Tere, kullede mulgi uudiseid, tämbe kõneleme sellest, kuidas Karksi-Nuia on. Peeti suurt koolilastepärimuspidu päälis, kirjage Väikse verre mineveegolma pöörli, Karksi valla kultuurikeskuse suur saal rahvast ja laste naeru täis sest väikse verre oli sinna kokku meelitanud ligi kaitsada Viljandimaa ja Mulgimaa last. Üten oma õpeteede ja saatidege. Allo töötabki nüüd ma teavist vastu, kõneleme messi giid, kedagi spaa enam pahmal puhmal siiami jänkupoiss, jess, pimedikute palati puhmal mässiki näädeda, aga Mikke pärast tema mällu kärete Mobiegi Jutajaian kulle Mess, teised Elle Emps ja paps läksi voorase põllu pääle poisikalpsove niisama ringi. Selge päeva. Sedaviisi, kust jupike laande, alli, laste näitemängust, Jänku-Jussi, mobla millegantsive, peri mus pidu pääl ette, Abja Gümnaasiumi kolmanda klassi Ladze Eke rahu ja Miia Brigitta kommer seast oma kultuuripidu oma Karksin peetu juba aastaid ja tänavuaastane oli järjekõrran 10.. Nüüd kõneleb pidu päägorraldei Anneli harraste Mess pidusi Väikse verre peri somm. Kivirähu saate pidu laseb pärimuspidu, siis sai alguse sellepärast, et suurtel oli oma verre Igi mitukümmend aastat juba oli suurte verre. Me tahtsime väiksel ka viräsitleta, et mis virra Miki pidu ei ole, mitte õlu, mede kandina pidu ja siis nüüd on ta 10 aastat ollu, mis ülesande lastele sõnade, kui täna siia kutsuda anname, ei saanud see ülesanded iga Õičbjasse, esineme iga kõrda om ollu päälkiri ka seekord ei ole pealkirjad igaüks seda, mis ta missing Pääle nende ülesostmiste veel saab. Sedasi detad saab paelu, põimuja rullnukke deta ja siis vil saanud siit kaardid, mis saab siis emadepäevaks kinki või, või sünnipäevast saata, mõnel ja sigi mängid ja siis mokalaadamuti tuleme, kõneleme ka väheksa ja süvasaab muidugi pirukaid, aga kuidas 10 aastataguse haage kõrvutan umbes latsem puudu või on neil laulu-tantsutõest moodu või laulu ja tantsumürki, niisama nii ei muutusi, pärimus on ju imede vanaemade kähes, aga Ladze muutuv ja lapse on saanud see, et ega hästi kullete küll ei taha ja kaasadeta ka ei taha, aga joosta tahab küll ja see võimalus neil siin on ja kust kust kandist Ladze siiam kutsuti, siia kutsuti nüüd Mulgimaa Laatseja Viljandimaa laadsenid, seekord on kige kauge pealton kalmetu koolis ja kui palju kuule, tähembesin platsi nom platsina, üits töist kollektiivi, aga koolja oli kaheksa. Halliste Põhikooli klassiõpetaja Milvi koll omama kasvandikelt Gixi Aik perimust õppenu ja paarkümmend aastat lastega ja igat sorti pärimuspidude pääl käinu. Uurisime, kas uusi pärimustantse ja perimus mänge millegi üles astuv rasse leida. On küll raske, AI on mäe lapse on uue Ladze ikka, kui jälle lass tuleb, siis tema ei ole neid enne oppinu, siis peseme jälle neid appi. Aga suuremperonjah rasse. Kas te vaated ka, et Oleski asja? Halliste kandi asja? Jah, ja see on just kõige raskem alliste kanti muidu teisik jam saada, aga allistest on vähe. Aga kuidas teil muidu koolin selle folkloori koorija mulgi keelegi on, kas seda õpetajatega meil laagri üits, kurd või kaitskur, taastan ja teeprojekti, siis saame raha sellele peale ja siis teeme laagrid, siis lase, õppiv ja laste tahab hästi tulla, neil on ära jagatud, kes õpitab keelt, kes õpitab mänge, tantse, näputööd, kõike seda me teeme. Kaits, päive on kohelnud kõrrage koolimaan, öösel magame seal ja. Kas lastel folkloori ja oma kultuuri ja mulgi keele vastu ka huvi on, või peab siis õpetaja EKi kangelaste tagant torkima? Ei taga küll sortma pealaagrisse, tahame lakse hästi hoolega tulla, see on nendel kohe meeldib, eriti siin saame öösse olla, koolimaania vireleb, kaob kõik, tahtsime tulla. On ju teada, et Mulgimaa pärimuse poolest rikas kant julgeste või daam kahterimus, pidude poolest rikas ega aasta on siin kaik, suurt lastepärimuspidu Väikse verre ja Mulgimaa laste folklooripäev. Esimese pidu pääl käive koolilaadse ja töise peal lasteaia Ladze peale selle hulka pidusid täiskasvanu inimestel, ülekate aaste suur mulgi pidu. Sescaraskik saateks said kokku Kristi Ilves ovembet Mulgimaalt jälle tulev töisibe iki viis minutit pääle viit.