Käes on õhtuleht aastast 1987. Helle Kula kirjutab. Poolast saabus Eesti riikliku sümfooniaorkestri peadirigent Peeter Lilje, kes kuulus mõnda rahvusvahelise dirigentide konkursi žüriisse. Võistlustel osales ka Arvo Volmer, kes on lõpetanud Tallinna konservatooriumi koorijuhtimise erialal ja õpib praegu Leningradi konservatooriumis orkestridirigeerimist. Teisest voorust ehk 12 seast jäi Arvo Volmer kõige napimalt vaid mõne Punkti sajandikuga välja. Arvo Volmer sündinud 1962. aastal oli võistluse noorimaid. Dirigeerimine on gala, kus staaž ja kogemused annavad vaieldamatuid eeliseid. See oli aastal 1987 Rahva hääl aastast 1989. Juuni keskel Kopenhaagenis toimunud Nikolai Malco nimelisel dirigentide konkursil pälvis neljanda auhinna ja orkestri eripreemia Arvo Volmer. Seni pole siitmailt keegi sel võistlusel käinud. Kopenhaagenisse laekus üle 200 avalduse, neist valiti välja 31 senise tegevuse ja soovituskirjade järgi. Arvo Meri soovitajateks olid Eri Klas ja Neeme Järvi. Volmeri rõõmustas orkestri preemia rohkemgi kui neljas auhind ja 12500 Taani krooni, sest preemia saaja hääletavad orkestrantide ise žüriis sõltumatult. Pärast teist vooru. Sellest kõigest näeme, et Arvo Volmer on olnud väga ettevõtlik noor dirigent, kellest nüüdseks on saanud ERSO peadirigent kuid juhatab edasi ka Estonia teatrietendusi. Arvo Volmer on jõudnud dirigeerida Taanis ja Soomes, võtnud osa Helmut drillingi meistriklassi tööst Ameerika mandril ning küllap omab ta noorusele vaatamata ettekujutuse nüüdisaegsest dirigenditüübist. Kristel pappelile antud ajaleheintervjuus, ütleb ta selle kohta niiviisi. Dirigendid juhatavad praegu mitut moodi. Mingit valitsevat kooli pole, pigem võiks neid jaotada taseme järgi väga head ja ülejäänud. Ülejäänute puhul saab küll mingist nööbist rääkida, eriti noorte seas. Nad on tugeva tehnikaga, suudavad teoseid lühikese ajaga ette valmistada, ei karda uusi asju kava võtta. Nii on arvanud noorte dirigentide kohta Arvo Volmer. Tänases väikeses saates kuuleme tema juhatatud Imre Kalmani opereti krahvinna marita esimese vaatuse finaali. Selle salvestasime läinud aasta märtsikuus, kus väga väikese ettevalmistusaja järel laulis oma esimese Maritsa etenduse Annika Tõnurist. Tol õhtul olid laval veel Ants Kollo ja Hans Miilberg, Katrin karisma ja Voldemar Kuslap, paljud teisedki solistid. Estonia teatri koor ja orkester. Ja. Miks? Krahvinnat vallandas. Loomulikult. Aga nüüd ma käsin Mul ka laulda. Aga käsu peale lauta ei saa. Nii nagu käsu peale ei saa ka armas. Aga kui ma palun viis, on sootuks teine asi. Kui naine vahel ongi veidi kapriisne siis ei maksa talle seda mitte pahaks panna.