Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaar esitab Kristjan Port. Internet aitaks 500-l miljonil inimesel pääseda absoluutsest vaesusest juhul, kui selle kasutajate arv kasvaks veel 4,1 miljardi inimese võrra. Täna interneti mittekasutajate arvu suurendamine nelja miljardi võrra lisaks maailma majandusega veel 7,6 triljoni USA dollari eest toodangut leidis analüüsifirma Price Waterhouse. Pärs raport valmis Facebooki tellimusel ja kannab pealkirja ühendades maailma. 10 globaalse kaasamise mehhanismi. Maailma olukorda uurides tõdevad raporti koostajad, et takistuseks ei ole internetitaristu kätte saadamatus. Selleks on palju sagedamini ühenduse eest makstav hind. Kui iga 20 sest teenitud rahaühik kuluks internetiühendusele, peaks enamus seda ju liiga kalliks, eelistaks ilmselt kasutada raha toidule ja muule vajalikule. Hetkel hinnatakse, et 66-le protsendile maailma populatsioon mannile läheks interneti ühendus maksma kuusissetulekust viis protsenti rohkem. Ehk kuigi 90 protsenti planeedi elanikkonnast elab internetiühenduse võimalusega keskkonnas nad ei saa seda endale. Vaata mitte tehnoloogilistel, vaid majanduslikel põhjustel. Tegemist on omamoodi nõiaringiga, sest kui võtta arvesse raporti lubaduste, miljonite dollarite suurusest tulevikutulust, siis selleni jõudmiseks tuleks ju täna teha teatud kulud. Tõsi, paraku tunduvad need liiga suurtena. Öeldakse, et laen võimaldab tulevikku tuua tänasesse päeva näiteks unistatud uuest autost, siis laenuga saad selle juba täna kätte ja sa ei pea ootama, kuni oled ostuks vajaliku raha kokku kogunud. Samas tänane kokkuhoid tulevikku edasi lükata, kui jätad vajalikud investeeringud tegemata? Miks siis on jäänud helgema tulevikupotentsiaaliga sammud tegemata? Õigemini on tehtud osa samme, teatud vajalik taristu, aga samas hoitakse kasutajate potentsiaali hinnabarjääri taga. Üheks põhjuseks on vajadus langetada ühenduse hinda 90 protsenti ja seda on olemasolevat. Teenusepakkujate jaoks liiga palju. Kuidagi tuleks hinna languse ja kliendibaasi piisava tulususega kasvu vahele jääva majandusliku kuristiku kohale sild ehitada. Aga tegemist on vaeste riikidega, kes ei saa seda endale lubada. Kolmandat poolte nagu näiteks rikaste tehnoloogiaettevõtete abi arengumaade internetti istumisel pole samuti probleemitu. Olgu näitena Facebook'i juhid, Zuckerbergi juhitud algatus nii-öelda arengumaadesse, odavat. Isegi tasuta internetiühendust, mille olemuseks oli tegelikult vaid ühe osa interneti kättesaadavaks tegemine läbi nutiseadmesse installeeritud Facebooki rakenduse. Ehk nagu kriitikud osutasid Zuckerberg endale valida uusi kliente rikkudes samas interneti olulist neutraalsuse põhimõtet. Mille järgi ühegi kasutaja infovahetuse kiirus ei tohi sõltuda ühe kasutaja eelistamisest teisele ja kellelgi pole õigust osta demokraatlikus inforuumis endale teiste arvelt eeliseid. Selle peale siis esitasid 31-st riigist seitsetkümmet erinevat huvigruppe esindavat organisatsiooni avalikku ja algatust kritiseeriv ac kirja. Tõenäoliselt on Facebooki poolt rahvusvahelise audiitori käest tellitud raportit vähemalt osaliselt reaktsioon varasemale kriitikale ja katse tuua arengumaade interneti kättesaadavuse parandamise teemat tagasi. Päevakorda koos uue optimistlikuma kontekstiga. Raportist selgub kand Facebooki ning teiste sisutootjate võimaliku koogiviilu suurus. Milleks hinnatakse viie aasta jooksul umbes 200 miljardit dollarit seda juhul, kui Interneti kasutajate arv rohkem kui kahekordistub tänasest umbes. Kolmest miljardist kõige suuremat tulu sajataksite miljonitesse ulatuvas kogu kasumit. Kas internetiga liitunud kasutajad läbi teenuste ja toodete suurenenud kättesaadavuse ja kohaliku majanduse elavdamise kaudu? Paraku seni peab aga raha ette kulutama ja nii jõuame juba kirjeldatud dilemma juurde tagasi. Raporti koostaja pakub välja, et kriitikast hoolimata aitaks Zuckerbergi piiratud sisuga, kuid tasuta internetiühendus kasulikku protsessi käivitada. Ja pikemas perspektiivis oleks tulemus positiivne kuid tõenäoliselt ei sobi keegi ühele firmale taolist eelisõigust võimaldada. Samas arvestades potentsiaali ja nüüd ka siis mainitud triljoneid on lähiajal kindlasti oodata muutuseid ja internetikasutajate arv kahekordistub suhteliselt lühikese ajaga.