Millal me võime inimese kohta öelda, vana tuleb 150 60 aastaselt või veel hiljem. Aastad ja hallid juuksed võivad tõesti vanaduse tunnusteks olla, kui nendega kaasnevad loidus. Rahulolu. Nõukogude Liidu Rahvakunstnikud. Ants Lauterile on esimesed kaks komponenti olemas. 70 eluaasta ja hallpea. Kuid ta hing, ta töötahe, rahulolematus on kõik nooruslik. Kohtumisi ja jutuajamisi ja siin on teatriühingu juures on teatristuudio, seal ma olen katsunud noortega tööd teha ja no praegusel silmapilgul on ees suur töö filmiga seal mägramäeküla piimamees ja keda te käestada seal parunid? Fon kreemerit, püüan seal kuidagi jalule upitada. Seal tuleb mulle ikka meelde ühe sõbra ütelus, kes ka pensionäride ja ütles, et on ka kogu aeg on tegevuses ja ütles, et mina ei tea, kuidas mul varem aeg oli tööd teha. On kuidagi, see on pool, et teie tänane juubel õhtu toimub samas Estonias, kus kunagi algaste kutselise näitleja tee ja kus seal möödujate Loomingu parimad aastad. Jah, see oli 1900 13. aastal, sügisel, kui Estonia luus maja avati siis Hamletiga, selle maja avaetendusega algas ka minu töö või õieti esinemine kui näitlejal ja samal ajal olin ma ka teatris inspitsient tiks. Paljudel on tulnud laval osi kehastada, on teil teada? Ei, ma ei ole neid lugenud, ma ei tea, aga ma mõtlen üksi ikka nii, paari-kolmesaja ringis võib neid ikka olla. Millised tegurid on teie kui kunstnikuteel kõige enam rolli mänginud? Nad on võimelised teatriinimesed, keda on eluajal palju nähtud ja räägitud, juttu aetud ja muidugi mõista ka kirjeldusraamatud ja elud, tähelepanekud ja kas teil ei ole vahele pähe tunnet oma mälestusi hakata kirja panema? Ma ei ole praegu sellega veel peale hakanud, ma nagu ei julge ässi. Ma tean nii teiste eeskujude. Ja kui raske see on, ja teisest küljest, kui nõudlik on sinul, seal peab üks ka üks isa sugulane selle juures olema. Ma seda annet ei tunneb praegu veel olevat, võib-olla kui ma just maha istun, hakkan järele mõtlema, katseid teen ja näen, et midagi välja tuleb. Eks ma siis katsun ehk midagi kirja panna. Ja on sellega kiiret. Sest Ants Lauterile on veel öelda oma töö oma kunstiga. See on vajadus, mis on teda innustanud 50 teatrile pühendatud aasta jooksul. See on otsimine, mis edasi viib. Sellepärast ütlemegi kõigi tänasest juubeliõhtust Estonia teatri solist, osavõtjate nimel. Kõigil raadiokuulajate kunstisõprade nimel. Suur aitäh juba ette selle ilu seest, mida Ants Lauter meile tulevikus veel pakub.