva Skongidel labürindist, mille pudenenud krohviga seintest leiti pärast sõda rinna ja peakõrguselt sadu kuuliauke ja roostepruune laike. Eraldi toas seisid tõstiste kirstudena kitsad erist kapid mis olid liiga väikesed, et istuda ja liiga madalad, et Eesti seista. Jahtad, et iga minut tekitas aeglasel lämmatamise tunde, nagu ülekuulatavad, jäeti vahel terveks päevaks. Ta rääkis roosikrantsi tänavahallist dolomiitmajast kus sõja järel asus Sarki ehk siseasjade rahvakomissariaadi tribunal ja kuhu kaheksakümnendatel anti head korterid tolle ajavalitsusjuhtidele, keda ei kõigutanud hoone julm minevik. Ta nägi, kuidas Taaniel tuli oma mornist kestast välja ja isegi naeratas, kuuldes 12 kaliibrilise teravat põmakat ja kohe sellele järgnevat kaja. Siin signest eemal jorisesid nad koos lustakalt ja neil ei ole senti raha. Me peame metsas La ma ja me ei saa ei või ei taha, ei ta teeplaat teenida. Peaasi, et sinust ei tuleks selline ludriin nagu Aivar, rõhutas Ants. Kukulinskise Aivarit teadsid käik, sest sõjaväkke ta ei läinud. Niiberdas MyStar inverdas, aga kolis hoopis Tallinnasse, astus tehnikaülikooli. Vanavanemad hoidsid seda vaka all nagu lätlaste rahvusliku häbi ütlesid teistele Heingelased poiss saadeti kaugele Murmanskisse ning et kirju tuleb sealt harva oleks kasvõi eestiväkke läinud. Kuigi nii palju, kui nad sellest kuulside lehtedest lugesid, olid seal küll ainult põdurad. Noorukid, kes tegid midagi arvutitega, jalasid paukpadruneid. Aivari niisugune valik tähendas nende jaoks, nagu oleks lapselaps hiilinud kõrvalemeheks saamise eksamist. Ei ole selline nagu pekk, tõdesid nad teineteisele otsa vaadates nukralt ning vanaisa jaanis mõtles pettumusega tagasi kõigile vestetud lugudele oma teenistusajast, kus kärgatasid Schneideri haubitsad ja ragiseb Vickers kuulipildujad ning mille väävlikarva aupaiste ometi ei suutnud poja sihtmärke muuta. Oli kuueteistkümneselt läinud Vene armeesse käinud läbi kõik endised liiduvabariigid, saanud tulistada afgaane, musa, hiide grusiine ja isegi neegreid ning tulnud tagasi ehtsa sangari karastunud veteraniga, keda külamehed võtsid ka praegu kahekümneselt kui auväärset täis meest, kelle sõna vääris kuulamist. Eesti poole piirijoont pannud Eesti kiirsöögiputka palkas oma ema ja mõlemad õed kööki ja teenis möödasõitvate rekkade peavad kella kasumi, millest oleks pidanud tema kaelale lisanduvate voltide järgi iga loll aru saama. Ei olnud siin ka väike osa sellele, et õed olid tal tumedasilmsed ja tumedajuukselised mägede tütreile sobivalt lopsakate rindade ja potsakate tagumikuga ning panid rekkamehed keelt limpsama, mitte üksnes mamma särgis Janipraste searibide järele. Et vahel mõne liiga pika pilgu pärast Teksuks läks. Nii et kabek ise pidi jämedat rusikat heeritama. Suhteid ei rikkunud, vanad kunded tulid ikka tagasi. Kui Taaniel oli saanud 15, ei hoidnud Ants enam eriti midagi tagasi. Kui kord oli juba tal kraan valla, siis pidama ta enam ei saanud laskudes süngematesse detailidesse. Tema jutt liikus üle maailma ja kord olid need Polboti kuulekad käsilased, kord jaapanlaste üksus 731 sadistlikud arstid, kelle kuritegusid ta ette luges. Taani allu, vaimustunud ja samas hirmutatud glotteskist neelas ajaloo tund, milliseid ta polnud koolis kunagi saanud? Ants oma kustumatut lootuses, et kui ta kõik on ära rääkinud, siis äkki saab ta alustada selle kõige unustamist ei jõudnud nii palju rääkida kui palju temas pulbitses. Ta kinnitas endale, et kuni ta suudab natukenegi edasi anda ajaloost, kus eestlasi aga mitte ainult eestlasi tapeti, piinati ja alandati, ei ole Taanieli kasvatus läinud raisku. Tšehhi põrgu ja ungarlaste kannatused Josid prostiitu ajal serblaste metsikud karistussalgad, kes piinasid ja tapsid kümneid tuhandeid inimesi tagalas. Kuidas Ungari vaimulikel lõigati selja pealt? Viidi kuiv kämbla juurde, tõsteti jalgadest üles ja peatati. Aeti sepikoja juurde, kokku võeti haamrite tuliselt lauad, hoiti mehi kinni ja pandi alasile nende. Kuidas serblased, kes trügisid paremate vaatekohtade nimel ega jõudnud ära oodata, et ka jaole saada, õigusid oioi, jäta midagi temast mulle ka ja pärast mõnda eriti palju kisendust. Meisterlik, lihtsalt meisterlik. Sealsamas kisuti paljaks, jalad võeti hobuserauad ja naelutati. Antsu hääl värises vihast, saad aru, Taaniel, mis ettekäändega seda tehti. Serblased uskusid, et Ungari on nende emamaa küljest rebitud nagu nad hiljem isel rebisid Ungari naistel konksudega pidasid ungarlased võõrasteks okupantidega kurnajateks. Nii nagu mõni ütleb Heinküla eestlaste kohta, et nad on siin võõrad tükikese Venemaad hõivanud. Kui ta nii jälle oli hakanud juba teismeeast välja kasvama ja kui Ants hakkas mõistma poisi kui instrumendi tegelikku eesmärk, ehkki tegi talle vahest lõbu, kui kergesti oli teine üleskeeratav. Ta söötis ette mõne vene ajast valitud ebameeldiva juhtumi, mõned tülgastava detaili, mõne õiglustunnet narriva seiga ja nägi, kuidas ta peaaegu puhisema hakkas. Kui kujutluspilt pähe kinni jäi. Küüditaja politseinikuks, surus ta läbi hammaste, sa ei saa olla või andis naabrimehe üles, et tema naine endale saada päriselt saada? Esimese kohta tõendeid pole, inimesed räägivad, aga paberid vaikivad. Oli ja ei olnud ka. Tegelikult ta ei teadnud, et just võrus sellise minevikuga politseinik on, polnud tõsi, et kusagil mujal Eestis selline inimene leidus vägagi usutav. Päriselt, ütles ta teise kohta. Sa ei kujuta ette, mida mehed on valmis naiste pärast tegema. Aga keegi oleks ju pidanud ometi sellised. Keegi ei teadnud, lõikas Ants ja kui keegi teadis, siis ei julgenud. Ta mäletas, mida Johannes oli alatasa korrutanud. Võlg on võõra oma ja tuleb tasuda kasvõi veri ninast väljas. Ja võlg polnud ainult rahaline, vaid ka auvõlg. Võlg oli ju ka see, kui sa teadsid kellelegi mustadest tegudest, kes nende eest ei vastutanud. Ta vahetas teemat. Praegune riigikaitse on üles ehitatud põhimõttele, et NATO valvab eestlaste põgenikelaagreid. Sinu põlvkonna asi oleks seda muuta töis igasse majapidamisse, nii nagu Šveitsis, üleüldine väeteenistus ka naistele, nii nagu Iisraelis juurdepääs relvadele juba lapsest peale, teadmisega, et relvaohtlik ja seda tuleb austada, kuid mitte peljata. Ta jäi läbi akna kaugusesse vaatama, pilk. Kui Anss oleks siinkohal peatunud või ainult sellega piirdunud siis võib-olla oleks palju järgnevast jäänud, olemata. Iga sekkun loendamatuid, uusi harusid ajab sündmuste ahel oleks arnenud teisiti. Tants, kes oli harjumuse kütkes ja kelle rääkimine võttis kohati kuuldava mõtiskluse iseloomu ja kes tundis end külavanema keelest kammitsetuna. Ta teadis, et ei tohi hein külas näidata end teistsuguse kui rahulikku ja tasakaalukama. Ja ta ei saanud enne pidama, kui oli taanile rääkinud kadrikoorist ja sellest, mida too oli 1967. aastal teinud. Anzori rakendanud oma eesmärgiteenistusega kodust väljas viibimised sama aasta juulis kui Harry, kes oli nende tuukririhmas kapteni järelsõnaõigusel, teine teda kalale kutsus. Jeans küsis, kas tollel tööst veel vähe on, et vaja veel niisama ussi loputama minna ja Harri seepeale õlgu käides, ütles Siion. Töine asi ütles ja tal tekkis plaan. Tulen, aga ma võtan poisiga kaasa, ütles ta pärast mõtlemist. Järgmisel varahommikul vedasid nad kuurist Bella paadi välja. Taaniel seisis tuusaselt eemal, hoides end kühmu ja surudes käsi sügavale taskusse. Harry viskas aerud kolinal sisse, haaras paadi ninas olevast ketist ja sumas paati enda järel sikutades põlvini vette. Anski, kes seda õngasid ja landikarpi hoides pealt vaatas, õigustele järele. Sleepy pidid ju ehitama. Põler, vaatasin osta ja ta ronis sisse ja lükkas aerutullidesse tulede vaiei Eesto Sis pärale. Nad aerutasid aeglaselt järvele, trotsides nõrka vastu lainet. Anzori kohe käsutanud Taanieli aerude taha ja poiss oli olnud ilma protestimata nõus, mis andis talle ja Harryle võimaluse paadis külitada ja lahterdada. Ma ei usu, et sellest midagi head tuleb, ütles Hans, rääkides piirileppest. Kui juba mu tuttav, kes sellega tegeleb, nii ütles JÜRI vooronov, taan, telekas ka olnud. Neile on kasumlik meid maha vaikida, nagu poleks meid olemaski, sest sest, et siin on suur saadav siitsamast läheb mööda suur maantee oleks võimalik saada tulu transiidi pealt, ehitada lõpuks siia üks kool. Ja nõnda asi on sõnasari hullem kui vene ajal. Ega siin Ameerika pole ja proovis Taaniel elutargalt vahele öelda. Ans turtsatas. Ameerikas on demokraatiat olnud varsti veerand aastatuhandet. Minus küll mingit lootust pole, kui mõtlen, et veel 225 aastat annab meile kõiges samasugused sulid ja saamamehed, nagu on neil valitud praegu. Ta hingas paar korda sügavalt ja hõõrus ninajuurt. Inglastel on selle kohta hea ütlus, kuidas ma seda nüüd tõlgin? Ühesõnaga kuuses oled sa igatpidi. Inimeseloom on ikka ühesugune, lugesin hiljuti juba vanad pärslased, võtsid mõnuga liigkasu jab, panin sahkerdajad Bocki. Praegu on kõik sama ainult kergeusklikke rohkem siginenud, kes arvavad, et seale lipsu ette sidudes hakkab ta kahvliga sööma. Aastaid on palutud siia noortele kas või üks spordiplatsid ja lausus Harry ja vaatas Taanieli poole. Minu ajal olid spordipalee, et käisin korvpalli mängimas, peaaegu olles koondisesse jõudnud. No räägi nüüd, Reili poiss, ei saa aru, tega sans. Talle tundus, et vahel laskub Harry murdekeelde üksnes kiusu pärast. Ei olnud ta nõus tunnistama, et kokkupuuted uusasunike ja soovitajatega olite emagi kõnepruuki Kodaveremurdest kirjakeele poole nihutanud. Harjaga tõmbas selle peale süüdlestri sügavamale pähe ja muigas poole suuga noomia. Olen juba siin 46 aastat elanud viisteis veel mujal New arus, maa, sellel ala, kuhu taha, see pole häbiasi. Ants jätkas parlamendi liige, kohtub ainult valitud seltskonnaga, sellisega, kes ei küsi raskeid küsimusi ja kes teeb talle suuri silmi nagu kari kutsikaid nendega, kes kasvatavad tema poliitilist kapitali. Ei ole kuulnud, et nad kellelegi probleeme oleks lahendanud. Heinküla inimesed ei ole poliitiline kapital, näolen, poliitiline võlg, mis ootab mahakirjutamist. Juss, võlg, pomises Harry. Ja mis oleks parem, kui maksta meid Kateks piirileppele, mis nagunii läbi ei lähe. Ajal poles, nii olnud korda Sarri uuesti õlest olnd sihuke karmi käega mees ja öelnud, et hein külam puutu. Dumano olid mehed, kes teadsid, kuidas Venemaaga rääki, kui vaja, põrutas rusikaga lauale, käratas suu kinni. Praegu aint tassikese. Vaata, mul ei tule nimigi meeldimist ministrit ei tea, kas ta Abja kivil kasvabki isi sellist tõsiselt võtab. Neid kuritegusid, mida siin omal ajal tehti, ei uuri enam kagi šanss vaadates omakorda Danieli poole vene omasid ja eriti veel eesti jamasid eesti omasid poleks nagu olnudki. Ei, Harry ega Taaniel öelnud selle peale midagi. Eestlased on alati puhtad lisasans, meid hävitati, meid harvendati, meid piinati ja vangistati. Järelikult ei teinud me ise midagi sellist, see on rahvuslik dogma. Kedagi enam ei huvita, ütles Harry. Liiga palju aega möödas, vanades jaksa enam, noored jäävad huvita siia tuunimine, eskasva enam sellisi mehi, kes midagi ette võttas. Hans mõtles, et paremini poleks Harry saanud kõneleda ka siis, kui ta oleks teadlikult proovinud tantsuga kaasa mängida. Ta vaatas, Taanieli ootas. Ootas. No ega kõik küll ludrid pole, ütles Daniel. Ju JA oskavad, lõikne nõustus Harry. Danielle raputas pead. Ma ei räägi ainult jutust, mina ei ole selline, ma pole kunagi olnud selline. Ans sülitas üle parda. Oled ju? Mis mõttes? Sa oled juba passiealine aega meheks kasvada, sina oled osa sellest põlvkonnast, kes veel suudab parandada ja ära hoida vigu, mida tehti kolmekümnendatel. Sa ei tohi olla naiivne, sa ei tohi unustada, et sa pole nõrk ega õrnahingeline ega pehmeke. Tugev tuleb olla, vaata, mis maailm su ümber on, ainult tänan ja palun ei vii mitte kuradi kuhugi. Läbi löövad need, kes ei karda. Kui sul on õigus, siis on õigus jätta see meelde ja kui keegi on teinud valesti, siis tuleb teda karistada. Zahharov on pehmekesed ja need, kes midagi saavutavad. Elus hakkab olema väga palju valu. Parem harju kohe seda tegema ja seda saama. Ja see pole ainult füüsiline valu. Kui sa suudad ükskõik kellele virutada, siis kaob igalt poolt mujalt ära terve hulk tõkkeid, mis inimesi elus edasiminekul takistavad. Ta nägi Taanieli haavatult pilku ära keeramas, aga teadis, et tema sõnad polnud visatud vette. Samamoodi teadis ta, et kui Taaniel midagi pähe võtab, siis lahti ta sellest enam ei lase. Ta mäletas lugematuid tülisid Taanieli lapse east karjumise ja jõuetu vihaga lõppenud kordi, kus poiss keeldus tunnistamast, et ta on midagi valesti teinud. Ükskõik mis ähvardus või mis raske käe tõstmine. Daniel läks lukku ja vaikis ja vahtis nähtamatut punkti põrandal, kuni teised loobusid. Ja temale jäi tema õigus. Ants ei osanud öelda, palju oli sellest, mida ta oli Grigori kohta rääkinud, jõudnud Taanieli pähe. Aga ta lootis, et see haagib ennast samamoodi mingi tõe ja õiglusjanu külge.