Kui läksin mööda päikest, Streeti paistis päike. Kogu maailm oli mu ees põrmus. Nädala pärast olen üle La Manche'i. Ülesanne oli kestuselt lühike, viie kätte mõned sõnumeid tuua mõned aruanded. Kuu lõpuks oleksime tagasi ja sööksin oma ettelauas. Õhtust. Elu oli nagu vaateaken, mis ootas paljaksröövimist. Taglase Heljo. Ta vaikis ja kehitas õlgu. Niisugust tunnet pole mul olnud sellest ajast saati etesta. Kas vangis oli nii kohutav? Ooey asi pole selles, vaikis hetkeks ja silmitses Lelymaartini püsivalt. Kas te tõesti pole kuulnud uuriste? Kuulnud midagi? Mis juhtus pärast? Mis võis olla? Belglase Eliot kehitas õlgu, naeris kibestunult. Ma arvasin, et olete kuulnud. Pidasin endastmõistetavaks, et olete. Mõtlesin, mida te küll tundsite? See oli ainuke, mis mulle luges. Mida te minust arvete. Ja taibata nüüd? Ette polnud kunagi kuulnudki. Te parem rääkige mulle, eks. Ma arvan, et mul tuleb seda teha. Ta on ajatus ettepoole Klaskete vahel. Lili oli saanud taglase nii kaugele, kui oli tahtnud Tauli hüpnotiseeritud. Hüppasin, et polnud minu asjaolude juures, kuid kartsin, et lahkudes hävitan lummu. Kas olete lugenud Oteti? Küsis Douglas. Ei, ma tean sellest kõike. Teate, mida sakslased tegid? Kui sul oli neile kuidagi vajaliku informatsiooni? Ma selle tagajärjel ma murdusin. Arvasin alati, et kui valu läheb liiga suureks, siis teadvus kaob. Mulle ei kadunud ja mu vastupanu murdus. Olin seejärel vang nagu iga teinegi. Ei mingit erikohtlemist. Oleks võinud olla arvama. Aga Minnade sundinud. Ma olin vaid argpüks. Reetur. Ma ei oleks nende jaoks raadios esinenud. Mind saadeti tavalisse laagrisse. Võite kujutleda, mis tunne mul oli pärast teise rinde avamist mõeldes sellele, kui palju inglase ma olin tapnud. Seda pole kunagi taibanud. Kui sakslased olid löödud, hakkasin ma enese pärast muret tundma. Olin saanud oma süütundest üle või vähemalt oma süü teravusest. Mis tehtud, see tehtud. Me olime võitmas. Mõne nädala pärast olin tagasi, Inglismaal. Hakkasin mõistatama. Kui palju võidi minust teada? Kindlasti üht-teist. Olin reetnud tähtsaid teateid. Luure ettekannetes pidi olema viiteid Neist, mõned pidid sattuma kindlasti liitlaste kätte. Mul oli tõsine hirm. Kas võite kujutleda, mida ma tundsin tagasi Inglismaal, kus mulle osutati auavaldusi kui koju tulnud kangelasele ja ma pidin valetama, valetama. Iga nädal oli lugeda mõnest uuest reeturist, kes oli vangistatud mõnest, kes oli. Hoidsin kõrvale vanadest sõpradest istusin oma klubis pimedas nurgas, saates õhtuid mööda joomisega. Vestlesin paaridesse võõraste inimestega. Ma ei teinud katsetki leida endale tööd. Selle asemel kogusin varuks unerohu tablette. Ja siis tuli üllatus keri sõjaministeeriumist millega anti mulle kapteni auaste seoses erakordsete teenetega ja 500 naela aastas. Nüüd polnud enam vaja jahtida töökohta. See pension koos väikese sissetulekuga, mis mul oli, lubas mind pääseda Inglismaalt eemale kõigist kaasmaalastest ja nende juttudest sõjast. Ja mis nad olid sõjas teinud. Ma mõtlesin atlase. Lääne-India saared asuvad kaugele. Sõda oli neid vaevu riiunud. Kui poleks olnud valuuta seadusi, oleksin ma läinud mõnele prantsuse saarele. Kuid ega ka tomiinika polnud baasaine. Lõpetas ta. Tänas Eliot oli jutustanud oma loo rahulikult. Erutuseta vaade kogu aeg Lili Martinile. Täiesti ükskõikne minu juuresoleku suhtes. Kuidas läheb teil muusikaga? Te ütlesite, et tahate saada pianistiks, ütles limaarden. Douglas naeris. On teine põhjus, miks ma otsustasin siia tulla. Ma tahtsin seda soovi unustada. Klaver ei pea siin kliimas vastu. Putukad söövad vildi ära. Nii tõsis ei teegi midagi. Ei midagi niisugust, mida oleksin 10 aasta eest millekski pidanud. Bron, janu. Kes ei muudaks oma meelt, ei võtaks neid ühe päris joogi. Minu arvates on liiga hilja. Ma ei saa juua üksi Lähen oma sõprade juurde. Ta tõusis ja pakkus käte, kitsaste ja hästi hoolitsevat kätt mis ainsana oli muudatustele vastu pidanud. Lootsin alati, et me kohtume jälle, ütles Douglas. Olen sageli mõelnud tollele tagatvale päikestriidil ja inimesele, kes tol päeval olin. Olite viimane isik, kes seda inimest eales nägi. Mul on hea meel, et see koorem on nüüd mu hingelt ära. Olete maailmas ainukene inimene. Ta liikus paari poole, upitas end Pukile ja püüdis paarina jo pilgu tellinud paari neiu võttis klaasi ja täitis selle. Mingem. Ütles Lily. Baasis olnud vaevalt tunni aga samal ajal oli tomiinikalt toimunud muudatus. Taevas oli läinud selgeks, pilved olid tõusnud madalamatele mägedelt. Tambitud savist tänavad sätendasid päikeses hallikaspruunid, pettused läikesid kuldselt. Mingem sõitma, ütlesime. Sõitsime moonile linna taha kõrgele mäele. Seal oli pink ja me väljusime autost. All avardus, lai roheline org. Korrapäraste sidrunipuude ridadega. Pärast rihma näis kõik väga värske ja puhas. Kas taipate, et selle saarega võib harjuda? Küsisin mina. Ta noogutas. Teel siia oli ta vaevalt rääkinudki. Mida te sellest kõigest arvate? Küsis ta. Kas 1944. aastal nägi ta tõesti nii välja, nagu ta väitis ja just nii? See jutt kohtumisest kas see oli kõik temapoolne või oli seal ka midagi teie poolt? Felimositas huuli? Kui ma teile ütlesin, et tulin siia kavatsusega elama asuda, siis valetasin. Ma ei tulnud selleks. Kuulsin, et ta on siin. Mad, tulin teda külastama. Oli tunne, et mul midagi südamel pööras ja pööras kaastunde ja sümpaatia teravaisting. Üldjoontes on ta elu nurjas. Vastasel korral poleks ta vegeteerivad mingis veski külas. Vastasel korral poleks märganud seda sisemist pinget. Liigutav oli mõelda, kuidas ta pidas aru kõigi nende pikkade aeglaselt venivate aastate jooksul. Kastoor reibas noor ohvitser, kellega ta oli koos 40 minutit ühes väikeses tagatoas päike Streetil. Poleks võinud olla tema probleemide lahendus. Jetli tuli kogu selle tee siia ja avastas, et järel polnud tal nüüd enam midagi. Ma otsisin sobivaid kaastunde sõnu. Otsisin ja ei suutnud leida. Tema ütles esimesena. Kas teil ei paistnud selles loos midagi veidrana? See pension? Seda ma arvasin. Tõepoolest. Mad tõendan, et seda nad olid. Vähemalt viis diviisi olid need meile väärt. Kui olime Bagdadis. Kas sattusite kuulma midagi altvedamise võtetest? Ma noogutasin. Altvedamine vaenlasele, valeinformatsiooni andmine oli teises maailmasõjas välja arenenud tegevusharu ise puutusema kukkuvaid, selle äärealadega aga nägin küllaldaselt aru, kui peenike mäng see oli. Kord avastasime vaenlase agendi raadiosaatjaga. Agendi panime trellide taha ja jätkasime saatja kasutamist andes sakslastele valeteateid. Sakslased avastasid, mida me tegime. Seega tuli meile hakata andma vastupidist informatsiooni. Me pidime tegelikult hakkama üle andmatut, sest nad ei uskunud seda. Oleks nad hiljem avastanud, et me teame, et nad teavad. Oleksime hakanud uuesti valetama. See muutus äärmiselt segaseks. Lili Maarten oli sellega lähedalt seotud. Ootasin temalt seletust. 1944. aasta veebruaris ütles Lili Martin. Teise rinde avamise plaanide koostamise ajal oli äärmiselt tähtis Beta eksitada sakslasi. Kasutati mõningaid väga geniaalseid võtteid. Tema sealolekust teatati Berliini sakslasi ei saanud uskuda, et invasioon on lähedal, sest Briti ülemjuhataja olidki Gibraltaril. Tulid teised analoogilised kavad ühe ja väga ilusa mõttes välja minu ülemus mille asemel hüpata rinde taha vabatahtlikult partisanid, kelle närvid nagu meil pidi põhjust uskuda, ütlevad piinamisel üles. Me valmistame ta ette valeandmetega, kusjuures ta ise usub, et need on õiged. Siis aga hoiatame sakslasi ette mõne kahekordse agendi kaudu. Ta võetakse õudselt kinni. Esialgu oleks partis, on väga vapper, kuidagi murdub, siis on tal järgneb süütunne ja kahetsus, nii terav, et sakslased oleksid veendunud neile räägitut. Selle kava edu pidi sõltuma vangi enda usust, et ta on reetnud oma kaasmaalased. Tee võinud olla kindel, et ta murdub. Ma tean. Aga isegi nii oleks ta vangi langemine kasulik. Meie kahekordne agent oli väärt kaks diviisi. Sakslased olid muutumas Kärstuks, oli viimane aeg etandi jälle au sisse seaks mingi väärtuslikkutiatega. Mul jooksid sees judinad. Teadsin, et selliseid asju kavatsete teha. Mulle oli räägitud, et sellised asjad tehti. Aga see oli esimene tegelik näide, mida ma kuulsin. Ma arvasin, et mind ei vapusta enam miski. Milline tunne minul oli? Alguses ma ei tahtnud sellega tegeledagi. Aga nad rääkisid mu nõusse. Sõda on sõda, ütlesid nad, kus metsa raiutakse, lendavad laastud. Kindralid, tegid petterünnakuid, saatsid terveid pataljon surma. Sõda on põhimõtteliselt kuritegu. Tuleb kasutada kõige mahedamat relva. Mida ta oli kasutanud palju aastaid tagasi Bagdadis kui oli kaitsenud Faude kasutamist. Miks te arvasite teda murduga? Küsisin ma. Kas panid tähele, tema käsi? Ta rääkis mulle, tahab saada klaverikunstnikuks. Kunstnik, nagu näitab põhjalik analüüs, ohverdab kunsti nimel kõik, isegi oma kodumaa. Kas see oli kõik, mis oli teile aluseks? Ei, muidugi mitte. Pidin alguses rohkem välja uurima. Te olete kuulnud ainult pool juttu kohtumise suhtes, et kui ta tagasi tuleb, see oli tõsi. Aga see polnud kõik. Me kohtusime samal õhtul, ma sundisin teda selleks vastu tema tahtmist. Ta küsis, kus ma tahaks lõunastada. Ma tegin ettepaneku Lolstenis, see oli maa all ja tollal pommitati ühte lugu. Lõhnauri, väga hubane. Ma tajusin, nagu oleksin tundnud teda kogu eluaeg. Kuidas oleks ööklubiga? Tegi ta ettepaneku. Raputasin pead. Mul on korter lähedal seal, klaver, lähme sinna. See oli mul ettekavatsetud taipate. Tahtsin kuulda tema mängu. Ta mängis, noh, ta ei olnud harjutanud ja pole otsustaja. Vaatasin ta käsi, kuidas temast sõrmeotsad korter, yht, kord paitasid klahve. Mul polnud mingit kahtlust, et tal oli kunstnikuhing. Ta mängis mulle pool tundi. Nüüd olete ära teeninud. Joogi ütles. Mul oli kaminas tulija. Me istusime, tulete. Ma lubasin mitte rääkida ameti asjast, ütles ta. Kas te ei tahaks lõpetada minu kannatused? Kas mulle antakse, see ülesanne? Muidugi antakse, ütlesin ma talle. Võib-olla tegin valesti. Seda oli liiga palju. Uhkus oma saavutustest, hädaohu lähedus ja eelseisev lahkumine, meievaheline intiimsuse süvenemine. See kokteil oli liiga joovastav. Ta hakkas mulle armastust avaldama. Dylimaatil vaikis ja kehitas õlgu. Tariteel hädaohtu ja mina saatsin teda hullemasse, kui hädaodo. Maalin talle võlgu, viimased õnnelikud tunnid. Naistel on kaugele üle mereminevate meeste suhtes ohvrimeelt. Ka naised tahavad midagi anda. Muide, mis puutub minusse, kui ma peaksin seda ütlema, aga asja see külg. Ma armastasin oma meest, olin temasse armunud. Aga kui olete noor ja kogenematu ja välja kujunemata, see on üldisem nähtus kui naised möönaks, et ma arvan. Ma imestasin miks on sellest nii palju juttu. Teate, te võite olla väga suure meeli asjas, mis teile palju ei tähenda. Kuid teate, et see tähendab palju kellelegi teisele. Järelikult, kui ta hakkas avaldama mulle armastust, mõtlesin ma. Ma pean valmistama talle nii palju rõõmu, kui suudan. Tavaikesel. Ma ei tea, mis juhtus ütles Lily maadil hetk tuju, muusika, midagi erilist temas, võib-olla tema kähetama. Puudutuse tunne, äkki juhu vastavalt teadsin, millest oli olnud raamatutes juttu. Kõik vapustas mind. Ta pidi lahkuma varahommikul, et jõuda tagasi laagrisse. Kas võite kujutleda, mis tunne mul oli, kui ma vaatasin teda astumas piki tänavat leida ta lõpuks ja siis kaotada sellistel asjaoludel. Kas võite kujutleda, mis piinuma talus kogu tolle päeva? Ma püüdsin end lohutada mõttega, et mais saatnud teda surma. Ma kordasin argumente, mida mu ülemused olid talle esitanud. Et me ei ela ristiretkede ajal kuningas Arturi turniiride ajal. Mis oli üks partisaniohvitser võrreldes viie diviisiga. Ma tuletasin meelde, et olin võtnud selle töö enda peale, et olen meremehe tütar. Et mind on õpetatud uskuma kohuse täitmisse, et mu isa oli riskeerinud oma eluga minu abikaasa, andnud oma elu kodumaa eest. Kes ma nüüd olin, et puigelda oma kohusest kõrvale. Ma usun tegelikult lõplikult analüüsides, et kui ma ei oleks olnud asjasse isiklikult segatud, oleksime kogu loost loobunud öelnud oma ülematele, et see on räpane värk ja jätnud sinnapaika. Aga minu enda isiklik õnn oli kaalul. May võinud seda teha kohusest tähtsamaks. Ma andsin ta nime üles. Nädala pärast oli ta sakslaste kätes. Võib-olla see oli telepaatia, ütles ta. Võib-olla avastame, kui saame teada täpse päeva ja tunni, mil ta vastupanu murdus. Et siis murdus minu vastupanu samuti. Kokkuvarisemine oli täielik. Ta kehitas õlgu. Nüüd oli käes selgus kõiges mis olid tekitanud mulle ja teistele peamurdmist. Te teate, mispärast joodus või võite ise arvata ütles ta. Ma ei suutnud rohkem taluda, pidin pagema kõige eest, mida see asutus esindas nii kaugele ära kui võimalik. Sel põhjusel saatsid nad mind Bagdadi täiesti uues ümbruskonnas. Oleksin võinud unustada. Ma ei suutnud, ma pole kunagi suutnud. See on mind kogu aeg pidevalt kummitanud mälestused sellest väikesest tagatoast ja mis ma seal tegin? Mis juurdlesin, mis ma olin endale teinud. Aga mul polnud julgust uuridel lõpuni. Ma tõin oma ema kõrge ja vabanduseks, et jääda sinna, kus viibisin. Aga ma pidin lõpuks olukorraga silm silma vastu seisma. Kas taipadonid? Miks ma siia tulin? Ma pidin saama teada vastuse. Ja mis pidi järgnema nüüd mil ta seda teadis? Mõtlesin iseeneses. Ma lohutasin teda nii, kuidas suutsin. Ärge võtke asja liiga tõsiselt. Alustasin ma. Sõjas on iga liike ohvrid. Mõelgem meestele, kes on vigased ja pimedad, kel kuni surmani oli ühtki valudeta tundi. On palju halvemaid saatusi, kui sadama hulkuri oma. Ta ei vastanud. Ta on ajatus, pingi seljatoele. Käed kuklal koos. Mul polnud aimugi, mida ta mõtles. Kuulake, ütlesin ma. Miks mitte minna tagasi laevale, sõita edasi Samil senti koos minuga ja lasta jalga. Lõbu on laialt. Ta raputas pead. Ta on siniminu süü läbi. Mina vastutan tema eest. Kindlasti on hilja. Ta katkestas mind. Ta on vaevu 32, tan, tugeva kehaehitusega. Ta pole alkohoolik, vaid lihtsalt mees, kes joob liiga palju. Ta võiks joomise maha jätta, kui tal oleks põhjus. Enamik haigustest on vaimsed ju seda tead. Mu tuju langes sinna Seteeris. Need psühhopaatias sõnakõlksud usk, et inimene on ravinud hetkel, mil ta teab, mis tal on viga. Kas te tõesti arvate, et ta suhtuks ellu teisiti, kui ta saaks teada, et ta on päästnud viis diviisi ja sooritanud erakordse teo, kas sa oled hull? Kuidas võima talle seda öelda? Millised on tagajärjed, mis te arvate, kui öeldakse, et teid on arguse pärast spetsiaalselt välja valitud? Kui üldse miski võib panna mehe jooma siis see küll. Mida kavatsete talle siis rääkida? Et ma kunagi ei armastanud kedagi, välja arvatud teda. Et ma olen proovinud teda unustada, aga ei suutnud, et tulin siia ainult selleks, et teda näha. Et taoliste ülesannet täites näitas ta üles rohkemgi julgust kui 90 900-st. Ma tuletan teile meelde, et oleme mõlemad noored. Et meil on elu tervenisti ees. See naiste alatine usk, et nad võivad meest paremaks teha. Kõik need filmid ja romaanid halvast mehest, keda õilistab hea naise armastus ja viis kuidas kõik on läbi põimunud ema, instinktide ja naise enese ohverdamisvõimega. Nii taipasin, miks oli olnud nii tähtis, et ülestunnistus pidi tulema mehelt endalt. Kas arvate, et suudate panna seda tõena kõlama? Küsisin temalt. Muidugi suudan. See on juttude. Ta silmis oli pilk mida ma polnud seal kunagi enne näinud. Kas arvate, et tulin siia ainult tema pärast? Kuradi hull. Ma ei suuda ilma temata elada. Ma ei väida, et see oleks nii. Arvan, et mõningatele naistele. Kindlasti minule endale on tosin mehi, kes võiksid olla need õiged. Aga kui on leitud mees, kes on õige siis ollakse rikutud ülejäänud 11-l õige jaoks. Kui see mees on leitud See ongi see, mis sul teha tuleb. Ta tõusis püsti. Ta seisis sirgelt nagu piik. Ta silmad särasid. Ta oli muutunud, kirglik, tundeline, ela. Esimest korda, nägin temast tõelist naist. Kas arvate, et oleksin tulnud siia, kui ma poleks meeleheitel? Kui ma poleks katsunud proovinud iga muud võimalust ja iha muud? Ma olen sõja ohver, samuti nagu tema. Aga teineteist võimet päästa. Me peame teenidest päästma. Ma võin neid mõlemaid päästa. Tema sõnad kõlasid nagu väljakutsel nagu väljakutsed, trotsi vastuvõtmine. Teravalt taevast sügavroheline sügavsinisest. Oli raske uskuda, et ainult tunni aja eest oli taevas olnud pilvedest hall sümboliseerides meeleheidet seal nukrust kui sobiv taust sadama hulkurele. See peab mul õnnestuma. Ütles Lily Maarten. Tema hääles kõlas võidulootus. Kindlasti õnnestub, ütlesin ma. Teil kindlasti.