Tere, kallid raadiokuulajad. Orientaal tunnisaadetes on pooleteise aasta jooksul kõlanud budistlikku muusikat paljudest erinevatest maadest. Asjaga vähegi kursis olev kuulaja märkas kindlasti, et äsjakuuldud lugu erines üsnagi palju tavapärasest. See ei meenutanud kuigivõrd ka tüüpilist Korea buda munkade laulu. Minu arvates sarnanes kuuldud lugu pigem rahvalaulule ja stiililt oli see igal juhul rohkem ilmalik kui sakraalne muusika. Aga tänase saate alguseks sai valitud katkend spetsiaalselt näitamaks, et Korea budistlike kloostrite esitatakse vahel ka niisuguseid laule. Ent nüüd lubage mul esitleda tänase saate külalisesinejat härra Mart Helmet. Ja kohe temale ka esimene küsimus. Teatavasti kuulub juugorea nende maade hulka kus on olnud oluline osa etendada mitmetel religioonidel. Kõigepealt iidsed kohalikud kuuldused, mida me võime tinglikult šamaani usundiks nimetada. Edasi konfitsianism, mingil määral ka taoism ja budism. Ja lõpuks ka ristiusk. Ning ennem kui hakata rääkima budistlikus muusikast, oleks väga hea, kui sina, Mart selgitaksid, milline positsioon on olnud budismil võrreldes teiste religioonidega? Ja Korea on üldiselt budistlik maa olnud pikka aega. Kui budism jõudis Hiinasse esimesel sajandil meie aja järgi siis Koreasse budism jõudis neljandal sajandil peale Kristust. Ja selleks ajaks budismis Hiinas, kust korea budismi omandas, oli muidugi läbi teinud juba teatud muudatusi, teatud teisenemisi, kuid üldiselt võttis korea üle Hiina budismi sellisena, nagu see Hiinas parasjagu oli ja andis hiljem sellesama budismi vormi üle ka Jaapanile. Ja see budism oli üpriski kirev ja killunenud budism, see oli nii-öelda maha jana budismi koolkond, see on siis juba kuidas öelda teisenenud arenenud, laienenud budism võrreldes hina jana koolkonnaga, mis Lõuna-Indiasse ja mis väidab, et ta tegeleb ainult puhtalt puhtalt päritud õpetuse ja traditsiooni säilitamisega. No vaat ja see mahajaana budism, mis koreasse jõudis, see tegeles juba valdavalt mitte enam eetikaprobleemidega moraaliküsimustega, vaid juba eelkõige filosoofiliste küsimustega ja just need filosoofilised küsimused olidki selle budismi viinud selliseks väga killunenuks. See tähendab, mis küsimused olid põhiliselt huvitatud, kuid nendele tolleaegsetele munkadele, need olid eelkõige tühjuse aja ja olemise küsimused, puht filosoofilised küsimused ja loomulikult nende küsimustele lähenemisel on võimalik leida sadu erinevaid aspekte, aga see budism muidugi, mis lihtrahvale omaks sai, omaseks sai, see tegeles muidugi lihtsamate küsimustega ümbersünniküsimus, karma, kaastunne, hea tegemine ja niisugused asjad. Kuid peab ütlema seda, et Kaug-Idas see lihtrahva budism muutus populaarseks, muutus aktuaalseks mõnevõrra hiljem. Algselt budism võeti omaks siiski sellise filosoofilise Kolkonnale. Budism ei lagunenud kohe üle terve Korea poolsaare laiali, vaid algselt põhjaosas kogurjoo riigis spektioriigis ja lõpuks silla riigis. Ja kui siis silla ühendas maa seitsmendal sajandil ühtseks suur sillariigiks siis selles riigis budism sai riiklikuks usundiks. Ja tuleb muidugi öelda seda, et kuigi budism riiklik usund sisse see ei tähenda seda, et oleks kõrvale tõrjutud kõik muud jäid lihtrahvale suurel määral just nende shamonistlikud kultused. Riiklik valitsemisFarmuli kond, sotsialistlik konst, sotsialism jõudis Hiinasse, Hiinast koreasse palju varem juba samuti küllaltki märgatav oli taoism. Ja kui nüüd küsida, mida korealased mingist õpetusest kõige rohkem hindasid siis tulebki öelda niimoodi, et taoismi juures hinnati kõige rohkem selle vitaalsust. Me teame, et üks taoismi suund eriti otsib seda igavest elu, surematust tegeleb selle nimel väga palju alkeemia ja meditsiini ja maagiaga. Konfitsionismist hinnati eelkõige esivanemate kultust ülemate austamise kultust. Riiklikult täiesti mõistetav, eks ole. Ja budismi puhul hinnati kõige rohkem kaastunud õpetust, õpetust kaastundest mis on seotud Bodhisattva ideaaliga. Bodhisattva teatavasti on isik, kes oma pälvimuste oma saavutuste poolest võiks ümbersünni ahelast lahkuda, võiks minna teispoolsusse või nirvaanasse, kuidas me seda nimetame, kuid kes ikka omal tahtel sünnib uuesti ja uuesti edasi inimesena. Et kaastundest kõigi olendite vastu aidata neil samuti jõuda teises sfääri. Ja vot see õpetus budismi puhul võlus korealased kõige rohkem. Mis puutub nüüd budismi omandamisse veel siis tuleb öelda, et võib-olla korealased ei suhtunudki budismisse niivõrd suure aukartusega algul kui sellisesse usulist filosoofilise õpetuse kuivõrd just nimelt budismiga saabus Koreasse tohutu elujõuline ja uudse kultuurilaine. Me ütlesime jah, et konfitsionismi taoism saabusid juba ammu enne meie aja arvamist kuid budism tõi nagu sellise uue värskendava laine olid küll ammu olemas konstrutsianistlikud koolid, aga budism tõi kaasa tohutu hulga tekste stimuleeris kirjaoskuse levikut, budism tõi kaasa väga keerulise kunsti ikonograafia, see omakorda stimuleeris sellist haridust. Ta tõi kaasa filosoofia, see pani mõtlema. Ja just nimelt see budismiga kaasnev kultuuri aura oli nähtavasti see, mis Korealasi võlus ja hiljem täpselt samuti jaapanlasi. Jaapanlased võtsid samuti budismi üle kui kultuuri. Jaapanlased seda enamusest jaapanlastel ei olnud nii suuri kokkupuuteid eelnevalt olnud ka komputsianismi Tauismiga. Nüüd kui ajas ajas edasi minna siis kui sursila riik lagunes. See lagunemine toimus võrdlemisi pikka aega umbes 200 aasta vältel. Selle käigus oli väga palju niisuguseid venna tapmist, intriige, paleepöördeid kodusõdasid. Riik lagunes eelnevalt juba umbes kolmeks osaks jälle. Kuid selle sursila riigi järel tekkis siiski uus üle Korealen, riik, Corio riik ja selles riigis. Budism sai taas valitsevaks usundiks. Et kodusõjad vahepeal ei olnud budismi prestiiži kahjustanud. Kuid nüüd, Corio perioodil, kui budism sai sellise tugeva riikliku toetuse osaliseks, siis hakkas toimuma see, mida muide hiljem jällegi ka Jaapanis võis täheldada. Budism hakkas korrumpeerunud ja Korea budism muutus üha enam selliseks linnalikuks nähtuseks. Kloostreid templeid püüti püstitada ikka võimalikult lähedale valitsus võimutsenud trumitele et oleks võimalik nendega läbi käia, neid mõjutada, nendelt toetust saada. Ja see tingis, tingis muidugi mitte kiire ja mitte kohese budismi allakäigu, kuid siiski budismi allakäigu. Elaline budism muidugi ka koolkonnaliselt oli juba teisenenud. Valdavamaks olid saanud sellised esoteerilised õpetused tuntud Tiibetist, tantra, tantrismi, tantra jana või mantra jaana võivatcherajana nime all. Need ei olnud muidugi päris sarnased ja samased Tiibeti budismiga, need olid tulnud siiski otseselt Indiast omandanud Hiinas oma värvingu ja nüüd Koreas veel kord mingi oma värvingu. Kuid sellised esoteerilised salastatud õpetused ja see muidugi omakorda nagu kitsendas budismi sellist baasi tõmbas ta rohkem kitsamate ülikonna ja siis budistliku vaimulikkonna siseseks asjaks. Kui koreoriik langes Neljateistkümnenda sajandi lõpul ülestõusu läbi ja uus keiser kuningas liianast valitsejaks kuulutas, algas uus liiv või siis ka teisiti transkribeeritud hii dünastia. Siis see dünastia oli arvukalt budismi vaenulik, raevukalt budismi vaenulik, kehtestas riiklikuks usundiks, ei ole päris õige sõnaga riiklikuks selliseks õpetuseks. Konfitsionismi budistlike kloostrite maad ja varad konfiskeeriti. Toimus ka selliseid budistide pagendamisi, hukkamisi ja budism kaotas sellise oma oma mõjukuse kuid ta ei lakanud olemast ja ma olen ka ise koreas, on mul õnnestunud külastada mitmeid budistlikke püha muid, nii et ta ei lakanud olemast, kuid ta lihtsalt taandus võitlusväljalt kaotajana kuskile äärealadele. No nagu sa veidi aega tagasi ütlesid, korealased võtsid ju budismi üle neljandal sajandil Hiinast aga kas on teada ka mingisuguseid niisuguseid konkreetseid erinevusi, mille poolest siis ikkagi korea budistlikud sektid erinesid hiljem Hiina omadest, kas kas need erinevused on võib-olla rituaalis või võlgu, dogmaatikas tulevad rohkem esile või see vahe on nii vähe märgatav, et see on, seda pole mõtet isegi mainida. Ei, sellist olulist vahet tegelikult ei ole ja põhjus on väga lihtne. Põhjus on selles, et tekstid milledel, koolkonnad põhinevad, on ikka samad. Tähendab kui ühe Hiina koolkonna aluseks on näiteks lootuse suutrovi teemalt suutra siis seesama koolkond Koreas, Jaapanis peab oma pühadeks tekstidest põhitekstidest neidsamu suutreid. Selles mõttes niisugused erinevused on ebaolulised. Need ei olnud vene kirikukellad. Need helid on salvestatud vangi templis, mis on üks Korea kolmest suuremast budistlikus templist. Nagu ma tean, Mart, sa oled ise juhtunud kuulama neid suuri templikellasid. On sul ehk midagi selle kohta öelda? See on omamoodi jah, niisugune küllaltki vapustav elamus Koreas viibides. Meil programmis kahjuks ei olnud absoluutselt ette nähtud näiteks Fenianis ühegi templi külastamist ja ma omal käel otsisin neid üles niipalju kui mul õnnestus ja ja siis õnnestus mul ka ühes templis kuulda, kuidas suure puuvasaraga löödi. Löödi kella pihta ja see ma täiesti usun heli, sellist psühhoteraapilist mõju sellel on mingisugune niisugune puhastav ja õlistav mõju. Aga muidu nii puhtvisuaalselt võib öelda, et kõikide templite juures on väikesed sellised majakesed, milles ripuvad siis niisugused suured kellad. Neid kasutati muidugi mitte ainult selliste rituaalide läbiviimisel, vaid neid kasutati ka puht praktikas. Nimelt löödi nende peal kõikvõimalikke söögipalve ja muude kordade märguandeid. Kuigi orientaal tund on algselt kavandatud eelkõige muusikat, aga mitte religioone tutvustava saatesarjana kipub tänases saates omandama primaarset tähtsust just viimati nimetatud valdkond. Ja seda tänu Mart Helme väga huvitavale sissejuhatusele. Aga nüüd me läheme oma asjaga edasi, sest oleks hea, kui me jõuaksime täna veel kas või põgusaltki tutvuda võimalikult erinevate muusika valdkondadega. Seda kõike muidugi budistliku kultuse muusika piirides. Kuulaksime nüüd õige ühe tantsuloo. Jah, te kuulsite täitsa õigesti just nimelt tantsuloo, kuigi võib tekkida küsimus, et mismoodi ikkagi tantsimine ja budism kokku sobivad? Ega tõepoolest kloostrites ei korraldata, lausa tantsupidusid, kus mungad koos oma pruudiga võiksid tantsu vihtuda. Tantsu esineb kloostrites ainult rituaali osana. Nõnda on ju see ka väljaspool Koread. Eriti populaarsed on sakraalsed tantsud ja tantsuministeeriumid Tiibetis, Nepaalis, Sikkimis ja mujal, lamaismi maades aga juba kõlabki. Rituaalne tants, õigemini tantsusaatemuusika. See on salvestatud 1964. aastal lõunat. Korea pealinnas soulis nõndanimetatud uues templis nagu Te olete, peale koorilaulu kõlavad siin trumme Kong ja Taldrikus. Viisi mängib oboetaoline puhkpill. See on muide instrument, mis on kasutusel vist küll kõikide aasiamaade pühakodades. Loomulikult on ta tuntud erinevais paigus erinevate nimetuste all. Samuti esineb väikeseid lokaalseid iseärasusi pillikonstruktsioonis ning mängutehnikas. Näitena tekstide retsiteerimise kohta tahaksin ma täna pakkuda kuulamiseks väga kuulsat prillitšna paramentaansuutrat mida tuleks eelnevalt mõne lausega tutvustada. Tänane saade on ju pühendatud korea budistlikule, kultuse muusikale, siis võib jääda asjast väär ettekujutus, nagu oleksid protsinime, paramentaan, tekstid seotud vaid korea budismiga. Tegelikult see nõnda ei ole. Nende tekstide pühadust ja autoriteeti tunnustatakse peaaegu kogu budistlikus maailmas. Seetõttu oleks tegemist liigse tagasihoidlikkuse ka, kui me räägiksime platsina paremini taast kuivaid mingist kindlast suutrast või tekstist. Õigem oleks seda käsitleda kui omaette suunda või filosoofiat mahajaana budismis. Tekstides enestes on öeldud, et sellele õpetusele on aluse pannud buda šokia mooni vahetu õpilane nimega subvuti või veelgi enam. Võib-olla pärineb see õpetus koguni Budalt endalt ja meieni jõudnud Subuti vahendusel. On öeldud, et tekstide sisu olevat olnud tolleaegsetele inimestele väga raskesti mõistetav. Ehk teisiti öeldes aeg polnud veel nende ilmumiseks küps. Seepärast olevat neid pikka aega hoolikalt säilitatud nõndanimetatud Naagade allmaailmas. Ja kui saabunud õige aeg nende avalikustamiseks, siis toonud budistlik filosoof nimega Nagartsuna tarkuse raamatud allmaailmast päevavalgele. Kas need kõik leidis aset tegelikkuses või on tegemist hoopiski legendiga? Minu jaoks see probleem erilist tähendust ei oma. Aga enamik Euroopa Budoloogide arvates on platsina paramenta tekstid tekkinud eespool öeldust märksa hiljem, kas esimese sajandi lõpus või isegi teise sajandi alguses. Näiteks professor lamatanud tekkekohana välja pakkunud Loode-Indiat, Edward kontse, aga hoopis Lõuna-Indiat, niiet asi on küllaltki segane. Aga tähendab üldse see keeruline sanskritikeelne sõnaühendplatsina farmita. Platsina pole mingi spetsiifiline budistlik termin esineb ka näiteks Upanišaadides, Mahabarata, eeposes samuti jooga suutrates ning tähendab tarkust, mõistmist või teadmist. Niisiis radina paramentaa võiks kokku tähendada teispoolsusse viiv teadmine ehk Trans tendentaalne tarkus. Enne kui kuulame helilindilt seda lugu, tahaksin tähelepanu juhtida veel ühele pisiasjale. Kui kuulsin seda salvestust platsina paramentaa tekstide retsitatiividega esmakordselt, siis tekkis kohe minus kahtlus selle salvestuse autentsuses. Kuna soundi pilt tundus korea munkade kohta olevat liiga elektrooniline. Kassetiümbrisel selle kohta teavet otsides siiski selgus, et muusika on ikka päris originaalne ja esitatud päris munkade poolt. Ainult jah, kokku on miksitud souli, süntesaatorimuusikastuudios. Nii nagu teisteski budistlikes maades nõnda ka koreas on eksisteerinud ja eksisteerivad ka praegu mitmed erinevad budaõpetuse koolkonnad. Mitme aastasaja vältel on olnud juhtival positsioonil nõndanimetatud meditatsiooni koolkond ehk son budism. Jah, juba ainuüksi koolkonna nimetus viitab seosele Hiina ja Jaapani vastavate sektidega. Kinos teatavasti nimetatakse vastavalt koolkonda Chan Jaapanis then mis tõlkes samuti tähendab meditatsiooni. Siit võiks igaüks teha järelduse, et ilmselt nende koolkondade mungad muudkui istuvad, istuvad ja mediteerivad. Tegelikult see päris nõnda pole. Son budismis ei tegeleda staatilise meditatsiooniga sugugi rohkem kui näiteks mõnes tiibeti sektoris. Asi on nimelt selles, et hilisemates on õpetuste järgi tuli valgustatuse seisundisse jõudmiseks osata tunnetada omaenda mina ja ümbritseva maailma ühtsust. Sellest lähtuvalt muutusid ka kõige igapäevasemad toimingud rituaalset, eks mitmesuguseid tegevusi võeti kui dünaamilist meditatsiooni. Eelkõige mahtusid sellise laiemas tähenduses meditatsiooni mõiste alla maalimine, tegelemine võitluskunstidega ja loomulikult ka musitseerimine. Need raadiokuulajad, kes hiljuti juhtusid kuulama raadiosaadet jaapani budistlikus muusikast teavad Need jaapanis täidab umbes samasugust funktsiooni Shaku, Hadži, muusika ja ka Koreas vastavad meditatsiooni, budismi esteetikale kõige paremini just flöötideni meloodilised ja pisut õõnsavõitu helid. Järgmine flöödilugu ongi salvestatud ühes son koolkonna templis. Plaadiümbrisel on kirjutatud, et tegemist on Korea budistliku meditatsiooni muusikaga. Ja püüdke teie suhtuda sellesse kui meditatsiooni.