Tere, kell on kuus, raadiouudiste toimetus võtab kokku neljapäeva, 28. aprilli olulisemad sündmused stuudios Margitta otsmaa. Kuigi seadustena näeb ette töötajate esindaja kaasamist tööõnnetuse uurimisse, siis tegelikkuses saavad töötajad toimunud intsidentide kohta väga vähe infot. Nii leiavad ametiühingute esindajad. Nende hinnangul võiks ka karistused olla karmimad ning järelevalve tõhusam. Uus riigieelarvestrateegia otsib silda muutuva majanduse võimaluste ja temaga graafiliste väljakutsete vahel. Eesti lendamise taristuprojektide ning erinevate peretoetuste kaudu püütakse rahvastiku järsku vähenemist pidurdada. Valitsus kiitis täna heaks töökoha loomise toetuse. Toetuse saamiseks tuleb ettevõtetel oma tegevust täpsemalt läbi mõelda. USA vabariiklaste erakonna presidendikandidaat Donald Trump kordas eile peetud kõnes taas, et USA Ta peab uuesti üle vaatama põhimõte, kas tuleks kaitsta liitlasi, kes omaenda kaitsmisse ei panusta. Türgi viib esmaspäeval Saksamaa seadused vastavusse Euroopa Liidu kriteeriumitega, et saada leevendust viisa nõuetele. Narvas vaieldi täna vanalinna uute hoonete välimuse mahtude, ülejäänud ajaloolises linna südames on kavas rajada uus linnavalitsuse hoone ja keskraamatukogu. Narva elanikud pelgavad, et koored tulevad liiga kohmakad. Kauaaegne Eesti jalgpallikoondislane Joel Lindpere tõmbab oma mängijakarjäärile joone alla. Ilm on nii eeloleval ööl kui homme päeval vahelduva pilvisusega. Ida-Eestis sajab hoovihma, õhutemperatuur langeb öösel miinus ühe kraadini, homme päeval tõuseb 11 kuni 15 kraadini. Meretuulega rannikul on jahedam. Täna on ülemaailmne töötervishoiupäev Eesti ametiühingute hinnangul võiksid tööohutusnõuete rikkumise eest määratavad karistused olla karmimad ja järelevalve tõhusam. Tööinspektsioon ja tööandjad panustaksid aga eelkõige teavitustööle ja teadlikkuse tõstmisele. Reene Leas. Möödunud aastal registreeris tööinspektsioon 4774 teadet tööõnnetustest, millest 3800-l juhul said töötajad kerge kehavigastuse 958 juhtu lõppes raske kehavigastuse ning 16 tööõnnetus töötaja surmaga. Võrreldes 2014. aastaga kasvas registreeritud tööõnnetuste arv mullu 130 juhtumi võrra. Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on ettevõtjatele tööohutusnõuete rikkumise eest määratavad karistused liiga leebed. Et me arvame, et tulevikus võiksid olla karistatud, seotud tõepoolest ettevõtte käibega, et nad oleks ka tõesti mõjusad. Täna on kaks probleemi, üks on see, et ei jõuta igale poole ja teine asi, see, et tõesti karistused on leebed Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu möönab, et igale poole inspekteerima tõesti ei jõuta. Tema sõnul tasub rohkem panustada teadlikkuse tõstmisesse, mitte järjest karmimate karistuste määramisse. Praegu on võimalik tööohutusnõuete eiramise eest füüsilist isikut karistada kuni 300 trahviühikuga. Juriidilisele isikule saab määrata kuni 2600 eurot trahvi. Kui me vaatame sellest, kuidas iga aastaga üha rohkem ja rohkem antakse teada toimunud tööõnnetustest, siis see ei tähenda seda, et meie töökeskkond oleks nii palju hullemaks muutunud vaid pigem seda, et tööandja ja töötajate teadlikkus on, on suurenenud, tööõnnetusi enam ei varjata, nendest antakse tööinspektsioonile teada. Tööinspektsiooni andmetel juhtub enim töösurmasid ehituse ja veonduse alal. Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu juhi Jüri Lemberi hinnangul on järjest rohkem probleeme sadama ettevõtetega. Varuosad on valed, ei originaal asju tellida, tehnika on vana ehk ammu paljudes teistes Euroopa riikides siin ümbruskonnas hädamates keegi enam sellise tehnikaga ei töötaks, sest nad on ajast-arust amortiseerunud. Lember lisab, et töötajate esindajatel on tihtilugu raske näiteks toimunud tööõnnetuse kohta infot saada. Seadus näeb ette, et nad oleks kohe alguses kaasatud võimalikult kõigi raskete õnnetuste uurimisse. Põhiliselt käib teema nii, et toimub mingi poolsalajane uurimine, kellelegi midagi ei räägita, ammugi mitte ametiühingule. Lõpuks on töötaja ise süüdi ja ise oli rumal ja tegi, tegi kõike valesti. Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tammsaar ütleb, et praegu kannab kogu vastutust tööandja kuid ka töötajad ise võiksid oma tervisekäitumist paremini analüüsida. Üks hiljutine uuring, mille tsenter läbi viis, näitas seda, et need inimesed, kes olid saanud püsiva töövõimetuse tagantjärele hindasid kaks kolmandikku nendest, et nad oleks saanud ise paljus palju, palju selleks teha, et seda ei oleks juhtunud. Valitsuse istungil kinnitati värskendatud riigieelarvestrateegia aastateks 2017 kuni 20, millised on olulisemad eesmärgid ja väljakutse. Ta selgitab Indrek Lepik. Rahvastiku vananemine ja kesise tootlikkusega töö muutuvad majanduse jaoks aina suuremaks pudelikaelaks. Seega jätkab valitsus ühelt poolt endiselt tööd sündivuse suurenemise soodustamiseks, ent teisalt on esile tõusnud vajadus targema majanduse järele. Kuigi hetkel räägitakse tootlikkuse kasvust, kiiremat palgakasvust potentsiaalselt negatiivsest nähtusest. Majandusminister Kristen Michal, et inimese aja kallimaks muutumine sunnib ka siinseid ettevõtjaid allhanketöödest enamat pakkuma. Ma arvan, et kõik peavad sellesse panustama nii, inimesed, kes uusi oskusi omandavad samamoodi tööandjad, kes tegelikult ju tellivad, millised need oskused on, alustades haridussüsteemist, kus öeldakse, et millised ootused on haridussüsteemile moodi, on meil teatavad mehhanismid, kuidas me organiseerime, noh, ütleme, kui inimene hakkab töötuks jääma, jääb töötuks, tegelikult ümberõpet. Meil on mehhanismid tegelikult, kuidas toetada ju erinevaid ettevõtteid, kui nad tõstavad oma tehnoloogilist taset, arengut, eks ju, et selle mõju hinnata. Selleks, et praegune palk laste saamisele pidurit ei tõmbaks, lubab sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, et lastetoetused on valitsuse selge prioriteet. Valitsuse ja kolmanda lapse poliitika saab väga korraliku rahalise kaetuse. Ma toon lihtsalt näiteks, et järgmisel aastal hakkab saama pere, kus on kolm last otsest riigi rahalist toetust 400 eurot. Kui neljalapseline pere, siis tema toetus on juba 500 eurot ja see on juba suurem, kui on näiteks Soomes. Seega, kuigi planeeritavad toetused nõuavad riigieelarvest märkimisväärset raha, kinnitab Tsahknat just laste toetamiseks, aga ka selleks, et inimesed tööturule naaseksid raha kulutama peab koht, kuhu selgelt raha suunatakse, nii julgeolek, seda nii siseministeeriumi kui kaitseministeeriumi vastutusalas. Samuti on käima saadud haldusreform, millega püütakse enne tuleva aasta kohalike volikogude valimisi ka ühele poole saada. Kõige selle katmiseks plaanib riik järk-järgult tarbimist maksustada, aga ka riigiaparaati ennast õhemaks lihvida. Ühelt poolt peaks riigiametnike tööd püüdma asendada tehnoloogiliste uuendustega, nagu näiteks e-arved, aga ka tugiteenuste tsentraliseerimise. Rahandusminister Sven Sesteri sõnul sunnib olukord üleüldiselt riigi prioriteete kriitiliselt hindama. Riigivalitsemise ülevaatuse ajal nii-öelda röntgenpildi tegemisel on üks teine hea elaniku poolt, et sisuliselt vaadatakse ikkagi üle ühelt poolt seda, et ei oleks dubleerivaid tegevusi. Et teiselt poolt vaadatakse ka seda, et ei oleks olukorda, et mingi asi on kahe tooli vahele jäänud ja ta mingil põhjusel hoopis meie, Eesti elanikud ei tulegi üldse kätte. Valitsus kiitis heaks töökoha loomise toetuse, et soodustada uute töökohtade teket Ida-Virumaale. Meetme järgi hakkavad toetust saama piirkonnas juba tegutsevad või sinna loodavad ettevõtted. Kui üks ettevõte loob tööturule sisenemiseks võimalused vähemalt 20-le. Töötule, maksab riik 50 protsenti tööle võetud töötajate palgafondist. Jane Saluoru lugu. Ministri sõnul on Ida-Virumaal täna 7000 töötut, töökoha loomise toetust saab aga juhul, kui tööle võetakse inimesi, kes on püsivalt töötud olnud. Kuus kuud. Kõigile korraga tööd pakkuda ei saa, mille alusel toimub siis valik, räägib töötukassa esindaja Imbi. Must. Need inimesed, kes selle toetuse abil teele rakenduksid, need valib tööandja ise, ehk siis tema peab leidma need vähemalt 20 inimest, keda esimese kalendrikuu jooksul endale tööle võtta ja selleks siis taotleda töökoha loomise toetust. Meie võime loomulikult aidata töötajate leidmisel, et pakume töövahendusteenust. Kui tööandja edastab meile tööpakkumise, siis vastavalt nendele kriteeriumitele leiame oma andmebaasist just need, kes on ennast töötuna töötukassas arvele võtnud. Saame pakkuda neid inimesi nendele ametikohtadele. Ministri Jevgeni Ossinovski sõnul võimaldab ettevõtjate töötukassa töötajate vaheline koostöö koolitada meetme käigus välja vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu. Teine pool sellest meetmest on siis töötajate koolitamine spetsiaalselt nende ettevõtete jaoks, ehk siis kui piltlikult öeldes täna on meil kokkulepet sõlmima mõne ettevõttega, kes ütleb, et tahab avada Ida-Virumaal umbes 50 töökohta siis töötukassa alates esimesest maist saab öelda neile, et tõepoolest, kui te seda teete võtetelt töötukassast arvelt need 50 inimest tööle koolitamine teile välja selle aasta lõpuks just siis, kui te tulete ja pärast seda aasta jooksul hakata seda toetust ja tänagi on kõikidele töötajatele koolituse võimalused ette nähtud. Me tahaksime, et nad oleksid nüüd fokusseeritum konkreetse ettevõtte vajadustele vastavad ja tõesti eesmärgiga, et inimesed saaksid hiljem ka sellele tööle, mida nad siis koolis õpivad. Ministri sõnul aitab meede sel moel majandust elavdada ja töötust vähendada. Riigil pole midagi kaotada, sest kui tööandja reeglite vastu eksib, tuleb toetust täies ulatuses tagasi maksta. Imbi must. Tööandja tagastab töökoha loomise toetuse, kui näiteks töösuhe lõpetatakse, kui on tähtajatu töösuhe ja see lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või kui on lühem töösuhe näiteks tööleping peab olema vähemalt kuueks kuuks antud toetuse taotlemisel kuise nüüd lõpetatakse enne toega tööandja algatusel, siis tööandja peab töökoha loomise toetuse tagastama ja samuti tõesti peavad olema selle toetuse taotlemiseks esimese kalendrikuu jooksul tööle asunud vähemalt 20 töötut inimest. Töökoha loomise toetus jõustub pühapäeval, esimesel mail. USA vabariiklaste erakonna presidendikandidaat Donald Trump pidas kõne välispoliitikast, Lauri Tankler vahendab. Kinnisvaraärimehe Donald Trumpi nõunik voliit farees ütles ajakirjanikele juba enne välispoliitika kõnet, et sealt pole detailset lähenemist oodata. Nii ka läks. Trump selgitaski üldsõnaliselt, kuidas siis, kui tema presidendiks saab, on tema välispoliitiliseks põhimõtteks Ameerika ennekõike aju. Ma kavatsen presidendina vaadata maailma läbi Ameerika huvide prisma. Minust saab Ameerika kõige suurem kaitsja ja lojaalseid eeskõneleja ütles trump, see tähendab trumpi sõnades seda, et kõik välispoliitilised põhimõtted tuleb üle vaadata, kas nad on USA seisukohast vajalikud või kasulikud, kuigi trump ei korranud oma varem välja öeldud mõtet. NATO pole enam ajakohane organisatsioon, nimetas ta, et USA jaoks on teiste riikide kaitsmine tõttu, kui nad end ise ei kaitse. Uiews peanud. On painz, millest me oleme kulutanud miljardeid dollareid lennukite, rakettide, laevade ja varustuse peale ehitada sülest tugeva kaitsevõime Euroopas ja Aasias. Riigid, mida me kaitseme, peavad hakkama omakaitses maksu ja kui nad ei hakka USA olema valmis laskma neil riikidel endise kaitsta. Meil ei ole. Samuti kordas ta varem välja öeldud põhimõtet, et kõigi riikidega peab saama läbi rääkida Samseid, rulažins Vumpi Visnapuu. Öeldakse, et Venemaa ei pruugi olla mõistlik partner. Ma kavatsen selle välja uurida, kui me ei suuda minu valitsuse ajal saada Venemaaga suurepärast kokkulepet mitte head, vaid suurepärast nii Ameerika Ühendriikide kui Venemaa jaoks siis me lahkume läbirääkimislaua tagant. Nii lihtne ongi, me kavatseme selle välja uurida. Trump kritiseeris tugevalt praegust valitsust president Barack Obamat ja endist välisministrit Hillary Clintonit, kelle käte all on USA välispoliitika muutunud tema hinnangul ebamääraseks. Samas rääkis trump ise endale kõnes mitu korda vastu, soovitades samal ajal nii kõva käe poliitikat maailmas kui maailmast tagasitõmbamist nimetades maailma suurimaks ohuks liigset relvastumist samal ajal, nõudes USA tuumaarsenali uuendamist. Tema hinnangul peab Ameerika olema välispoliitiliselt ettearvamatu kuid liitlaste ja vaenlaste silmis ka senisest järjepidevam. Lauri Tankler, Washington. Ja veel mõned välissõnumid võtab kokku Kärt Kelder. Opositsiooni käesolevas Aleppo piirkonnas tabasid õhu rünnakutena kohalikku haiglat ning surma saanud kümneid inimesi. Esialgsetel andmetel on hukkunuid vähemalt 27, teiste hulgas hukkusid vähemalt kolm last ning linna viimane lastearst, vahendab Reuters Süüria Inimõiguste vaatluskeskuse teadet. Tabamusi saanud haiglat haldab humanitaarorganisatsioon, piirideta arstid, mille esindaja rõhutas, et haigla sai otsetabamuse ning nende organisatsiooni arstidest hukkus vähemalt kolm. Lisaks toimus opositsiooni käesolevate Aleppo piirkondade vastu veel õhurünnakuid, mis tapsid kuni 30 inimest. Samal ajal tabasid valitsuse käes olevaid linnaosasid omakorda mässuliste poolt tulistatud mürsud, mille tõttu hukkus vähemalt 14 inimest. Haigla pommitamise eest pole keegi vastutust veel võtnud. Türgi viib esmaspäevaks oma seadused vastavusse Euroopa Liidu kriteeriumidega, et saada leevendust viisa nõuetele. Nii teatada, sest täna Türgi Euroopa Liidu asjade minister folkanbuskeer. Minister avaldas lootust, et Euroopa komisjon teeb ettepaneku loobuda Türgi kodanikelt viisa nõudmisest juba järgmisel nädalal, kirjutab Reuters. Märtsis sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi Türgi viisakriteeriumid täitma aprilli lõpuks. Türgi on 72-st tingimustest pooled juba täitnud. Viisavabadus võimaldatakse vaid nendele Türgi kodanikele, kellel on hangitud juba moodne biomeetriline pass. Ja tagasi koju Narvas vaieldi täna vanalinna uute hoonete välimuse ja mahtude üle. Jüri Nikolajev räägib täpsemalt. Kolm aastat tagasi kehtestatud Narva vanalinna üldplaneering näeb ette vanalinna ala muutmise magalarajoonist administratiivja hariduskeskuseks raekoja lähedusse on kavas rajada uus linnavalitsuse hoone koos uue esindusväljakuga, raekojast jõe suunal peaks aga kerkima uus keskraamatukogu. Milleks seda vaja on, selgitab Narva peaarhitekt Ivan Sergejev. Selleks, et vanalinna elama hakkaks, et avalikud hooned kindlasti toovad rahvast sisse ja nagu näha, on ka kollendi näidel. Nagu, kui ma Euroopas ringi vaatame, siis avalikud hooned on need hooned, mis nagu annavad seda pauku ja siis kõik ülejäänud tulevad kaasa. Raekoja ja raamatukogu lähiümbruse detailplaneeringute eskiis arutama tulnud Narva elanikud olid vanalinna arengust pigem ehmunud ja murelikud, räägib vanalinna elanik Irina. Kui kavandatav teostub 55 aasta pärast, siis on mul ükskõik kui aga viie aasta pärast, siis tekitab see minus kartusi juhul kui ehitatakse kandilised klots majad nagu piltidel kummikum tekkinud Otepää inimesi hirmutasid eskiisidel kõrguvad tulevaste hoonete mahtu markeerivad riist, küülikud. Arvati, et sellised majad vanalinna tulevadki. Samas nagu väidab ajaloolane Eldar Efendijev, võivad uued hooned Narva vanalinna üksikud allesjäänud ajaloolised ehitised lõplikult varjutada. Ühelt poolt nagu räägivad ühest, et meil on väärtus, mis jäi peale seda, millega on vaja tingimata arvestada, aga teiselt poolt pakuvad sellised mahud, mis praktilised, hävitavad ära seda, mis meid, kaitsmisi me kõik need nagu kümneid aastaid, ütleme niiviisi. Narva peaarhitekt Ivan Sergejev sõnul on praegu tegemist vaid detailplaneeringu eskiisi ka ja konkreetsete hoonete projekteerimine on alles ees ning inimeste hirmud on alusetud. On tegelikult olemas juba praegu dokumendid, kus on selgelt öeldud, et kuidas see asja käima hakkab, miks hakkab meenutama vanalinna ja ainukene asi, mis ma teha saan, on näidata näpuga ja öelda, näed, täitsa olemas on tehtud kõik, kõik on hästi. Narva vanalinna üldplaneering näeb ette vaid kahe ajaloolise hoone üks-ühele taastamist. Need on vaekoda ja Peeter esimese maja. Uus linnavalitsus ja raamatukogu on kaasaegsed ehitised. Samas praegu nende püstitamiseks Narvale raha pole. Nii et millal uued hooned vanalinna kerkida võiksid, pole täpselt teada. Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Maanteeamet lubas juba paari aasta eest, et teeb korda piki riigipiiri kulgeva Värska Saatse maantee, mis ühendab Saatse saapa taha jäävaid külasid valla keskusega. Lubadust pole aga senini täidetud ning kohalike kannatus on katkemas. Mirjam Nutov räägib lähemalt. Saad sa, elanikud on nullpunktis tagasi kahe aasta eest kogutud allkirjad ning rahvakoosolekul maanteeametil saadud lubadus pole vilja kandnud. Riigile kuuluv maantee, mille maanteeamet ise vale teehooldusega tuksi keeras on jätkuvalt kehvas seisukorras. Jätkab kohalik elanik Silver Hütsi. Põhiprobleem on see, et on valesti natuke ehitatud, et siin on savi ja lubjasegu, mis vihmaga teele tee hästi libedaks ja isegi mõned kohad on täiesti läbimatu. Seda viga tunnistas ka maanteeamet ise, andes samas lubaduse, et tee tehakse korda. 2014. aasta suvel jätkab maanteeameti lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit valt. Maanteeamet tegi saatseedee pead neli katselõiku, et seda kruusatee olukorda parandada. Kahjuks ükski katselõik soovitud tulemust meile ei andnud, pigem probleemid suurenesid. Et probleemid suurenesid, seda kinnitab ka kohalik elanik Toivo Kruusamäe, see kate, mis siia peale toodi, no see on selline, ma tea, savi kruus, et pesulat võivad autot pesta. Kehv tee ei ole aga pinnuks silmas üksnes kohalikele, kes igapäevaselt seda teelõiku sõitma peavad, vaid ka kiirabile, kes käib tihti saatses asuvasse hooldekodusse kui ka piirivalvele veel kord kohalik elanik, silver Hütsi. Piirivalvetee, mis ju tegelikult peaks olema Eesti riigi ju eliittee, ütleme et siis see on ju üks suuremaid Eesti riigi häbiplekk ka täna siin. Saatse teelõigu korda tegemine ei ole aga niisama lihtne, sest muist osa sellest teest jääb Venemaa alla, mis tähendab, et tee täies pikkuses kordategemiseks tuleb see esmalt kooskõlastada meie idanaabritega. Et kooskõlastused on aga vaevaliselt tulema, ollakse maanteeametis tyydwaldi sõnul piirileppe ratifitseerimise ootel. Me loodame hetkel, et tee-ehituse ajaks on juba see Eesti riigi osa. Rahastuse maantee kordategemiseks loodab maanteeamet saada läbi Estrus projekti veel kord tiitvalt. Kui me saame toetuse, siis 2019.-ks aastaks on see Katarla viidud. Ja kuigi kohalikku tunnistavat saatses mustast teekattest, siis parimal juhul on neil loota, et teele tuleb tolmuvaba kruusakatte. Seni tuleb aga neil leppida teeoludega, nii nagu need on raadiouudistele saatsest Mirjam Nutov. Soome vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks korraldab Soome instituut tuleval aastal hulga suursündmusi, nende hulgas on näiteks suur kontsert Vabaduse väljakul, fotovõistluse näitus Soome asjadest ja palju muud. Soome Instituudis käis asja uurimas Tõnu Karjatse. Soome Instituudi juhataja Anu laidinen ütles, et ilmselt on Eestis toimuvad sündmused ehk kõige suurejoonelisemat sest riike seob omavahel ühine ajalugu ja sarnane kultuuriline taust. Üheks kesksemaks ürituseks on Soome ja Eesti muusikute ühiskontsert Vabaduse väljakul, räägib korraldaja Anna laine. Meie sooviksime koostööd teha nii, et oleks soome artiste ja Eesti artiste ja siis vaatame, et mis sellest tuleb, oleks nagu üks artist Soomest, kes teeks siis ühe pala Eesti artistiga ja siis võib-olla ka suuremad orkestrit, vōi, ühed pillimängijad või, või üks laulja, kes teeb siis soomeorkestriga või bändiga koostööd, et elame ja näeme, aga nüüd paistab hetkel nii, et et soome artistid ongi väga huvitatud ja nüüd peaks siis leidma nendele nagu eesti Taani Soome instituut kogub ka Eesti muusikasõprade mõtteid selle kohta, kes võiks sellel kontserdil üles astuda. Soome Instituudi kommunikatsioonijuht Eva Toome. Paneme küsimustiku üles meie kodulehele, Peeveeveeeffinstjee ja meie Facebooki, Soome Instituudi, Facebooki ja tahaksimegi just teada neid lugusid või neid esinejaid, kes eestlastes mõtteid tekitavad, mälestusi esile toovad. Aga teine asi on see, et tulemas on ka fotokonkurss ja fotokonkurss toimub skaalas. Järgmisena aga praegu me paneme paika seda, et millised võiksid olla selle konkursi auhinnad. Ja samamoodi tahaksime pakkuda elamusi ja, ja see on üks huvitav küsimus, et mis eestlastele tundub, et kas on midagi, millega veel saab soomlasi üllatada, kas on midagi, mida soomlased Eestis üles ei ole leidnud? Et kas on mõni koht või, või mingisugune elamus, mida neile pakkuda. Ühesõnaga küsimus on, kuidas üllatada, soomlast. Samamoodi võib mõelda seda, et kas Soomes on midagi, mis, mis võiks eestlasele pakkuda seda, mida ta veel näinud ei ole. Küsimuses on siis üleval meie Facebookis ja meie kodulehel Finstee. Sünoptik maile Meius saab nüüd rääkida pikemalt ilmast. Madalrõhkkond on Lõuna-Rootsi kohal väheliikuv ja selle lohk suundub saabuval ööl üle Eesti põhja. Madalrõhulohu järel sirutub Baltimaade kohale kõrgrõhuhari, pilvisus hõreneb ja saju võimalus väheneb. Meil on Eestis vahelduva pilvisusega ilm. Hoovihma sajab enamasti Ida-Eestis, hommikuks Adolaka, kõikjal puhub lõunakaare tuul kolm kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus ühe ja pluss viie kraadi piiresse. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, enamasti Ida-Eestis võib sadada kohati hoovihma. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 11 kuni 15, meretuulega rannikul kaheksa kraadi. Ragnar Kaasik võtab kokku need päevaspordis Eesti jalgpallikoondislane Joel Lindpere teatas täna, et lõpetab oma mängijakarjääri. Eesti koondist esindas lindpere kokku 106-l korral, mille jooksul lõi seitse väravat Joel Lindpere. Ma võtsin selle otsuse vastu enda jaoks ja ma olen olen rääkinud sellest teemast nii Aivariga koondise treeneritega enda sees ja loomulikult on mind minule olnud suureks otsustavaks abiks doktorid tuleb mingil hetkel lihtsalt reaalselt vaadata asjadesse ja parem teha seda sellisena. Ja anda oma teatepulk üle noorematele. 30 nelja-aastase poolkaitsja lahkumismäng leiab aset esimesel juunil, mil Eesti võõrustab lilleküla staadionil Andorrat. Eesti esireket Jürgen Zopp jõudis Tšehhis peetaval ATP Challengeri tenniseturniiril veerandfinaali. Teises ringis alistas ta kodupubliku ees mänginud Jaroslaw Bospyysiili kolmes setis kaks, kuus, kuus. Üks, kuus. Kaks. Veerandfinaalis kohtub Zopp prantslaste David keesi ja konstant Jenny vahelise kohtumise võitjaga. Kati Tolmoff jõudis Prantsusmaal toimuvatel sulgpalli Euroopa meistrivõistlustel veerandfinaali. Teises ringis võitis ta kolmes setis viienda asetusega sakslanna Olga koonini. EM-i järgselt avaldatakse pingerida, mille põhjal selguvad Rio olümpiale pääsejad ning eileõhtune võit andis Tolmoff ile väga väärtuslikke punkte. Tänaõhtuses. Veerandfinaalis kohtub Eesti esireket Nannavaini oga Soomest. Eesti võrkpallimeistrivõistlused jätkuvad täna Pärnu ja Tallinna Selveri vahelise neljanda finaalseeria mänguga. Nelja võiduni mängitavat seeriat juhib Pärnu kaks. Üks. Tänane kohtumine algab kell kaheksa Audentese spordihoones. Hetkel kaks, kaks viigis olev pronksiseeria Rakvere ja Tallinna tehnikaülikooli vahel jõuab täna lõpule. Otsustav viies mäng algab Rakveres samuti kell kaheksa. Käsipalli Eesti meistrivõistlustel võib täna selguda teine finalist, kui poolfinaalseeria Kehra ja Viljandi vahel jätkub neljanda mänguga. Kolme võiduni peetavat seeriat juhib Viljandi kaks. Üks. Kohtumine algab Kehras kell 18 30. Finaali on jõudnud juba Põlva Serviti, kes poolfinaalis alistas Viimsi meeskonna. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai Päevakaja neljapäeval, 28. aprillil. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.