Tele-eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Sisekaemus vajab aega ja tähelepanelikku meelt ning seisundit Bel kaemuslike mustrite nägemiseks vaja kohata rohkesti aktiivseid inimesi otsimas oma ellu õnne ja tähendust. Üllataval moel õnnestus kahe ja poole tuhandeaastasest hiinlasel loud suul märgata midagi nii tähenduslikku, et see kõlab nagu pärineks kaasajast. Nimelt oli pannud tähele, et need, kes omavad teadmiseid Ei ennusta ja need, kes ennustavad, ei oma teadmiseid. Omal moel lähedase mõtteni jõudis just NM arvutiajastu algust Winston Churchill kes püüdis varastest ennustamistest hoiduda, sest ta oli märganud, et pärast sündmuste juhtumist õnnestub ennustamine palju lihtsamalt. Käesolev kommentaar ei saa juhinduda Churchelli nõuandest, kuna valmib enne Oscarite väljakuulutamist. Samas on just see teadmatuse faas huvitav ennustajate vaatamiseks eriti nende kaasaegsete ennustajate vaatamiseks. Kes või mis kasutavad tulevikku ettenägemiseks arvutitega, andmekaevandamist? Ülesanne paistab olevat lihtsate killast. Igaüks ju teab, milline on hea film. By oleks lihtsalt. Hästi palju taoliseid arvamusi kokku saada ja asi on klaar. Kui vaid poleks süütuna jaak kõrvalisena ei, vaid asjaolusid, nagu näiteks ajalehtedes aeg-ajalt esineb. Ilusa mahvata valimine enamasti kujutletakse piltidel naisterahvaid ja õigesti vastajate vahel loositakse siis mõni meelepärane auhind. Kui oled nüüd valmis osalema, siis esimese reaktsioonina vaatavad välja selle, kes sule. Kõige rohkem meeldib, vanasti oli vähemalt see hea, et vastused pidi lehe toimetuse saatma kirjaga ümbrikuga andmevahetusele kulu andis aega mõtlemisele. Ja võib-olla hetkel, kui limpsib keelega marki, tabad ühtäkki, et võidu saab ju see, kes valib välja kõige ilusama foto. Ja see ilu võib olla sinu omast teistsugune. See tähendab, et sa ei pea saatma mitte oma lemmikut, vaid. Pead ära arvama, milline foto peaks meeldima teistele kusjuures teised osalejad on sama probleemi ees ja nemad peavad muuhulgas spekuleerima teemal, milline pilt sulle kõige enam meeldis. Sest sina oled nende jaoks ju need teised. Nii sa siis mõtledki stiilis kas tead, mida teised teavad ja kas teised teavad, mida mina tean ja kaasa arvatud see, mida mina tean, et teised teevad ja nii edasi. Kui sa kõike seda mõtlema hakkad, tabad, mida lootsu mõtles, kui ütles, et need, kes teavad, ei ennusta nad lihtsalt teavad, et ei peaks ennustama. Aga sellega probleemid ei piirdu. Oletame, et me teame, millistest omadustest koosneb hea film. Tähendab, et meil on olemas hea filmimudel. Sellise võib luua, küsides inimestelt, milline film neile meeldib. Küsima peab paljudelt inimestelt, et filme meile hearedelil üles ja alla tirivad oma. Põsed hakkaksid esile tulema. Mõned tunnused on iseseisvad mõnedega omavad ennustamisjõudu, olles teistega kombineerides. Lihtsustatuna võib umbes nii kirjeldada suurte andmete galal toimuvat. Filmivaatajate helisustena Oscarite ettenägemise mängus on aga see probleem, et inimesed Teevad seda, mida teisedki, nad vaatavad, seda, mida on vaadanud enamus nõndanimetatud teistest umbes nagu näiteks toodud ajalehe fotokonkursil, selle erinevusega. Et seekord on teiste arvamust teada, mis omakorda mõjutab vaatajaid ja võib-olla täiesti vales suunas tõenäoliselt keskpärasuse suunas. Tegemist oleks omamoodi manipulatsiooniga, tänu millele võivad tegelikult head filmid jääda nägemata ja hindamata, kuna filmi loojatel pole olnud lihtsalt piisavalt rammu oma loomingu reklaamimiseks. Järelikult ei peataoline mass. Ide eelistuste analüüs baseeruma üleüldse filmi headusele. Ja lõpuks on siis see probleem, et Oscarite valikus ei osalegi. Jutumärkides siis tavalised kinovaatajad. Auhinna määramisel küsitakse arvamust kuuelt 1000-lt 28-lt, USA filmiakadeemia liikmelt kelledest osakond. Filmi stsenaristid, teised on filmide tehnilised tegijad, kolmandad näitlejad ja nii edasi. Filmiakadeemia hääleõiguslike liikmete valik on keeruline. Ja läbipaistmatu, mistõttu on otsustajate arvamusi pea võimatu analüüsida omakorda tänu millele ongi Oscarite auhinnagala atraktiivne ja pakub võimaluse olla järel tark, kus Churchill ega kusjuures. Suurte andmete ja arvutite ajastul tasub mõtelda mida veel inimlikult olulist peaks ennustajate käest varjul hoidma. Et säiliks üllatusmoment.