Tere laupäeva hommikut kuulama taas rahvateenrite saadet, praegu on siis käes see aeg, kus ei olegi nagu vahet, kas sa teed saadet või, või oled enne või pärast saadet, jututeema on kogu aeg üks ja see. Ja mõistagi tuleb meil ka täna saates juttu. Täna siis rahvateenrite stuudios Peeter Kaldre Eesti televisioonist ja meie klubi uue liikmena Lauri Hussar. Tere, Lauri. Tere. Peeter sõnul on Lauri on Klubi liikmeks koos kaardiga antud ka seersandi kupud peale, nii et sa järgmises saates Takad meie, meie saate teiseks saatejuhiks. Minuga vaheldumisi võib, ma ei arvanud. Et see on minu esimene kord siin rahvateenrite saates saab olema nii äreval hetkel, et seda ma kindlasti ei oleks nagu tahtnud, et pigem oleks võib-olla siis olnud hea meel raporteerida rahulikust ja vaiksest. Põhjamaa riigis Eesti majandusedust natuke rääkida? Midagi sõja huvitavam on või see aeg praegu huvitav ja ohtlik ühtaegu. Aga meil on niisugune komme Lauri, et kes nagu sellesse klubisse tuleb, siis ütleb kaks sõna enda kohta ka, kuigi ma usun, et nii raadiokuulajad kui ka televaatajad sind teavad, aga aga sellele vaatamata kommet ei tohi rikkuda. Mina olen bioloogi haridusega ajakirjanik, olen töötanud pikkaaegselt TV3 uudistetoimetuses ja siis kaks aastat olin ka TV3 uudiste peatoimetaja ja nüüd olen vikerraadios vastutav toimetaja, põhiliselt tõin siis poliitikas. Nagu ma aru sain, õigesti kuulsin, siis sinu ameti esimene täht oli d, mitte kee. Dioloogia, nii, ja nüüd oled sellest ametist kas väga kaugel või, või taas taas lähenema, see on pigem nagu harilik. Kuidas aga, eks eks me kogu aeg mõtleme ja räägime nendest kategooriatest, mida selles valdkonnas õpetatakse ja ja võib-olla me isegi ei anna endale aru, kuivõrd palju võib-olla just sellest sfäärist, mis siis on läbi teoloogia nagu teistesse eluvaldkondadesse jõudnud, et kui palju siis sellest sfäärist tegelikult nagu meie elus mingisugust rolli mänginud? Aga see on väga hea, et meil on nüüd saates ka üks dialoog, sellepärast Me alati muretseme selle pärast, et meil on hästi vähe selliseid majandusharidusega rahva teenreid, et majandusest rääkides oleks neid vaja. Nüüd, kui kui näiteks tuleme usuküsimuste juurde, siis on teada, keda saatesse kutsuda või kellele helistada. Nii sõbrale jumalale ligemale, paneme siia nüüd punkti, sest et täna Täpselt kaks minutit kulunud ja rohkem me täna iseendast rääkida ei saa, nüüd räägime asjast. Me oleme saanud siis nüüd oma kaasa või, või oma Pariisi eelmisel aastal või noh, neid tegelikult neid maailmas on neid linnu kümneid, kus, kus samasugused asjad toimuvad. Ja nagu siin keegi naljahammas ütles, et Inglismaal toimub igal nädalavahetusel, kui või, või on see kolmapäeviti, ma ei ole su jalgpalli kui, kui võtmeklubid omavahel mängivad ja pätid omavahel kaklevad. Nii et selles mõttes me ei erine, kuigi ütleme kuna see on meil nagu esimene kord sellisel sellises ulatuses, siis maailma uudispilti oleme me ikka lõdvalt saanud, uudiskünnis on, on väga selgelt ületatud. Tuli see meile ootamatult küsima teie käest kõigepealt, nii. Mingil määral loomulikult Eesti avalikkuse jaoks on see ootamatusest sellisel kujul purustusi ei ole ju. Pärast teist maailmasõda Tallinnas nähtud ja vaieldamatult see on mingil määral avalikkust šokeerinud, kuid ma isiklikult julgen küll arvata, et see ei ole, see ei ole inimesi nagu lõpuni verest välja löönud, sest kui vaadata ka, kuidas praegusel hetkel ikkagi on, on ka need kahjukannatajad aga intervjuude intervjuusid andes käitunud, siis, siis noh, väga suurt hüsteeriat ja nagu nagu noh selliste lõpuni minevat süüdistust ei ole veel ei ole veel olnud, et, et nad oleks nagu täiesti nagu kaitsjate jätnud, et tõenäoliselt nad nad ikkagi praegusel hetkel loodavad ka sellele valitsuse garantiile, et riik on lubanud kõik kahjud korvata. Räägime natukene üldisemalt selles mõttes, et jätame need kahjudki, jõuame nendest ka saates rääkida, kahjud kahjutaks, raha saab alati juurde. Keda raha eesti riigil praegu on? Seda öelda, et me peaksime siin mingisuguse majanduskaose tekitama, aga esialgu seda sedamoodi asi veel ei paista. Tänasest tänahommikuse seisuga pistan kahjud kokku 50 miljonit, aga aga need võivad minna kordi ja kordi suuremaks. Aga kui ma küsisin seda küsimust, siis ma mõtlesin selle all eelkõige seda, et et noh, tegelikult me ju, Me ju teadsime, mis, mis olukorras meie, meie ühiskond, on see üks kellapomm tiksust ju ju tegelikult kogu aeg, nüüd me siis selles mõttes on toimunud nagu mingisugune Arsis või, või vabanemine või, või teadasaamine. Et nüüd me teame täpselt, kelle, kellega kõrvuti me elame ja missugused on kahe kogukonna, vaatad sellele Erulasi. Jah, ma olen sellega nõus, et võib-olla tõesti ootamatusena tuli see märatsemise ulatus, noh, me nagu ei kujutanud ette, et siin Tallinnas või midagi säärast toimuda, sest meil pole selliseid asju. No me ei ole selle asjaga harjunud ja jumal tänatud, polaarium tegelikult. Aga nii, et see kellapomm tiksus ja et see asi küdes tähelepaneliku vaatlemisel võis seda ju näha juba aastaid tagasi. Ja masin ka enne saadet rääkisin, et kui no mis on indikaator, et kui sa hea küll, kui sa ei puutu ka venekeelse elanikkonnaga isiklikult siin Eestis kokku, kui sul ei ole tuttavaid ja nii edasi ei saa nendega rääkida, siis piisab sellest, kui sa jälgid Eestis ilmuvat venekeelsed ajakirjandus. See on ju läbi aastate olnud äärmiselt negatiivne Eesti valitsuse kõikide ettevõtmiste suhtes. See ei ole ainult mitte mingisugune pronkssõdur, ükskõik mida Eesti valitsus teeb. Me loeme nendest lehtedest äärmiselt negatiivseid hinnanguid ja seda on ka Ivan Makarov väga-väga ilusasti siin eesti keeles refereerinud vikerraadios kes ei ole ise lehti lugenud, nii et see pronkssõdur oli ainult ajend, see oli see sütik, mis pani plahvatama selle pommi, mis ammu küljes. Ja kui ma hommikul vaatasin ka ETV erisaadet, siis tehti seal tänava intervjuusid venekeelsete inimestega ja seal mitmed ütlesid niimoodi, et noh, seda asja ei oleks juhtunud, kui ei oleks pronkssõdurit ära viidud või siis ütlesid teistpidi tooge pronkssõdur tagasi ja kohe rahutused lõppevad. Kolmas oli see, et oleks võinud seda teha pärast üheksandat maid ja soliidselt. Ja ei, absoluutselt ei vasta tõele, see oleks, oleks see ajend leitud nii või teisiti see asi ei olnud ju, me teame ka seda, ma arvan, et me arvame teadvat seda, et see ei olnud spontaanne. See oli kindlalt juhitud kampaania ja me nägime ju väga hästi neid õhutajaid, kes neid noorukeid seal kutsusid. Davai, davai perioot, eks ole, minge edasi, minge rüüstake edasi ja nii edasi. Need olid vanemad seltsimehed. Ja ma arvan, et need olid väga kindlate suunistus suunistega ja ma arvan, et me ikka teame, kus need suuliselt tulid. Ja ma isiklikult arvan, et mõned inimesed telepildist nägid välja küll sellised, et nad on lausa Venemaalt tulnud jama läbi ühe oma tuttava, kuulsin ühe taksojuhi juttu selle kohta, kui ta oli Moskva rongi pealt võtnud peale kaks vene keelt kõnelevat nii-öelda või kes ütlesid kõigepealt, et lähme käime korra hotellist läbi ja siis me sõidame ljoša juurde. Selliseid inimesi võib-olla Venemaalt tulnud veelgi. Mis puudutab Vene ajakirjandust, siis suurepärane näide sellest, kuidas siis Eesti venekeelne ajakirjandus on käitunud, on see, et ei eelmisel ega ka sellel nädalal ei ole Eesti venekeelne ajakirjandus kirjutanud mitte ridagi sellest, mis juhtus imkis. Ehk siis see oli nende jaoks sobiv teema ja, ja see oleks kindlasti pannud ka võib-olla siinseid vene keelt kõnelevaid inimesi pisut teistmoodi mõtlema ja, ja kuna seda ei olnud vaja, siis, siis lihtsalt see ei sobinud ka ka nende leheveergudele, see jäeti välja. Timkist lihtsalt nii palju, võib-olla kõik raadiokuulajad ei tea, et seal löödi kopad, suured kopad löödi sõjahaudadesse, nii et müriseb ja mitte mingisugust dialoogi ega diskussiooni selle üleüldse toimub. Nojah, ma olen teiega selles mõttes kindlasti nõus, et venekeelne ajakirjandus on võrreldes eestikeelse meediaga nagu öö ja päev. Ja nüüd on siin mitu küsimust. Kõigepealt, kas venekeelne meedia on selle endale, märatsevatele, nendele poisikestel ja mitte enam nii väga poisikestel, aga mingisugune autoriteet, kui palju neid üldse nii-öelda lugeda oskavad? Sest et kui kuulad seda sõnavara, mida seal kasutatakse, siis nad kasutavad nagu nagu Ellotškaa Ilfi ja Petrovi, eks ole, viit sõna põhimõtteliselt. Maria, siin on fašism ja siis nad sõimavad Ansipit ja see ongi praktiliselt kõik, et nad, nad ei, nad ei tunnegi, vaadake, mis toimus näiteks Pärnu maanteel, see on, see on väga kujukas näide. Kõrvuti on pooleks pooleks saetud Rahva raamatu raamatukauplus ja Hugo Boss, eks ole, Hugo Boss võttis osa rahva raamatust ära, mäletan küll selle suure skandaali saatel raamatul Pärnu maantee 10 kõrval, sellepärast me seda aadres tahavad. Draamateatri vastas ei ole lõhutut mitte ühtegi akent mitte väiksematki kriimu 10 sentimeetrit kõrval Hugo Boss ja sealt algab see rivi kullakauplus ja nii edasi. Tähendab, raamatukauplus ei olnud üldse nagu atraktiivne raamatuid ei tahetud võtta. Küll, aga Hugo bossi teksaseid hakati sealsamas pargis jalga proovima, kuld võeti ära ja nii edasi. Et tõsi, täna öösel löödi küll Apollo raamatukaupluse aknad sisse. Raamatuidraamatuid ei võetud, sest et kõige esiplaanil kohe seal vitriini taga on ju keeleõpperaamatuid. Nii et nii et see ei ole atraktiivne, see on, see on, see on puhas märatsemine, teine asi. Me oleme siis mitte ainult meie ehk eestikeelne, aga vaid ka meie kolleegid Vene toime, sest on nüüd paari päeva jooksul püüdnud saada oma kaameraid nii-öelda venekeelseid või, või siis noh, lausa venelasi, arvamusliidreid. Ja te kujutage ette, neid ei ole. Või kui nad on, siis nad ei tule, nad ei tule avalikult rääkima. Nii et me oleme siin sellises olukorras, kus tegelikult nagu vot tulebki, kas siis rääkida nende nende jõmmidega, eks ole, kes, kes otse rongi pealt lähevad aljusa juurde või, või valida, ma ei tea, kes kellega läbi rääkida, kellega on kelle südametunnistusel on üldse koputada praegu. Ja aga ma siiski laiendaks natukene seda meediaväljal teemat, sest siin sai puudutatud nüüd Eestis ilmuvate vene ajakirjandust, aga oluline on rõhutada see, et enamik venekeelset vaatab Venemaa telekanaleid. Ja kui sa ütlesid, et need märatsejad nagu Heloskatkes mõistavad ainult viit sõna, siis teleuudised on selles mõttes ju homme on lihtsam jälgida, et seal sa näed ka visuaalselt pilti ja, ja, ja enamik venekeelseid on ju Venemaa meedia mõjusfääris ja kui me räägime Eesti silmas venekeelsest ajakirjandusest, reaalsuses, siis ega see ju ei erine sellest, mida Vene telekanalid ja ajalehed väljendavad. See on kõik üks ja sama. Ja, ja kui nad Eestis ilmuvad venekeelsed lehti, siis Venemaa telekanalil rikka vaatab See, mis meile näitas Pervõi Baltiiski kanal kella poole üheksastes uudistes ja see, mida näitas Vremjat, see ei erinenud tõepoolest praktiliselt mitte millegi poolest, mis minule hakkas, hakkas silma ja mis võib-olla avab seda seda probleemi natuke laiemalt. Oli üks lõik eilsest Kanal2 uudistesaatest, kus räägiti Toompeale kogunenud. Noh, need ei olnud isegi veel teismelised lapsed, need olid visti. Teismelised ehk olid 12 13 mitteroomite rohkem ja, ja, ja räägite uudisest. Sellest, et, et kooliõpetaja oli võtnud nad kaasa Toompeale ja viinud sinna skandeerima rääkima fašismi-st ja, ja nõudma siis Ansipit välja, et tegelikult see on väga kujukas näide sellest, mis tegelikult toimub isegi siis, kui, kui siin vene elanikkond justkui on nagu rääkinud ja võtnud vastu kõik need integratsioonirahad ja rääkinud, et me mingil määral integreeruma siis tegelikult tõenäoliselt kodus ja koolis on olnud olukord olukord teine ja, ja, ja pidevalt on on olnud olnud ka rusikas taskus, tõenäoliselt mingil määral tingituna sellest vene meedia väljast, kuid, kuid kahjuks vist mitte ainult sellepärast, et ma mäletan näiteks lapsepõlvest kui tuli pidada lumesõda vene poistega, siis siis reeglina lõppes vähemalt meil võrusse eesti poiste võiduga, kuid seepeale Veldiga eesti poistele, et olete fašistid juba siis 80.-te aastate alguses oli see, oli see täiesti tavaline mõtteviis vene noortest. Sõjaväes 81 mind samamoodi sõimati fašistiks, kui, kui miski ei meeldinud, nii et. Ja eriti õõvastava oli muidugi see see, see pilt, mida, mida ETV näitas kus need noored 12 13 vanuses Eestis olevate keelsete koolide õpilased, kes varsti peaksid hakkama siis osasid aineid õppima eesti keeles, nii nagu programm ette näeb. Et mis meelsusega nemad olid, et kui me arvata, et siin on mingisugused vene tümikad, eks ole, kas ratas alt eesotsas mingisugune väikene kildkond, et nemad niimoodi mõtlevad? No hüva, muidugi iga rahva seas leidub igasuguseid või et on sellised vanema põlvkonna siin elavad venekeelsed, kes kes on mineviku kütkes, noh jumal sellega, eks ole, ei saa vana inimene minevikust lahti mitte kuidagi. Et siis see noor põlvkond, et, et, et see selliseid väljendeid kasutab, sellist mõtteviisi levib, on, on, on eriti, hoiatab. Ja kui siin on räägitud sellest, et integratsioon on väga suures osas keeleõpe, siis kaks päeva tagasi kuulsin vikerraadiolainelt koolijuht Lauri Leesi, kes ütles tema hinnangul ei ole, ei ole keele integratsiooni peamine näitaja ja tõi ta siin näitajaks ka Prantsusmaa rahutused, kus kõik need, kes Pariisis osa äärelinnasid segamini pekside, räägivad ju suurepärast prantsuse keelt, ometigi lahvatas väga terav skandaal ja pigem nagu maailma vaatama ja ja usulise eelistuse pinnalt, et, et tegelikult siin on, siin on võib-olla ka küsimus selles, et millises suunas on üldse üldse tuleb edasi minna ja tõenäoliselt kui nüüd, kui nüüd see haav on, on lahti kistud ja kui me võime siin tegelikult rääkida, aga sellest mõtteviisist, kui kuivast vähkkasvajast, mis tuleb, mis tuleb eemaldada. Teatavasti meditsiinis on vähkkasvajaga nagu kaks võimalust, et kas, kas vähkkasvaja tuleb täielikult eemaldada või siis lõpeb see haigus surmaga. Et võib-olla konkreetselt ka selle probleemi puhul, mille üks näide lihtsalt või niisugune ajanud on võised vähirakk, on see seal jooksul siis võib-olla siin siin on seesama. Sama sama loogika. See on nagu, vabandust, kas, kas sa tahad öelda, et kui ütleme valitsus ei oleks nagu Aljušad kõrvaldanud? Siis oleks siis oleks tõenäoliselt lahvatanud see tüli mingisugusel teisel pinnal, me oleks võib-olla näinud eestlaste venelasi, venelaste kaklusi võib-olla üheksandal mail võib-olla oleks pinge veel kuidagi eskaleerunud, kuid kindlasti kuna see pinge, millest me siin juba rääkisime, oli ühiskonnas olemas, siis mingil hetkel oleks need pinged ikkagi selliselt eskaleeruda ja siis oleks võib-olla võtnud hoopis teistsugused vormid võib-olla eestlaste ja venelaste vaheliste kokkupõrgete näol, kus, kus noh, nii või teisiti oleks pidanud sellisel juhul politsei sekkuma. Jah, mina käisin ka eile mööda Tallinna linna pärast kogu seda laastamistööd ja enamus seda rämpsu ära koristatud inimesed parandasid oma kaupluseaknaid, mõõtsite mõõdulindid käes ja, ja klaasifirmad said kõvasti tööd. Mulle millegipärast tundus, kuigi mul oli väga kahju kõigest sellest mulle millegipärast oli sisemine tunne, et, et, et õhk oli kuidagi puhtam. Tähendab, see on nagu see on nagu see on võib-olla inetu öelda ja seda kindlasti mõistetakse ka paljud mõistavad valesti, aga, aga kuidagi nagu, nagu see haav mädanes oli nagu lahti lõigatud ja, ja see, mis sealt välja tuleb, ei ole ilus vaatepilt. Aga ometi ta on, on tervenemiseks vajalik. Nüüd me teame vähemalt, millega on tegu ja tuleviku mõttes kindlasti tuleb riiklikust seisukohast ka kõrva taha panna, see vaat korraldatakse igasuguseid sotsioloogilisi küsitlusi on korraldatud aastaid ja ma tean, et on olnud selline küsimus, et kas täpselt selline, aga põhimõte selline, et kas te olete valmis oma oma riiki kaitsma, kui kasvõi sõjaline oht ähvardab, on naabri naaberriigi poolt siis minu meelest ka venekeelse vastused on olnud, et nad on valmis küll mitte nii suur protsent, kui on eestlaste hulgas aga, aga siiski valmis. Aga mida me nüüd nägime? Kui me räägime integratsioonist, nagu sa mainisid, keel ei ole mitte see esmatähtis asi esmatähtis asi on ikka see, et millist riiki tuntakse kodumaana milline on sinu südame küljes kodumaa ja, ja, ja need märatsemise näitasid, et väga paljudele see kodumaa ei ole teps mitte eesti. Ja need noored räägivad ju tegelikult väga korralikku eesti keelt, sageli. Või isegi võib-olla mitte nii korralikku, aga nad on suutelised intervjuud andma näiteks telekanalitele eesti keeles ja arusaadavas eesti keeles, aga aga sõna fašist ja häbi tuleb ikka sammudega. Nende jaoks oli püha Venemaa lipp, Nende jaoks oli püha rassiia, mida nad pidevalt skandeerisid, me nägime, et Eesti lipp lebas maas, neid üritati põlema panna ja, ja nii edasi ja keegi just viitas sellele, et noh, kui me räägime, et üllatus, kas oli üllatus või mitte, et kes on jalgpallihuvilised, kes käisid need viimasel Venemaa Eesti jalgpallimatšil. Ja kui see Venemaa võiduga lõppes, siis oli näha, kelle poolt olid väga paljud siin elavad vene noored. Venemaa poolt. Noh, ega see ei ole ka muidugi muidugi üllatab ainult üks asi on see, et me saime teada, kes elavad meie kõrval, ma pean siin silmas süsteet, Fandaalitsejaid, neid täna hommikul oli toime siis juttu, et me räägime võib-olla, et igast varguse juhtumist, eks ole, näitame krimisaadetes seda, kuidas, kuidas mingi poeg, varas kinni võetakse. Edasi, mis me edaspidi siis näitame, kui taustaks on, eks ole, need need sündmused, mis, mis praegu on, et lihtsalt lüüakse aken katki ja võetakse mis iganes sealt süda ihaldab. Et kogu see, see taustsüsteem, milles me, milles me elame, on nüüd nende kahe päeva jooksul ja tõenäoliselt ka noh, jätkuvalt ei taha muidugi kuulge esile kutsuda, aga ei ole mingit märki, et see asi hakkab raugema. See taustsüsteem on, on on, on selline, mis, mis lubab neil nagu nagu asja natukene natuke teistsuguse pilguga vaadata. Jah, kui praegusel hetkel me peame hakkama tõenäoliselt väga selgelt mõtlema, et kuidas edasi, et kaks päeva on Tallinnas kestnud rahutused üks päev jõhvis kas täna õhtul ka tõenäoliselt mingil hetkel need rahutused ka raugevat? Ma peaks ütlema muidugi ka seda, et ega ilme ei ole ka meid kuidagi soosinud, et soe ilm, päike paistab, noored kogunevad ja, ja oleks, oleks vihmane ilm, külm, ilm sadanud rahet oleks tõenäoliselt ka pilt tänavatel olnud hoopis teine. Külmast veekahurist. Rahaga siis on, millal kella viieks oleks ikka küdema jäänud. Politsei jutt politseist oli natukene juttu Peeter. Siin enne ka kiitis jällegi saade ja saatele eelnev on nagu peas segamini, et tõesti pulss natukene kõrgem nendel päevadel. Et, et politsei on meie arvates vist meie kõigi arvates saanud üllatavalt hästi hakkama. Mitte et me oleks nagu halvasti mõelnud oma politsei kohta. Kuigi kohati on öeldud väga kibedaid sõnu, aga, aga politsei tegevus on, on jätnud seekord väga-väga sümpaatse, väga kuidagi koordineeritud mulje. Olete nõus? Nojah, selle jutuga muidugi me teeme liiga nendele inimestele, kes ka siin tänases ajakirjanduses on kurtnud kuidas politsei nendega käitunud, süütuid inimesi maha väänanud, neile haiget teinud, neid kinni hoidnud. Aga üldine mulje tõepoolest politsei tegevusest oli, oli minu jaoks isegi üllatav, sest me oleme ju palju rääkinud sellest politseis kaadriprobleemid, politseis on rahaprobleemid, sealt lähevad inimesed ja seal on igasugused altkäemaksuskandaalid ja nõnda edasi. Aga see, kuidas, kuidas need ahelikud toimis, et ilmselt oli neil päris hea kavaga välja mõeldud nende rahutuste puhuks, kui nüüd üleeilne õhtu välja arvata seal seal Pärnu maanteeotsas siis ma arvan, et näiteks viis aastat tagasi, kui midagi säärast oleks juhtunud, ei oleks võib-olla meie politsei selle asjaga hakkama saanud. Ma olen kaks korda näinud sarnast meeleavaldust, kus politseijõud olid demonstrantidega vastakuti üks kord Jöteboris Euroopa Liidu tippkohtumisel 2000. aasta kevadel ja teinekord Istanbulis, siis kui Eesti võeti NATO liikmeks, olin, ma ei tea, aga Jöteboris oli mõõtmatult suuremas ulatuses see asi, kui Göteborgis läks asi täiesti käest, et seal oli ühelt poolt ka täiesti professionaalselt demonstrandid, muidugi politsei vastas, kes olid valmistanud pisargaasi vastu ja nii edasi, kuid kuid ma seda vaadates, kuidas käitus toona Rootsi politsei pehmelt ta käitus ja kuidas Rootsi politseil väljus see asi täielikult kontrolli alt ja kuidas ikkagi eesti politsei suudab praegusel hetkel neid märatsejaid kontrolli all hoida, siis ma ütleks, et Eesti politsei on tõesti suurepäraselt hakkama saanud, kuigi strateegilisi vigu ei olnud, siis taktikalised vead tõepoolest olid, üks taktikaline viga oli see, et, et on ikkagi laste, tõenäoliselt ka politseiressursinappuse tõttu nendel noortel selliseks massiks koguneda. See, kuidas rahvusraamatukogu treppide peale ja rahvusraamatukogu kõrvale neljapäeva õhtuks lasti koguneda niivõrd ulatuslikult hulgal vene noori. See oli muidugi viga ja seda politseijuhid ka tegelikult ise vargsi tunnistavad. Ja teine probleem oli, oli see, et ei olnud üks suuremat reservi veel ütleme kuskil 100 pealiste reservi, kas oleks suutnud vastu võtta selle selle tagasi löödud massi, kes siis Tõnismäe tänavalt läks edasi Pärnu maanteele, kui nad oleks suutnud seda vastu võtta, aga, aga aga elu näitab, et, et nii suure massi ohjeldamiseks on vaja meeletult palju rohkem politsei jõuda ja arvestades praegusel hetkel nagu nagu seda politseinike arvu, mis tänavatel on, siis ma isiklikult arvan ka, et politsei on suurepäraselt hakkama saanud ja mis puudutab nagu käitumist demonstrantide seassis Istanbulis NATO tippkohtumise ajal, mul oli suurepärane võimalus sattuda kahe leeri vahel ehk siis politsei ja demonstrantide vahele põhjusel, et tahtsime seda demonstratsiooni võimalikult lähedalt filmida ja, ja seal on nagu väga täpselt näha, kuidas tegelikult see massikäitumine toimib ja kuidas on tegelikult selles massis Need inimesed, kes, kas siis alateadlikult või teadlikult seda massid üles kütavad ja ja alati on, tegelikult see, see, see hetk on, on, on väga õhkõrn. Kas nüüd siis mass murdub ja läheb, läheb esimesele rünnakule, sest reeglina ründab esimesena massi, siis ründa politsei vastu? Erinev, erinev on see ainult Venemaal, kus politsei ründab kohe ja halastamatult halastamatult. Erivahenditega praktiliselt ütleme päris kuulid ainult välja arvatud Vene Venemaa moodi, alles äsja oma oskusi demonstreeris rahumeelsete demonstrantide peal, nii et et Eesti politsei kindlasti ei peaks sellest õppust võtma ja mis mind kõige rohkem meie politsei juures ma käisin, vaatasin, kuidas eile vene noorukid käitusid nende politseinikega, kel noh, see oli südapäev. Olukord oli tervikuna väga rahulik, aga tähendab mitte mingisugust respekti, mitte mingisugust hirmu. Tähendab ilmselt ka need märatsejad teavad, et politsei ei hakka niisama nüüd nendele provokatsioonidele vastama ja, ja hoiab oma oma närvid vaos, kuigi ma saan aru, mis nende kiivrite ja turviste all tegelikult pulbitseb. Et noh, küll tahaks anda. Aga ilmselt käib see kuidagi tsentraliseeritult ja öeldakse kõrva, millal tohib anda ja millal ei tohi anda ja kes sealt massist välja noppida ja näoga vastu asfalti suruda. Et selles mõttes on, on suur suur kummardus tegelikult politseilt. Siin oli enne juttu ka võimuliialdustest. Me võime, me võime küll öelda jah, et tootlikkus riigis, et kuidas on sellised võimuliialdused lubatud, kuid kui me vaatame, mis tegelikult tänavatel toimub, kui neid võimuliialdusi ei oleks, mis noh, ma ei ütlekski nende kohta võimuliialdused. Ma nimetaks seda politsei käitumist selle nimel, et olukord kontrolli alla saada, kui neid ei oleks, oleks olukord Tallinna kesklinnas oluliselt hullem, sest ikkagi politsei suudab isegi Puhkedes üsna kiiresti tunni kahe jooksul kesklinna puhastada, nii nagu juhtus ka eile ja minu arvates see ahelik, mis läks eile läbi Tammsaare pargi ja puhastas kogu selle tee, see lõpetas tegelikult ka ju eile eile siis muutused kella üheksa ära, nii et et see, see on väga selge näide sellest, kuidas kuidas nagu olukorda kontrolli alla saada ja siin nagu politseid nagu liigses võimuliialdused süüdistada. Noh, võib ka öelda seda, et, et ei maksa oma nina toppida sinna, kus, kus sa parajasti ei pea olema, seda tõenäoliselt tuleb kõikidele eestlastele öelda seda enam. Küsimus on lihtsalt tänavatel väga palju ja ka õrnemat sugu, peaaegu lapsi, tüdrukuid, kes, kes vaatavad, kuidas nende kallimad, eks ole, kangelastegusid, sooritavad lihtsalt itsitavad ja lähevad ka läbi selle selle purustatud akna ja võtavad sealt, mis vaja. Aga mitte ainult aru saamata, et ka see läheb paragrahvi alla, sest eilses aktuaalses kaameras oli ka pilt sellest, kuidas üks 13 aastane tütarlaps pandi lõpuks asfaldi peale pikali pärast seda, kui ta oli korduvalt provotseerinud politseinikke ja kuidas siis sõbranna nutma puhkes. Et sellele, sellest need lapsed endale aru ei anna, et nad tegelevad väga tõsiste, väga tõsiste asjadega ja kahjuks ei ole ka nende nende vanemad neile seda seletanud. Sa rääkisid siin mõni aeg tagasi, et välismaal on Rootsis konkreetselt, siis on tegemist professionaalsete demonstrantidega siis need märatsemised, mis siin Tallinnas toimunud, näitasid seda, et meil demonstrant professionaalsus on asi veel väga kaugel, sellepärast et see oli lausa lapsik. Kuidas need rüüstajad rööjad seal rõõmsalt vaatavad, telekaamerasse sülesüli täis varastatud asju, väravad, eks ole, lasevad ennast nagu öeldakse, pildistada eest ja tagant, et meie politseijõudude oleks pärast lihtsalt pole vaja isegi minna arreteerima kedagi võtta ainult telelindid, vaata uuesti läbi tuvasta need märatsejad ja pale kinni. Siin on muidugi ainult üks, kuid samas üüratult oluline vahe Jöteboris ja üldse sellistel tippkohtumistel, kus märatsevad nii-öelda globaliseerumisvastased on tegu väljastpoolt suures osas väljaspoolt sissesõitnute ka meie siin tänavatel on noh, raadiokuulaja ei näe, aga ma näitan omad, ehk ehk omad need, kellel on siis kas eesti pass, hall pass elamis ja tööluba. Või siis mõned, mõned on tulnud ka Venemaalt tulnud ka Venemaalt üle piiri saanud mõned provokaatorid. Ta on ja nagu järgmine küsimus, et mida ikkagi ette võtta, tähendab, kus, kus on see lahendus. Politsei teeb oma tööd. Eile arreteeriti 300 inimest üle üleeile õhtul ja eile õhtul. 600 inimest, tähendab, kuskil peetakse praegu kinni umbes juba tuhatkond inimest. Käivad ülekuulamised. Täna peaksid hakkama osade laste üleandmised oma vanematele kosmoraali, jutlusega ja nii edasi ja nii edasi. Aga, aga ega sellega probleemi ei lahenda, ega sellega esialgu veel ei paista, et vägivald lõpeks. Et kus on, kus on see ventiil, mida peab keerama, et need asjad hakkaksid liikuma õiges suunas? Kui vägivald jätkub senisel kujul, siis tõenäoliselt elu näitab muidugi seda, et, et sellistel puhkudel peab kõigepealt selle vägivallakontrolli alla saama, nii nagu juhtus seda Kopenhaagenis, nii nagu nii nagu juhtus, seda ka Pariisis. Et, et siin ei, siin on tõenäoliselt ikkagi see lahendus, et politsei peab, peab hoolikalt kontrollima seda, mis tänavatel toimub ja mingil hetkel lihtsalt need demonstrant ise ka ka väsivad, sellepärast et ka ka lastel andke andeks väljendust, aga, aga ühel hetkel lapsed tüdinevad ruttu ja ka nendel saab siiber sellest asjast, sest sest kaua sa ikkagi seda ühte ja sedasama asja nagu see küsimus? Kui nüüd rääkinud ise olemata mingisugune turvalisuse või, või politseispetsialistidega olles rääkinud mõne mõne analüütikuga, kes, kes tunnevad asja ütlevad nad praegu selle asja kohta, nii et seni on politseitöö olnud suhteliselt kerge kogu sellele asjale ootamata, mis on noh, hirmuäratav, mis, mis tänavatel toimub, aga asi toimub nagu ühes kohas. Tähendab, see jõuk on, on esialgu olnud koos olgu päid seal 1000 1500 või või 2000, aga nad on koos, hullem on siis, kui nad lähevad mööda, linnaosasid laiali. Ja Pole vist vaikselt hakkas nagu asi toimuma, eks ole, oli siin nii-öelda, selles citys Stockmanni juures armaani Sportland missegi peksti, aga oli ka juba Harju tänava otsas, oli, oli Kaarli puiesteel ühesõnaga asi hakkas nagu laiali minema. Aga kui ta läheb veel rohkem laiali, kui minnakse märatsema mustamäele? Me ise teame, kus need võimalikud kohad, eks ole, on siis, siis on, on politsei rollima märksa raskem, siis ei saa minna ahelikus ja lükata neid tagasi ja nii-öelda nagu, nagu lambaid tagasi. Mis see hajutamise küsimus muidugi näitab ka seda, et politsei perimeeter on laiemaks läinud, kuna politsei ei lase enam pronkssõduri juurde ja lähedusse inimesi Kaarli puiestee, Vabaduse väljak ja nii edasi, siis tegelikult sellega juba suunataksegi inimesed pronkssõduri ümbruskonnast välja ja siis sellepärast see asi läheb ka rohkem laiali, et mida rohkem politsei neid noorte jõukusid laiali peksab. Tõenäoliselt seda rohkem, seda nii-öelda aja tegevust hakkab ka toimuma. Peaminister Ansip on öelnud, et mitu korda välja, et need noored peaksid mõtlema, kuidas nad oma noort elu alustavad ja, ja kas see on parim viis. Alustada seda viieaastase vanglakaristusega, ma no esialgu ei ole ühtegi vangistust või karistust näinud, me ei ole kuulnud, mismoodi ja, ja tegelikult ka proffide järgi ja kuidas see kõik toimuma hakkab. Kas trellide taha, kus sa need trellid, kus, kus selline inimhulk mahutatakse? Millise paragrahvi järgi antakse viis aastat ja kellele antakse, kas kõikidele nendele nii-öelda täiskasvanuks saanutele, kes on täna saanud 18 täis ja tänaval lõhub ja märatseb antakse nii-öelda täie rauaga, kuidas on meie kohtute sõltumatusega, mis on ka kohus, ei saa ju peaministri sõnade järgi ega presidendi sõnade järgi käituda, vaid, vaid peab langetama ikkagi objektiivselt seadusest lähtuvaid otsuseid. Kas see on, kas see on see ventiil mis ülejäänutele aru koju tooks või kuidas selle asjaga üldse saab? Jah, või on see, mis ju ka eile läbi jooksis, et et on olemas täiesti võimalik nendele halli passiga inimestele, kellel on alalised elamisload. Et see tühistlejast lapsesuu Kristiina Ojuland ja mida peaminister tema oma erakonnakaaslase seda kommenteerida? Taska minu meelest prokurör ja seda on tegelikult jama ja seda kordas tegelikult ka ju vist siseminister, et kuidas seda reaalselt toimetada saab, et hea küll, sa tühistad elamisloa, saadad välja, kuhu sa siis saadata? Kuhu sa saadad pealt vastu võtta just nimelt meil ju Venemaaga, minu meelest ei ole seda lepingut sõlmitud. Teine lugu on vene vabariigi kodanikega, kellel siin on, elan nendega, nendega on tõenäoliselt see, see jutt väga lühike. Kuid siin on avaldatud arvamust, kuidas seda olukorda natukenegi kontrolli alla saada, ja üks seisukoht on küll selline, et võimalikult kiiresti see pronkssõdur koos säilmetega siis sõlmede mata sõjaväekalmistule, pronkssõdur paigaldada sinna, et mingil määral võib-olla on ka siis nii-öelda selle venekeelse elanikkonna ärritatud tingitud sellest, et nende hinnangul on justkui see pronkssõdur ära varastatud. No sa ikkagi seod selle pronkssõduri ja selle marotööritsemise, eks ole, mida, mida ka venelased ise teevad. No mingil määral paratamatult ka see võib olla ju võib olla ju mingil määral osadele inimestele, teatab lahendused, see pronkssõdur ei ole siiski kadunud ja ta läheb ikkagi täiesti auväärsesse kohta ka edasi, kuid, kuid tõenäoliselt see ei saa olla olukorrale olla lahendus, kus juba noored on juba piisavalt kogunud nagu nii-öelda enesekindlust ja julgust ja näevad, et, et, et noh, tõenäoliselt nad arvestavad ka sellega, et need karistused ei saa olla väga karmid, kui, kui justkui just nüüd otseselt ei ole tegu nende meeleavalduste initsiaatoritega. No meie siin ei pea nii-öelda pead liiva alla peitma, me ei ole poliitikud ja me ei pea rääkima hauarahust, tingimata ei pea rääkima mingitest säilmete tuvastamisest ja nii edasi. Võime ju otse ja ausalt oma oma kuulajatele öelda, et et tegelikult on tegu ju ikkagi pronkssõduriga kui sümboliga selles kohas kõige nähtavamaks kohas Eesti vabariigi pealinnas. Ja, ja see on nende jaoks tähtis, mitte see, et ta kuskil filtri teel kuskil hakkab seal, eks ole, vedelema või ka, aga noh, niisugune koht leitakse ja samal kujul üles pannakse ja nii edasi. Nii nagu on, on nende jaoks tähtis Nevski katedraal selles kohas, kus ta asub ja mitte kuskil mujal ehituse, vene kirik, ükskõik kuhu, ta ei saa selliseks sümboliks, kui, kui, kui just see, eks ole. Nii et ma arvan, et sellega on, nad on, mäletan, et nad vihale. Et ja kui me natuke asja nagu laiemalt võtame, siis mina arvan, et, et suuresti on just nimelt selle vandaalitsemise just nimelt vandaalitsemise, mitte mitte nii-öelda ideoloogiliste aluste kõigutamise põhjus see, et kunagine härrasrahvas, mis need lapsed ei tea sellest seda staatust, aga nende vanemad jutustavad ja koolis räägitakse kunagine härrasrahvas, kes on siin pere mehetsenud? Nad on nagu mingisuguse surve või pressi all, nad nad ei saa, nad ei saa olla selles mõttes vabad, et nad võiksid saata kõiki, eks ole, eelpool nimetamata kohta kogu aeg ja tunda ennast pidevalt härrasrahval, nad peavad elama mingisuguses veidras väikeses riigis kus räägitakse mingisugust veidrat keelt, kus on mingi veider rahvas, kes ütleb, et nemad on siin juba viis või 10000 aastat olnud. Ja samas samas on, on nende omad, eks ole, piiri taga ja nad ei tee mitte midagi. Et see situatsioon on nende jaoks, ma saan täiesti sellest olukorrast aru. Noh, see on nagu, nagu mingist võrdlusi tahame tuua, siis võib-olla võib-olla Kosovo serblased, eks ole, kes, kes on jõuetus vihas alla allasurutud ja emamaa ei saa nagu mitte midagi teha, seepärast emamaa isoleeritud temast? See on, on minu jaoks nagu kogu see taust, miks, miks see olukord on praegu niisugune, miks integratsioon ei ole, ei ole nagu toiminud, miks ta muutunud naeruväärseks ja ja, ja seda muidugi võetakse kogu aeg hagu, visatakse alla Moskvas ja läbi oma emissarid ega siin. Jah, ja kurb on sellest, et sellel kogukonnal ei ole sellist vaimset liiderkonda, nagu sa siin mõni aeg tagasi ka ütlesid, et ei ole inimest, kes, kes ütleks või keda usutaks selles kogukonnas missugune välismaal vaatame, kui näiteks usukonfliktid erinevate usu lahkuda või siis ka usuvoolude vahel mingil hetkel tuleb, tulevad kokku mõlema poole usujuhid kutsuvad üles oma pooli rahunema teineteisele mööndusi tegema, et me peame kuidagi koos või ei kutsu. Või ei, aga alati teada see telefoninumber, kuhu helistada absoluutselt. Et kui me siin tahame seda asja lahendada, no üks asi on see, kui politsei saab asja kontrolli alla ja nii edasi, aga see ei lahenda ju küsimus, see lahenenud ei lahenda seda nõndanimetatud integratsiooni küsimus. Siin peavad mõlemad kogukonnad ja eriti see üks kogukond, kellest me siin kõige rohkem oleme täna rääkinud endale selgeks tegema ühe asja, kas nad tahavad selles riigis elada kõrvuti või ei taha või tahavad nad permanentset madinat. Ma arvan, et ei taha, aga ei ole, seda ma ei näe, vähemalt ma ei tea, vähemalt et oleks sellel kogukonnal selline liider, kond, kes kasvõi siis istuks eesti kogukonnaga kokku, arutaks asja, kutsuks omasid üles ja mis oluline, et omad ka neid järgiksid. Aga mina tahaks siinkohal nagu küsida, et kas sellelt kogukonnalt märkimisväärse arvu hääli saanud nii Tallinna linnavolikogu valimistel kui ka riigikogu valimistel saanud Edgar Savisaar ei ole mingil määral nii-öelda see üks üks üks selle ka selle kogukonna liidreid, kellega nad väga paljuski seostuvad, nagu nagu oma nägemusi, et et kas, kas Edgar Savisaar ei võiks olla nüüd see isik, kes, kes mingil määral mingil määral võiks olla nende jaoks ka arvamusliider? Võiks muidugi, aga ei ole ju siiamaani olnud. Küsimuse valel aadressil. Marju Lauristin ütles eile ühes intervjuus väga ilusti, et ta, kus on need keskerakondlased, jätame selle Savisaare persooni, võtame needsamad keskerakondlased, kes on sõlminud suured lepingud, eks ole, oma sõsarparteidega Moskvas ja, ja kes on just tänu võlgu oma oma võimulolekule noh, mitte ainult Tallinnas, vaid ka teistes mõnes suuremas Eesti linnas kus nad on, miks nad ei käi tegemas selgitustööd vene koolides rääkimas õpetajatega, lastega kooli direktoritega, suunama neid lõpetama ärase see mandaalitsemine, neid ei ole olemas. Edgar Savisaar, minu teada ei ole teinud ühtegi sellist ametlikku avalikku avaldust, nii nagu ta tavaliselt kombeks on teha nii eesti kui vene keeles. Edgar Savisaar ju kirjutab täna oma blogis sellest, et vandaalitsejad ei ole üldse üldse mitte kõiges süüdi, vaid süüdi on ka Andrus Ansip, kes on olukorra selleni viinud ja tegelikult sisuliselt on ta on ta kaudselt hakanud ka õigustama ju nende Morotööride tegevust, kirjutab seal, otsekui me viitsime, tema blogi eeldisin tsiteerida, aga. Ütleb otse, et, et vene noortele tehakse põhjendamatult liiga. Noh, kas need noored loevad Edgar Savisaare blogi või? Tahan ma küsida? Me oleme saanud enne saadet väga palju telefonikõnesid ja ka meile ja üks ütleb siin rahvateenrite tegijatele otse välja, et palun peatage oma kommentaarides muuhulgas ka peatuge ka sellel, kui mitte riigimehelikult käitub Tallinna linnapea. Selle asemel, et kasutada ära oma suurt populaarsust ja autoriteeti venekeelse elanikkonnaga tehas ning linnakodanike rahule üles kutsuda, süüdistab ta valitsust ning kaebaja kaebleb, et lihtsalt vene inimest ei ole suudetud integreerida ja nii edasi. Lihtsa inimese lihtne meil ütleb ju tegelikult väga palju. Ta võtab kogu selle jutu, mida oleks võinud sind edasi arendada, tegelikult tõepoolest, kus on üleskutse rahule vaoshoitusele? Selle asemel on kahjurõõmus Edgar Savisaar, kes vaatab läbi akna ja ütleb, vaadake, mis nad nüüd selle poisiga tegin. Pluss siis veel ka väga segane üleskutse, millel on väga paljud lapsevanemad tähelepanu juhtinud, et kas siis reede hommikul pidid lapsed kooli minema või ei pidanud. Jah, noh mõni ütleb selle asja kohta, et meil on jällegi mingisugune foobia kuskilt lahti pääsenud, nii nagu paljud meie, meie saate kuulajad ka oma oma hilisemates netikommentaarides mainivad, aga, aga noh, üks asi on Savisaar, miks ta sõna ei võta, teine asi on see, et kus meil munitsipaalpolitsei kus on meil Keskerakonnaga tihedates sõbrasuhetes ja ärisuhetes olev valk, kus on kõik need turvafirmade, eks ole, kes peaksid kasvõi neid poode kaitsma, miks need vaesed naised ja mehed seal poeomanikud ja müüjad peavad oma oma poe rämpsu koristama, miks, miks me ei näe folki kuskil kuskil ees seismas ja tagasi tõrjumas? Sest selleks ei ole vaja tulirelvi, selleks ei olegi isegi vaja, võib-olla kumminuiasid vaid, vaid piisab lihtsalt mundris mehe kohalolekust ette, seda poodi? Ei, ei rüüstataks. Ja kuigi Ma kuulsin ka ühte juttu neljapäeva õhtust, et kui siis esimese signaali peale oli kohale sõitnud turvafirma auto, siis oli tal paarikümne sekundi jooksul visatud puruks kõik aknad ja turvafirma auto vaatas siis, kui kiiresti ta sealt kohapealt nagu minema saab, nii et et tõenäoliselt noh, turvafirmadel ei olegi mitte mingisugust võimekust probleemi lahendada, kuigi samas see, mis juhtus eile küll vist ühes alkoholipoes, kus turvafirmale inimesed hakkasid kaitsma poodi ja politseinikud tulid appi ja lõpuks suudeti pood nagu ikkagi ikkagi enam-vähem päästa, siis see on jälle vastupidine näide sellest, kuidas turvafirma suutsega efektiivne olla. Noh, eks tegu ole ikkagi ju tõeliste sõja võtetega, et vaenlast tuleb natuke aega tagasi hoida ja küll siis tulevad ka suuremad jõud appi, noh kui tahate suuremat laiemat analoogi, siis kasvõi meie 40. ja 39. aasta sündmused, eks ole, tuleb ikka pauk ära teha ja siis oodata ja vaadata, kuidas, kuidas, kas maailm vaatab pealt või, või ei vaata pealt ja tuleb meile appi, nii et need politseinikud on ju tegelikult sadade kaupa seal kuskil lähedal, et kui natukenegi vastupanu osutada, siis on muidugi teine asi on see, et kuna need asjad üha globaliseeruvas maailmas, kus me oleme ega siis see kohalik venekeelne märatsejate jõuk ei ole meie ainus vastane tulevikus ka meie hakkame korraldama igasuguseid tippkohtumisi ja jalgpallilahinguid ja nii edasi, eks ole, märulipolitsei saab tulevikus päris kindlasti kõvasti tööd ja ühtlasi sellega ka. Ma arvan, et klaasifirmad ja turvaseadmeid müüvad firmad juba praegu võiksid tulla märksa jõulisemalt turule. Jumal tänatud, et eesti inglise jalgpallimatši ei toimu täna, muidu oleks toimunud. Ma olin fännide ja valija vene hämmastunud. Emporio, Armani ja Hugo Boss on sama kaitsetud kui suvaline Lavka kuskil koplis. Et oled ikka kivilahmaka ja viskad selle akna sisse ja lähed koristad sealt kõik ära, mis sealt võtta on ja pargis proovid harmoonia, ülikonda selga, eks ole. Et siis on kummaline, et see, need firmad nagu raha puuduses nagu kurta ei saaks, et kui nende nende varandust kaitseb seesama klaas, mis, mis iga iga teist, eks ole. Noh, me oleme kõik käinud mööda mööda maailma siinsamas Euroopas, eks ole, pealinnades on, on ju igal pool turvakardinad ees, mis, mis tõmmatakse mites sissepoole või väljapoole ja kui vaja, siis ka sissepoole ja klaas on hoopis teistsugune, mida, mida tavaline. Et siis ei viska, nii et kõik, see, kõik see seisab meie ees meil alles ees ja, ja kes. Aga samas ma usun, et kõik need südalinna poed, kes jaksavad maksta üüratud üüri, seal oma oma poepidamise eest, jõuavad selle väikse kulutusega veel teha, et et juba juba täna alustada sellega, et ennast kindlustada isele. Ja ka mind ikka vaevab see küsimus, et kas me nüüd jäämegi niimoodi päev päeva kaupa elama vä? Tegeleme sellega, et turvata oma poodide julgeolekut, tugevdada politseid, et olla valmis järjekordse mässu mahasurumiseks, ütleme siis, kas kolmandat, neljandat, viiendat, kuuendat või seitsmendat päeva. Miks ei toimu juba täna, miks ma ei ole kuulnud uudist sellest, et toimub valitsuse ja Tallinna linnavalitsuse ühine kriisiistung kus mõeldakse, kuidas ära hoida näiteks tänaõhtuseid asju, mis võivad tekkida, või ka järgmise päeva asjadel. Pärast seda uudist on väga selgelt. Välja öelnud, et nemad on selle vastu, mis toimub, ehk siis kuju teisaldamise vastu, nemad selles probleemi ei näe, kuju on juba teisaldab jah, et nemad selles probleemi ei näe, et, et Wondaalitsetakse, see on kuju, teisaldamise otsene tagajärg ja valitsus Ansipiga eesotsas on jätnud nad kaitseta. Ja sellepärast ei toimugi ühisistungit sellepärast et on kaks poolt, kes on praegu, keda nimetatakse praegu koalitsioon ja opositsioon ja et meil on siis selline opositsioon, kes, kes niimoodi käitub ja ja, ja kui see praegune opositsioon, Keskerakond oleks mingi ime läbi saanud valitsuse osaks, siis ma usun, oleks teine situatsioon, mis siis oleks see kuju ära viidud ka hoopis teistsuguste, teistsuguste vahenditega ja ma arvan, et mitte selliste tagajärgedega. Aga kas mitte sellist tegevust või õigemini mittetegevust, et ei suudeta nagu istuda ja plaani välja mõelda ei saaks kuidagi volitseerida otseselt riigivastaseks tegevuseks? Tähendab, mida ta sisuliselt on? See asi läheb? Kuulajale teadmiseks, et meie lükanud praegu mikrofoni nuppu välja, et meil tekkiski vaikus. Pigem võib-olla ma viskaks õhku ühe teise küsimuse, et kas ma, kas ma valitsuse tegevus ka antud juhul siin viimaste päevade puhul hindame või jätame selle eelismi või hinnata, kes meil seda keelab siis valitsusest raisa ja siis minule tundub, et võib-olla on, natukene on jäänud valitsusel küll kahe silma vahele üks väga oluline oluline asjaolu nimelt selle Eesti siseriikliku küsimuse, mis on jõudnud kõikide maailma juhtivate telekanalite ekraanile, selle kommunikeerimine välismaailma sest alati on hea, kui sellistel puhkudel, kus, kus näidatakse juba selliseid kriitilisi kaadreid, on hea, kui on mingisugune kõneisik, kes midagi ütleb. Ja esimesel päeval kahjuks me ei näinud. Kas ma pean siin silmas siis neljapäeva, kui juba need kaadrid jõudsid maailma? Me ei näinud tegelikult eestikeelseid ja eesti riigi kõneisikuid, kes, kes oleks seda väga lihtsad põhjendanud, me nägime seda küll juba reedel, kui Toomas Hendrik Ilves esines Eesti televisioonis ja see pilt jõudis igale poole maailma, kus Toomas Hendrik Ilves seda põhjendas. Ja, ja andis oma hinnangu toimuvale. Tegelikult siin on väga tõsine küsimus minu arvates ka valitsuse kommunikatsioonibüroole ja välisministeeriumile ja ma juhtisin nende tähelepanu juba päris mitu kuud tagasi sellele, et nad võiksid selleks valmis olla ja olla oma käitumises pisut agressiivsemad, kui, kui ma aasta tagasi üheksandal mail nad nad ütlesid ka seekord, et nad näevad seda Eesti siseasjana ja igasugune mahavõtmine selles küsimuses on on põhjendamatu aktiivsus, sellepärast et see juhiks veel välismaailma tähelepanu, veelgi rohkem sellele küsimusele, aga mina esitan vastuküsimus, et kui see asi on juba tegelikult teleekraanil, siis on see juba välismaailma jaoks olemas, järelikult tuleb selles küsimuses ka reageerida ja võtta oma väga selge seisukoht ja edastada oma sõnum maailmale. Jah, sest vastasel juhul toimub nii, nagu ma nägin, kus oli eile hommikul või oli see eile hommikul, nägin, minu arust oli BBC Liv, mis rääkis sündmustest Eestist ja live tuli ehk siis otseülekanne eesti keeli tuli Moskvast. Korrespondent tuli Moskvast. Ta rääkis Moskvast. No niipalju siis teadmiseks, et nüüd on Euroopa ringhäälinguliit avanud oma koordinatsioonipunkti siin, et nüüd see Euroopa kõiki ringhäälinguorganisatsioone ühendav firma koordineerib seda tegevust, et Eestist saaks nii-öelda otse-eetrisse minna, see on väga tõsine märk muuseas sest et otse sellised asjad viiakse tavaliselt suuremates riikides, ütleme valimiste ajal suurte rahutuste ajal ühesõnaga alati nagu pöördeliste sündmuste aja, sest selle koordineerimine, organiseerimine siia maksab päris päris palju raha. Eesti sündmusi on nüüd siis kahe päeva jooksul hinnatud ikka niivõrd tõsisteks, et et see organisatsioon on selle kulutuse teinud ja siia nii-öelda oma oma punkti punkti toonud ja peab ütlema jälgedes välispressi on natukene muutunud, see tool, see tonaalsus on, on teisenenud võrreldes näiteks neljapäevase või, või, või kolmapäevase päevaga isegi isegi isegi hilja hommikuga võrreldes on mindud üle nii-öelda hinnangute andmisele sündmuste, objektiivse ja lakoonilise kirjeldamise asemel, seesama BBC, eks ole, kes tüki tegi väikse kirjatüki rääkis, mis Eestis toimub, valitsus tahtis maha võtta, venekeelset kogunesid kaitseväe, hakkasid hakas, marodööritsesid, andaalitsemine, nüüd antakse juba kergelt hinnanguid, et, et vene inimesed noh, ei ole päris ei tunne ennast nagu kodus, et nad on noh, nii ja naa, eks ole, et nad võtavad seda solvamisena ja, ja Eesti valitsus võib-olla ikka ei ole kõige õigemaid samme astunud ja nii edasi ja nii edasi. Ja selles mõttes Lauri majandusega täiesti nõus, et meie valitsuse kommunikatsioonibüroo noh, ütleme nii, on pehmelt öeldes maganud praeguses situatsioonis. Jah, ma, ma toon ühe näitama, vestlesin nädala alguses endise Tüüringi liidumaa peaministriga kes on praegusel hetkel ka see tõus väga kõrgel kohal ja tema ütles siis Saksamaamees Jazz edastatud lugude põhjal, et ta tegelikult ei saa ikkagi aru, miks meil on seal pronkssõdur vaja teisaldada, et tema, tema ei mõista mõista meid ja siis ma pidin, pidin seda ajaloolist ja muud tausta talle päris palju selgitama, et ta, et ta hakkaks paremini mõistma, miks siiski on meil vaja need sammud, sammud või vähemalt miks? Hetkel oli juba täiesti paratamatus, et seal Johha tuli teisalt teisaldada, sellepärast et kuni mingi hetkeni ei olnud see ju paratamatus, kuid ühel hetkel lihtsalt sündmused eskaleeruksid selliselt, et enne üheksandat maid ei olekski võimalik olnud teisiti käituda, sest üheksandal mail oleks tõenäoliselt näinud midagi muud. Jah, meie välisministeerium kuuldavasti võttis kokku, no mitte päris saadikute tasemel, aga saatkondade mingite diplomaatide tasemel niisuguse ringi enne enne neid sündmusi ja ja, ja teavitised hakkavad toimuma, sellised tööd, kaevamised ja lõpuks ka monumendi teisaldamine edasi. Aga ega see välisriikide avalikku arvamust kuidagi mõjuta, see diplomaadi jutt jõuab oma välisministeeriumisse ja sellega ongi kõik. Sealtkaudu ei hakata oma avalikku arvamust töötlema, nii et jällegi peab ütlema, et me, me oleme näinud ka väga huvitavaid reaktsioone välismaa poliitikutelt, kujutleme oodatult Soomest, Lätist, Leedust, me oleme saanud niisuguse positiivse kallakuga neutraalse reaktsiooniga, kus öeldakse, et see on Eesti siseasi ja nagu ei taheta midagi, siis ütleme Norra välisminister, kes seisis eile Vene välisministri kõrval tema avaldust võib juba tõlgendada kui ütleme niisugust negatiivset-neutraalset. Ja kas me räägime endise Saksamaa kantsleri avaldusest, kes ütles? Ja eks olegi ker Gerhard Schröder, kes praegu on siis Vene Gazpromi palgale, et, et see monumendi teisaldamine solvas siinsete inimeste Jah, kuigi kui mina saaks ka miljon eurot aastas, siis ma võib-olla ütleks ka niimoodi, et selles mõttes, et et see Gazpromi, Gazpromi viide on täiesti täiesti kohane siinkohal sellepärast et ma arvan, et kindlasti Saksamaa praegune kantsler midagi sellist ei ütleks. No on ka teistsuguseid näiteid, näiteks Euroopa Liidu välispoliitikajuht Javier Solana ja teatavasti on toetanud Eestit ja vestlesin eile Neeme rauaga. Hästi lühidalt. Ta soovitas tänaseid Ameerika lehti lugeda, ütles, et need ameeriklased, ma ei ole jõudnud lugeda, mitte pidid olema Eesti suhtes ääretult mõistvad ja, ja tema põhjendus, miks see nii on, on Venemaa enda käitumine eelnevalt. Ehk siis Putini viimane kõne, kus ta sisuliselt ütles lahti tavarelvastuse piiramise lepp pest. Sinna eelnes veel Putini kõne Münchenis külma sõja jutt ja nii edasi, ühesõnaga Venemaa enda käitumine on nagu meile tulnud kasuks, mis ei tähenda muidugi seda, et see jutt, et me peaksime, ma olen nagu aeg-ajalt ikka minu arust propagandaministeeriumi vaja väljaspool väljaspool Eestit, et see jutt muidugi pädev, täielik võltsis vastavat ametkonda välisministri juurde, mida iganes. Jah, tegelikult olukord paistab meile siit väga must, aga, aga, aga. Kui me vaatame seda, kuidas on muutunud väga järsult ja väga kiiresti Venemaa suhted Ameerika Ühendriikidega ja Euroopa Liiduga siis see on jällegi nagu meie jaoks kindlasti lootuskiir. Sest kui pärast Putini kõnet ja tema ütlust, et ta, nad, nad külmutavad omaosaluse selles tavarelvastusleppes, sest et NATO riigid ei ole seda täitnud. Ja pärast seda, kui USA välisminister ütleb, et Venemaa presidendi väited on naeruväärsed just täpselt seda sõna ta kasutas siis, siis see näitab ikka üht koma teist, et et praegu käitume nii-öelda propagandistlikult õigesti ja teeme kõvasti tööd selles suunas, siis me saame, saame toetust kogu kogu maailmast ja, ja igal juhul see aitab meie meie üritusele kaasa. Ja kui Ma tahtsin tegelikult Eestiga diplomaatilised suhted lõpetada, siis mina tahaks küsida ainult siinkohal ühte asja. Kui Venemaa tahab saada Euroopa Liiduga sõlmida ühel hetkel viisavabad siis praeguste Euroopa Liidu lepingute alusel ei saada Eestist üle ega ümber ja ta peab hakkama eesti riigiga suhtlema, sest sest praeguse praegune Euroopa Liidu seadusandlus sise- ja justiitsküsimustes näeb väga selgelt konsensuse põhimõtet. Ja kui Eesti paneb siin veto peale, siis ei ole Venemaal mitte mingisugust võimalust isegi viisaküsimustes mingisugust leevendust leida. Aga kui natukene nüüd natukene irooniaga öelda ühe väite, mis iseenesest on päris ilus väide, siis kui Venemaa katkestab Eestiga diplomaatilised suhted, mida ta ei tee. Aga kui katkestab, see tähendab seda, et Tallinnas peavad lahkuma Vene diplomaadid ja siis on mõne aja pärast Just selle pärast, mida ta ei tee Condon eluliselt tähtis, et, et kontrollida mitte ainult nii-öelda vene venekeelset ja kogu seda asja, mida nad siin kontrollivad vaid, vaid see on silmad ja kõrvad Tallinna südames vanalinna südames ja nad peavad siinkohal olema ja oma koosseisu suurendama, aga mitte siit ära minema. Ma usun, et Eesti jaoks oleks löök minimaalne, kui meie, meie saadik koos oma oma korpusega peaksite ära tulema, aga venelaste jaoks oleks, see oleks tõeline tõeline katastroof ja kaubavahetus. Sellega ähvardamine, noh tõenäoliselt see mõjutaks Eesti majandust, kuid kuna see on kõigest 10 protsenti, siis ei ole ka see nagu märkimisväärne ja, ja tegelikult väga paljud vene ärimehed saaksid ikka väga valusa hoobi, sellepärast et kui, kui transiidituludest Eesti saab tõesti võib-olla mingisugune viis, kuus protsenti, siis ülejäänud voolab ju Vene naftaparunite taskusse ja ja, ja kuidas seda olukorda lahendada võtavad, seda ei oska venelased tõenäoliselt isegi. Ja see oli omal ajal ikka issanda õnnistus, et Venemaa meile topelttollid kehtestas, mis sundis meid oma tootmist ümber profileerima, mis suutis meie sundisime tooteid kvaliteetsemaks muuta, muuta see ainult selle eesmärgiga, et minna ida idauks, pandi kinni, läheme läände ja me oleme seda väga hästi suutnud. Nii, täna me oleme sunnitud lõpetama, meie aeg on ümber tiksunud, Peeter Kaldre, Lauri Hussar ja Aarne Rannamäe olid täna siin stuudios ja järgmine kord siis Lauri sinuga kuula, kohtuvad kuulajad aga, aga teises koosseisus. Jah, ja ma loodan, et, et võib-olla siis on meil põhjust rääkida ka millestki muust kui tänavatel toimuvast. Kuigi mina ei oleks nii optimistlik, aga, aga vaatame, aga loodame, loodame.