Tere taas kuulama rahvateenrite saadet esimest korda aastal 2003, täna on stuudios Sulev Valner, Maaleht Rain Veideman, Postimees, Mart Ummelas, mina alustan, soovin kõigile kuulajatele head uut aastat ja meie liitume head uut aastat. Head uut aastat. Seekord ei olnud kooris. Sellepärast, et me peamegi esindama erinevaid arvamusi. Ja meie esindaja mägi täna väga erinevaid arvamusi. Me räägime täna eelmise aasta kokkuvõtteks veel lühidalt, kuigi kahes viimases saates on juba kokkuvõtteid tehtud, aga me teeme kokkuvõtte oma sisemisest ennustusest ja me oleme ka kokku saanud alanud aasta põhiliste näitajate ja poliitiliste valikute kohta. Gaasi ja selle kavatseme ka siis täna teieni tuua ja selle üle natukene arutellu. Ja muidugi väärivad arutlemist ka mõned kõned, et presidendi aastavahetuse kõne Toomas Savi riigikogu esimehe kõne ehk ka. Kuigi selle kohta on juba öeldud, et see oli nagu valimiskampaania avalöögiks. Ja valimiskampaania avalöök on saabunud ka kümnete tuhandete eestlaste kodudesse koos eksitavalt Eesti vabariigi kodaniku passi meenutava trükise on alla kirjutanud peaminister Siim Kallas. Igati võiks mõelda, et see on valitsuse saadetud sellepärast et kusagilt nagu eriti selgu alguses, et see ei ole mitte Reformierakonna Eesti riigi sümboolika üllitis, jah, see selgub kusagil siin tagakaanel, et Reformierakond on paremjõud ja siis räägime veel ennustusest nagu, nagu lubatud ja võib-olla venelastest igatahes millest me alustame? Alustame aastavahetusest, kuidas saasta teile tuli? Sulev, kuidas sina võtsid vastu aasta, kas presidendi kõnet kuulates? No ma päris nüüd üheselt presidendi kõnet ei kuulanud, selleks ma olin lihtsalt õues. Aga ma küll ma võtsin selle linte ja kuulasin kohe pärast sõda et. Ei oli oli kena aastavahetus, ilus ilm ja ja enamasti juba teist aastat järjest. Ma mäletan, et ta on tõeline talv, vähemalt aastavahetusel, et et selles mõttes on saabunud mingis mõttes aga head ajad, nagu vanarahvas mäletab, et Eestis on talve Nojah, selleks ei pruugi isegi rahvas olla, isegi mina mäletan ühte aastavahetust aastast 1979 või 80 kus oli ja siis ma olin Tartusse siis paukus pakane, mis oli 33 kraadi. Nii et käik plangud pragisesid ja aga meile tuli see aastavahetus lähedaste ringis üsna traditsiooniliselt ja ma usun väga tuhandetes kümned 1000. eesti peredes niisamuti nendes peredes, kus on, kus ise ollakse üle kesk- ja, ja, ja niisugused koolis käivad lapsed või, või need tulevad koju aastavahetuseks. Nii oli meil. No üldiselt oli aastavahetus üsna rahulik. Ja paistab, et eesti rahvas on rahul sellega, mis on toimunud eelmise aasta jooksjasse kajastus ka presidendi aastavahetuskõnes, tegelikult näpuga ei vibutatud kellelegi suunasega väga tõsistest probleem kreemidest peale nende igikestvate ka juttu ei olnud ja nagu ka viimased uuringud näitavad, on eesti rahva optimism on küllaltki suur. Tõenäoliselt vajutas pitseri sellel aastavahetusele ikkagi kahe viimase kuu jooksul aasta lõpus toimunud et tippkohtumised, kus Eesti kutsuti ühinema NATO ja Euroopa Liiduga, et see nagu sisendas eestlastele taas eneseusku ja kuna me oleme natukene niisugune kompleksidega rahvas, siis tõenäoliselt oli meil vaja sellist positiivset toetust välismaalt. Aga minu meelest nendes suurtes asjades kui me vaatame Euroopa liitu kutset NATO-kutset Eurovisiooni hästi minekut, ütleme kasvõi suusatajate olümpiavõitu, no mida, mida siis missugust? Mida veel soovida, missuguse paremate? Vaat siis veel oleks nagu peaks nagu tahtma, noh ma mõtlen nendesse nii-öelda makromajanduslikes või suurtes asjades, kas sellepärast veel igal eesti inimesel isiklik elu väga hea sellel aastal oli või ei olnud, see on kindlasti väga individuaalne küsimus. Aga, aga et Eestil tervikuna nüüd sel aastal oleks nagu halvasti läinud noh, kas või majanduskasv, eks ole, kasvõi see, mis me nüüd värskelt kuulsime, et riigieelarvesse on nagu justkui miljardit nagu rohkem tulnud, kui, kui prognoositi. Noh, see kõik on ikkagi viitab, et tegelikult oligi päris hea aasta, et te ütleks nii, et oleks kõik aastad sama head ei saaks nagu väga kurta. Suures plaanis. Mõni võiks öelda, et sama hea nagu Pätsi aeg. No siin ongi, tähendab kaks asja ta, et mis on nii-öelda objektiivsete näitajate tasandil tasandil makromajanduslikud ja need suured õnnestumised, mis tõesti see aasta olid. Teiselt poolt on alati ikkagi igaühe inimese enda subjektiivne suhe, mis moodustab väga olulise osa elukvaliteedist kvaliteedi meil on inimarengumõõtmised, toimuvad aga elukvaliteedi mõõtmised. Seda on raskem mõõta kõigepealt, kuna seal on väga palju subjektiivseid tegureid lisandumas ja, ja seetõttu noh, nägin ühte graafikut, kus selle mõõdeti ka eestlaste rahulolu ja eneseusku, siis tõepoolest, see on, on, on märgatavalt suurenenud. Aga ikkagi üks suursektor on ka nende inimeste käes, kes jätkuvalt näevad, et, et me, et nendel on väga suur ebastabiilsus, ebakindlus homse ees. Mis puutub nüüd tõepoolest sellesse Eurovisiooni nendesse kahesse kutsesse möödunud vastale, siis mind mind pakkus täiesti huvi, et kas nendele ja see oli minu professionaalne oma professiooni seisukohalt kirjandusuurija lähenemine, et nendel on tõesti niisugune sümbolväärtus on ka niivõrd tugev, et nad annavad mingisuguse lisa, telgi tähendab sellesse inimeste eneseusku, ma tuli lihtsalt mu enda eluloost meelde, et kui väikesed uued väljakutsed kuskil paistavad, kas või võtame laulva revolutsiooni või selle järgses, et mõte sellest, et me saame vabaks, me oleme teinud väga palju ja mitmesugused liikumised toetavad seda. Kas nüüd ei ole täpselt samuti midagi taolist õhus olemas, et Euroopa Liit, et võib-olla see loob meile uusi väljakutse, uusi töökohti, uusi võimalusi turul uusi väärtushinnanguid, uusi sõrme, ettekirjutisi ka meie oma ametnikele ja nii edasi ja nii edasi, et võib-olla see kergelt mõjutab ka seda enesetunde kasvu. On ju küsimus selles, et inimestel on väga tähtis siiski omada tunnet, et, et kas kasvõi hästi-hästi natukese, aga vist läheb natuke paremaks. See ei tähenda veel, et see ei tähenda veel, et on hea ei tähenda veel, et heaks mulle tohtisid kehaadee surematu kevadel, kus, kus tootsid niisugune kiire kuule, kas on juba natuke soe, roni nüüd alla. Nüüd tähtsam on see mõte, kui see tegelik ei anna. Aga kui me vaatame nüüd tagasi aasta võrra, kui me tegime ennustust aastaks 2002, siis peab tunnistama, et me olime küllaltki optimistlikud juba siis aga mõnes asjas me ei suutnud olla piisavalt optimistlikud näiteks selle rahvusliku koguprodukti kasvu taas. Me planeerisime poolaasta näitajana kasvuks neli protsenti. Rikkuses oli see seitse protsenti või kolmanda kvartali seisuga 6,7 protsenti, nii et märgatavalt suurem. Ilmselt ikkagi eelmise aasta lõpus, kui olid just toimunud suured rahvusvahelised nii-öelda terroriaktid ja meil siin endalgi mõningaid murelikke sündmusi ja valitsus vahetus härmas, siis tõenäoliselt ei osatud nii optimistlikult asjale vaadata. Pealegi maailma majandus ei ole ju eriti käima läinud ja tänase päevani. Nii et me olime selles osas optimistlikumad, et või tähendab pessimistlikumad ja natukene tagasihoidlikumad, mis puutub näiteks eelarve vastuvõtmist ja siis me uskusime, et see võetakse vastu enne aastavahetust. Me pakkusime eelarve lõppsummaks 36 miljardit, tegelikult on ta kuskil 38 ja pool, sest et turud on ju need madalamad kui kulud ehk meil on defitsiitne eelarve. See on aga huvitav, et me pea aegus, krooni pealt tabasime ära maksimaalse keskmise palga, mis selle aasta jooksul kvartaalselt siis välja makstakse. Ehk siis kolmas kvartal on traditsiooniliselt see kõige kõrgem palk, meie pakkusime keskmiselt 5850 krooni, aga tegelikult ka oli 5853. Nii et selles suhtes meid Need, kes tahab teada järgmise aasta keskmise palga näitajat, siis kuulake meid õige varsti, kui me selle avalikustame. Seevastu tarbijahinna indeksis me olime natuke pessimistlikumad, pakkusime 4,9 protsenti, aga novembri seisuga on tarbijahinnaindeksi kasv kolm protsenti. 3,1. Olime ka pessimistlikumad tööpuuduse osas me arvasime, et tööpuudus on umbes 11 ja pool protsenti, kuid praeguse seisuga kolmanda kvartali lõpuks on ametlik näitaja 9,2 protsenti. No siin võivad olla muidugi oma põhjused, sest nagu me teame, mitmed ettevõtted hoidsid kinni koondamisi lootuses pääseda koondamistasude maksmisest seoses töötukassa käivitamiseks. Nii mis puutub vanaduspensionist, siis selles osas me olime ka natuke pessimistlikumad, pakkudes keskmiselt 1768. Aga see on ametlikel andmetel, ärgu nüüd solvugu need kuulajad, kes ei saa seda keskmist pensioni 1825. Mis puutub nüüd aga nendesse isiku küsimustest, siin me vist üldse peaaegu ei eksinudki, me pakkusime riigikogu esimeheks Toomas Savi. Pakkusime, et jätkab Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon Toompeal. Väikese rahvaliidu toetusega, mis on ju ka tegelikult toimunud. Pakkusime, et Kallas püsib peaministrina, et erakorralisi valimisi ei tule. Kohalike valimiste osas oli meil ainukene väike möödapanek selles osas, et Pärnus ei suutnud valida Keskerakonna või Reformierakonna võidu. Vahel võitis Keskerakond. Tallinna linnapeana. On ikka edasi, Edgar Savisaar. Reklaami lamekatus Eesti televisiooni ekraanilt. Ja Eesti eurolaulu edu suhtes olime skeptilised, arvasime, et Eesti jääb kuuendaks, aga tuli kolmandaks. Aga kaks meest meil siin arvas ära, kes võidab, ehk Lätis, nii et. Nii et selles mõttes olime päris täpsed loetavaim alaliselt. Ma usun, et see oli küll niiviisi naljaga. Tollal naljaga, aga nagu näete, elu pakub väga üllatavaid uperpalle. SL õhtuleht on loetavam lehti ja siis on rahvusvahelises plaanis, kas USA on alustanud terrorismivastast aktsiooni mõne riigi vastu, me arvasime, et jah, Iraagi vastu, noh, formaalselt ei, aga kohe-kohe võib see ju alata. Osama Ladeni tabamise osas ei oska ka midagi öelda, on ta siis elus või ei ole keegi ka seda kindlalt öelda. Mis puutub euro ja USA dollari kurssi, siis me olime pigem seda meelt, et USA dollar on veel tugevam kui euro. Praegu on küll vastupidi. Eesti sportlaste vaadete kohta Sald Salt Lake Citys me arvasime, et kui siis Kristiina Šmigun tegelikult nagu teame, oli Andrus Veerpalu üllataja. Jalgpalli meistrivõistlustel pakkusime esikohta Brasiiliale või Argentiinale, võitis Brasiilia ja Schumacheri võitu vormelil Me ennustasime pigem jah. See näitab, et mitu pead on ikka mitu pead nii. Tegelikult näitab see seda, et jube igav. Võrreldes tõesti noh, ei kui ma siit nüüd vaatame, mis siin siis tõeliselt üllatav oli, eks ole, hea küll, jätame selle seda ei küsitud, et seda Lätti Eurovisiooni võitu, aga et see, see tuli siin lihtsalt lisa pakkumistena. Aga, aga no mis selles üllatavate olijate Toomas Savi jätkab spiikrina, et Siim Kallas tegelikult siin ma täpsustan, et sellel hetkel siiski ei olnud veel Mart Laar tagasi astunud nädalavahetuseks Siim Kallas sai peaministriks ta ja see Keskerakonna reformi koalitsioon siis tekkis. See oli enam-vähem aasta vanuseks oli see küsimusele, kes on peale Laari peaministriks. Jah, aga see, mida Sulev ütles, et aasta oli igav. Vaat see ongi nüüd üks sümptom sellest, et me oleme elanud kõik need 10 aastat kogutavate üllatuste ja niisuguste tormiliste tempode edasi-tagasilöökide tähe all ja meil on kuidagi raske harjuda selle tegelikult noh, suurem osa roopast ilmestava nii-öelda igavuse ehk siis stabiilsusega. Ja ma lihtsalt tean oma sõpradest, et aastaid tagasi soomlased tulid suure lennukusega Eestisse, oh, kus teil kogu aeg juhtub, tead, aga meil on niimoodi igav, aga teiselt poolt selline igavus, mida võib nimetada stabiilsuseks ütleme, ühe inimese või perekonna või või, või jah, enda eneseteostuse seisukohalt on ju iseenesest see soodne. Sa tead, et, et mingisugune stabiilsus valitseb sinu lähiümbruses kaugemal ja seetõttu saad sa rohkem oma energiat pühendada enda ülesehitamisele loomisele. Kui sa pead pidevalt valmistuma kõikvõimalikeks ootamatusteks, üllatusteks tõlgetaks, tähendab selle see stress, mis siis on sul nagu suunatud väljapoole, sa saad seda rakendada omaenda arenguks? Mina ütleksin väga meeldivat igal aastal. Olgu vahepeal öeldud ära, kes meie rahvateenrite siis kõige edukamad olid selles ennustuses Mark, kes oli mansid Mangi margusime meie mon, teisel kohal on siis Aarne Lasnamäe ja võrdselt jagavad kolmandat kohta Jaanus Piirsalu, kes paraku õppetööga seoses Tartu Ülikoolis ei saa ei saa mõnda aega meie klubis osaleda ning Sulev on ka auväärne pronksmedali omanik. Nii et mitte ainult kümnevõistluses, vaid ka ennustusvõistluses. Aga tahtsin küsida selle peale, kui ta ütles, et iga aastaga see oli ka mõni üllatus, kui nüüd jätta spordiüllatused kõrvale, kes oli midagi ka Eestis eelmise aasta üheksa selliselt noh, ütleme meeldivalt või ebameeldivalt üllatavat. Kas tuleb midagi meelde, et kas tõesti oligi niisugune nagu soomlased ütlevad, tasapaksu? Meeldivalt üllatas mind ikkagi see, et et kui vaja, siis me suudame ennast kokku võtta. Sellepärast et mul vahepeal võib olla. Tavateatud nimega põhjendav eurovisioonil Eurovisiooni taga oli siiski väga palju raha, ütleme nüüd ausalt tublid tegijad ei vedanud alt, aga raha oli ikkagi seal 100 miljoni, kui me võrdleme seda tänase Eesti televisiooni eelarvega, siis seal oli raha praktiliselt sama palju kui Eesti televisioonil terve aasta programmi tegemiseks. Nii et noh, seal ebaõnnestumine oleks tähendanud juba läbikukkumist, kuigi noh, ma tunnustan vaata meie teiste tublisid Ega ega samas sotsiaavelda sõnasetega keha saate tegemine ei võta sugugi vähem raha, kui hea saate tegema. Ei, selles mõttes kindlasti jah, aga, aga ma veel kord ütlen, et aga siis me räägime hoopis dimensioonist. Ei saa nõuda Eesti televisioonilt, täna häid saad, olgu Mart selle raha. Ma ei, ma öeldakse, ebameeldiv meeldiv üllatus, kuid üllatus oli kahtlemata see, et Keskerakond läks valitsusse, võttis valitsuspartneriks. Reformierakonna see selline kooslus on ju, me peame tunnistama, see oli teatud mõttes meeldivat, ebameeldiv. Ei. Ma jätan praegu selle välja, eks ole aga räägime üllatusest, üllatav, see oli. Jah, see oli üllatav, sest see siiski ja see on, see on tegelikult ikkagi Eesti poliitikat väga palju muutnud. Ja ma usun, et aasta pärast või veel kaugemalt, Me hakkame tagasi, politoloogidele on siin väga palju uurimisse. Mis oli üllatav minu jaoks, see oli pigem see üllatav, et nad nii kaua ja tänaseni on koos olnud, mitte see, et nad kokku läksid, siis teist võimalust ju ei olnud tollal, mis oleks olnud alternatiiv, ei oleks piisanud ju Keskerakonnal enamuse saavutamiseks ei Tallinnas ega, ega riigi tasemel muud varianti, see oli välja minu arust küll mitte, kuid riigi tasemel rahvaliiduga oleks tegelikult ja ja, ja seal nende ma praegu täpselt ei mäleta, olen elanud väga ebaja, see oleks olnud seal piiri peal algega praegu. Proua seal suurt 53. Ma olen nõus Mardiga, et selle Keskerakonna Reformierakonna liidu puhul noh, ei olnud niivõrd üllatav selle sünd, sest noh, nagu me teame, meie poliitikud ju selles mõttes on sellise ülimalt painduva selgrooga, et et kõik on võimalik ja ilmselt ka pärast kevadisi valimisi, kõik on võimalik. Aga, aga küsimus on just selles, et, et kas see nii-öelda võimalik sündinud asi elus ka püsib ja see on tegelikult olnud üllatav, kui vitaalne on olnud see, see kooslus. Ja mulle tundub, et siin on kompromissid olnud väga selgelt mõlemapoolsed. Et tegelikult on ka Keskerakond ilmselt väga paljudele muretsejatele valmistanud aasta jooksul väga positiivse üllatuse oma väga tasakaaluka käitumisega, sest tegelikult ikkagi kardeti, et noh, kui Keskerakond võimule saab, et mis siis saab, ütleme noh, just nii-öelda olles Euroopa Liidu ja NATO lävepakul. Et jumal teab, mis võib hakata juhtuma. Et kui tulevad nii-öelda uus kaitseminister, uus rahandusminister, uus põllumajandusminister ja nii edasi, eks ole, et ja on selgunud, et tegelikult noh, kas või võtame needsamad inimesed, eks ole. Kaitseminister, miks rahandusminister õunapuu, põllumajandusminister, Marrandi no on käitunud väga tegelikult tegelikult mõnes mõttes ma ütleks nii, et kui ma vaatan Eesti riigi seisukohalt ja, ja noh, mingisuguse ma ei oska öelda oma oma maitse seisukohalt minu meelest on nad käitunud väga hästi väga vastutustundlikult, väga riigimehelikult. Samas võib-olla nende oma sellise püsivalija seisukohalt on nad võib-olla teatud mõttes ütleme, Keskerakond ei ole ju selle aasta jooksul jälle ka teinud seda võib-olla seda, mida noh, ütleme selline Keskerakonna püsivalijad kesknädala selline. Ja oleks oodanud, et riigis toimubki mingi kohutav pööre. Mida oponendid ütlevad, et see on populism, eks ole? Ei no ütleme nii, et, et tõenäoliselt kui Keskerakonna tüüpiline valija ootaks ilmselt seda, et Keskerakonna võimuletulekuga ja aasta aega on ju Keskerakond riigis võimul olnud Tallinna linnas ka, eks ole. Et selle aastaga nüüd juba oleks väga palju juhtunud, noh ühesõnaga nii-öelda see kolmikliidu poolt aetud poliitik ikka oleks ümber pööratud ja oleks tehtud midagi hoopis muud nii-öelda rahvasõbralikku ja, ja tegelikult ei ole tegelikult on aetud ju enam-vähem sedasama poliitikat edasi. Noh, ma ei tea, ütleme kasvõi sellise. No võtame sellise nii-öelda aasta taguse tuletame meelde niisuguse küsimuse, eks ole, et rongiliiklus Kagu-Eestis eks mille Toivo Jürgenson siis nagu nagu lõpetas, kuigi väga paljude teiste kaasabil, kas Liina Tõnisson on selle taastanud või? Sest ma ei ole ta higistanud Eesti raudtee loba tegelikult väga paljusid asju ei ole juhtunud, mida võiks oleks võinud eeldada, et nüüd tuleb. Aga samal ajal pole ka tehtud niisuguseid hullumeelsuste samme, millega kolmikliit lõpuks täiesti No seda ei saa teha sellepärast, et pole midagi, see ei ole, ei ole selleks nagu võimalust. Sest niisugust noh, võimalik leida. Ma tahan öelda, et tegelikult mulle tundub, et Keskerakond võimul olles nii Tallinnas kui riigis on muutunud ka millekski natuke teistsuguseks ütleme. Et mitte ainult mitte ainult Reformierakond ei ole lähenenud keskerakonnale, vaid Keskerakond on lähenenud, vaadata farmi orase kinnitatud. Mul oli eile võimalus kanal kahes ka umbes samasuguseid mõtteid väljendada, et see kinnitab mõnes mõttes minu ootuste teatud muutuse poliitilises kultuuris on tulemas mitte ainult seetõttu, et ütleme, Res Publica on esitanud uue väljakutse nende nimetatud uue poliitika suunas, mis tähendab seda, et see otsustamine, vastutus peavad olema selgelt tasakaalus, riigi korruptsioonioht tuleb viia miinimumini, siis tähendab riik ja parteielu tuleks rahus hoid hoida, ametnikkond tuleks lahus hoida parteielust ja nii edasi ja nii edasi, tähendab mida, mida me võime lugeda nende härra, selle erakonna juhtide või juhi siis. Härra Partsi suust nii et et selles mõttes võib oletada, et teatud poliitik poliitilise kultuuris muutusi on tulemas. Me rääkisime üllatusest, eks ole. Nii et vaat ma tahtsin lihtsalt Martin öeldi, et tundes oma kolleege või ühte või teist kolleegi. Nonii, üllatus see Tallinnas siin Vabaduse väljakul, peas ühe koridori peal kõrvuti kabinettides Rein Lang, kes erakordse mürgisusega aastaid tulistas keskerakonda ja tema liidrit suurepäraselt saavad linna juhtimisega praegu ju hakkama. Ma tahtsin, kommenteerides Sulevi juttu minu meelest rahandusminister õunapuu märksa liberaalsema majanduspoliitika esindaja, kui oli Siim Kallas, minu meelest rahandusministeerium on õunapuu juhtimisel läinud veelgi rohkem noh, kuidas nüüd öelda selle sellesse parempoolsesse, miks see, nii et selles mõttes meil noh, mina oma maailmavaate seisukohalt küll rahul ei ole sellega, mis on toimunud riigis. Aga, aga noh, see on minu, minu maailmavaateline lähenemine asjadele. Ja kui siin räägitakse üllatusest, siis minu jaoks oli tõesti üllatuseks Res Publica edu kohalikel valimistel, mulle tundus ta tühja lehena, kuid nüüd kuulates seda, mida siis Rein siin rääkis Partsi nii-öelda sellest programmilisest esinemist, siis ma nüüd saan aru, miks Res Publica edu nii suur on. Just see teatav rahulolematus selle seisundiga, kus Keskerakond ja Reformierakond nii sõbralikult jagavad võimu. Samal ajal loobudes oma maailmavaatelistest seisukohtadest on ilmselt reaktsioon see Res Publica edu sellele. See kanaliseerub, see rahulolematus sinna. Inimesed, kes ootavad noh, ütleme demokraatlikumad poliitikat kui see, mis on olnud viimase aasta samal ajal. Nii, aga sellepärast ma ütlesingi, et seal, Pätsi ajal elu on üha rohkem muutumas nagu õndsaks Pätsi ajal selgub, et kõik on rahul, aga samal ajal mingit diskussiooni enam nagu ei toimugi. Aga. Oleme lugemas ühte raamatut, sellest samast õndsas Pätsi ajast ja ja president Pätsist endast, siis selgub, et see aeg ei olnud sugugi ringis Pätsi aeg, vaid seal. No vot, see on ikka väga südamesae alles nüüd 50 aastat hiljem teada, eks, aga võib-olla meile tundub ka praegu. Ta oli tore ja, ja kõik on nii optimistlikult ja asi läheb tõusujoones, aga aga see, millest räägib Res Publica, võib-olla need protsessid on tõesti sellised varjatud hambaharja haldun all jah, toime austal kulisside varjus ja, ja need on võib-olla märksa hullemad protsessid kui, kui see näiline majanduslik heaolu, et kõigil on nagu leiva peale paar viilu rohkem vorsti panna. Ega see ei tee siis veel elu paremaks. Nojah, aga minu meelest ei ole, selles ei ole midagi nii väga üllatavat, kui Res Publica. Noh siiski see rahulolematus, millele needsamad viited on võib-olla üks pool, aga ma arvan, et suurem rahulolematus, mille Res Publica üles korjas, oli ikkagi senise kolmikliidu pooldajate rahulolematus, sest sotsioloogid kosutavad, nemad korjasid. Kolmikliidu Ellektoraadist missugust osa sellest kolmikliidust nad siis üles korjasid, kelle tegevuse nii-öelda probleemid reformi ei ole ju muutunud, reform on seesama nagu ta enne oli. No eks ikka isamaa ja osalt reformi ma arvan, et serva reformi servast midagi väga tugevalt Isamaa, sest noh, võtame sisuliselt eelmise korra Isamaa sai ju Tallinnas väga tugeva tulemuse, eks ole, olid ju noh, sisuliselt eelmise eelmiste kohalike valimiste dilemma oli ju, eks ole, et linnapea oli kas Savisaar või Jüri Mõis ehk siis see, mis tähendas, et noh, nad olid ju Keskerakonna järel teised. Sellega võrreldes nad ju kukkusid noh, kaugele ja mõõdukatelt korjas üht-teist, et et minu meelest oli see täiesti prognoositav, et kui Res Publica suudab ületada mingi teatud kriitilise massi sellise noh ütleme tõsiseltvõetavuse seisukohalt, et siis ta saavutab umbes samasugust edu, tegelikult tegelikult kordas ta umbes sama areenile tulekut, mida 95. aastal Reformierakond pärast seda, kui nii-öelda eelmine Isamaa Laari valitsuse ring oli, oli nagu lõppenud sellise ütleme, mitte mitte meeldivalt. Siis siis tõusis uus jõud Reformierakond, kuhu tuli puhta lehena Siim Kallas etteotsa. Nüüd tegi tegelikult selle sama liigutuse sisuliselt kaaperdas publiku sama trikki ja, ja umbes samasugune tulemus ka, võib öelda, et kui reform ma mäletan aegs, siis saavutas noh, selline Keskerakonna järel teise tulemuse, eks ole, ja ja, ja nüüd oli see umbes sedasama. Ainult et see pauk käis kohalike omavalitsuste valimistega seoses ja nüüd see tähendab seda, et neil ei pruugi nendel nii-öelda see esimese uustulnuka noh, kapital, mis seal on, et see võib nüüd hakata kahanema riigikogu valimisteks nagunii viimane protsess ei ole enam, see kasv ei ole olnud kasvu, tähendab see vektor ei ole olnud nii järsk enam, vaid on juba jäänud püsima. No minu meelest, aga nad ongi nagu loorberitele puhkama jäänud, nad ilmselt uskusidki, et nüüd lihtsalt sest minu meelest selle kohalikest valimistest möödunud kahe kuuga ei ole Res Publica midagi uut pakkunud. Ja ausalt öeldes Aga praegu üldse mind paneb imestama seetõttu, et mida need erakonnad magavad, selle oi, maga adestisele sinine raamat koju või jumal tänatud, keegi saatis, mida. Ei olda. Mõni valija küsib selle peale, et nad Reformierakond saatis mulle vähemalt raamatuga, kus on Edgari piparkoogid. Selle saate ära näed maksta, vastu küpsetas, aga passis makstud passi tagamaks Sa oled vastus, näed, kas oleksite nõus valima raha anda ja kas olete valem valinud mõne teise erakonna poolt võistlejate siin? Reisile? Tasuta reklaami praegu nii-öelda sellele, kellele Reformierakonnale seletad ära tähendab. See reklaam on, kommenteerin seda, et mina seda igal juhul ei saada pakuga või kaks miljonit. Nii et mina, see on aga pigem antireklaam, aga kas sinus ei ole sellist korralikku eestlaslikku Rehepappi? Ei, minul ei ole, vaid, et ma olen rahulikult, tõmbad reformierakonnal oma risti, ehkki sa ei kavatsegi neid valima minna, kuna ma olen ja osaled loosi, maga loosimises osaleda naerma, et minul ei ole. Mart on, selles mõttes ei ole, ma olen öelnud, et ma ei lähe, aga miljoni mängu oleksime valmis seal võitma, aga ma ei lähe sinna, sest see alandab mind, kui ma pean niisugustele küsimustele vastama. Nii, aga, aga tulles nüüd selle tuleviku juurde, ega ma seda muidu jutuks ei võtnud, seda passi tulevikku ja siis kui me siin rääkisime sihukesest rahumeelsest kooselust, et Keskerakonna Reformierakonna vahel, siis mulle siiski tundub, et kui ma olen selle raamatu või pass tuleviku läbi lugeda siis kujuta ette kui Keskerakond oma passi tuleviku välja annab, kui need kõrvuti panna, kas on võimalik samas riigis elada, kus kehtib selline pass nii-öelda, kas on võimalik leida konsensust sellises riigis? Või on siis tõesti Keskerakond nii muutunud, et ta on absoluutselt pööranud pööranud selja oma senisele ideoloogiale? Nad mina olen nii palju. Keskerakond tuleb siis on mingi teise asja välja ID-kaardi või võitalongiraamatu. Ka väga niimoodi kera väga õelaks, see oli väga õelalt öeldud eksima, võib-olla nad peaksid. Aga miks mitte ka positiivses mõttes, mõeldes talongide peale, nüüd on üks osa, üks niisugune. Nojah, osa USA sõjaajaloo Kaevikus tähendab oma talongi. Igav. Liibanon lubadus näiteks ja võtavad oma talongiraamatus selle lubaduse välja, kui see on täidet ja läheb linna valik on ju võimalik väga hästi realiseerida ka vastupidises vastu pidada. Eino tähendab talongirand, selles ongi see minu jaoks see probleem, et kui Reformierakond oma selles Siim Kallase pöördumises on selgelt maailmavaateline, tan räigelt maailmavaateline, minul hakkas jubedalt maailmavaateline ehk jube. Teenisid meile valitud kohtades, ei hakka tsiteeri ära selle, kuidas tõusevad karvad, püstivõtjad hüppavad aknast alla, kui ennem hüppavad aknast alla, kui nad võtavad raseda naise tööle. No tähendab, mina lükkaksid muideks selle ettevõtja siis aknast alla, kes niimoodi käitub raseda naise kui samal ajal esimestel lehekülgedel räägitakse sellest, kuidas tõelised eestlased peavad hakkama massiliselt sünnitama lapsi. No kuidas on kokku võetav, et seesama erakond toetab neile ettevõtjatele, kes raseda naise nagu öeldakse, tööle jätavad võtmata ja samal ajal propageerib rahva juurde kasvõi siis ma mõtlen väga sügav vastavalt. Ei, aga ta ütles siiski selle raseda naiste puhul, et juhul, kui nad sotsiaalmaksud suurenevad, siis läheb nii. Tõmbas seda teeb ähvardus nagu siin noh, vahel nagu seesama, mis Siim Kallas mingi aeg tagasi siin nende esimese ja teise Eesti ka ütles, et et kui Eestis läheb ikkagi maksud, tõusevad kuhugi maale ja ja keskkond muutub, siis esimene Eesti sõidab siit minema. Ma saan umbes seda tüüpi ettevõtluset, juhul kui. Aga kas mina ütlesin, et sõitku jumala rahuga rahvas saab pärast vabakatest. Kas teil kolleegid? Niisugune tunne, et tegelikult ka iga erakond ise sisemiselt nendel on oma erakonna siseoma eliit olemas kes siis püüab vastavalt oma nii-öelda tutvustele, seostele mingi rahaeliidi või teatud grupeeringutega väljendada siis saunalaval, kus võetud seisukohti tähendab, tuuriline plaan erineb suuresti erakonna kui terviku käitumisest üldse erakondade tervikut ja meil on tundub, et mingisugune sõnaline loosungile tase on kuidagi omaette eraaga, need nii-öelda käigud, mida erakonnad omavahel sõlmivad või mida nad astuvad, on kuidagi pragmaatilisema hetkekasu või siis lihtsalt niisuguse erakonna stabiilsuse ja poliitilise välja stabiilsuse. Sellesama paberi või sellesama passi puhul on kõik see, et, et üks asi on tõesti lugeda seda ja mõelda, et nüüd hakkabki nii minema ja siin selle asja on kirjutanud inimesed, kes tõsimeelselt, eks ole, sellesse kirja pandud. Surfa transistorid, ütleme erakonna propagandaga alla, on kirjutanud peamine ajaja. Eks ole, kui nad on praegu ilusti aasta aega elanud koos ühes koalitsioonis Keskerakonnaga, kes täiesti ilmselt eks ole kolmveerandit siin kirja pandud, ellu viia ei laseks siis ja, ja kui me ei näe siiski jälle inimlikus plaanis mitte midagi üle mõistuse käivat, et see koostöö neil pärast kevadet jätkub. Küsimus, et kui tõsiselt me sedasama siniste kaantega üllitist nagu ikkagi võtma peaks, võime, või on see lihtsalt nii-öelda üks osa sellest tavapärasest valimiseelsest kirjandivõistlusest, erakondade vahel, eks ole, mille, mis noh, on nagu sihuke omati intellektuaalne harrastus, aga mis esiteks valija otsust oluliselt ei muuda ja mida erakonnad ise ka tõsiselt ei võta, et ikka alati on kirjutatud mingeid selliseid pakse programme, mida, mida isegi poliitikaajakirjanikud enamasti läbi ei loe, päris lõpuni. Ja, ja sest nad teavad ka, et, et noh, mis seal ikka noh, tegelikult teine asi on see, mis, mis tegelikult. No siit läheb nüüd see suur piir ongi, tähendab yks osa jaguneb sellest, kuivõrd inimesed peavad oma sõnadest kinni pidama, sealhulgas poliitikud või kui nad seda ei pea. Mina eelistan, nimetame, et eelmistel valimistel Reformierakond lubas ju, et keskmine palk ja ma vaatasin just sinu tagune selgus, et see on õige, kaugel või see on väga kaugele või 9000 kroonised alt, noh, see ei olnud ametlikes lubadustes alati väidavad, et küsimus ei ole Sulev luba. Minule meeldis 9000 palgalubadus ikkagi ka tol ajal, tähendab see vot see oli, see on niisugune idealistlik lubadus noh, ütleme või ütleme, eesmärgipüstitus, mille puhul noh, nad on ka ise tunnistanud, et muidugi oli see, et nad eksisid, aga, aga noh, et see on see suund ja ja ikkagi noh, keskmine palk on tõusnud, noh, see 5850, ma usun, et kui me 99 kevadel Ma ei tea, peaks meelde tuletama, mis see keskmine palk võis siis olla, ma pakun, et mingisugune alla 4000. Aga kas see, et, et see sellega võrreldes on. Tallinna nelja-viie 1000 vahel ma arvan või mulle tundub, et Eesti valija on ka targemaks. Saanud või inertsemaks muud hinda enam nende programmide alusel üht või teist erakonda, vaid kahe asja alusel. Kuidas erakond, organisatsiooniliselt ja ka valitsus või mingisuguse struktuurides on käitunud ja teine oluline on siiski nõndanimetatud paturegister. Tähendab, kui suur on nende, kui millal saabub see piirväärtus, kus, kus erakonna üksikliikmete juhtivate figuuride teatud niisugused sammud muutuvad nii talumatuks, et peegelduvad kogu erakonna reitingust ja, ja, ja, ja, ja nii-öelda viivata siis selle erakonna hetkeks kõrvale või, või pikemaks ajaks bensiin vahet Isamaa, kus tema siis ministrite, peaministri ja, ja siis ühe ministri või siis Mõõdukate, ühe ministri, tähendab need, see, see tegevus muutus niisuguseks, et nad juba võimendused kogu erakonnale. Ma arvan, et need on kaks, need põhinäitajad, millel eesti valima otsustage nüüd oma toetust ühele või teisele erakonnale, mitte enam need tõelised programmilised raamatut, mida sa ütlesid. Aga minu meelest mina ei ole nõus sellega, et tegu ei olnud mingisuguse halva üllitisega. No kuule, ikkagi on, selles mõttes ei saa Eesti riigi sümboolikat kasutada partei reklaamiks, vabanda. Okei, see on nüüd ütleme selline üle piiri minek vormiliselt, aga minu meelest sisuliselt on väga hea, et Reformierakond on oma kampaaniat alustanud, me oleme tema käest saanud teada, need mingisugused seisukohad täpselt isegi selles mõttes on väga hea, et noh, minu arust samamoodi on süüdistatud üle piiri minek, kus noh, jõuluvana vormi võtnud savisaart, kes piparkooke küpsetab, et näed, kasutab jõulud ära, eks ole, valimiskampaaniasse. Aga minu meelest mõlemad on selles mõttes head märgid, et need, need erakonnad tõsiselt püüavad. Need erakonnad, et tahavad ja nad on alustanud, et ma ei saa üldse aru, et mida need ülejäänud magavad, sellepärast tegelikult on jäänud vähem kui kaks kuud valimisteni. Kui me võtame niiviisi, et valimisteni on jäänud vähem aega, kui on möödunud kohalikest valimistest kohalikest valimistest on juba möödunud üle kahe kuu lõõts, mis tähendab seda, et, et kui ei, aga ma tahan öelda seda, et kui tegelikult, et selle kahe kuuga, mis on möödunud kohalikest valimistest, ei ole ju tegelikult mitte midagi muutunud, vahepeal noh, võib arvata, jõuvahekordades ei ole need, kes kohalikel valimistel kaotasid, muutunud potentsiaalselt, eks võitjamateks ja need, kes kohalikud valimised võitsid, ei olemas potentsiaalselt kaotajad tänase seisuga siis miks me peaks arvama, et lähema kahe kuuga midagi oluliselt muutub? Mina kardan, et ei muutu, et et tegelikult on see, et et noh, nii-öelda parafraseerides kevadet. Et kui, kui Kelam Padariga valimiskampaaniasse jõudis, oli Savisaar ja parts juba võitnud. Sinuga, Sulev nõus, ja tõesti kiitus reformierakonnal, tahaks loota, et ta seda oma rahaga tegi. Tema jaoks mure muidugi suur, sest Reformierakond on siiski kaotanud toetust. See on viimasel ajal, see on põhjus, miks nad on alustanud varem agressiivselt samal ajal muidugi Isamaaliidu ja Mõõdukate puhul on veidi arusaamatu, aga seal võib olla ka küsimus selles lihtsalt, et mõningad rahastajad on eemaldunud, nagu tänasest lehest võime lugeda. Jüri Mõis on lõplikult lahkunud isamaaliidust, et neil lihtsalt pole enam raha, neil on ainult võlad kaelas ja nad ei saa sellepärast teha. Ja ja noh, võib arvata, et Res Publica tuleb veel oma kampaaniaga kindlasti välja. Ja noh, keskerakonnas puhul ei maksa sellest mitte kaheldagi. Aga, aga ma ei tea, ma nagu hirmsasti ei tahagi enam võib-olla seda kampaaniat, mulle piisab sellest eelmisest kampaaniast. Ma usun, et paljudes parteikontorites on võetud taktika nüüd kiirele lõpuspurdiga lihtsalt et selles Kuidas hoida raha kokku või male male maleterminites öeldes kiire lõppmäng, et kindlustada nii-öelda olemasolevaid positsioone või siis noh, reformil on nagu öeldakse, probleem, eks ju, et nendel on vaja tagada, et mitte, nad ei, ei langeks kolmandale kohale valimist ja see on nende oh. Aga nota bene kolmandik on ju jällegi turul kolmandik elektroraadist, nagu nüüd. Nende viimase küsitluste tulemusel ei ole langetanud otsust ja küsimus sellest, kas see kolmandik üldse valimisele läheb. Aga mina tahan öelda, et kui, kui tuleb selline igav valimiskampaania nagu, nagu vaid ka arvata tuleb, et tõepoolest meid ujutatakse, noh, nii-öelda Tallinn jälle tapetseeritakse veebruarikuuks plakatitega, kust me loeme, et keegi julgeb olla keegi või, või keegi on uus ja keegi on parem, siis tegelikult mõjutab see meid kaunis vähe. Tegelikult tegelikult on see igav kampaania ja tegelikult ma ütlen, et kui, kui, kui see on kogu lootus, millele erakonnad on rajanud, siis, siis me võime noh, enam-vähem tänase seisuga nii-öelda eeldada, mis valimistulemused tulevad, et kui miski nüüd neid valimistulemusi mõjutab, siis see on midagi hoopis muud. Tähendab, ma ei ütle, et selle järgi jäänud 50 päevaga ei ole võimalik valimistulemusi mõjutada. Kindlasti on, aga, aga see, miski peab olema midagi hoopis muud. Selleks peab, peab tõenäoliselt suutma tabada tõepoolest eestlaste mingit hingevõi mõistust mingisuguse tõeliselt uue ideega või, või, või, või lülituma sellesse mängu mingid inimesed, kellel on tõeliselt suur autoriteet. Ma ei tea, noh, kõik on juba ära korjatud, aga. Ajakirjanikud kultuuriinimesed tänases SL õhtulehes on juba mingil määral see asi käivitunud, kuna on tõsine diskussioon selle üle, kas Hannes Võrno saab jätkata miljonimängu kandideerides Riigikokku või võib-olla isegi jätkata riigikogus olles, Jana Kiisk ju mängib edasi kingsepa. Nii et noh, selles mõttes on, on see, mida ma kõige rohkem kardan, et kogu see valimiskampaania ütleme selle raamatu läbilugemise asemel ja selle suhtes kas poolt või vastu seisukoha võtmise asemel taandub just selle peale, kas Hannes Võrno kandideerib või ei kandideeri ja kas ta saab edasi esineda, kas eesmaa saab lugeda uudiseid? Väga kaadrid, aga ühesõnaga, et see muutub niisuguseks noh, selliseks tüüpiliseks kollaseks, võlvarlikuks, valimiskampaaniaks, kus enam ei otsusta mitte sisu, vaid just ainult need konid. Aga läheme nüüd selle ennustuse juurde, mille me oleme lubanud ka esitada järgmiseks aastaks, meie rahva teenrid on siis avaldanud arvamust nendes samades küsimustes suurel määral, milles me ka sel aastal nagu oma mõtteid või arvamusi avaldasime kõigepealt siis rahvusliku kogutoodangu osas me oleme nüüd optimistlikumad kui eelmine aasta, mida me pakume välja kasvuks 5,8 protsenti, mis küll nagu ma olen lugenud ajalehtedest, on vist peaaegu et ka nende analüütikute tasemel nad on ka viie ja kuue vahel seda pakkunud, on mõningaid optimistlikumaid, mõningaid pessimistlikumad. Aga meie pakume 5,8 protsenti. Siin on alates kaheksast kuni kõige madalam pakkumine on 4,5 ja Teet on kõige ja skebesher on meil kõige optimistlikum Kalda, Peeter. Nii missugune on eelarve lõppsumma, selles osas ollakse üldiselt seda meelt, et see on üle 40 miljoni või selle piiri peal. Siin on ka erinevaid arvamusi, see minu meelest sõltub ka nüüd sellest, kas seda reservi hakatakse kasutama või mitte. Siin on nagu jutuks olnud võimalik pensionide tõstmine, et noh, et et võidakse selleks tõmmata sealt mingit raha ja, või defitsiiti suurendada. Mis puutub nüüd keskmisesse palka, siis olge nüüd kõik tähelepanelikud, nagu te teate, eelmine aasta ennustasime keskmise palga, kõige kõrgema keskmise palga täpselt sel aastal me ennustame, et keskmine palk võib tõusta 6337 kroonini. Ikka kõvasti alla 9000. Igal ajal, kusjuures kõige madalama pakkumise ei saa meister Aarne, kes erakonna propagandiste kui need 6100 ja 6500 on siin õige mitu inimest lahkunud, nüüd me oleme siis optimistid, kuigi minu meelest mängisin mõnekümne krooniga, tundub natuke naeruväärne, aga noh, ju siis on sellel oluline tähendus. Mis puutub tarbijahinnaindeksi tõusu, siis tuleb. On oluline tähendus riigikogu liikmetele, kes selle järgi palka Jah, ilmselt, kui nad nüüd ikkagi ei muuda seda seadust, tagab hästi ja selleks enam aega 0,4 protsenti pakume tarbijahinna indeksi kasvuks. Mis on siis tänavuse aastaga võrreldes nagu väikene tõus, aga mis on ka loomulik, kui on kogutoodangu kasv, mis eeldab ka tavaliselt teatavat hindade tõusu. Aga võib-olla, et see on isegi saab olema suurem ametlik Tööpuudus tasemeil natukene tõuseb keskmiselt 10,8, no ilmselt siin lähtutakse ikkagi sellest, kuna tööta töötuna olemine on nüüd nagu mõnevõrra ilusam tagatud, et siis võib see ka mingil määral rohkem mõjutada. Kuigi seal on see piiratud just nimelt selles mõttes, et, et kui sa lähed vastastikku kokkuleppel, siis sa ei allu sellele. Ja no seda küll jah, aga teisest küljest nagu ma ütlesin, et väga mitmed ettevõtted on kuuldavasti oma koondamise siirdunud sellesse aastasse, kuna nüüd töötukassa jaksab poole koondamistasust kinni, et noh, selle tõttu võib, võib see kasv tulla pluss muidugi see, et väga paljud võivad ennast registreerida nüüd töötuna, kes seda ei ole seni teinud. Just seda ma tahtsin. Töötukassa toob lihtsalt selle, et väga paljud legaliseerivad ennast nii-öelda töötuna, seni on see abiraha olnud võib-olla ütleme see, mille järgi pole ennast registreerima mindud, eriti ütleme inimese puhul, kes tegelikult ju natuke midagi nokitseb ka mustalt sealt kõrvalt teha. Väga palju. Väga vabalt, kas sa tead mõnda? Nonii keskmine vanaduspension, oleme arvanud, et see tõuseb kohe üsna kõvasti 2009 10 kroonini. Kui seni oli siis 1825, noh, see lähtub ilmselt nüüd Siiri Oviiri lubadustest paas paas pensioni tõsta. Ma ei näe muud põhjust selle jaoks. Võib-olla me ütleme korda veel väga palju kuulajad on, 2090 on meie keskmine, kusjuures taas Aarne on kõige pessimistlikumad 1900 peale ja, ja Rein. Sina tunnistagem, oled kõige optimistlik kuivatades 2400 või see väljendub, et ma tahaksin, et see nii-öelda seal juba arvestasid sinna Savisaare antud ristide kraami sisse. No ilmselt selle pensioni puhul, nagu me, kui me tuleme selle juurde, et me tänavuseks tab eelmiseks aastaks olime nagu pessimistlikumad, kui see, kuidas tegelikult läks, et just nimelt, et ilmselt meie selle ennustus lähtus puhtalt sellest indekseerimise printsiibist, et umbes indekseerimisega peaks tõusma kuhugi. Et seda nii-öelda poliitilist tõusu nagu eeldatud järgmise aasta puhul rahva teenrid leppinud ilmselt sellest, et, et tõenäoliselt järgmisel aastal teatud nii-öelda poliitiline tõus lisaks indekseerimisele tuleb ja, ja mina julgeks arvata, et see tuleb ilmselt niikuinii ja isegi mitte ainult Siiri Oviiri lubadustest. Ma arvan, et et valimiste eel võib-olla saavutavad erakonnad mingi konsensused, teevadki selle poliitilise tõusu, tegelikult olekski kõige parem, kui see jääks mitte mingiks niisuguseks näiteks ütleme, ühe erakonna nimeliseks pensionitõusuks vaid tõepoolest kui leitakse, et pensionikassas on raha millest on võimalik kas siis 100 või 150 või 200 krooni näiteks igale pensionärile pensioni juurde tõsta. Et meie majanduslik olukord seda võimaldab. Ja samas ju kõik erakonnad, keegi ei vaidle vastu sellele, et pensionärid väärivad inimväärset elu. Et, et see praegune on, on liiga vähe ja ilmselt nii-öelda ühiskondlik kokkulepe võiks olla kusagil kõrgemal. Nende need kaks asja kokku viies tegelikult ma arvan, et ei oleks ka põhjust ka kõige nii-öelda parem poolsematel noh, hakata hakata karjuma selles suhtes, kuidas, kui, kui tegelikult lepitakse kokku igale pensionärile paarsada krooni rohkem, kui pensionikassa selle välja kannatab. Ja see võiks just nimelt olla selline kokkuleppimise koht, mitte selline nii-öelda. Et vot Siiri Oviiri nimeline pensionitõus, vaid see võiks, see võiks olla. Tõele näkku vaadates ei ole see midagi muud kui nende pen pensionäride nii-öelda hingamisruumi hoidmine sellel tasemel, mis ta on olnud nüüd viimased aastad, see tähendab, et et ta tasandakse tarbijahinnaindeksi kasvu nende teenuste või kaupade, mida nemad peavad ostma, tahame, et nad ei peaks vahetama veel veel noh teatud toiduaineid veel madalama hinnaga, ütleme piltlikult öeldes manna asemel kruupe või veel midagi, mis sul vedada. See tähendab, et ta saaks hea asi, seesama mina siiski usun, et aastal 2002 nüüd pensionitõus oli ikka kõvasti rohkem kui tarbijahinna indeksi kolm protsenti tõusu, et selles mõttes nüüd ütleme see tendents ikkagi pensionitõus oli, oli täiesti märgatav eelmisel aastal ja ja tegelikult ma tahaks väga loota, et erakonnad tõepoolest järgmisel aastal selles küsimuses ei ole väiklased, vaid tõepoolest annavad veel, kui, kui ka Eesti riigil läheb tõesti nii hästi, nagu me tõesti kuulsime, et poolteist miljardit. See on oma võla tasumine, tegelikku sisu, seda võlga võiks sinna võla tasumine sellel osal ühiskonnast, kes on kõige rohkem ja see on ka sellise Ütleme ühiskonnas lihtsalt teatud kodurahu saavutamise küsimus, millest peaks juba ka ettevõtjad olema huvitatud kodurahust. Ainult sellest hoolimata, kuigi see tõuseks nii kõrgele, nagu me siin oleme ennustanud, jääks ta ikkagi alla 30 protsendi keskmisest palgast, mis on muidugi ebaloomulik. Aga ma tahtsin öelda veel ühe tähelepaneku, milleks on siiski nagu vaja teatavat reservi see, et 2004. aastal, kui me tõenäoliselt liitume Euroopa Liiduga, siis on ennustatud ja see võib küll teostuda, teatavad toidukaupade hinnad tõusevad märgatavalt. Et selleks me peame olema valmis, et tollane tarbijahinna indeksi hüpe peaks olema nüüd kuidagi kompenseeritud kindlasti pensionäridele. Mis puutub nüüd sellest, kas sõlmitakse ühiskondlik kokkulepe ja siis pension ka kuulu, arvavad kõik ei peale Reinu. Aga ma ei anna sulle sõna sellel. Ei, sa võid kanda, ma lihtsalt arvan, et see ma kirjutasin muide sinna juurde, kui see küsisid, ennustust, et see sõlmitakse, aga mitte sellisel kujul õiguse osta ei saa, ütles jah juba, selles mõttes ei räägita naaberlikkuse leppest, vaid räägitakse ühiskondlik. Kust mingi paber tehakse ära, aga tegelikult ei maksa rohkem kui tulevikupass, mis meil siin ja nagu need kõik muud arengukavad, mida siin on vastu võetud, kes saab kõige rohkem riigikogu valimistel kohti, kõik on arvanud Keskerakond peale minu, kes arvas, et Res Publica ajal mina lihtsalt tahtsin, tahtsin natuke huvitavamaks asja huvitavaks teha, see oleks ühesugusel arvamusel. Ma muidugi ei pea seda väga tõenäoliseks, aga mingisugune võimalus on, aga see sõltub nüüd järgnevate kuude sündmustest. Edasi. Mis puutub, mitu erakonda pääseb riigikogusse, siis siin on meil vaheldunud viie ja seitsme vahel Reinu pakkunud viis Aarne seitse, keskmine tuleb kuus. See on tõenäoline Eesti valimissüsteemi puhul, et ta kuus võib tulla praeguse jaod, paar tükki on küll väga servalt aadlike väga serva peale, need, kes serva peal on siin on arvestatud. Enamik arvab, et on Mõõdukad, kes võivad jääda viie protsendi künnise taha. Ja siis on pakutud siin veel venelasi ja, ja ka Isamaaliit. No need on tõenäolised. Kellel on see oht, mis puutub tulemusse koalitsiooni, siis siin on noh, praktiliselt kõik näevad selles Keskerakonda ja Reformierakonda välja ja siis lisaks rahvaliitu välja arvatud May, kes näeb seal keskerakonda ja rahvaliitu, siis ilma reformierakonnata. Tähendab, et rahvaliit saab hea valimistulemus ilmselt küll, ja siis Aarne, kes on pakkunud nüüd nelikliitu ehk siis Res Publica, Reformierakond, Isamaaliit ja rahva lai koalitsioon, lai koalitsioon ilma Keskerakonna see on ka huvitav, see on ka huvitav variant. Keskmiseks. Siia võiks lisada nüüd veel Igor mangi ennustuse eelmisest eilsest maalehest, et kõigepealt teevad Keskerakond ja Reformierakond koalitsiooni ja siis sügisel see laguneb ja tekib ja tooni hakkab andma parts. No igatahes, meie praegunegi keskmine annab meile selle kere ehk Kesk ja Reform pluss jälle rahvaliit võimaliku part nöörina, kas aktiivse või passiivsena, kellest saab peaminister, vot see on väga huvitav, sest et praktiliselt kõik on pakkunud hoopiski Edgar savisaart välja arvatud Aarne, kes arvab, et Siim Kallas jätkab peaministrina. Arno on meil üldse väikestes intrigant. Peale, kes seal Tallinna linnapea, see on selles mõttes huvitav, et loomulikult need ei saanud, kes arvasid, et Savisaar on peaminister, pakkuda savisaart ja selle tõttu on siin Rein Lang väga kõvasti esile tulnud. Lisaks sellele on nimetatud Urmas Paeti ja kõige toredama varianti pakkunud mai, kes on leidnud, et peaministriks saab Edgar Savisaare ja Tallinna linnapeaks vilja Savisaar? No väga tõenäoline variant. See on väga tõenäoline variant, aga see meenutab ühte teist riiki ühel teisel ajal. Nii edasi. Kas Eesti televisiooni ja Eesti raadio otsustatakse ühendada, siin lähevad arvamused lahku, kuigi pigem kaalub üles? Jah, aga nagu öeldud, selle peale kavatsetakse siin kulutada tohutuid summasid, et seda välja selgitada. Nii et paistab, et ka need otsustajad ise ei tea. Ma arvan, et see selgitamine neid tegelikult ei huvita pärast, tegelikult võib üldse sellistes küsimustes nagu see Eesti raadio, televisiooni ühendamine või haldusreform, et võib täiesti ootamatult pärast valimisi selguda, et poliitikud väga ruttu jõuavad otsusele. Nojaa, kiirelt nüüd ka nii-öelda meelelahutusmaailm mitmendale kohale jääb Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel keskmine näitaja on kuues. Jällegi missugune ajaleht on loetavam, SL õhtuleht, välja arvatud Rein, kes toetab muidugi oma ajalehte. Postimees, kas USA alustab sõda Iraagi vastu? Jah, leiavad kõik, kas islamiterrorilaine tabab maailma ei. Missugune on euro dollari kurss, arvatakse, et euro jääb veidi maha dollarist aasta lõpuks. Meie suusatajast loodetakse nii Kristiina šmiguni kui Andrus Veerpalu peale maailma meistrivõistlustel ja kergejõustikus eestlaste kulla lootused on null meie meelest ning Schumacher võidab jälle vormelimaailmameistrivõistlustelt. Niisugune on meie Amina, Schumacheri puhul olin ainuseisma. Sina oled ainus ei jah, selle mäe eraldi ringi ümber, aga siis kui ei saa, lõpp, kui kaua veel? No ühesõnaga, need küsimused ma pärast avastasin. Me ei võtnud seisukohta selles suhtes, mis toimub euroreferendumil. Kas see tundub meile juba niivõrd enesestmõistetav, et, et nagu me ei hakanudki selle üle mõtteid vahetama või ennustusi tegema? Uskudes presidenti ei ole meil valikut. Ja uskudes seda üldist objektiivsete arengute kulgu, ma usun, et, et eestlased ütlevad ja kuigi ma tahan öelda, et valmistamise, selles on väga õige, nõuda siiski, et, et just nimelt skeptikud ja teine pool saaks täiesti sõna- ja küsimisõigust. See on tsiviliseeritud. Riikidest kommid puhkas, neil õnnestub ka sama värvikirev ajakiri välja anda nagu nagu euroinfobürool. Aga värvikirev värvikirevus, eks kas meil õnnestub sinna ka mingi sisu anda, sest ausalt öeldes ma olen kuulanud skeptikuid. No see on seda ka. Seda näitab aeg ja mina ka nii väga kindel ei oleks selles tohutus ülekaalus sellele referendumile positiivses ülekaalus. Järgmisel nädalal on siin stuudios Aarne Rannamäed on kaks nädalat saatejuht Ma tänan, Rein Veidemanni, Sulev Palmerit, kriminaali Mart Tummelas, jah, nagu öeldud, rahva teenrid jätkavad ka uuel aastal. Endise hooga läheneb meie viies aastapäev.