Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Umbes pooled internetikasutajatest on Facebooki kasutajad. Täpsemalt kasutab seda keskkonda 1,65 miljardit inimest. Eurooplastest on Facebookis 307 Nende inimeste ehk natukene allapoole 745-st miljonist. Umbes üks miljard inimest logivad sellesse sotsiaal võrku iga päev laadides sinna 300 miljonit pilti ehk ligemale 10 miljardit fotot kuus. Mõne foto peal on hommikueine kas või auto aga ülejäänutel on kellegi nägu. Kuna firma ärimudelis inimeste omaduste ja omavaheliste suhtlusvõrgustike kaardistamisel täita oluline osa arendab Facebook erinevaid teenuseid suhtluse edendamiseks. Üheks taoliseks on piltidelt nägude äratundmise meetod, mille täpsuseks hinnatakse 97 protsenti. Teenust tutvustatakse kui abi otsida, üleslaetavad pildimaterjalist tuttavaid nägusid ja pakkuda võimalust need pildid ka nägude omanikele saata. On ju päris tore, kui samast sündmusest mitu inimest pilte ja pildil olijad saavad võimaluse näha ka teiste tehtud pildimaterjali. Kõigile selline idee aga ei meeldi. Saksamaa ja Iirimaa on juba osa pakutavast funktsionaalsusest keelustanud ning osa vaidlustanud, mistõttu Euroopa liidus tohib firma pakkuda piiratud võimsus alustega teenust. Võrreldes pisikese mugavusega sünnitab nägude tuvastamine sügavalt ebamugavaid tagajärgi isikute vabadusele, sealhulgas ka neile, kellel polegi Facebooki kontot. Aga kes satuvad piltidele? Pilt on oluline infoallikas inimese asukohast, tegevusest, kontaktidest ja muust taolisest. Ning sellise info kogumine eraettevõtte kätte ohustamiseks, vabadusi ja muudab selle potentsiaalseks kaubaks ning võimaldab mastaapset kuritarvituste olukorda, ei muuda individuaalne teenusest loobumise valikuvõimalus sest ettevõtte huvides on jätkata nägude tuvastamist ka juhul, kui keegi seda teenust ei kasuta. Venemaalt võibki leida värske näite, kui veebruaris levis meedias lugu noormeest, kellel juhusliku sündmuse käigus kohatud neiu Nad enam meeltest ununeda ja ta kasutas telefoniga tehtud fotot, et otsida neiu andmeid sotsiaalmeediast. See õnnestus tänu uuele tarkvarale, mis tuvastab õigena umbes 70 protsendi tõenäosusega ja pakub vaatajale kümmekond sarnast kandidaati. Sisuliselt tutvustati looga uut teenust kui romantilise kontaktide edendamise vahendit. Aga reaalsuses on sellest saanud inimeste töötamisel maniakaalses jälitamise ja kättemaksutööriist. Näiteks otsitud sotsiaalmeediast juhuslikest inimestest tehtud pildil olijaid korraldatud rünnakuid. Pornograafilise pildimaterjal oli peal olijatele ja kardetakse, et kauplused hakkavad poekülastajaid nende isikliku elu põhjal profileerima. Sellise uudise tõttu kasvab üha vajadus midagi uue infotehnoloogilise võimaluse üle kontrolli saavutamise nimel ära teha. Üheks huvitavaks katseks on USA-s Illinoisi osariigis algatatud kohtulik ühiskaebus Facebooki näotuvastustehnoloogia vastu. Kuna Facebookil on luba oma teenust levitada, leidsid Illinoilased, et nende osariigis kehtib biomeetrilise info kaitsmise seadus ja nende kohtusse esitatud kaebuse järgi klassifitseeruvad nägu sarnaselt näpujäljele või silma võrkkesta mustrile biomeetriliseks andmestikuks. Seaduse järgi ei tohi ükski ettevõte selliseid andmeid aga koguma asuda enne, kui pole sätestanud selget reeglit, kuidas andmeid kasutatakse ja hallatakse ning seejärel peab saavutama ning pidevalt jälgima inimese nõusolekut, andmekogus osaleda. Facebook püüdis vastuväited teenuse kasutamisel. Lepingus on sätestatud, et kõik vaidlused toimuvad California osariigikohtus ja kuna ei seal ega üle Ameerikalisest föderaalses reeglis, kus sellist biomeetri seadust ei ole siis võtku Illinois seaduse põhjal protestijad oma kaebus kohtust heaga tagasi. Eelmisel nädalal oli otsustav hetk, kui kohtunik pidi otsustama ühe või teise osapoolega kasuks. Otsuse järgi võib Illinois kohtuvaidlus alata. Arvestades kuuessaa juhtumite lahendite põhist õigustava võib nüüd ühe osariigi negatiivne otsus kujuneda otsustavaks lisaks Facebookile veel paljude teiste näo tuvastamise tehnoloogia arendajate.