Jätkame igavikuliste küsimustega ning Harri helistas meile ja küsis, milline oli maailma kõige esimene emaili aadress ja kõige esimene veebiaadress ehk siis kõige esimene domeen ja lisaküsimus selles, et kas see inimene oli pikka aega üksi oma emailiga või, või mingi sõber ka, kellega ta sai meili vahetada. Oleme helistanud ajakirja digipeatoimetajale. Henrik Roonemaa, tere hommikust, Henrik. Tere hommikust. Kellel siis oli au olla maailma kõige esimene e-postiomanik? Tead, see, ma uurisin natukene kiiresti nii veebinduse kui emaili v postinduse ajalugu ja kui veebi puhul on asi väga selge, siis emaili puhul on kõik väga segane, sellepärast et ega ei ole suudetud ka kokku leppida, mis siis üldse oli esimene email. Kindel märk on maas aasta 1971, kui mees nimega Ray Tomlinson leiutas äpp märgi sellepärast et emaili kasutajaid oli juba nii palju, et, et oli vaja eristada siis nimi ja arvuti, mis, mis arvutist. Aga kuidas see huvitav välja nägi, ennelisi lihtsalt Henrik Roonemaa lihtsalt. Need aadressid olid väga meile täiesti senitundmatu kujuga, aga need põhimõtteliselt hakati kasutama juba kuskil 60.-te esimeses pooles, kui tekkisid esimesed need suured arvutid, meil freimid. Koos piltidega, ühesõnaga tulid ka esimesed emailid. Mitu inimest sai koos töötada ja siis meil oli vaja üksteisele elektroonilisi teateid, jättele liikusid ühe arvuti piiras ainult, aga hiljem läks asi nii-öelda kontrolli alt välja ja aastat 1971 siis oligi see kui rei Tomlinson vaatset aitab jamast, et tuleb eristada kasutaja ja arvuti ja jaapanitiivne häpp märgi vahel. Aga mis, mis mees rei muidu oli, et oli mingi arvuti kuulu või? Treieri programmeerija jah, ja noh, eks ta tol ajal oligi selline teadlaste sõjaväelast, organisatsioon või ettevõtmine, see internet. Aga muuseas, esimene e mail, tõesti, kui nüüd lugeda, et Ray Tomlinson koos äpp märgiga leiutas ka e maili siis, siis Ray Tomlinson oli mees, kes saatis esimese emaili ja kolm korda või arvelt tegeleda selle, saad endale endale. Muhv nõudmiseni. Ta lihtsalt tahtis proovida, kas see värk töötab, aga ta rääkinud hiljevette kahjuks ei mäleta, mis oli esimeses teates kirjas, aga ta arvas, et see oli midagi lihtsat nägu, Koerki jopehke, klaviatuuri tähed lihtsalt esimesed järjest või siis testing üks, kaks, kolm, ta arvab aga esimene eemani Avelgahjuses. Esimene emaili aadress on ikkagi säilinud, selle säilib Tomlinson PWM kriit Teneksa. Ja mingit Dodghommi seal sel ajal üldse ei olnud, see tuli hiljem selliseid esimene emaili aadresse ja ju ta siis tegin endale mingi testi aadresse, mille pealt ta saatis. Väga kahju muidugi, et ta ei kasutanud võimalust öelda midagi põhjapanevate igikestvat ja näiteks elu täis ja elu läheb edasi. Kui meie põhjanaaberlinnus turvalt leiutas Linuxi, siis ju esimene teade, mis sealt välja läks, Hello World, kui ma õigesti mäletan. Ajalukku jäänud või siis nagu see on nagu see Savisaare, et siin ma nüüd siis olen, eks ole. Aga ilmse veebisaidiga on väga lihtne selle veebi WWW World vaid veebi leiutist teatavasti Šveitsist CERNi nimelises teadusasutuses, mees nimega Timber nurgas liia 90. aasta lõpuks oli see veebisait püsti selle aadressil infopunkt CERN punkt CH kaldkriips hüpertekst, kaldkriips-www kaldkriips protsent, punkt HTML. 90.-te lõpus ütles ikka varem 10. lõpus, üheks A 90. lõpus 1990. See oli selline esimene veebisait püsti, aga see on ka praegu enam-vähem sellisel kujul netis olemas. Otsige Google'ist, kes tahab uuelt. Väga igav, et ilusate tüdrukute pilte seal ei ole, lihtsalt räägib. Mis asi see www on ja kui tore see kõik on. Jaa jaa, aga WWW, kuidas see sinna üldse ette tekkis ja miks see pidi tekkima, kus hästi lihtsalt nagu seletad, miks WWW üldse vajalik? Kas see tegelikult rudiment, see on nagu mingisugune sabakont, mida oleks vaja ei ole, et ta omal ajal märgib seda, et tegemist oli mõeldud vaid veebiga, et sa lähed World vaid veebileheküljele, R2 poee näiteks. Aga, aga tänapäeval iga mõistlik veebiserver saab ka ilma selle wwwta hakkama, see on, see on tegelikult ebavajalik, sa võid trükkidega lihtsalt ERR 20 t või delfi-d ja sa jõuad ikka kohale. Jah, sest praegu tegelikult maailmas 99 protsenti liiklust käibki selles WWW-s, nii et mis sa seda siis Mickette kirjutada? Jah, see on iseenesest mõistetav, muideks seda, kui palju on maailmas veebilehti, on päris täpselt keegi tea, ma leidsin mingid numbrid aastast 2005 ja siis loeti neid kokku üle 10 miljardi, millest siis umbes pool inglise keeles, aga aga noh, praeguseks on see arv kindlasti kõvasti kõvasti kasvanud, nii et väga palju. Ja selge pilt, aitäh sulle, Henrik Roonemaa, ajakirja digipeatoimetaja kena hommikut.