Homme kell neli Tallinna matkamajas ja kuuendal märtsil Värskas ja Võrus saavad toimuma isemoodi koorikontserdid, milles ka publik saab kaasa teha lahti laulmises laulu õppimises ning hiljem ka laulu ettekandes. Kontsert kannab pealkirja võtan meeled reasta ja koor, kes kõige selle ette võtab, on Teaduste Akadeemia naiskoor. Koori dirigent Merike Toro ja esinaine Tiia Penjam on meil praegu ka siin stuudios. Nii et saame ka küsida, et mis siis homme matkamajas tegelikult toimub ja miks traditsioonilist koolikontserti korralda. Möödunud hooajal tuli meie ühel lauljal idee, miks me teeme alati akadeemilisi kontsert, kas me võiks teha ühe iseäraliku kontserdi ja ta pakkus välja, et me ei ole kunagi publikule näidanud oma köögipoolt. Kuidas läheb üks kooriproov, mis seal tehakse? Mis eelneb sellele, mis välja paistab, publikule, kontserdil ja sealt hakkas see mõte arenema. Arutasime juhatuses, arutasime kooriga, ideid pakuti päris palju. Ja sellest kujunes lõpuks üks niisugune kontsert, mis me nüüd tahame siis homme ette võtta, pealkirjaga tan meeled meeste peasta. Afisi peal on märgitud, et see on koorilaulu õpituba ja siis me tahamegi seda õpituba nii korraldada, et ka publik on meiega üks ja me teeme koos kogu selle tsükli, mis üks kooriproov endas sisaldab. Alustame võimlemisega lahti laulmisharjutustega ja viime selle ühe koos laulmiseni. Me tahame koos publikuga selgeks õppida ühe laulu. Loodame, et ka autor sinna tuleb, aga see võiks jääda esialgu saladuseks. Aga kontserdi teises pooles saab kuulda ka siis sellist päris nii-öelda tavapärast koorikontserti, mis laulud teil seal kavas on ja kõlada teises pooles, kus me siis tõesti tahame niisuguse kontserdi poole korraldada? Publik istub ja kuulab ja meie oleme siis oma tavapärases rivistuses ja laulame sinna, me oleme valinud meelislaule nüüd viimaste aegade repertuaarist. Ja seostame seda võib-olla ka otseselt selle kontserti pealkirjaga. Kuna kavas on, eks Raivo Dixoni laul rahvaluuletekstile, kelle pärast nad on loodud ja võtan meeled meeste peasta, võiks siis ka seostada kuidagi selle lauluga, kelle pärast me siis ikka loodud oleme. Ionist luulerid ahjusest, päris heaolule jah, ja Evald Aav on kasutanud seda oma toredas meeskoorilaulus humal. Ta järgneb. Ta on meeled meeste peastatanud targa naiste peasta poolehoidu otsa eesta. Meie jaoks nii pikk pealkiri ei oleks olnud otstarbekas. Ja tegelikult tuleb ju ka teie koori nime lühend välja selle laulu pealkirjast. See oli ka üks mõte, et võtan sinna, tuli Teaduste Akadeemia naiskoori lühend. Kas teie kontserdikavas on ka vihjeid eelolevale üldlaulupeole ja seal kavas olevatele naiskoorilauludele? On me kasutame võimalust selles kavas laulda kaks laulu, 2004. aasta üldlaulupeo naiskooride repertuaarist, Olav Ehala vaid see on armastus, Andres Valkkonen, las jääda, ükski mets. Need, need lood seal kõlama saavad, need saavad ka seal kõlama. Ja sai mainitud, et homne kontsert jah, Tallinna matkamajas, aga siis järgmised Värskas ja Võrus. Miks sa just need paigad kontsertide toimumispaikadeks valitud? No täpselt just nende paikade valimine on suuresti juhus. Sest kui see idee tuli, et võiksime nende kontsertidega minna ka Tallinnast väljapoole siis hakkasin lihtsalt helistama ja uurima, kus meid oodatakse. Eks paratamatult see maa ühest ideest teeme publikuga kooriproovi, kuni nende reaalsete kontsertiteni on ikkagi väga pikk. See tahab läbimõtlemist ka selle stsenaariumi läbimõtlemist. Täna ei ole siin veel nimetatud, et meil on kaasa tegev sellel üritusel siin nendel üritustel Jüri Aarma kes hea tujuga võttis meid aidata. Tema loeb vahetekste sellele kontserdile ja kallitele proovidele. Seal kontserdi ees on pandud ka niisugused sõnalised vahepalad, mis ühelt poolt selgitavad ja miks me teeme, seal on niuksed, pahupidised, koorilaulja reeglid loetakse ette ja katkendeid siit-sealt muusikute võtetest, kes on harrastajatega töötanud ja me peaksime praegu siin kasutama juhust ja tänama kõiki, kes on meid aidanud seda asja korraldada. Kontserdid on küll ees ja ma ei tahaks ära sõnuda. Aga kui ei oleks olnud hasartmängumaksu nõukogu abi? Kui ei oleks paljude paljude paljude inimeste abi, kes neid kontsert on aidanud reklaami teha, seda asja kõike teha, siis meid nii kaugele poleks juhtunud. Ja kunist kontserdipaikadest veel rääkida, siis Võrus ja Värskas eriti just ju peaksid küll tugevad naislaulutraditsioonid olema. Noh, eks me seda siis saame seal kohapeal näha mõlemalt poolt on antud meile lootust, et huvilisi jätkub. Aga kuivõrd palju ja milliseid võimalusi üldse on koorikontsertide nii-öelda teistmoodi ebatraditsioonipäraselt eraldada? On ju koorilaul ise oma olemuselt juba selline küllaltki traditsiooniline nähtus. Et kui peaks tekkima soov seda veidi tänapäevaselt või teisiti kuulajateni tuua, on selleks olemas võimalusi ja vahendeid. No ikka on, eks me oleme seda iga loo ajal natukene üritanud ühte ja teist, eelmistes viimastes hooaegadesse jääb siin inseneride meeskoori ette võetud ühiskontserdid valge muusikast jälle midagi muud, mida tavaliselt akadeemilised koorid ei tee. Need olid kahe kooriga koos. Isegi plaat sai hiljem välja antud nende lauludega kahel kooril. Jälle üks asi. No naiskoor tahab oma repertuaari tuua vaheldust, niipalju kui majandusolud ja dirigendi jaksamine võimaldavad. Püüame suurvorme laulda ja saame teha midagi muud, kui me teeme igapäevaselt. Ja tegelikult ei võiks siinkohal mainida seda, et kõik me kolm, kes meil läinud nädalavahetusele käisime külas Soome naisalu seltsil saime ju sealt meeldivat tõdemuse, et naislaulu liikumine on üks selline väga kindlalt ja väärikalt toimuv nähtus ja seda mitte ainult meil Eestis, vaid ka mujal ja ühtemoodi tähtsad ühe koori elus on nii suured laulupeod kui ka sellised oma koorikontserdid ja kuulajaid jätkub ju nii mõlemale poole. Ja ei saagi vist vahet teha, et mis on tähtsam või mida arvate teie koori dirigent ja esinaine, mis on näiteks teie koorile tähtis. See meenutab mulle meil aasta lõpus läbi viidud ankeetküsitlust, nimelt me tegime oma kooris väikese anketeerimise ja sealt tuli rõõmustavalt välja niisugune tõdemus, et võrdselt väärtustatud takse laulupidu ja oma koori. Niisugust tähiskontserti. Ja toredat kuulajaid jätkub siis nii ühele kui teisele poole, see on kindel. Loodame. Nii, et esimene kontsert siis teie kontsertide sarjast juba homme kell neli Tallinna matkamajas ja mida ta siis nüüd jutu lõpetuseks ka raadiokuulajatele pakuksite oma sellest kontserdikavast. Me mõtlesime, et novembris salvestatud plaadil kõlab meil Olav Ehala värske seade naiskoorile tema 71. aastal kirjutatud soololaulust, vaid see on armastus Enn Vetemaa sõnadele. Et laulis, muidu ju võib tuttav olla ka naiskooride esituses, eriti plaanudel pole. See on tuttav kiigelaulukuuiku esituses ja see on segakooriseades või segaansambli seades. Aga naiskoori esituses ei ole see veel rahvale tuttav. Ja meie saame seda kohe nüüd kuulda. Aitäh, Merike Toro. Tiia Penjam ja kohtumiseni kontserdil. Aitäh.