Nutikas maailmas on raadiomaid ühe kliki kaugusel. Leia raadio vahe Google Play Store'ist. Te kuulete kahte värske jagada. Raadio kaks on tarkas, heade. Laulame öölaulupeol rahva omakaitse, Repsale, toimub muusikaviktoriine, volverdame ning hoiame tudengite pulssi tantsumaratonil ja palju veel esmaspäevast pühapäevani, 25.-st aprillist kuni raadio kahe sünnipäevaleht, see on siis esimesel mail. Tule pole tähista, mõtle, kuule ja tantsi koos meiega. See on ärgaks Tartus esmaspäevast pühapäevani ole sina koos meiega. Algab tudengi tudengi tudengi tudengi tudengi kolmveerand. Tere päevast, kell on saanud 12 15 ja eetris on selle kevade esimene tudengi kolmveerand. Mina olen saatejuhtmade. Tere. Tere. Mina olen Simo. Tudengipäevad siin Tartus on täie hooga käima läinud meie tudengi kolmveerandist toome teieni huvitavaid külalisi, muusikat, reportaažid, kõike, kõike, mida, mis siin Tartus selle nädala jooksul toimub. No ma tean, et sina, Simo tegid hommikul reportaaži otse avatuudil, kuidas tundus, kas rahvast oli palju? Tegin ja rahvast oli üllatavalt palju, mina ei ole väga varajane ärkaja, nii et alguses läks mulle ülekividega kändude silmade lahtitegemine, aga kui see rekka ette sõitis ja muusika mängima hakkas, siis ei olnud probleemi, jalg hakkas tatsuma. No peagi kuulame reportaaži. Lisaks on meil täna stuudios külas Martin Noorkäiv ja Hendrik Roland Helm kellega teeme ka ühe, võib-olla pisut ootamatu eksperimendi otse otse-eetris. Aga esmalt kuulame natukene muusikat. Tudengi tudengi tudengi tudengi tudengi kolmveerand. Tudeng kolmveerand jälle eetris, siis Tartu kaubamajast, nagu enne öeldud, traditsioonilise ava Tuuduga sai, sai avatud meie tudengi. Mida ava tuut endast üldse kujutab? Madle sa oled kunagi käinud? Kusjuures ei ole, mulle meeldib kaua magada, nii et mina ennast kella seitsme ajal küll kuidagi üles ei saa. No siis me oleme saanud punased, aga mina sain ja avad uut. On laias laastus siis selline, et üks väga bänd käis, sel aastal sõitis rekkaga ühikast ühikasse ja ajas kõik need ühikas veel igavad inimesed. Ilusti ülesse. Pannkoogihommik oli palju rohkemat kui pannkoogihommik, ma isegi üllatusin, sai sooje võileibu, see kõik toimis raekoja platsile, järjekorrad olid täiesti uskumatud. Ja pannkoogihommikule jõudsin mina ka, kuigi tõsi ta on, pannkooki süüa ei saanud, järjekorras oodata ei viitsinud, aga sees smuutid, mida seal pakuti, olid tõesti väga head. Mina ootasin vahvlijärjekorras ja see, see, ütleme nii, et läks vaevaliselt, aga tasus ennast ära, nagu ma kuulsin. Kuulame siis Simo reportaaži tänahommikusest avat uudist ja pannkoogihommikust Tartu raekoja platsilt. Pean tunnistama, et viimati ma ärkasin nii vara sõjaväes, aga seal küll nii meeleolukat ja võimast äratust küll ei olnud. No kuulake, et lausa meistriklass ja, ja kui hommikuvõimlemine on siin tehtud ootab ju raekoja platsis pannkoogihommik. Ja päike tuleb välja, ma näen ja joostes saabub siia kivinenud tudeng, aga, aga hilinemisest ei ole mingit probleemi. Läheb kohe võimlemiseks lahti. See bänd murde, kes Neid tudengid äratamas on, on ainus teadaolev Geo pump välja. Ja ma ei tea, võib-olla ka kogu maailmas, aga Belgia on, see peaks asja hingega. Laulja, siin on seljas karvane kasukas, mõtlik pilk, Ilus tutimüts. Ja kõik tulevad alla, loodeta asjana tulevad. Rahvast on siin täiesti korralikult juba. Natuke häbi on sellest võimlemisest kõrvale jääda. Proovin siis ka natuke kaasa teha. Ei ole kõige tempokam ja vihasem tädi loomulikult. Hingeldame epagani veadud, aga proovime natuke kaasa teha. Püüan kohe kinniga, ühe tantsija, kuidas on täna hommikul ärgata erilisem kui tavaliselt. Täna on hilisem kui varasemalt, mis kell sa muidu ärkad? Muidu on olnud varem, aga söandan tund aega hiljem. Aga iga oomika võiksin jätkata, muidu ka. Muidugi tervislik. Aga muidu ise kui hommikul mitte eriti pole eriti hommikul inimene rohkem sihuke õhtuinimene läheb. Päev läheb vees ära, et see niimoodi. Aga kuidas tudengipäevad sinu jaoks alanud on, päris tegelikult ja täna on päris hea, et loodame, et homme ka nende üritust korraldada, et loodame, et homme on hea film mida muidu tudengipäevadelt ootad kõike lõbusat, kuna paadirallile pärast peab seda kuidagi korvama, nii et tuleb midagi hullu teha. Selge, aitäh sulle. Palun. No vot sellised meeleolud seid saatuse eest ja ja lähme vaatama veel, mina raekoja platsis. Jalutan kiirel-kiirel sammul praegu üle kaarsilla ja, ja isa järjekord lookleb linnavalitsuse eest nagu ussikene Rüütli tänava poole ja lõhn on täpselt nagu pühapäeva hommikul vanaema juures, selline mõnus hea pannkoogilõhn. Üldse ei imesta, miks järjekord seal niimodi lookleb, lähen kohe ise ja vaatan natuke lähemalt. Tere hommikust. Oi tere, kuidas emotsioon on? Emotsioon, unine veel, aga ma loodan, et sa pann kaotama käivinud. Nad käivad igahommikusi pannkooke söömas käinud? Ei ole käinud täitsa esimene kord. Ja esimene kord ei ole üldse halb, päike paistab absoluutselt väga meeldival Allased, mis tudengipäevadeks plaanidel? Lood täna tulin pann ja õhtul on väike plaan minna laulupeole, eks näis, kuidas tervis peab. Või see on hästi palju tervist sulle siis aitäh. Kusjuures pannkoogihommik on täiesti vale määratlus selle asja jaoks, mis siin praegu Raekoja platsil toimub. Siin on saku telgid, ilusad sinised nagu taevas. Siin on lauad ja üks kõige tähtsam, siin ei ole ainult pannkoogid, siin on vahvlid, ma näen siin võigud. Siin on õunad, omletid, siin on absoluutselt kõike, nii et see ei ole kindlasti ainult pannkoogihommik, vaid täielik dinee. Essin toimub. Tere hommikust. Kuidas pannkoogitegu siiani läinud on? Oi, väga hästi läheb, meil on juba mingi 300 kuni ja lähevad nagu soojad saiad, aga neid on üle 300 esimest aastat laos. Küpsetan juba eelmine aasta oli samasugune menu. Tegelikult praegu on rohkem sellepärast, et meil on rohkem pannkoogi Tartust heade pannkookidega sulle aitäh. Tudengi tudengi tudengi tudengi tudengi kolmveerand. Tere taas Sid Tartu kaubamajast, eetris on tudengikolmveerand, mina olen Madle ja minuga koos juhib saadet Simo. Nüüd on meiega liitunud ka meie esimene saatekülaline, kelleks on Martina Noorkõiv teaduse ja kultuuri sihtasutused, soomustor, patendi, see tegevjuht ja loomulikult ka Tartu ülikooli üliõpilasesinduse esimees. Tere. Martin, kas sina oled juba jõudnud tudengipäevadest osa võtta? No veel, põhimõtteliselt mitte, mina üldiselt magan hommikuti ja loengutessega hommikut ei jõua kunagi, nii et klassikaline tudengi viis asjade tegemiseks. Aga küll ma veel jõuan täna. No sulle sobivad siis rohkem öisest tegevusest, tänane öölaulupidu näiteks. Just sinna me läheme koos üliõpilasesinduse ja üliõpilaskonna sihtasutuse ja teiste organisatsioonide ja kõik rongkäigule ja siis laulupeole. Tegelikult räägime sinuga hoopis ole rohkem tegemistest ja liikumistest. Sa oled öelnud, et tahaksid teha eesmärgirevolutsiooni. Olen öelnud küll jah, ja, ja olen sellega mõelnud seda, et mul on tunne, et et me Eestis ja, ja üle maailma tegelikult on väga palju puudu sellest, et inimesed mõnute valivad, mida nad teevad, kui ettevõtted valivad, kas nad pigem investeerivad ühte kohta teise kohta või inimesed valivad äri, nad tahavad teha või kus, kuhu riik elamine. Et selle taustal see nii-öelda eesmärgi küsimus on kuidagi nagu tahaplaanile jäänud ja, ja selles mõttes, et kuidagi naljakas lausa isegi tundub küsida, et aga, aga mida sa tahad ühiskonnas paremaks teha. Et miks sa valid töötada selle selles valdkonnas või, või, või miks te ehitasite selle kohviku või miks tood sa toodet toote, oodata, et on hästi palju ettevõtteid, kelle puhul on see vastus olemas, et nad teevad seda, sellepärast päevad on niisugune asi on puudu maailmas ja, ja see teeb asja paremaks. Aga aga on jätkuvalt ikkagi veel palju, kes, kelle jaoks põhimõtteliselt ei ole vastus sellele küsimusele, kas on see, et noh, see toob raha sisse ja, ja keegi kuskil saab kasumit ka ja ja nagu rohkem põhjust ei olegi vaja, aga, aga inimestele, aga ikkagi, mulle tundub rohkem põhjust hommikul voodist välja tulemiseks ja mingite asjade tegemiseks, mida mis tegelikult täidavad kogu nende elu. Lõppkokkuvõttes. Saan ma siis õigesti aru, et sinu eesmärk on panna inimesed rohkem mõtlema, miks ja kelle jaoks nad midagi teevad? No põhimõttelist. Küll jah, et minu eesmärk on see, et võimalikult paljud inimesed leiaksid endale sellised tegevused, mis mulle tõesti väga meeldivad ja, ja milles nad näevad seost enda ja ühiskonna vahel, kus näevad, et okei, mina saan panustada siin niimoodi, et tõesti on parem koht, kus elada, näiteks. Üksikmis seis on, üks valdkond on, et, et keegi ei tunneks, et ah, mis see minu panus ikka, et ma ei hakka isegi nagu üritama midagi nagu paremaks kuidagi teha. Vaid et igaüks leiaks selle, et okei, et kui, kui, kui ma teen seda, mis mulle tõesti meeldib, siis ma saan sellest järjest järjest paremaks ja see panus, mida ma anda suudan, et sellesse ikka lõppkokkuvõttes olla ühiskonnale kasu. Aga kui sa vaatad enda ümber ringi, kas tudengite seas ja, ja sinu sinu, ütleme, kursusekaaslaste seas on see eesmärgipõhisus, nagu levinud on tudengid sellised visiooniga. Mulle tundub, et järjest Seda enam on jah, et vahepeal meil oli selline väikene, selline kauboikapitalismi aeg, nii noh, ülejäänud Eestis, aga ka tegelikult Tartus ja Tartu Ülikoolis ja Tartus, et tudengid käisid Tallinnast bemmidega Mersudega haridust ostmas. Ja siis sõitsid kohe õhtul tagasi, et mulle järjest enam tundub, et see enam ei ole nii et kuidagi kogu riigis ikkagi on nagu see nii-öelda rahakesksus natuke saanud nagu tahaplaanile ja järjest enam inimesed küsivad, et aga okei, et raha on nagu natuke olemas, et aga mis ma siis ikkagi nagu teha tahan või mis siis ikkagi minu jaoks nagu oluline on ja millesse panustada võiksin. Ja mul on, me näeme seda igal pool, me näeme, et Eestis korraldatakse järjest enam muusikafestivale teatrifestivale kirjandusfestivale tehakse järjest ja järjest uusi, ma tea, käsitööleibasid, käsitööõllesid mis iganes muid asju, mis inimestel nagu lisaks rahakotile täidavad ka nagu hinge ja südant. Ja, ja mulle tundub, et see on ka tudengite on jõudnud, et tudengite puhul peamiselt me näeme seda läbi seda, kui, kui palju nad teevad asju väljaspool Ülikooli seinte. Et kas, kas kogu elu on selline, et hommikul kooli ja siis õhtul pittu või sinna vahele jääb veel mingisuguseid asju ja mulle järjest enam paistab, kuidas kõigil erinevatel erialadel erinevates kõrgkoolides tudengid leiavad järjest enam ägedaid asju, mida teha ja ägedad asjad sageli väärtuslikud mitte ainult neile endale, vaid ka tegelikult laiemalt erialale Tartu linnale, Eestile mõnikord kaader üle maailma tegelikult. No Tartu on teadagi heade mõtete linn ja ma tean, et sinu üheks eesmärgiks on muuta Tartu ka üheks maailma kõige olulisemaks linnaksist innovaatilisuse mõttes. Hiljaaegu lugesin ühte artiklit selle kohta, et, et maailma inimkonna ajaloos kõige püsivamad struktuurid on suured linnad. Et mõned suured linnad on püsinud niimoodi, et nende ümber olevad riigid, nende impeeriumid on tõusnud ja langenud, kukkunud, hävinud, aga linnad on püsinud. Ja mulle tundub, et, et see selles mõttes on üsna nagu lihtne loogika isegi, et mida suurem linn, seda, seda mitmekesisem, seda tihedam on see nii-öelda inimeste kokkupuude omavahel. Ja, ja see võlu on selles, kui need inimestel on erinevaid leid, erinevaid tegevusi, erinevaid eesmärke, erinevaid soove ja, ja, ja kui need soovivad, omavahel põrkuvad ja põimuvad ja moodustavad järjest uusi, uusi uusi erinevaid variante, kuidas asju teha. Ja mulle tundub, et Tartu saab olla selline linn tänu tänu sellele, et meil on siin Tartu Ülikool, et me sinna maaülikool, et siin on teised kõrgkoolid ja selline hästi suur konsultatsioon inimesi, kes mõtlevad ja kes mõtlevad hästi paljudest erinevatest valdkondadest. Ja nüüd on see potentsiaal on mingis mõttes nagu rakendamata, et selgelt Eesti selline nii-öelda majanduspealinn on Tallinn ja, ja selle vastu Tartu ilmselt ka lähiajal kuidagi ei saa ega võib-olla ei peagi saama. Aga võib-olla seda enam võibki Tartule jääda, see ikkagi selline vaimupealinna roll ja mulle järjest enam tundub, et tudengid tahavad ka seda nii-öelda vaimu vaimu tagasi tuua siia, Tartusse, mis mulle tundub, et natukene on nagu võib-olla viimase 15 aasta jooksul nagu kaduma läinud kogu selle nii-öelda kapitalismi ostuga. Aga nüüd jälle uuesti, mul on tunne, et järjest inimesed on hakanud uskuma seda, et et kui me siin õpime ja siin kõrval teeme igasuguseid muid ägedaid olulisi asju, et siis nendele saab kokkuvõttes olla mingisugune mõju, et klassikaline võib-olla nüüd juba on Eesti arstiteadusüliõpilaste selts näiteks, kus ühelt poolt on tudengid lihtsalt õpivad arstiks, aga teiselt poolt on nad kättpidi küljes peamiselt kõigis ühiskondlikes tervisega seotud probleemides, nad lahendavad eestlasi alkoholismiprobleemi, lahendavad, lahendavad keerimis küsimusi, aitavad, käivad koolides tutvustamas arsti eriala ja tervisekäitumist ja samal ajal mõjutavad seda, kuidas ministeerium korraldab mingisuguseid tervise, asju või haiglad on juhitud. Et samad asjad toimuvad ja järjest rohkem tõstatuvad kõigil erialadel ja, ja kui see jätkub niimoodi. Ma loodan, et jätkub ja panustan ise võimalikult palju sellesse, et jätkuks siis siis mina küll usun, et Tartu kindlasti ja saab veel enam olemad Eestisse kõige olulisem mõtteta pealinn, aga kui asjad hästi lähevad ja me vaeva näeme, siis ma usun, et ei ole ka mingit põhjust, miks me võiks kasvada Euroopasse üheks tuntumaks mõtlemislinnaks, kus, kus kõik on lubatud mõttes ja vaimus tegevuses. No me läheme praegu palju rääkinud, mida saavad tudengid teha, aga mida saab teha, ja üks tavaline tartu kodanikku ei, lihtsalt inimene, kes ühel päeval mõtleb, et võiksid tulla siia tudengilinna näiteks Toomemäel jalutada, mida saab tema, Tartu kui innovaatilise linna heaks ära teha. Noh, tudengite ja kipub olema niimoodi, et ühel hetkel nad lõpetavad niikuinii ülikooli ja, ja siis on küsimus sellest, et kas nad lähevad ja mis nad teevad ja ja minu lootus, nagu ka paljude teiste lootus on see, et nad ilmtingimata ei pea minema ära tartust ja need ägedad asjad, mida nad siin käima tõmbavad, tõmbavad siin käima näiteks ägeda tudengifestivali. Et siis nad saavad jätkata mingisuguse muu ägeda festivali tegemiste. Kui nad siin tudengiajal käivitavad uue startup ettevõte, siis startup, ettevõte saab jätkuvalt töötada edasi Tartus ja, ja kas seda, mis Tartu on ja mis siin teha saab? Et kes iganes lõpuks Tartusse tulebki, ainult mitte tudengina, et ka tal on siin hästi palju erinevaid asju, mida saab teha. Ja see tundub hästi pikka aega probleem Tartu puhul, et et väga palju ei ole olnud neid võimalusi, et paljudel erialadel lihtsalt ei ole seda varianti, jään Tartusse, et ta rääkis seal ülikooli või lähen lähen Tallinnasse või kusagile mujale või üldse välismaale ära. Et et minu lootus on see, et kõik need tegevused, mida tudengid, käivitavad siin, et nad saavad jätkuda, aga just siis, kui tudengiaeg läbi saab ja, ja, ja oleks aeg nii-öelda edasi liikuda, et siis neist asjadest saaksid sellised nii-öelda päris asjad nii-öelda väljaspool siis tudengite, sellist võib-olla veidi vabamasse lihtsamat maailma. Viimane küsimus sulle tean, et sinu iidoliks on Tambaldoor, miks nii? Suurepärane küsimus. Mulle meeldib tembeldada sellepärast, et kunagi ühes oma esimese septembri kõnes ka refereerin siin seda, et et kui ma laps olin, lugesin Harry Potteri raamatuid ja lugesin, et nii-öelda kooliaasta kõnesid kooliaasta alguse kõnesemine Tammsaar pidas siis mis mul tunne oli, oli see, et, et lapsed täitsa saali sisse olid lihtsalt lapsed. Aga ta suhtles oma nii-öelda mõtetega oma väljendusega, tuua kogu maailma kõige olulisemad küsimused neile sinna nende ette. Arusaadav, ja, ja see oli päris ja mis oli tõsine ja mis tekitas tunde, et need ongi päriselt need asjad, millega me tegelema peaksime. Me oleme selles kõige õigemas kohas, kus me lahendamegi siis tol hetkel võlumaailma kõige suuremaid muresid võitlemegi suurema vaenlasega. Aga, aga mul on tunne, et selliseid hetki ja selliseid inimesi on aga reaalses maailmas, kes suudavad mingis mõttes tõmmata välja sellest nii-öelda igapäevasest virvarris ümber, on ja panna keskenduma sellele, mis on tõeliselt oluline. Aitäh nende inspireerivate mõtete eest Martin Noorkõiv ole ja kuulame natukene muusikat. Kultuuriteated. Kuumad festivali avapidu reedel, 22. aprillil laval salapärane Inglismaalt ning laupäeval, 23. aprillil Norra klubi lavade kuningas Bernhop ja steit of šovi vaata jätskaar punkt ee. Hei, sina seal, 28. ja 29. aprillil toimub Tallinnas Kultuurikatlas õpilaste teadusfestival tule vaatama, mida õpilased uurivad rohkem infot, et ta ees. Tere, olen Eesti ornitoloogiaühingu direktor Andres Kalamees. Kutsume sind koos pere ja sõpradega tähistama ühingu 90 viiendat sünnipäeva, ootame kõiki 30. aprillil Põlvamaal Taevaskojas, kus tegeleme ühised linnuorienteerumisega. Vaatleme linde, valmistame pesakaste ja teeme muud põnevat. Vaata lähemalt ornitoloogiaühingu kodulehelt. Kliendil on 2016 taga, siis Saku Suurhalli 30. aprillil ja esimesil mail kütame volbrinädalavahetuse adrenaliinist kuumaks. Maailma tipptegijad toovad aasta oodatuim ekstreemspordifestivalil sinuni enneolematu show kes on 2016 29. aprillil kell 13 10 palub Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts koos vikerraadioga taas helistan sulle. Sel aastal tantsime kikkapuu üksi või kollektiiviga, kodus või kontoris, aga kindlasti rõõmu ja lustida ja tühistamis rõõmu teistega jagada vaata seltsi koduleheküljelt. RS-d. Mobiiltelefon on asendamatu koos olemiseks ja lahus olemiseks. Ta on justkui meie meeltepikendus osa elust. Aga kui juhid Siis juhiraadioga. Tudengi tudengi tudengi tudengi tudengi kolmveerand. Kuidagi kal veerand eetris siit Tartu kaubamajast ja meil on uus külaline stuudios. Külalise toolil on tudengipäevade projektijuht Hendrik Ronald Helm, tere. Tere kõigile kuulajatele. No sa aitad tudengid läbi korraldada juba kaheksandat korda, mis sind, mis seal ikka tiveerib, tagasi tuleb. See on hea küsimus. Võib-olla üks asi on see, et et see meeskond, kellega sa alustad üldse esimest korda oma festivalitegemist, et nemad arenevad sinu kõrval ja sa näed seda festivali arengut ja sa saad ise siia oma mõtted, oma ideed kõik külge panna. See festival muutub sinu nägu. Ja, ja kindlasti üks oluline komponent on ka missioonitunne. Tudengipäevad siis selle kaheksa aasta jooksul arenenud. No kaheksa aastat päris mina ei ole olnud, et meil vastas kaks festivali, ehk siis kolme aasta jooksul. Klaasis on ka. Aga see areng on nagu selles mõttes huvitav olnud, et et küll küll tekib selliseid mõõneja langusi erinevates valdkondades, mis, mis festivaliga nagu festivali elu juurde käib ja tegelikult on näha pidevalt järjest suuremat konkurentsi, et üritusi ja festivale on meeletult palju. Inimeste selline, see igapäevane valik, kuhu ma lähen, mida ma teen on järjest keerulisem. Ja, ja seetõttu Meie ja ka kindlasti kõik teised ürituste korraldaja, festivali korraldajad peavad tavaliselt väga-väga palju panema rõhku sellele, kuidas ma võidan inimeste tähelepanu. Et Meil tudengitel on seda võib-olla lihtsam teha, tuleme jälle mingi uue lollusega välja või, või, või teeme midagi sellist, mida võib-olla teised ei julgeks teha. Ja päikeseline tähelepanu, uus on jälle olemas. Milline see kõige meeldejäävam hetk näiteks selle nende tudengipäevade korraldamisest on olnud mingisugune vau moment nende kindlusesse tudengipäevade korraldamisest või? See on hea küsimus, võib olla ühe sellise vau. Momendi tekitas meile see, kui tuli eelmise nädala lõpus või alguses siis meedias välja, et paadiralli jääb ära. Ja siis tähelepanu, mida me saime meediast ja inimesed kirjutasid ja helistasid ja küsisid, et kas tõesti jääb ära ja et see on nii pikk traditsioon ja miks ta ära ja ja et kas me ei saa kuidagi näidata, et et see, see oli tõesti huvitav ja lahe, et inimesed, kes on juba enda neljakümnendates ja kes mäletavad neid paadiralli hiilgeaegu. Et ja noh, tuletavad endale meelde ja tahavad, et teistel ka see mälestus nagu ikkagi tekiks, et see, see on hetke kõige viimasem faunale selline muide kuulsin täna ka mitmelt poolt, et väga paljud olid kurvad, et paadirallit ei tule. Nägin nukrust silmades. Aga mis see üritus on, nagu sa ise tahad kindlasti minna, kus sa pead kohal olema? Minu jaoks kindel üritus, kus ma pean kohal olema, on hirmufaktor ja tantsumaraton. Et kuna endale meeldib meeletult tantsida alates rahvatantsust lõpetades lihtsalt tantsus väljaelamisega, siis tantsumaraton on selline vabadus, sa, sa näed enda ümber teisi inimesi, kes naudivad liikumist ja, ja see, mis sealt lõpuks õhtu jooksul kõik välja korruson. Imeline. No üks koht, kus sa pead kohal olema, on kindlasti siinsamas stuudios sellega seoses küsin sult järgmise küsimuse. Kui hästi sa oled praegu kursis looma- ja linnuriigiuudistega? Sama hästi kui ma olin näiteks gümnaasiumi lõpus? Kui hästi sa gümnaasiumi lõpus oli, kuna ma lõpetasin looduskallakuga klassi, siis ma natuke olin. Seda on hea kuulda, sest järgmine ülesanne pigem siiski võistlus meie saatejuhi Simo ja külalise Henriku vahel, mina ka ei tea, mis tulema hakkab. Silmaga tõesti ja see on kokku pandud tudengitoimetuse poolt ja hoitud kiivalt salajas, siis nii Simo kui saatekülalise poolt. Aga ülesanne ise on selline, et te peate tegema järgi selle looma linnu või või siis sündmuse häält, mis ma teile ette ütlen. Ja kuna eelisõigus on külalisel, siis esimeseks pakun sulle välja eesli. Palun TS lehelt. No lähevad loodusklass on sinu. Aga kuidas te võite nüüd selgub seda, kes otsustab, kes, kes oli seal või olnud. Ma arvan, et me seda saame vaadetega nende kuulajate nägudest, kes siit raadio kahe vitriinis Tartu Kaubamaja ees mööda kõnnivad üsna valged. Eks, või siis nende nägudest loen midagi välja, aga zima mikrofon on sinu, nii. Kuidas kõlab eesel? Oota tuli, naera veel. Et selline väike. Ma arvan, et on õige hetk kuulata, mis häält deebeesel päriselt. Võib öelda, et mõlemad, meie võistlejad said väga hästi hakkama, mina ja läks ausalt öeldes vahet teinudki, kui poleks teadnud. Aga järgmiseks pakun teile välja mägra hääle, kes ei leia oma poegi üles. Nonii minu kõrtsis. Nii ma olen kohe Nonii kurb tellinud, ausalt öeldes suhteliselt selle eesli poodi, aga aga hea töö. Kahjuks mul päris päris elust klippi võtta ei ole, nii et lähme järgmise looma juurde kelleks on hunt. No see nagu hunt on, sellel ongi, võiksid ju kõik teada, aga ta võiks lõpmatuseni teha, aga jube keeruline on praegu. IMO kardia. Ideaal, ja ma arvan, et on aeg kuulata, kuidas teeb hunt päriselt. Kui te kahekesi koostasin uluksite, siis õnnete päris hea hundikarja mõõdu välja küll. Aga lähme meie ülesande viimase hääle juurde, milleks on välja pakutud Erki Noole teiba mainutuse hääl. Hendrik Roland, palun, see loomariigis. Erki Nool, Erki Nool on parim. Kraks. Katki ei lähe, ma tõin kohe. Siin viskasvad Ma teen uuesti. Ma täitsa usun, et mõlemad võivad õiged olla. Kahjuks ei õnnestunud lindistada päriselt Erki Noole teiba painutuse häält, aga siin olid meie saatekülaline Hendrik Roland Helm ja saatejuht Simo tegemas järgi hääli otse loomariigist ja mitte ka nii loomariigist. Aga läheme edasi muusikaga. Tere, tere taas tudengi kolmveerand siit tartust hakkab seekord lõpukorra lõpuni jõudma ja saatsime ära meie mõlemas, et mõlemad saatekülalised loomahääli kuulata ei jõua, aga aitäh kõikidele meie kuulajatele, kes elasid kaasa siis nii hundi ulgumisele kui ka teiba praksumisele. Simo, mis on see üritus, kuhu sina veel täna jõuda tahad? No mina, kui te tahate, et päriselus kuulda, kuidas mina, häälidents, mina kindlasti olen täna õhtul laulupeol ja ma loodan, et loodan, et ka teie aitäh kõigile kuulajatele, aitäh sulle maadle ja kohtume juba homme. So. Tudengi tudengi tudengi tudengi tudengi kolmveerand.