Tere hommikust, mina olen Ants Tooming. Kolga-Jaani kiriku õpetaja. Me saame kuulda tänase hommiku mõtiskluse aluseks Peetruse esimese kirja esimest peatükki ja salmi kolm. Kiidetud olgu jumal meie issanda Jeesuse Kristuse isa kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. Aamen. Kiitus ja tänu on ainsad tõelised maksevahendid maa ja taeva looja ees. Lisaks neile kahele kiitusele ja tänule ka armastusannid, mille jagamine või mitte jagamine on inimese kätte usaldatud. Kõik muu on näiline ja tühine ning võib oma tühisuse esile tuua vaid mõne äkilise viivuga, kui issand on võtnud nõuks maailma raputada. Seetõttu olgu ikka igal hetkel kiidetud meie jumal issanda Jeesuse Kristuse isa, kes on meid inimesi sünnitanud siia ja veelgi enam ta neid ristimise läbi Kristuse nimesse uuesti sünnitanud elavaks lootuseks, Kristuse ülestõusmise läbi elav lootus, mis see on? Kas mingisugune mitte päris, täielik kindlustunne, ootus ja lootus? Kas see on täielik veendumus, selles olemine või on ikkagi pisut kahtlevas olukorras viibimine? Kes on saanud nägemuse, kes on usus kirgastunud, see teab, et Kristuse kutse ei ole kaheldav. See on pürgimine sirutusega valguse poole. Otsekui äsja kõndima saanud laps sirutab käed täies kindluses õnnest rõõmsa ema poole kes samuti käed on sirutanud ja taganeb lapse eest selleks, et see enam samme teeks ja käima õpiks. Aga ema on samas alati valmis last haarama, kui see õnnetult prantsatama peaks. Laps ise aga on täis kindlust ja kindlat lootust, et armastatud sooja rüppe jõuab. Selline ongi elav lootus. Selline Kristuse poole pürgiv veenduna on elavaks lootuseks ja elavaks eeskujuks neile kellel veel ei ole, kuhu lapsemeeles, lootuses ja kindluses oma käsi suunata olgugi veel kõikuvate sammudega edasi pürgida. Saagem elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse väe läbi. Issand. Me täname sind, et sa oled meid loonud, et sa oled Meie sisse istutanud, usu, lootuse, ka kahk pluse teinekord, et me õpiksime end paremini tundma. Et me saaksime aru sinu kindlast plaanist meid juhtida igavesse kirkusse. Õpeta meid igat päeva tänuga vastu võtma, sind kiites ja ülistades ning alati usus tuge leides selleks, mida me siin ette võtame. Ja selleks, kuhu me viimselt astume. Sinu juurde, armas isa, taevas.