Öeldakse ikka tunnistamisega peab olema ettevaatlik, sest need kipuvad viimaks teoks saama. Ja ilmselt on igaüks kunagi mõelnud, küll oleks hea, kui saaks kuidagi lennata. Aga lendama saab õppida, see nõuab aega, see nõuab pühendumist. Aga midagi võimatut selle juures ei ole. Nii võibki sihikindel lendamisest unistav inimesel see lootus lõpuks täituda. Mina olen saatejuht Meelis Süld ja otsustasin seekord uurida, kuidas on võimalik saada Ta eralennukipiloodiks. Võtsin ühendust Aero Nautica klubiga. Sain lennuõpetaja Toomas Uibo kontakti ning me kohtusime Tallinnal lennujaama kõrvalsissepääsu ees, et minna väikelennukite alale. Tähelepaneliku kuulaja jaoks. Olgu siinkohal öeldud, et jah, tegemist on sellesama Toomas Uiboga, kes laulis poisina 1984. aastal valminud filmis kevad südames. Aga meie teema on seekord siiski õpime lendama. Tänase saate salvestame vabas õhus. Kus lennuväljal ja ma pean tunnistama, et ma pole päris ise sellisel territooriumil nii vabalt saanudki ringi liikuda, tavaliselt piirdutakse sellise lennuki peale mineku ja tagasitulekuga. Aga me tulime siia sellesse ossa, ma saan aru, kus on väikesed eralennukeid, et kui tihti te isesid, Toomas Uibo lennu vaata ja käite sõitmas. Ma ütleksin, et lendamas see on esimene, esimene tähelepanekuid alati lenduri, ütleme piloodi kõrva, riivab see kusagil, lennuk sõidab, tegelikult lennukeid, lendab A või siis p, Bruleerib lennuõpetaja kombel, ma pean seda täpsustama, aga aga võiks nagu tihedamini. Iseenesest ma olen aastast 2002 nagu lennanud ja ja üks vahe sai ka väga tihedasti lennatud. Noh, ütleme erapiloodi kohta selline 120 tundi aastas on ikkagi väga suur number, et selline keskmine Eesti erapiloot võib-olla piirdub seal seal paarikümne tunniga või paari-kolmekümne tunniga, et et võiks kem õpilastega ikkagi aeg-ajalt lendan ja ka oma lende oma lendamas. Teen, et Eestis on näiteks saartel käia oma lennukiga, et et jäävad ära igasugused praamijärjekorrad ja selline igav, igav, tüütu sõitmine, et lennata nagu mõnusam ja ohutum ka. Puutun tõesti või siinkohal tuleb kohe meelde, et just nende väikeste lennukite ja eralennukitega kipub nagu justkui rohkem juhtuma. Jah, see on küll tõsi, et ja noh, suure tõenäosusega ongi põhjus ikkagi inimestes endas, et tehnika on, kui algusaastatel oli just tehnika kehv ja see mees oli nagu nii-öelda tugev ja tehnika vedas alt, siis täna täna on ikkagi vastupidi, et et tehnika on väga hea ja peab vastu, küll aga on inimene see see faktor, mis mis neid Lennon oletusi kahjuks esile kutsub, et siin peab olema respect selle selle lendamise vastu, et need inimesed, kellel seda ei ole, et need on kindlasti sellised ohtlikud, ohtlikud lendajad, et ja, ja kuna eralendurid eralenduriks saamine on oluliselt lihtsam, kui kui ütleme selleks professionaaliks saamine, siis, siis tahes-tahtmata on selliseid inimesi juhtub sinna seltskonda paraku rohkem. Kust see esimene mõte endal tuli üldse, et nüüd võiks hakata ometi siis mitte sõitma lendama, nagu me rääkisime? Ja see on, see on tõesti ammune unistus, et ma mäletan lausa lapsepõlvest, kui sai taga selliseid hüppekaid tehtud ja siis tunda sellist õhulendu, et see oli, see oli niisugune väga vägev tunne ja ma mäletan, kuidas ma lapsepõlves Lõuna-Eestis kruusatee salli niuke, sirge kruusatee lõik. Siis ma mõtlesin, et üks päev, kuidas ma siit võiksin lennata niimoodi, kas siis startida, maanduda? Noh, muidugi see lõik on liiga liiga lühike selleks selleks maandumiseks stardiks, aga küll olen ma sellest samast kohast hiljem üle lennanud ja mõelnud, et see unistus täitus, on see teekond pikk, et saada üldse eralenduriks. Mainisite, et see ei ole nagu väga keeruline, aga, aga ma kujutan ette, et see siiski on tükk maad raskem, kui õppida autoga sõitma tsikliga sõitma, saada väikelaevnike load. Noh, ma ei ütleks, et ta nüüd keerulisem on, küll aga on, vajab pühendumist ja, ja kellel on vaja sinna aega panna, et tihtipeale me seda näemegi, et inimestel nad tulevad suure hurra, aga küll kursustele, aga siis nad saavad aru, et, et siin on siin on vaja ikkagi rohkem pühenduda kui, kui kui autojuhilubade saamiseks, et läheb ka rohkem aega. Et siis paraku statistika näitab, et niisugusel noh, 80-l protsendil läheb see tuhin üle. Et ütleme, selline 20 15 20 protsenti on see, kes tegelikult nagu load kätte saab, kas see võib jääda raha taha näiteks? Ja kindlasti, eks neid põhjusi on ju erinevaid, et ega ega ta nüüd odav ei ole, kuigi on, on hobisid, mis on kordades kallimad. Noh, kas või võtame siin Eestis rallisport on väga populaarne ja ma ütleksin, et see on kordades kallim kui näiteks lennata. Aga missuguseid omadusi on üldse inimesed vaja, et temast saaks selline hea ja edukas erapiloot, kes jõuaks alati maale tagasi ka? Noh, maale kipuvad alati kõik tagasi jõudma, lõpuks. Aga küsimus on, kuidas jõuda, et jällegi selline korrektsus ja austus selle, selle ala vastu, et ja respekt, et selle emakese looduse vastu, et need inimesed, kes, kes ei oma sõna, respekti, neid on tegelikult ka lennuväljal on väga kaugele näha, on need inimesed. Et see, jah ei ole, ta ei ole päris see alad, noh, tegin nüüd kli load ära ja tegin paadiload ära ja nüüd hakkas jälle igav, et võiks nüüd lennukiload ka teha. Noh, tavaliselt need inimesed ei jõua nagu päris lendama ja lõpuni välja, võib-olla nad isegi teevad ära need load, aga nad nagu ei ei ole seda seda pisikut sees, nagu see pisik peab nagu kogu aeg seal elama ja ja arenema ja ja seda peab kogu aeg teadmistega täitma ja hoidma teda nagu trimmis nii-öelda. No aga vaatame vahepeal siin seda ühte lennukit, mille kõrval me seisame. Ma pean tunnistama, et ega ma ei oska täpselt seda kirjeldada, sellepärast et ma olen ise olnud ainult reisija, tegemist on sellise neljakohalise õhusõidukiga, mootori võimsus on tal kuskil 160 hobujõudu ala, diivaliseks nimetatakse, et on kahte tüüpi siis seal eemal näha Chesna, mis on siis üladiivaline ala diivan? Tegemist on prantsuse lennukiga, mille nimi on Sokaata, on see tootja? Mudeli nimi, on siis trump? Hästi levinud lennuk nii Euroopas kui Ameerikas, et väga, väga mugav lennata propellermootoriga. Just üksainus mootor on üksainus mootor ja kui see katki läheb, siis on kõik noh, siis on siis on plaan B mis teha, nagu alati alati kaasas olema, kui sa lendama lähed, et et ilma plaan B Ta lendama minna on jällegi jällegi selline, siis see tähendab, et sul ei ole jällegi respekti selle selle ala vastu. See tähendab seda, et iga kord, kui lennukiga õhku minnakse ollakse alati valmis kõige halvemaks. Jah, ta tuleb nagu aja ja kogemustega, et et olgugi sa ei ole nüüd kogu aeg pinges, aga sul on kogu aeg kuklas üks plaan, et kui nüüd midagi juhtub, et siis, siis ma leian selle ohutu maandumisplatsi ja jään ellu igal juhul, et ja seda, seda harjutatakse nii piloodi õpingutes kui ka aeg-ajalt ise harjutud neid hädaprotseduure läbi ja hoiad nii-öelda oled alati valmis nagu selleks kuidas harjutamine käib stimulaatorite peal või saab õhus teha mingisuguseid katseid. Ei, see on tavaline protseduur, on see õhus, et võetakse nii-öelda mootori vardad maha, ehk siis kaastäiesti maha ja ja siis ta on siis ta nagu kahe või paberlennuk, mis lihtsalt liugleb. Et ega ükski nendest lennukitest ei ole selline, mis ei laulaks nagu ilm mootorita, et et need on põhiliselt sellised hävitajad, kes tõesti toore toore jõuga õhus püsivad, et kui seal seal nii-öelda mootorist tuli kustub, siis on parem välja hüpata kurtu. Aga põhimõtteliselt, kui sellel lennukil mootor seisma jääb, siis on täiesti võimalik sellega hädamaandumine teha ja eluga tagasi tulla taevast. Absoluutselt. Et kui Eestimaal ringi lennata, siis siis neid haritud põlde ja ilusaid platse on nagu küll, ja veel, et et ka lennus sa mõtled selle peale, kui on ikkagi suured metsamassiivid ees, siis väga madal sealt üle ei ole nagu mõistlik lennata, sest sest kui sul juhtub see mootor seisma jääma, siis sa pead ikkagi jõudma mingisuguse ohutu platsini. Ja selles mõttes on alati kõrgemalt ohutum lennata. Et sul on aega mõelda, kuhu minna teha, omab need ära protseduurid läbi proovida, kas mootor uuesti käivitub ja kui mitte, siis sul on aega jällegi mõelda ja valida see ohutu plats, kus maanduda. Lennuõpetaja Toomas Uibo, kas on juhtunud ka midagi siis seal õhus, et on tulnud siis neid oskusi kasutada? Aga midagi hullu ei ole juhtunud küll ühe, ühe teise lennukiga, millel rattad sisse käivad, ütleme, tellike sisse-välja. Oli kord juhus, kus enne maandumist neid rattad välja lastes peaks süttima nagu kolm rohelist tuld, mis, mis näitavad, et nad on, nad on all, nad on fikseeritud lukustatud ja kolmest siis üks nagu ei süttinud ja kuna tegemist on alati olnud see lennukiga, siis sealt, kui võimalik näha, kas nad siis tegelikult on seal või ei ole. Et aga jah, siis siis oli küll igast mõtted käisid läbi, mis, mis nüüd kõige targem teha oleks. Õnneks oli üks lennuk sõpradega maa peal, nii et sain telefoniühenduse, kuna neil ei olnud raadio sees telefoniühenduse, siis küsisin, et vaadake, kas rattad on alla. Ja selles mõttes selgus, et oli jah kontakti viga, lihtsalt, et kõik nagu toimis tegelikult, aga aga noh, sellised sellised asjad õhus seal ei tohi nagu närvi minna, et, et see on nagu väga-väga kainelt ja selgelt nagu mõtlema, et mis see plaan need siis on. No aga kui ei oleks tõesti üks ratas väljas olnud, siis mis oleks saanud? Jah, see toimus Ruhnus Ruhnu kohal. Noh, siis, kui ta ei olekski välja tulnud, siis oleks kütust oli Tallinna jõudmiseks rahulik, nii et ilmselt oleks olnud see kõige parem plaan siia maanduda, sest siin on olemas nii päästekomandod kui ka siis meditsiiniabi, et oleks siin nagu selle maandumisette valmistanud, et neid kõhu peale maandumisega ta nüüd väga ohtlik ei ole, aga kindlasti mitte. Nüüd ütleme ohutu, et aga see oleks olnud plaan B ja kas me saame piiluda sellesse lennukisse sisse ka, et mis seal on? Loomulikult paneme mootori käima, äkki teeme ühe tiiru siis? Ei, ma ei tea. Sa võid proovida. Kui soovi on? No ma ei tea, proovime silmi. Nojah, võib ju teha, Tallinna pannakse igaks juhuks andsin lennuplaani, et, et kui on nii suur, siis võib ju proovida, aga kui kui ei ole, siis ei pea? No võib ikka. Enne starti tuleb lennuk korralikult üle vaadata. Lennuõpetaja Toomas Uibo võtab lennuki rataste eest ja tagant ära tõkiskingad ning teeb Põhjaliku tiiru ümber õhusõiduki ja kontrollib siis ükshaaval ette nähtud lennukiosi või näitaja. See kõik võtab mõni minut aega. D Ma pean silmi, tüdruk, naeru põõsiin, kuid pealpool pilvi on range, tõsine kallis ta, suudeldagi ihkaks püüdeid seda sallida, vaid ka siis, kui rihmaga kinni siduda. Stjuardess, stjuardess on ta tõesti süüdi see, et kõik mehed taevast IKEA-l üks komplekt piparmündiga teel süda Teebist vaeva, Ooey koos teiega võiks sõita kasvõi seitsmendasse taeva äärde. Ja hell üks komplekt piparmündiga, teil süda teeb vist vaeva Ooey koos teiega võiks sõita kasvõi seitsmendasse taevaaarde äärde. Ei, kas müüdi poes? Et meil meestil? Neil meestel pilvedel On üpris mürgija. Jätkame jutuajamist lennuõpetaja Toomas Uiboga. Meil on kavas minna eralennukiga Tallinna kohale tiirutama Stewart SM kaasa ei võta. Aga enne tuleb siiski veenduda, et lennuk on töökorras. Milline kontroll käib enne lennule minekut? Jah, selleks oma selline protseduur, sugu, lennundus ongi püsti protseduuridele protseduuridele, et käime, teeme niisuguse välise vaatluse ning punktid läbi. Dropelleril mingeid mõrasid, õli, kontrollime, nii, õli on normis, vaatame väliseid vigastusi ei ole, igal Boldil oma mutter küljes kannakse. Roostetada vist ka ei tohi või? Jah, korrosioon on, eks lennuki vaenlane, et aga noh, see nüüd seda tehakse, jah, sellisel suurtematele hooldustel jälgitakse korrosiooni. Praegu tundub, et on kõik tiivad on küljes ja kyljes ja üks hetk ma teen selle kõrgus tüüriga lahti ja siis kütus oli ka see, mida tuli kontrollida. Kütust üldiselt väike lennukitel kontrollitakse ka visuaalselt, et on sellised mõõtepulgad, mis siis pannakse kitus avast siis sisse ja siis mõõdetakse seda nivood ikka füüsiliselt, et väikelennukitele üldiselt need, need näidikud on nii ja naa, et noh, sa küll näed, kas ta on täis või, või pooltäis, aga kui palju täpselt on, seda on nagu raske nagu öelda, et see kütuse kalkuleerima peab ikka väga täpne ola mõtet õhus teatavasti ja nende lennukite küll tankida nüüd ei saa. See lennuk on nimi ka või mingisugune ilus, nagu siin pannakse Estonian Airile lennukile, nimesid ei ole, lennukil on tavaline kutsung. Siis lennunduskeeles tähed, Echo, Sierra hotell, Sierra, braavo. Igal tähel on siis oma nimi. See on lihtsalt selguse mõttes, et kui lennujuhtidega või teiste lennukitega on raadioside, et selguse mõttes siis on igal tähel nagu, nagu oma nimi, et siis on väga selgelt kuuldud, kellega räägitakse, et kellele see kutsung oligi mõeldud. Et kuidas M ja N on ikkagi väga raske raadio teel aru saada teinekord Telefoniski, mõnele inimesele seletada, kas, kas ta hakkas sõna m-tähega või N-tähega, eks, ja see side käib siis eesti ja inglise keeles võib mõlemas keeles, oleneb selles, milline eksam on tehtud, et kui sul on ainult eesti keeles raadiosideeksam tehtud, siis peab piirduma kahjuks Eesti õhuruumiga, aga, aga kui tahad sellest testist välja laenata, siis tuleb inglise keeles rääkima, ikka? Ma tea, läheme nüüd siis lendama ja lähme teiselt poolt liiva ümber tiiva, kas see kuskile vastuda ka vä? Alli peale jah, siia ei tohi, jalad ees. Suure mäe jaoks on päris sihuke harjutamistväärse sisse sisestamine nagu auto. Turvavöö. Siin lennusadama avamine oli, siis, siis oli see lennuk ka ühes seal teiste lendajad, et vaatan ka parda logis, lend on ilusti sisse kantud. Logiraamat on siis ka igal lennukil. Siin lennati siis 11 10. mail, aga millegipärast on siia pandud aprillikuuga ära mootor seal null, viis sellise ja et jah, mina käisin siin käivitamas siin vahepeal lennati 15 minutit ja siit loeb nagu kõik asjad välja, et kui on mingisuguseid vigu esinenud, kuna mitu pilooti lendavad, siis peab ka need siia üles märkimatud. Järgmine lendaja teaks, kas seda lennukit jagati siis kolme inimesega, jah, kolm omanikku, põhimõtteliselt saaks kaks pilooti kasin nüüd tegelikult juhtidest lennukitelt, mina minu ees on ka mingi kang, ma jällegi ei tea täpset nimetust, kuidas seda peaksid nimetama, seda nimetatakse juhiseks lennunduses, et et jah, enamus lennukeid on ikkagi nii-öelda topeltjuhtimisega. Eks ta ole koolituse eesmärgil ja ja turvalisuse eesmärgil samuti. See on päris tüüpiline lennunduses on siis kapten ja teine piloot, et mul mõlemal nii-öelda riistad olemas, mille, millega siis lennukit juhtida aga siis vaikselt algust teha, vaatame, mis meil siin otseselt välja sageduse siis praegu. Kuulan jah, Tallina nii-öelda ilma. Miks see vajalik on silmadeta, see on siis automaatne ilma ilmateade just sellesama lennuvälja lähiümbruse kohta, et seal siis loetakse, et õhurõhk tuule suunast tuule kiirus. Milline rada on kasutusel? Et teatavasti Tallinnas on siis küll üks rada, aga, aga on võimalik maanduda mõlemast poolt tõusta ka mõlemale poole, et ühe raja nimi on kaks, kuus, teine null kaheksa, et need on magnetilised suunad ehk 260 kraadi ja 80 kraadi. Teistpidi. Et ilm on ilus õhurõhu sain ka teada, mille panin sisse ja oma lennuki kõrgusmatja näiduks. See oli üks, null üks viis, see on nagu väga oluline detail, et siis saab lennujuht mind hajutada, kõrgustpidi ütleb, et hoia 1000 jalga või 1500 jalga siis siis ka teine lennuk, kellel on sama rõhu mõõtsin peal, et siis nad on omavahel, saab neid hajutada. Kui, kui see näit oleks nagu vale, siis on võimalik samal või erinevatel kõrgustel näiteks kokku lennata, et õhurõhk on alati väga, väga oluline lennunduses. Et siis õhurõhust sõltub see, kui kõrgel lennuk lendab. No mitte otseselt seda, aga, aga see on just selle liikluse reguleerimiseks ja turvalisuse tagamiseks, et kõik kasutavad siis ülevalpool kasutavad kõik standard, õhurõhk on, et kui tullakse sellest allapoole, siis pannakse peale seal lokaalne õhurõhk nii-öelda, et aga jah, käime läbi check-listi ja siis üritame selle masina käima saada ja tšaklis tähendab siis millegi kontrollimist jah, jällegi protseduurid, protseduurid, et midagi ära ei ununeks, siis vahet ei ole. Kui palju sa lennanud oled, ikkagi käid need, käid nad läbi, et kunagi ei ole hea liiga kindel olla. Nüüd kangelane siin küll väga palju peab ütlema. Esmapilgul võib see nii tunduda, et ega tegelikult siin midagi väga väga erilist ei ole ka, et suurele lennukile nüüd oluliselt rohkem neid nuppe ja asjad. Aga selge, et proovima, siis käivitada. Ja käib võtmest nagu autogi. Nii vaatama, et kedagi siin läheduses ei ole. Oleks käima küll checklis teatama, et esimese asjana õlirõhk oleks tekkinud väelasest Tallinna tornisagedus siin peal praegu raadiol on 120,6. Kuna me oleme kontrollitud õhuruumis, siis kõik kogu see tegevus on siis lennujuhtimise all, et siin nagu otseselt, aga oma valija ei ole tehaksegi vahet trollitud õhuruumil ja mittekontrollid seda urinat. Kui me siit näiteks Vaidast välja lendaksime, sealt sealt hakkab pihta mittekontrollitav õhuruum, et seal otseselt jälgitasinud ja hajutab teistest lennukitest, et seal on varem vastutust nagu piloodile. Siin on nii-öelda jagatud vastutus. Rein vaikselt liikuma, selleks küsime enne terminit lube, aga kui kaua varem üldse kokku leppima, sellega, et minnakse hakatakse sõitma. Lendan vabandust. No reegel, et tund aega enne, et kui ma tahan Kuressaare laenata, siis kui see mõte nagu linnas tekib, siis siis peaks nagu tund aega ette nagu teatama alasse tund, praegu on ikkagi väga-väga minimaalne aeg, et tegelikult sellisel marsruutlennul võtab juba sellise nii-öelda operatsioonis lennuplaani tegemine on ikka oma paarkümmend minutit ära, et sa arvestuslik oma kütused ja tuule suuna teatama reisi pikkusest ajas ja võrdled, seda sellega, palju sul kütust paagis on ja ja võtad ilma ja siis kontrollid ka veel notameid ehk selliseid teateid, mis on seotud siis lennumarsruudiga. Võib-olla on Kuressaare lennuväljal remont? Noh, seda oleks ju päris paha avastada siis kui sa sinna tahad maanduma hakata, et niuksed, asjad tuleb kõik enne, enne, siis lännu planeerimise käigus nagu välja selgitada. Kas see on nimetatud ka mõnikord seda, et näiteks tahad minna ka lennuliikluse kehad ei saa minema. Ehk siis lennuliiklus on ikka jah, teinekord siin tiheda ka Tallinnas, et on sellised tipptunnid olemas, et siis on olemas sellised oota tsoonid, kus siis tiirutavad, ootad mõned minutid, enne kui saad edasi minna. Me oleme nüüd sealmaal, et võiksime vaikselt liikuma hakata, et ma võtan siis torniga ühendust, sensis ruleerimis loba. Tallinn, Tower rikas. Tere õhtust. Jah, need anti meile ruleerimis, loba, juhised, millisesse punkti me peame siis ruleerima? Ootaks, kas me hakkame stardiluba ootama? Nii et ei ole niimoodi, et lihtsalt võtad kätte ja lähed ja lendas, teadsid väga täpselt ikkagi hoolikad need käsklusi ja korraldusi jälgima. No just kuna tegemist on kontrollitud euro, on meil siin on maapealset liiklust ka omajagu et siis neid korraldas, see annab siis tarnitama, juhib seda nii maapealset kui lennuvälja lähi lähialas olevat liiklustest. Aitab. Seda. Stardiluba. Maksim. Lennuõpetaja Toomas Uibo kiirendab neljakohalise väikelennukiga Sokaato tampico Tallinna lennuväljast stardirajal ja loetud sekunditega hõljumegi juba Tallinna kohal. Uskumatu. Karl Raava, värv. Velvet, laena err. Värv selle kujundas disaine Peale päikse muud ei paistnud ka Pärnu raam mingit ohtu veel ei haihtunud. Vaikselt nurru. Küsis äkki kurval toonil. Kas kas reisijate seas ehk. Juhiruumi siirdus varsti. Vaikselt nurru lõime laene. Alphia taeva tuli veel nord, veetlev naine. Juuerressimiski vaasi, kurvad silmad peas, küsis peites nutunooti kas reisijate seas ehk leiduks mõnd pilooti. Karl värv kadus teadmata, üks laele. Selle kujundas disainer Karl naabertalus teadmata lineaar koos sädele kaader. Selle kujundas disainer. Aga meie ei ole kuhugi kadunud. Esimest korda elus teen ma intervjuud sõna otseses mõttes taevas. Istun väikese eralennuki teise piloodikoha peal ja minu kõrval on lennuõpetaja ja hetkel lennuki kapten Toomas Uibo täie tervise juures. Müra on väikeses lennukis raadioreporter mikrofoni jaoks siiski üsna vali. Kohale see saade on ikkagi hoopis teine, Tallinna ülematu, vaata hämmastavalt see tõepoolest seal eraette tõesti võimalik enam-vähem täpselt sinna minna ja vaadata ülevalt alla seda maja või seda nalja soovid ja võimalused teistele. Veidi, aga ikkagi sellise väikese lennupilet, mina, kes harjunud enamasti. Lendama, et siin on niisugune tunne, et no ma ei tea, kuidas sellised õhuauke või natukene raputab nagu lennuk läheb allapoole ja ja mere kohale jõuame siis ka see ära, et on maapind täna päris intensiivne, päike, maapinna kaenlas, soe õhuajamine vee kohal ja kol oluliselt abi kavalusega. Ma tahaks nüüd sõitma näiteks selle väikese lennukiga. Neljakohaline lennuk, mis me siin oleme näljased Kuressaare, Kuressaare. Mingisuguseid teid, tänavaid nii-öelda ainuke jaoks reeglina taevas ei ole, ei, ei ole. 200 jalga, et siis. Näed, siin on presidendi loss, on lauluväljak, ilus Kadrioru park väga hästi vaheldumisega koduaedades löövad selle. Ja ütleme niimoodi, et ega iga päev sellist lendu ei tee, et sa lähed asja pärast või siis õpetan inimesi. Kütused Soome jõuame, praegu jõuab seda küll, jah, meil on pardal 140 liitrit selleks mitmeks tunniks. Kas on ka võimalik, et praegu näiteks võtad ühendust selle lennuliiklusega ja ütleb, et me läheme edasi Soome aparaat? Tegemist tuleb selle lennuga, siis see eeldab ikkagi tunniajast. Põhimõtteliselt ma võin teha siit ja uue lennuplaani ja, ja ma arvan, et me tahaks praegu Kärdlasse lennata, siis ei tekiks nagu probleem, aga viimane ületame rahvusvahelist piiri, et siis siis peaks tegema uue lennuplaani tegema operatsioonile sellega plaani, et arvestama, välja tulnud ja sõpruse planeerimine on kaugemale lennuvool hoopis teistsugune. Peretorn selle otsa me vist ei tohiks sõita, jääks üldse saatmata reegel et selline lähemale minna ja hetkel me oleme Pirita metsa kohal, ma saan aru. Siin nüüd hädamaandumist. Ranna rannaribale telekesklinna ja käisime vaatamas oma Vankri. Ja meile antigi. Praegu olemas Ülemiste järve kohal sellise pöörde ja hakkame vaatama natukene jube olu, oleme laatia Tallinn-Tartu maantee on ees ja autod on ees ja kuidas täpselt ütleme kogu aeg. Näidikute järgi neli 350. Võtame klaasitäie piimalennuk laulatiivse taas maha ja laulame, nii see maailmavaatele. Üsna sujuvalt läks maandumine? Jah, täna natukene küll toota, aga ma peaks ütlema, isegi reisilennukiga on aeg-ajalt sellised kõvemad müksud käinud. Ase oleneb ilmast, käikijat. Rahvas ekslikult arvab, et see oleneb kõik lennukist, aga ja piloodist loodist ka loomulikult kuigivõrd, aga, aga ilm on ikkagi kõige suurem faktor, siuksed, tornid. Nüüd siis on läbi suhtlemine vormiga tanki, meele ruleerimisjuhised siis perroonile tagasi ja, ja sellega siis mootor seisab ja tärklis, siin on tehtud, siis on lend. Aga mis on kõige kaugem lendus? Te olete teinud? Ma olen käinud Rootsis päris palju, samas seal õppisin ka lennuõpetajaks. Eestist läksime üks aasta kolme lennukiga sellisele lennumatkale. Et nendes maades on väga palju selliseid väikeseid lennuvälju kogu võimalik maanduda ja seal kämpingud ja selline taristu väljaehitatud selleks, et sellisel moel võiks matkata, et maandumismaks ei ole kämping maksab tõesti väga sümboolse summa. Odav reis, orav viis reisimiseks, et läksin, no ma ei tea, päris ei tahaks uskuda, et see väga odav. No kuidas võtta, et ütleme niimoodi, et kui ma arvestan lennukipiletid kolmele inimesele, et ma läheks Lõuna-Rootsi homme lennata näiteks tööasjus tuleb odavam sellega lennata omale. Käidud päris lahe oli, kaua me käisime 18 minutit lendu, täpselt selle paneme logisse kirjel mootori töötundide järgi arvestatakse siis hooldusvälpasid siis on ka väga oluline, et need hooldused õigel ajal saaks tehtud. Täna meil siis 15 vä? 15 ja 15. Kuidas on, kas seal on mingeid lennujaamamaksud ka Tallinnas, kuidas startida moodusel? Nii on, et suurematel lennuväljadel on alates sellest maksud, mis tulevad siis postiga või meiliga, tuleb arve hiljem. Kui palju Eestis selliseid kohti on, kuhu saab lennata Tallinn-Tartu ja siis veel ärana? Kuressaare Kärdla, mis meil on Jõhvis Narvas rida oli, mis on seal Lõuna-Eestis? Seal veel Karksi? Ikka on üksjagu. Saab Eestis reisida küll, jah. Efektiivsem on ikkagi saared, et sinnalend on nagu väga-väga mõistlik teha omale, noh. Nii ma pean kuidagi välja ka saama. Lennukist väljas, eluga tagasi maa peal. Lennuk lükatakse käsitsi tagasi vä? Maksimaalne stardimass on 1060 kilo, et. Ei ole nagu, aga noh, see on täismassi koos kütuse, kus reisijate pagasi üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa üheksa Ma vaatan, et ega need eralennukid siin väga palju ei olegi, et siin on mingi üheksa lennukit, vaatasime 10 lennukit. No eks neid hoitakse ka Tartus plase Narvas ja on neid üksjagu veel. Piloote on siis ilmselt mingisuguse, ma tea, 100 ringis võib-olla või, või on rohkem naerata arvata võib, et see erapiloodilubadega inimesi umbes selline hulk on, aga selliseid aktiivseid lendajaid on ikkagi oluliselt vähemalt. Ma arvan, et see arv jääb sinna paari-kolmekümne kanti olla, nii et iga kõigi kohta võib-olla kaks, kolm pilooti ja ja umbes nii. Ja praegu tuleb siis lennuk kuidagi modifitseerida siia, et siin on betooniga täidetud rehvid, mis on justkui Krõpsis sellele lennukile ja need klotsid ka rataste ette-taha. Aga lendamine käib siis nii suvel kui ka talvel või on talv takistuseks? Otsest takistuseks ei ole, aga noh, eks me meil puudub selline väikelennukite angaar, et tihti on tiivad ja lennuki lund täis, et siis on üksjagu tegu, et selles lennuk puhtaks saada ja ja siis läheb tihti nagu isu ära, enne kui mõtled, et pead kaks tundi enne lennulennukit kraapima ja puhastama ja mis töödeldakse ka mingisuguse teeme, aga sa pead lennukid siis või? Jah, on olemas ka neid vahendeid, mis on päris kallid muidugi, et suvel on ikkagi oluliselt lihtsam öelda, oleks meil angaar, noh loodame, et saame Tallinnasse ka väikelennukite angaari, et siis siis on talvel kindlasti palju rohkem lendamist. Ja edasi lähme juba autoga. No kaua siis ikkagi õpitakse selleks, et saaksid hakata lendama. Mis õppimisse puutub, siis see on üksjagu teooriad, seal tulev Q7 eksamid teooriaeksamit teha. Lennuametis ja praktika poole pealt on minimaalne nõue siis 45 tundi lendu millest siis osa osa nendest üksinda ehk siis soolosoololennuna tähtuda, et sellised, need nõuded on jah, et see aeg, kui, kui kiiresti üks või teine õpilane selle õppeläbib, see on, see on nii niivõrd individuaalne, et mõni mõni teeb neid lube kolm aastat, Johnny Depp, need ka viie kuuga ära, et et see on täpselt nii nagu võimalused ja tahtmine. Nüüd mu nagu sobib inimesena. Aga selleks, et oma lennukite omaduse vist on ikka selline maasturi hind vähemalt jah, seesama lennuk, millega me lendasime, Tallinnas on hulk oluliselt kallimaid autosid kui lennukeid, et et tegemist ei ole nüüd mingi mingi ulmelise ulmelise investeeringuga, et loomulikult uued kutsed nagu tehasest tuttuue lennukiostud, siis ikka maksab üksjagu. Aga ütleme, turul on kasutatud lennukite turul on need ikka kui väga erineva hinnaga saada, et see hind lennuki puhul sõltub suuresti sellest mootoriressursist, mis seal järgi on, et reeglina on sellistel väike lennukitel 2000 tundi on sellele seda mootori ressurssi ja kui sa müüd lennukit, mille mootori ressurss on, ma ei tea, 10 tundi on järgi, siis on ka hind tal oluliselt odavam, kui kui sa mootori ära vahetad, kap remont tehakse, taastatakse siis lennukinud jälle tõuseb. Et nii ta, nii ta, nii, aga enamasti kas renditakse lennukeid, kes algajad on, need jäävad, on selle selle piloodiloa ära, et, et siis on see üks variant, siis saab rentida lennukit, et selline variant on ka olemas, muidugi on olemas trendi, lennukeid siin, jah, seesama, millega me lendasime, seda saab rentida. No sul on load olemas, siis, palun väga, teeme kontroll lennuenne igaks juhuks ja vaatame üle kudesse, mis oskused sul on ja siis vaatama ei lähe su pabereid ja kotid klapib, siis. Mine nõnda. Aitäh, Toomas Uibo, lennuõpetaja. Eralennunduse ja piloodiks õppimise vastu käis huvi tundmas saatejuht Meelis.