Vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Me oleme nüüd juba mitu nädalavahetust pühendanud Nõukogude argielule. Muidugi, ta on ju meil üldistatud variandis on ju väga erinev, kas inimene. 1918 oli tegemist 60.-te 70.-te 80.-te aastatega. Nad on väga eripalgelised sõjaaeg, on midagi hoopis erilist, ka kodusõjaaeg. Aga mingeid üldistusi saab ju ikka teha, oleme liikunud kasutades märksõnu ning päris pikalt oli meil ka nõukogude sõiduautot. Ja eks loomulikult, kui on automark, siis on ka kindel ajajärk. Ei sõitnud juba Peedad kahekümnendatel aastatel, neid jäi juba üsna väheseks ka kaheksakümnendatel. Nii et see on ikkagi kindel periood ja kindel mentaliteet ja kindlad pürgimused, kui inimeste sooviks paljude inimeste sooviks oli endale lõpuks pingsa töö tulemusena osta, muretseda variandis pabeda vol2 ajast oli juba hoopis teine ajastu. Need, kes said endale lubada synni vähemalt sõita Simmiga. See on hoopis teine seltskond. Natukene rääkisime ka sellest, mida kant, mis oli populaarne, kuid mitte ainult ju ei olnud periooditi erinevat Fassongid, moed muutusid midagi erilist ja võib-olla tuleme ka selle teema juurde. On üldse Nõukogude mood kogusse suhtumine, arusaam, mis on sobiv, mis ei ole sobiv. Mille poolest peaks erinema sellest, mida kanti läänes, kuid mitte ainult ei olnud ju kleidid ja kostüümid erinevad, vaid nõukogude aeg tõi sisse ka erineva kangamustri. Ja võib-olla esimene silmatorkav muudatus on kahekümnendat aastat algusest täpsemalt 23.-st aastast, kui mõiki tulevad geomeetrilise mustriga kangad. See on väga oluline muudatus. Ja näit näiteks järgmise aasta alguses, 24. aasta alguses taoline ajakiri nagu Kudošnikis, liidsel kunstnik ja kunstiteose vaataja kirjutab suure uhkusega, et Moskvas ja täpsustab, et ta peab autor silmas mitte Netma neid vaid lihtsaid tööinimesi, täpsustab teel köögitöölisi teenistujaid. Et need inimesed on hakanud ennast kaunistama, kaunilt riietuma. Ja nad on loobunud vanadest väike odanlikest lillekestest ja nende asemele on tulnud julged mustrid, uus julg, aeg, uued julged mustrid. Ning võib-olla selle kangauuenduse valdkonnas. Tippsaavutuseks on 20.-te lõpp, 30.-te algus. Kui väikekodanlikud mummukesed, nagu neid nimetati lillekesed või intelegendikeste ruudukesed asenduvad uute kangastega uute mustritega. Ja kui neid meie kuulajad, daamid, kavatseksid endale õmmelda uue kleidi ja oleksid mõttelises kaubamajas ja valiksid endale kangaid, siis igaüks võiks endale kujutada, kuidas näeb välja kangas. Ma annan selle kanga nime või vähemalt püüan kirjeldada seda ametlikku mustrit, millega see kangas oli kaunistatud või mis sellel kangal oli. Ja ma ei tea, kuidas meie kuulajate fantaasia seda lubab, aga need kangad olid järgmised. Võtsin loomulikult äärmuslikud variandid, võib-olla tänapäeva vaatevinklist kõige naljakamad. Aga näit, kas üks kangas on värvitud kujundatud mustriga, komsomol tööhoos, tulite mudele siis kujutada ette kleiti, millel on komsomolid, tööhoos või kangasmustriga punaarmeelaste osavõtt puuvillakoristamisel. Siis olid veel kangad, kollektiviseerimine, sõjalaevastik on väga kaunis kangas. Nii et sõjalaevad on kleidil Jakikesel ja naised õmblevad rõivaid, millel on kujutatud traktorid, tehased, see nomenklatuur on päris päris pikk. Päris lai elektrilambid, jaka, mutrivõtmed, Kõlvart, mutri mõõtmed, kangas kaunistada, igatahes taoline kangas oli olemas. Kuid 100 järk ei kesta eriti kaua. Ja esimene märgikene siin vajutatakse pidurit on 30.-te alguse Pravdas ilmunud tol kannab ta pealkirja spirediit, traktor, saadikambain, teheson, traktor taga kombain. Ja seal naeruvääristatakse näid mustreid ikkagi kombaini kohta on põllul, traktori oma täpselt samuti kleidil võiksid olla mingisugused teised pildid ja kujutised. Ja ükski Faljatane ilmu ju lihtsalt niisama. No see oli valmistumine kõrgemalseisvate instantside otsuseks ja taoline otsus on. 1933. aasta detsember numbrist ilmub eraldi rahvakomissaride nõukogude määrus milles juhitakse tähelepanu, et sõna on ju reeglina mõningad tekstiilitööstused kasutavad ebakvaliteetseid ja mittesobivaid mustreid. Sellega oli selge, et see suund on ennast ammendanud. Ja. Asemel tulevad kangastele tagasi tavalised mustrid, tavalised lillekesed ja see pilt muutub selliseks, nagu ta on enam-vähem alati olnud. Aga lühike periood 20.-te lõpus 30.-te alguses oli selline, nagu me teda äärmuslikus variandis ka kirjeldasime. Kui kleidi selles äärmuslikus veel kord variandis traktor ja kombain, mis siis oli peas peas kahekümnendatel ja kui võtta. Kui vaadata kuskil tolle aja ajakirju fotosid, siis on näha, et peamiseks peakatteks on Barrett. Ta asendab varasema kübara. See on väikekodanlik, Nepanlik peakate. Ja praktiliselt kõik naised kannavad Barretti. Tan tol ajal spetsiifiliselt naiste peakate. Sellepärast et meeste peakate täna levib ta nõukogude liidus alles 50.-te aastate lõpupoole. Ja siin on murranguline sündmus noorsoofestival Moskvas. Esimene suurem üritus, kus nõukogude inimesed nägid sellisel hulgal välismaalasi, mida nad kannavad, kuidas nad välja näevad. Välismaa noored, Hruštšovi aeg, sula ja siis tuleb ka barret, peamiselt prantslaste variandis Nõukogude. Enam-vähem samal ajal võib-olla ajaliselt tsipakene varasem on see kõrge ehk tõelist naised. Kui linlannad on peamiselt Lätis, siis kui vaadata jällegi pilte naistest, tehastes, vabrikutes, treipinkide taga on neil peas punased rätikud. Nii et ka selline peakate on olemas. Mis aga puudutab kosmeetikas, siis ametlik ideoloogia käsitles neid vahendeid kui endise aja igandeid või kui näpmanite elulaadi esindavaid. Ja näiteks selline tuntud ajakiri. Ta on nõukogude aja esimene naisteajakiri, kui seda nii võib nimetada rapotnitsa ilmud tänase päevani. Väga suure tiraažiga kirjutas ja kutsus üles naisi taolisi vahendeid nagu puuder ja teised mitte kasu. Ja milline on loogika tagant alati teooria, nad ei ole lihtsalt üleskutse, nad on ju põhjendatud tolle aja arusaamadest lähtuvalt. Miks loobuma sellepärast loobuma, et peatselt kaovad niikuinii. Ja miks nad siis kaovad, kaovad nad sellepärast, et Nõukogude inimeste nõukogude naiste kultuuri taset tõus. Aga milline on kultuurne inimene? Kultuurne inimene on seestpoolt ilus, tema vaim on ilus, tema tulemus on ilus. Ja sellepärast see ilu tõeline ilu muudab selle välise tühiseks olemas. Kas see on teisejärguline? See on ma enam mingisugust tähtsust ja seega mitte ükski vastassoo esindaja või ükski inimene ei pööraga vaadates iseennast peeglist tähelepanu, mitte sellele, kuidas ta väliselt välja näeb, vaid sellele, milline on tema sisemine ilu ja sellepärast kosmeetikakaup niikuinii ja ei olegi mõtet, mis mõtet on osta täna purk mingisuguse kosmeetilise vahendiga, kui homme ei lähe seda nagunii vaja siis põhjendus väga lihtsustatud variandis, loomulikult. Kujut kosmeetika ei kao kuskile. Ja et ta ei kao eriti näpi aegadel on näha kuulutustest ajalehtedes, mis kutsuvad tarbima neid ja teisi vahendeid, nii et on olemas ning ka nõukogude võim ise käivitab üsna pea vanad kosmeetikatarbeid tootva ettevõtetest, nii et kui nad mõni aeg On kiratsenud seisnud kodusõja raskematel kuudel pole loomulikult aega nende probleemidega tegeleda. Kuid üsna pea need ettevõtted, vabrikud hakkavad jälle tööle. Ning nende seas vast kõige põnevam on kuus saab rokkarivabrik. See nimi oli enne revolutsiooni üldtuntud Venemaal ja mitte ainult Venemaal, vaid ka laiemalt. Ja saab see kõik alus. Ühest prantslasest, siin on ka pikk eellugu, aga see meid ei huvitada, viiks meid väga kaugele minevikku. Igatahes, mees, kelle nimi on Henry brokaar kolib Venemaale 1869. aastal. Muudab ka oma vaateid, usulisi tossab õigeusklik ja seega on ta üsna pea juba Andrei Afanasjevi dž. Ja see Andrei Afanasjevit. Brokkar hakkab peatselt tootma kõikvõimalikke kosmeetilisi vahendeid ning tippsaavutuseks on tema lõhnali. See sai valmistatud tema poolt oma armastatud abikaasa hõbepulmadeks, eks. Ja ta pani sellele lõhnale nimeks pärsia sirel ning seda lõhna demonstreeriti 1898. aastal Pariisis maailmanäitusel. See on väga oluline täpsustada Pariis, Pariis, maailma. Ja ta saab Grand Prix. Miks Grand Prix on eriti oluline sellepärast et väidetavalt vähemalt kirjanduses on nii esmakordselt Pariisis keegi välismaalane. Jätame kõrvale, et tegemist on prantsuse pärit talu lööb prantslasi selles vallas, kus prantslased on ületamatud, nii et prantsuse lõhnaõlid väidetavalt said tol ajal väiksema tähelepanu osaliseks kui selle mehe Venemaal toodetud lõhnaõli. Sajandi lõpus on see juba üks suuremaid ettevõtteid Venemaal. Hea ärimees, ta mitte ainult ei tooda väga kallihinnalisi lõhnalisi, mille ostjaskond ei ole ju eriti suur vaid näiteks tema vabrikus valmib ka majapidamisseep, mille nimi olin Naroodna, jää ja krahva seep. Ja see rahvaseep maksis üks kopikas, nii et seda jaksas enam-vähem igaüks osta, see on klaasteed enam-vähem samas hinnas, nii et jõukohane ja ka lõhnastada võisid natukene vaesemad inimesed ennast edukalt sellepärast et odavate lõhnaõlide komplekt seal oli neid mitu pudelikesed maksis üks rubla ei ole ka üle jõu käiv, kallis, aga, aga kui raha koguda, siis saksa osta surise mees kes on vabrikule oma nime andnud aastal 1900, kuid vabrik jätkab tegutsemist ja selle etteotsa saab veel üks prantslane August Michell. Ja need on üks oluline sündmus aastal 1913, see on oluline aastaarv Romanovite dünastia jaoks. See dünastia saab 300 aastat vanaks. Ja sel puhul valmistab anriimischell segab kokku, ma ei tea õiget terminoloogiat, ühe lõhnaõli pühendab selle lõhnaõli case rinnale ja see lõhnali saab enesele nimetuse Ljubiinbukjat, interatritsi, keisrinna lemmikbukett. Ja selle nime võiks jätta meelde ja neid võib-olla keegi lõhnaõlide lembeline, meie kuulaja ohkab sügavalt ja mõtleb, et küll oleks huvitav, mis lõhn on, aga väga paljud inimesed on seda lõhna tegelikult tundnud ja nii kaua, kui mina räägin edasi, võite te üritada ära aimata, millist nime on see lõhn hilisemal ajal kandnud. Igatahes etavat 1917 natsionaliseeritakse. Kuid August Michel jääb Venemaale. Ja tema ettepanekul saab vabrik enesele 1922. aastal uue nime son Novaja sarja. Ja mis on meie jaoks selle mõistatuse variandis nüüd oluline jällegi sama mehe ettepanekul 25. aastal see sama lõhn saab enesele uue nime ja Krasnaja Moskva. Ja see Krasnaja Moskva kuulutatakse peaaegu et muidugi mitte kuskil ajale vastavat dekreeti vastavat otsust Nõukogude lõhnaks. Nii et Krasnaja Moskva ei ole oma buketilt mitte midagi muud kui omaaegne Ljubiimulbukijat imperatriitsi 25.-st aastast. Ma ei tea, kas seda lõhna toodetakse tänase päevani, aga ta peaks olema vähemalt nimena tuttav väga paljudele. Veel üks üsna huvitav fakt, mis on selle ettevõttega seotud endise brokaari vabriku partargiks Nendel samadel aastatel kui sünnivad need uued või vanad Nõukogude lõhnad, tsaariaegsed, lõhnad taas, sünnivad Nõukogude lõhnad, uued sünnivad. Oli selle ettevõtte part, torgiks. Palina Semjon Auna šenkoušina. Ja jällegi, kes tahab, vahel oleme me väga palju mõistatusi pakkunud, võib ju üritada arvata, kellega on tegemist ja kui see nimi midagi ei ütle siis ma ütlen ühe teise nime, mis on tema pärisnimi. Aga see ilmselt ütleb veelgi vähem, aga las ta meil olla. See on peeri Semjon õuna, nii et isa nimi säilib Karposkaja. Kuid miks me seda naist tegelikult tunneme näinud on teda loomulikult piltidel väga vähesed. Eriti kuskil ei olnud, me ei näinud ju ka Stalinit, koosavi luujev, aga eriti ja teisi Nõukogude Liidu juhte eriti selles sõjaeelsest ajast koos oma abikaasadega. Aga alates 1921.-st aastast on. Molotovi abikaasa väga huvitava saatusega naisterahvas, sündinud oli ta 1897. aastal. Isa rätsep töötas lihtsatel ametikohtadel, enne revolutsiooni oli näiteks apteekis kassiiriks. Ja 18. aastal astub parteisse. Nii et vahetult pärast revolutsiooni Nonii ka punaarmeesse oli seal poliit, Tööl juhtis klubi siis põrandaaluselt tööl Kiievis, nii et tal on päris kirev parteiline minevik kodusõja aastatel. Tema perekonnaliikmed, vend ja õde on valinud endale teise saatuse, vend oli juba varem emigreerunud Ameerika ühendriikidesse. Õde lahkub kodusõja ajal Palestiinasse ja hiljem on ta ühe rajoonikomitee Moskva rajoonikomitee tegelinski ning 21. aastal toimunud koosolekul. Molotov istub parajasti presiidiumis, saalis on palju rahvast. Aga ilusad inimesed torkavad silma niieta, teda märkab ja üsna pea nad abielluvad. Aga juba õe elukäik ütleb meile, et tegemist on juuditariga ja ta ei ole kaugeltki ainus juuditari, kes oli nõukogude juhtide abikaasa. See ole meie praegune teema. Aga võib-olla on huvitav meelde tuletada või kes meie kuulajatest ei tea. Teks juuditari, oligaa, Vorošilovi naine, väga pikka aegne naine, elasid nad koos peaaegu pool sajandit kolda, Gorban võtab ta küll vastu õigeusu ja hiljem anda hekatsierynada. Viidonna. Neil lapsi polnud, kui ta oli viis kasulast kunagi kahte neist me kindlasti nimetasime. Need olid Frunze lapsed, kui rääkisime fluusest tema küllaltki salapärasest surmast. Pärast fruunsat ja tema naise enesetapu või surma jäi alles kaks last ja Vorošilovi pere võtab nad kasvatada. Juuditarid olid ka mõlemad puhaarini naised. Andreeri naine. Toora mõis on väga pikaajalise Stalini secret. Jaan õuna, kusjuures Boscraabuschafio ise hoiab käes seda orderit, temale viidneb paberit Stalini kätte kus tema naine, see nimi seisab arreteeritute nimekirjas, väidetavalt olevat ka püüdnud naise eest paluda andeks, kuid naine saab kolm aastat ja hiljem lastakse maha. Ja üks vähestest, kes ei arreteerita, ongi muuseas Vorošilovi naine. Ja jällegi keegi ei tea, kas tegemist on legendiga väljamõeldud looga või olid need sündmused tõesti sellised, nagu neid kirjeldatakse. Igatahes kui peeria inimesed olevat tulnud Vorošilovi naist arreteerima olevat ta lasknud revolulist paar hoiatuslasku lakke. Tekib küsimus, mida edasi teha, kuidas reageerib ikkagi Vorošilov. Ja väidetavalt helistatakse Stalinile ja Stalini sõnad olevat olnud, seda tuleb pidevalt alla kriipsutada, et olid vist kurat temaga ja nii väidetavalt Vorošilovi naine. Üks vähestest nendest tippjuhtide abikaasadest juunitaaridest jäi arreteerimata. Muuseas juuditari rooliga Stalini poja eakovi naine tantsijatar Juulia Nelcer. Ja kui Jaakov satub sakslaste kätte vangi, siis annab Stalin käsu ja jällegi nii vähemalt seda käsku kirjeldab, takse see Odessa juuditari saata Krasnojarski krais. Väidetavalt olevat ta lisanud, las soojendab ennast siberi päikese all. Kuid talle keegi lähikondlaste soovitas seda mitte teha variandis, mitte saata laagrisse. Jutud Jaakovi saatusest võivad levida ja et pigem oleks õigem panna ta üksik vangistusse üksikkongi kuskile polnud praegu aega ja ei ole otseselt meie teema selle inimese edasist saatust vaadata. Aga tuleme Molotovi abikaasa juurde tagasi, kuna me temani jõudsime selle vabriku partargi kaudu olemise kaudu. Yoshinna pärl ja vähemalt mälestustes ta ongi Elegantne, väga ilus naine, tark naine. Ja Molotoviga olid meil väga ilusad tõsised suhted, aga mis on oluline ja mis ka väga paljus väidetavalt selle naise edasist saatust määras. Ta oli vast seal üleval kõige lähedasem inimene Stalini abikaasale alli luujevale. Veedab temaga väga palju aega. Pea on tal ka väga lähedane vahetult enne seda, kui Stalini abikaasa lõpetab elu enesetapuga. 32. aastal. Ja siit ka üks oluline põhjus, miks Stalin teda ei salli. Ilmselt. Ning samas väidetavalt jällegi pärast Stalini naise surma on just molotovi abikaasast, see kes vähemalt selles siseringis mängib esimese leedi rolli. Ja ta oli ka kõrgetel ametipostidel, pole mõtet neid kõiki nimetada, selles mõttes on ta ka nõukogude naiste seas küllaltki erandlik. Tema karjäär ei lõpe kaugeltki mitte ühe vabriku part torgiks olekuga, mis ei ole ju eriti mingi oluline ametipost vaid vast tipsem amet, teekoht, kuhu ta jõuab, on ta on küll seal lühikest aega, aga ta oli ka kalatööstuse rahvakomissar, nii et juhib tervet rahvakomissariaati. Ja sõja ajal. Ning siin on näha molotovi, kes tol ajal oli ju välisminister. Tema kätt oli ta väga olulise institutsioonid koosseisus, tänapäeval mitte midagi ei ütle. See oli juudi antifašistlik komitee nagu esmapilgul teisejärguline institutsioon, aga tol ajal väga tähtis, väga oluline. Selle komitee kaudu saadi näiteks ka Ameerikast väga palju abi. Ja see komitee aeti laiali pärast sõda 48. aastal. Ning enamus selle komitee liikmeid ka arreteeritakse. Ja molotovi naine arreteeritaks 49. aasta alguses jaanuaris. Väidetavalt sellel ajal on Stalini tervis juba halvenenud. Ja seda enam anda põhjust kahtlustada oma lähikondlasi. Me näeme ju, et paljud neist kaotavad oma endised positsioonid, nende seas üsna pea ka tema sõber ja võitluskaaslane Molotov. Ning loomulikult rünnak Molotovi läbi, abikaasa on ju ka varem läbiproovitud stsenaarium, mida Stalin on kasutanud. Lisaks on abikaasa andnud otseselt selleks ka põhjust. Kõikidel nendel faktile tasub peatuda. Aga see on enam-vähem see aeg, kui moodustub Iisraeli riik selle riigi esimene saadik Moskvas või tol ajal vähemalt saadik, aga ilmselt oli ta ka esimene siin võin eksida, voli kolda, meier, üldiselt üldtuntud nimi, väga oluline naisterahvas ja väidetavalt Molotovi abikaasa vestles temaga väga sõbralikult ja iideshis, nii et nad mõistsid 11. Ning see on üks põhjus, aga mitte otseselt see vestlus, vaid siin on ka poliitilise situatsiooni muutus. Nõukogude Liit seisis väga paljus selle taga, et see riik moodustuks tekkinud, eks hiljem need suhted halvenevad. Koldaneer saadetakse ka Venemaalt välja ja see on üks põhjus, aga neid on teisi igatahes kõik võetakse kokku süüdistuseks mis kõlab enam-vähem nii. Talle heidetakse ette kuritegelik sidemeid juudi rahvuslastega. Ja kui me vaatame molotovi enda saatus, siis kaks kuud mõõdub naise arreteerimisest, kõik on juba selge, märgid on olemas. Ja kahe kuu mõõdudes kaotab ka Molotov oma välisministri ametiposti. Mis saab molotovi abikaasast edasi? Detsembris 49 mõistetakse ta viieks aastaks asumisele. Nagu esmapilgul polegi eriti pikk võrreldes muidugi nende tuntud 25 pluss viiega ja muude tähtaegadega aga 53. aastal Tuuakse ta Moskvasse ja käivad ettevalmistused väga suureks näidisprotsessiks. Kustal tuli mängida ühte peamist rolli ning nüüd enne seda raske on öelda, mis toimus 49. aastal, kuid see on üsna tuntud fakt, et enne seda 53. aasta planeeritavat protsessi, kas ta pidi just 53 või 54 toimuma aga on teada, et teda rängalt piinati. Ja kes teab, millega oleks köik lõppenud, kui mitte viiendal märtsil 1953 kõigile üldtuntud fakt, suur rahvaste juht Stahlil suri. Ja need on veel üks seik, mida on kirjeldatud Stalin oma suvilas kušetil. Äsja surnud Sonja oma teema kunagi Stalini juurde tuleme ka tema surm on põhjustanud küllalt palju eriarvamusi ja legende olis vägivaldne polnud ta seda iga ta Stalin olevat äsja surnud ja seltsimehed tema surnukeha juures. Ning Molotov olevat pöördunud peerija poole ja kuivalt, nii et üks tema esimesi lauseid tol hetkel selles ruumis oli. Anna poliina tagask. AndayPaliinu Anna Polina tagasi, nii et ta nõuab oma naist tagas, olukord on muutunud, situatsioon on teine. Ja üheksandal märtsil oli molotovi sünnipäev. Stalin suri kuuendal, üheksandal oli molotovi sünnipäev. Ja 10. märtsil toodi poliina molotovi suvilas. Jällegi siin ja seal kirjanduses tuuakse ära üks säigake. Eelnevalt oli peeria teda emmanud ja öelnud talle poliina, sa oled aus kommunist, niieta rehabiliteerinud teda oma lausega selle lause peale poliina voolatava Veljo teda ka nii nimetada kaotas teadvuse. Kuid mis on huvitav ja millele viitavad praktiliselt kõik allikat? Jääb ta kuni surmani veendunud kommunistiks. Nii et kui Kružovi ajal paljastatakse Stalini kuriteod ise anda ja ohver see on ju omaette jällegi, väga põnev, kuidas mõista neid inimesi, kes olid selle režiimi poolt represseeritud, mitte lihtsalt represseeritud, vaid ka rängalt piinatud. Et nad jäid sellele režiimile variandis keegi teine on siidi peerian süüdi, aga Stahlil see tipp on eksimatu ju, talle anti valed andmed juurde, ta suunati valele teele, kuid uskus, stalinism ei kaotada lõpuni. Päris huvitavad ja hämmastavad faktid. Aga vähemalt kõik autorid viitavad, et Hruštšovi aegseid paljastusi Hruštšovi aegsed ja hilisemad ka tema mehe tagandamisi. No saan aru saada, aga ta jääb lõpuni veendunud Stalinistiks. Ning sureb bõliina 1970. aastal. Tal oli vähk. Nüüd mille üle on, mis puudutab seda põneva saatusega naist, vene viimase ajakirjanduses arutletud mõtiskletud üks küsimus on, miks ta arreteeritakse nii hilja? Sest väga paljud ju taolise saatusega või taolise elulooga inimesed olid arreteeritud hoopis varem. Põhjust ju piisavalt Kassai põde Palestiinas Vend Ameerikas vend oli suhteliselt jõukas, lisaks nad olid ka kirjavahetuses, mitte väga tihedas, aga ikkagi. Nii et see on üks poleemikat tekitanud küsimus ja teine. Ja see puudutab ka teisi Nõukogude juhte, see on Molotovi käitumine. Meil on seda raske kujutada ette, aga kas meie variandis oleks võimalik, kui me töötame kuskil ettevõttes selle ette? Saatejuht on lasknud meie abikaasa arreteerida ja meie truu alamlikult teenime teda edasi esitamata peaaegu ühtegi küsimust. Kas Molotov käitus inimlikult? Siin on raske leida õiget sõna. Lisaks abikaasale oli arreteeritud ka tütar. Ja mõned autorid, muidugi on tõmbel annad loomulikult teda reeturiks oma suure armastuse reetma miseks seda kogu käitumist, võimu eelistamist armastusele ja nii edasi see kõik aru saada. Aga on ka üksikuid autoreid, kes püüavad seda situatsiooni mõista. Ja väidavad Molotovi ja temataoliste õigustuseks, et mina neil oli teha, et kui nad oleksid rabelenud, siis esimese sammuna hea küll, oleksid nad kaotanud oma positsiooni, aga ka nende naine Molotovi-variandis ja tütar oleks maha lastud, aga niikaua vähemalt, kui nad olid elus, säilis mingisugune võimalus, mingi väikene lootus nad päästa. Mis puudutab Molotovi, me ei ole tema eeloleval vist pikalt peatanud ja ei hakka seda loomulikult täna tegema, pole ka aega selleks. Aga Molotov elab oma abikaasa üle 16 aastat. Ja mis on ju huvitav lõpupoole. Pärast seda, kui Molotov tagandatud juba Hruštšovi ajal kõikidelt ameti postidelt kaotab ta ka igasugused privileegid ja ühes privileeg ist oli meil kunagi ka päris pikalt juttu, see on erihaiglad, eri meditsiiniline teenindamine. Aga uus Kružovi aeg tõi ju ka uue nomenklatuuri ja Polina Tšursnaja oli nõida represseeritud, lisaks väga kauaaegse partei staažiga inimene. Nii et nüüd avanes tal õigus olla selles nimekirjas, kellele pakuti Nõukogude variandis kõrgemat meditsiinilist teenindamist ja Molotov sai sellesama teenuse osaliseks kui poliina abikaasa. Nii et lõpus viimastel eluaastatel olid need privileegid tal ainult tänu sellele, et ta oli oma revolutsionäärist ja kannatanud represseeritud naise abikaasal. Kuid mis puudutab seda bõliina sümptoursnajat, siis tema elukäiguga on seotud ka kõikvõimalikel legende. Ja täiesti juhuslikult vaatasin vabriku Novaja sariaal. Reklaambrošüüre oli tutvustusi ning üllatusena leidsin seal niisukese kirjutise mis väga hästi näitab meile, kuivõrd ajalooliste faktidega vabalt ringi käiakse. Ja nimelt seal oli pikalt juttu kõikvõimalikest lõhnadest mida see ettevõte toodab, nende seas ka ühest üldtuntud margist. Kolmekordne Trainoiade kala on. Ja pikalt, et see oli üldse ainus lõhnastav vedelik, mida Stalin kasutas ja kannatas, kõik teised lõhnad olid talle vastuvõetamatut, neist ei pidanud lugu. Aga vaevalt, ja me võime ka seda ette kujutada. Tema abikaasa Nadežda halleluuja oleks leppinud kolmekordse odekolonni lõhnaga ja just nimelt. Olles selle ettevõtte juhtkonnas, partardina ja käies välismaal, vähemalt nii seal artiklis väidetakse, tõi talle Pariisist Nadežda Lillueva lemmik lõhna lemmiklõhnaõli kotii. Ja sellepärast vaatamata naise protestidele kirjutab seesama autor reklaamides ettevõtted saatiski arreteeriski Stahlil poliina, vaatamata naise protestidele. Nii et ehitatud on niisugune rida, mis ei vasta mitte üheski punktis ajaloolisele tõele. Ja meil oli ju sellest ka juba varem talli loeva laseb ennast maha 32. aastal ja nagu me seda täna nägime, Molotovi abikaasa arreteeritakse alles 49. aastal, aga siin on need sündmused kõik pandud ühte ritta. Ta isegi järjekord on muudetud. Nii et ka taolisi kirjutisi leiab üsna palju. Aga sellega võiksime praegu lõpetada, sellepärast et teekond Nõukogude ühest lemmiklõhnaõlist Krasnaja Moskva viis meid päris kaugele bõliina Molotava juurde, aga see oli ka väga huvitava saatusega inimene ja sellega võiks ka täna lõpetada.