Tere laupäeva hommikut, taas on eetris rahvateenrite saade ja täna on minu seltsiks stuudios Mart Linnart, tere. Vallo Toomet. Aitäh. Esindatud siis Kanal2 ja Eesti Päevaleht ja astun vallas on täna jälle saadet juhtimas mõnenädalase puhkuse järel. Ja tulles tagasi siia tänasesse Eestisse, asusin siis läbi lugema vahepeal ajalehtedes kirjutatud, sest tõesti kaks nädalat püüdsin olla täiesti teadmatuses sellest, mis siin toimub, et natukene puhata ta sellest Eesti närvilisust elust. Ja mis ma märkasin, esimeseks oli see, et et tegelikult paljud asjad ei olnud muutunud veel selleks ajaks nädal, siis esmaspäevaks näiteks. Kriis liinilepingu ümber ehk siis mandri ja saarte vahelise ühenduse osas. Oli oli küll nagu jõudnud järku, aga oli puhkenud uus kriis, ehk siis raudteelaste vedurimeeste streik. Aga tänaseks, kui nüüd on nädal lõppenud, võime öelda, et me saame nendele kahele asjale mõlemale juba joone alla tõmmata. Seevastu on aga sellel nädalal uus kähklus lahti läinud linnavolikogus ja ma arvan, et ka sellest me räägime. Ja võib-olla jääb aega ka natukene rääkida ühest riigist, mis kangesti tahab Euroopa liitu saada ja kes on isegi täna Postimehe vahel oma niisuguse väikese reklaami hamboldiku pistnud Türgi Euroopa Liidu lävel. Need oleksid need teemad, mida mina välja pakun, aga kõigepealt ma tahaksin teilt küsida, mis siis teie meelest sellel nädalal nagu kõige olulisem sündmus oli niisuguse ajakirjaniku vaatenurgast, mis arvad, Mart? Kui sa tahad nüüd ühte kõige olulisemat välja tuua, siis võib-olla võib-olla sisepoliitiliselt oli ikkagi raudtee vedurimeeste streik, mis oli esimene tõsiseltvõetav streik Eestis või uue maha Eestis. Aga samas ma mainiks ehk välispoliitiliselt ära ka seda 100 ühiskonnategelase kirja, milles juhiti tähelepanu Venemaa ohtlikele muljet tekitavatele arengutele. Mida sa valla arvad? Ma arvan, katse vedurimeeste streik oli üsna üsna märkimisväärne sel nädalal, et ta paisus, paisus ja siis sai ta ka lahendused, tegelikult tavaliselt ei ühelt ja teiselt poolt ja, ja võtsid sõna ka tööandjad, kes ütles, et võib-olla see väga õige meetod ei ole, aga olid ka mõned Tüanski, kes ütlesid selgelt, et ega ega streik ei tule häbeneda ja streiki tuleb karta ta nagu loomulik osa selles protsessis, kuidas suhtlevad kriisihetkedel siis nii tööandja kui töövõtja, et mulle tundub, et et kogu selles meie demokratiseerimise protsessis on ikkagi streigil oma koht, ma ei arva, et see peaks olema iga päev ja hästi tihti ja pikalt, aga mingitel hetkedel ta laseb võib-olla ka ühiskonnast väikest auru välja. Aga räägime siiski aasta alustuseks. Sellest. Vastasseisust Leedo kontra, Eesti riik, suu nagu puhtaks selles mõttes, et me oleme siin eelkõige Valloga juba mitmel korral sellel teemal peatunud ja olen ühes saates võrrelnud seda olukorda sellega nagu laanefilmis vesterni seal niimoodi, et seisavad kaks kangelast vastastikku ja mõlemal käsi libisemas Koldi juurde, et kes esimesena haarab ja, ja kogu aeg oli selline tunne pea ju tegelikult selle nädala alguseni, et mis siis ikkagi saab ja kes esimesena tulistab ja lõpuks selgus, et kumbki ei tulistanud. No ma, ma läheks selle vestjaniga natuke edasi, tegelikult oli ka üks kaotus vahepeal ikka üks üks mees haaras natuke varem, üksnes lahkus areenilt ja toodi teine mees asemele, eks ole, viietes siin nagu ministrivahetusele. Et seal oli isegi dramaatika hilisem, kui sa praegu ütled, aga tõsiasi on see jah, et teisipäevasesse kirjutati leping alla ja Sa oled kaks aastat, siis on Saaremaa laevakompaniil õigus taaskord vedada nii Saaremaale kui Hiiumaale inimesi ja autosid. Et tulemus on noh, ütleme ilmselt nagu nagu kajastatud on need mõlemaid pooli rahuldav küsimus on, kas ta klienti ehk Eesti inimeste rahuldab? Mingil määral kindlasti, et selge see, et liiklus toimub ja ja hinnad ei tõuse, piletit on nii, et selles mõttes on okei. Aga, aga tegelikult, kui me Päevalehes juba üsna pikka aega arutasime kogu seda protsessi ja jälgisime ja meil meil meil kujunes välja nii-öelda järjejutuks peaaegu igapäevaseks siia siia tulles mõtlesin, et ta vist ei olegi sel suvel on selliseid, mida me oleme lugejad nii tihti ja üksikasjaliselt kirjeldanud, et täpselt siin astuti, siis seda tehti selline käik ja tagasikäik nagu malemängus on. Aga aga jah, see lõpuks sinna jõuda ja tegelikult me jõudsime nagu ühele seisukohale, mis kajastus ka meie päeva juhtkirjas, et kogu see mäng ja see male ma olen, niisugune analoogia on läinud liiga kaugele, et tuleks teha mingi ka riigi poolt juba siis nüüd üks selline järsem käik mis oleks siis, võivad olla siis selline, et lihtsalt lõpetada see nii-öelda kummaline läbirääkimiste voor asuda positsioonile, et makstakse kinni. Kuidas täna siis kas nii reisijateveokulud inimestele, kes sinna sõidavad läbi kohalike omavalitsuste, näiteks ja ka siis firmadele, kes seal nii Saaremaa kui Hiiu, Hiiumaal äri teevad teatud tingimuste alusel need kulutused, mis siis, nagu ilmselt tõusevad seoses sellega, et otse dotatsioonina firmal ei ole Saaremaa laevakompaniile. Sellega saaks selgus majja enam-vähem kulude hulga peale. Me läheme ära, kui kõrgeks tõuseksid hinnad tegelikus äri kontekstis. Ja, ja saab nagu noh, ütleme sealt ka tuul välja niisugune paha hais ära. Et sama aru millega tegelikult seal on tegemist see Me jõudsime sellele positsioonile, aga jah, tõepoolest siis sekkus ärisse või ütleme läbirääkimistega jõuliselt. Siis nii-öelda Vjatšeslav Leedo, kes teatas, et ta on nõus ka vähema kasumiga, sest olgem ausad, ega siis ta võitles oma kasumi pärast, kas 100 miljonit veel 75 miljonit selgunud? Ta kaotas teatud osa oma kasumist kuna meie hinnangutel kogu see süsteem, mis, mis on nagu üles ehitatud selle Saaremaa laevakompanii taha ümber ja et noh, kui me kinnisvara äride kaja saare finantsidega see iga see toodab umbes 15 20 miljonit kasumit siis Vjatšeslav Leedo aastas erinevas erinevatest siis tehingutes ja noh, lihtsalt ma, ma saan aru ka sellest, et ega siis äri ikkagi oli tootlik ja Leedu oli vaja seda säilitada, ühel hetkel ta saades aru, et noh, otsa nagu käest ära libisema, sedapidi sammu tegema. Teiseks on ka see muidugi, et et kui see oleks untsu läinud, need läbirääkimised ja, ja praegu juba tundus, et võib nii juhtuda ja inimesed ilmselt hakkasid ka Saaremaal ja eriti vist Hiiumaal hakkasid nagu väga kõõrdi vaatama kogu sellele asjale olles juba üsna üsna pahased. Et ega et Leedul oleksid läinud raskeks põhjendada oma inimestele seda, miks läksid untsu, et, et noh et riigil oli positsioon juba väga selge ja ütles, et kas nii või mitte. Ja ma arvan, et seal on need põhjused Aga kui vaadata nüüd ikkagi seda riigi positsiooni riiki, on eelkõige Meelis Atonen süüdistatud selles, et ta liiga hilja ärkas. Ma ei tahaks nagu olla nõus, päriselt, sellega ta liiga hilja ärkas, oli ju liinikonkurss ja me mäletame seda kevadepoolset või suve tõeliselt spioonilugu või kuidas seda nüüd nimetada. Ehk siis neid süüdistusi, mis esitati Meelis Kubits selle ja selle ümber käinud tantsule siis ikkagi see protsess on kestnud tegelikult üsna kaua ja eks ole vist eesti nüüdisäriajaloos üks kõige huvitavamaid. Loodame, et sellest annaks vähemasti raamatu kirjutada, ma arvan kui kõikide jaoks kõikide jaoks. Aga, aga midagi me nagu hakkame teada saama, sellepärast et sa siin viitasid, et suhtumine saartel on ka Leedo suhtes muutunud eelkõige ilmselt on ta muutunud Hiiumaal, sellepärast et esimese oktoobri Hiiu lehes on harda Roosna teinud üsna pika artikli, kus ta on analüüsinud toetudes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistidele ja Hiiumaavanema Hannes Maaseli arvamusavaldustele. Aga miks siis ikkagi Vjatšeslav Leedo lõpuks nagu oma Koldi kabuuri tagasi pistis ja, ja paistab, et ikkagi riik antud juhul esitas küllaltki. Noh, ütleme selge ultimaatumi. Ta võib arvata ultimaatumi selles mõttes, et dotatsioon läheks edaspidi laevakompaniist mööda otse kasutajatele klientidele. No sellest ma ka nagu jah, lühidalt peatus on ilmselt see nii-öelda trumpäss võiks öelda, oli siis tõesti riigi taskus olemas, et see välja käia ja ilmselt see kuskil ka välja käidi. Et juhul, kui siis on nii, mis ilmselt oleks tähendanud, et väga suuri muresid Saaremaa laevakompanii kogu oma äri ümberkorraldamises ja, ja mis veel tähelepanuväärne on see, et ega et ka ka Päevalehes me analüüsisime võimalik olukorda, siis nii Hiiu kui Saaremaal mis puudutab hindadega kauplustes ja nii edasi. Et suure tõenäosusega väga suure tõenäosusega oleks hakanud vaiksed hinnad tõusma, mis inimestele teadupärast ju ei meeldi. Ja sealt oleks võinud veel tulla selline meelepaha, tagasilöök, mis oleks muide kandunud ka mingil määral valitsuse peale, et eks sedapidi ka valitsus arvestama kindlasti, et nii ja naa, et aga mis puudutab nüüd Atoneni sellises käitumisse ja tagantjärele vaadates, et kas sa tegid õigena samme, siis noh, eks ta püüdis ja et tal lihtsalt ei tule suhtelist hästi välja. Aga, aga veenus tähelepanu, ka ta tähelepanu, ta pauk väljaütlemine. Ja et see on see, et kui püsson, eks ole lavastuse seinapääs lõpuks pauku tegema. Et pauku ei tulnud, aga üks tähelepanu väärne fakt on selles asjas veel, et järgmine kohe järgmisel päeval saime teada, et ega Tallinna sadam ei olegi väga huvitatud ühisfirmast ei, ilmselt ei teegi, seda enam ei tahaks seda teha, sest see pole nende põhitegevus. See on hästi märkimisväärne selles mõttes, et ka see oli nagu selline mäng võimaliku surve avaldamisega, kas Leedule või ütleme, mingi mäng kokku mänguy, teha midagi sellist kummalist, mis tegelikult vist tundub mõlemale poolele oli selline natuke arusaamatu. Võib-olla leedule parem, sest tema oleks saanud oma vanad laevad sinna 200 miljoni rahulikult sisse panna ja nii edasi, et tall sadama poolt ma saan aru, et neid tegelikult ei huvita seal nende põhitegevus üldse. Nii et sina arvates vallad seda ühisfirmat tegelikult ei sünni ja kahe aasta jooksul. Tehakse uus konkurss, ma loodan, tähendab nii, lähipäevadel vabadus ja, ja, ja loodetavasti siis tulevad ka mingid teised kompaniid sinna juurde, kui tule siis noh siis ma olen täpselt seal, kus me oleme täna, ega siis midagi ei muutu ja siis on nagu hoopis muud põhimõttelised otsused, et kas käsitleda seda hoopis teistmoodi, seda laevaühendus Hiiu Saaremaaga, on ta siis äkki nagu Soomes on see ellu kutsutud, et ta nagu maantee jätk ja ta on hoopis riigi probleem täies mahus, kuidas seda nagu käsitleda. Et seal ei ole nagu rendisuhted mingi kompaniiga. Võib-olla on vaja mingeid radikaalseid otsuseid, et räägitakse ka sellest Saaremaa sillast, aga ma, ma tahan ühte asja siin öelda, et see ühe probleemi lahendusse on Saaremaa lahendus ja üldiselt ma ütlen väga kallis, see läheb kalliks maksma. Et ja nagu arvestada selle 75 või 100 miljoni krooniga, mis nagu dotatsiooniks läheb, et see võiks olla nagu baas selleks arutluseks, mida sillaks, mis silla ehitus maksma läheb, see see nii ei ole. Sest Hiiumaal see, mis toodab seda kahjumit selgelt ja Saaremaa suve, toodab ilmselt ka laevakompaniile kasumit. Et Saaremaa liini peale. Ma arvan, et sinna võib-olla ei ole üldse dotatsiooni või võib-olla see läheb. Me ei tea seda, seal on ka huvitav fakt. Me ei tea täpselt, kuhu jaotatakse, kuidas vaatab. Aga see on Hiiumaa liin sinna ju silda ehitada. Ja see on see, mille pärast nagu tegelikult need mured on tõusnud. Ja tegelikult, Eesti riik peaks lähiaegadel hakkama tõsiselt mõtlema selle peale, kuidas tagada ikkagi ühendus mandri ja Hiiumaa vahel eelkõige. Jah, aga tegelikult üldse, kuidas tagada üldse, meil on siin Ruhnu, meil on Kihnu menuga teised saaled, kus käib ka mingisugune kummaline. Minu liinid alustasid näiteks nüüd Vormsile sõitmist ja teevad esimese nädala tasuta sõita. Jajah, ei, ma saan aru, aga, aga kogu selles supis ikkagi kusagilt lipsu peale läbi mingi selline tooted, keegi kellelegi ei meeldi, jälle mingid võitlused, et tegelikult noh, tuleb ka riigil arvestada ühe asjaga, et kui ta tahab, säilita süsteemi, kui see üks äriettevõte teeb seda äri või, või noh, ütleme lepingu on teine lepingupool, siis ei või ka mängida niimoodi, et oh, ütleme, et teeme nüüd aastaks lepingu. Et see ei ole päris korrektne, need on suured summad, mis pannakse investeeringutesse laevade ostu ostusse. Et nii päris ka ei saa, ega siis ettevõtjal mingi kindlus olema ja noh, ja seal tuleb käituda soriidsed, okei, teeme siis lepingu teemisele 10-ks aastaks ja ja siis, ja siis vaatame, kontrollime ja oleme nagu partnerid selles äris. See partnerlus on minu arust tihti ära kadunud. Et siis üks mees ütleb, et teeme nii ja teine ütleb, et no ei tea, ma ei saa aru. See partnerlus ja küsimus on väga tähtis. Ma arvan, vist selle teema lõpetuseks me võime ühineda Hiiumaavanema Hannes maa sellise seisukohaga, et andkem endale aru, et laevakompanii omanik Leedo ja olukord oli läinud nii keeruliseks, et tema ei või, ja oleks võinud ühel hetkel Hamid seisma panna, nüüd on selge, et selle kahe aasta jooksul ei tohi riik käed rüpes istuda, vaid peab otsima lahendusi nii piletimüügi kui praamide osas, kas ostetakse või ehitatakse uued praamid, kuidas need hankega operaatorile antakse, kas tehakse sild igal juhul neid lahendusi on vaja leida. Lõpetame selle teema ja, aga nüüd Mart on saanud siin meid pealt kuulata tema käest. Me tahaksime kuulda, kuidas siis luterlaste streik läbi telekaamera paist? Seal oli vist mõningaid niisugusi päris efektseid momente juba. Streik nagu võttis selliseid, noh, nagu läänele iseloomulikke jooni. Kas sa pead silmas nagu väidetavaid? Kokkupõrke jah, no umbes kokkupõrked ja siis mingid lõhkelaengud ja et siin oli nagu sellist actionit juba. Nojah, see on kõik see, mida väidab Eesti raudtee, et anti seal mõnele streigimurdele kolki ja ja noh, ei tea ju keegi, kes need lõhkelaengud Peterdid sinna rebastele pani ja ka ei ole kedagi vastutusele võetud selle eest, et ta oleks mõnele streigimurdele kolki andnud, tegelikult siin suurelt osalt ikkagi raudteefirma räägib ühte juttu ja, ja ametiühingud teist juttu väga, ka paljudes teistes küsimustes. Kuidas need palgaläbirääkimised täpselt kulgesid, kes, millal, kui palju lubas? Noh, väidavad ametiühingud, et see üheksa protsenti, mida siis andis Eesti raudtee palgatõusuks juurde, et see pandi, see sündis ikkagi juba streigi käigus, et ilma selleta seda ei oleks tulnud. Lähtuda jah, sellest, et, et kumbki pool räägib ja valgustab asja oma huvides. No mina ise ei näinud, aga väidetavalt olevat Riivo Sinijärv Eesti raudtee tegevdirektori asetäitja üsna räigeid süüdistusi ja ütlusi lendu lasknud streikijate suunas oli see nii? Jah, siin muidugi vähemalt alguses võttis sellise üsna üsna kõrge ja võiks öelda isegi ülbe hoiaku võtta saama ilma teieta hakkama ja, ja mis te seal mõtet endast, et jätate oma suusad seisma, me ei tee meile midagi, pean oma kaubad ikka ära. Aga noh, nagu lõpuks selgus siiski päris nii kaubaveod seisma jäänud, aga, aga oli selge, et Eesti raudteele tuli surve juba mitte ainult streikivate vedurimeeste poolt, vaid ka juba kolleegide poolt teiste ettevõtete juhtkonnas. Töövõtja või tööandjate keskliitu, sa mõtled? Aga mulle tundub niimoodi tagantjärele seda asja vaadates mõneti murrangulise kogusega, streigi käigus oli ju see hetk, kui selgus, et nüüd Vene vedurijuhid hakkavad sõitma Tartuni Eesti teedel, et see nagu pärast nagu Eesti raudtee Eesti raudtee kaotas nagu rahva toetuse sellega, eks siin aknaga mängimas rahvuslik joon kaasa nüüd vaata, kutsuvad venelased appi. Noh, kindlasti ka see oli üks moment, kuigi minu meelest oli streigi algusest saadik ühiskondlik toetus nagu suhteliselt vedurimeeste pool võib olla. Ja ka ajakirjanduse eksi oli nii? Jah. Sest et noh, ütleme niimoodi, et palga, valijaid ja töövõtjaid on ühiskonnas ikka kõvasti rohkem kui palgamaksjaid ja tööandjaid ning on ju iseenesest loomulik, et nende nende solidaarsus peaks kanduma teiste endasuguste Poolat ja vaadata, et kui nemad nüüd saavad streigivõitlusega endale kõrgema palga välja rääkida, siis siis äkki saame meie ka No ma, ma ei arva väga, et see oleks just see Venemaa vedurijuhtide tuleks siia, et ega sellega oleks ju ühiskond võidelnud edasi ja see, ma arvan, see murde, need, ma arvan, murdeleni oli ka see asi, et raudtee juhtkond sai aru väga lihtsast asjast. Et kauem see kestab, seda hullemaks läheb nii-öelda olukord kogu raudteevedudega igal juhul, et ka need Venemaalt tulnud raudteejuhid tõenäoliselt tõrjutakse tagasi vastavalt Eesti seadustele, neil pole töölube ja mis iganes. Ja nad said aru väga lihtsast asjast, et et kaubaveod hakkavad Eestis vaikselt mööda minema läinud transiidi maht hakkab vähenema ja mis, mis juhtub siis, su kasum väheneb, see on selge. Ja ütleme selle Eesti raudtee kasumi suhe sellesse, sellesse summasid, mida nagu raudteemehed või raudtee vedureid Rootsis on marginaal, eks ole, selles mõttes, et oota, ta on palju rohkem kui ainult see juurdemakstav summa, selles on sealt selge tõdemus. Ja teine asi on siin väga tähtis aspekt on see, et Eesti raudteel on üks teine väga kõva operaator Speiskum. Kes, kes meelitas siin kuskil alates juulikuust erakuskil 11 meest Eesti raudteest, makstes üle palka ja ega siis noh no ütleme, Eesti raudtee, sega aru, et et see võib, protsess võib jätkuda. Nii või teisiti tuleb ikkagi oma mehi ka mingil määral kinni hoida, eks ole. Natukene palku juurde andes nii, et ma arvan, isegi inimlikud ja firma ärihuvid lõpuks ikkagi jõuti, jõuti sinnani, et maja on vaja nagu mingi võrk kokku leppida, kuigi raske pretsedendi küsimus on ka väga tähtis, eks ole. Et no arvatakse-kardetakse, et mis nüüd edasi saab, et järgmine samm võib olla veel hullem ja nii edasi. Aga ma ei arva, et see nii hull. No tegelikult streigiliikumine Eestis on eskaleeru, noh see on, see on täiesti selge, kui vaadata ikkagi noh, ütleme viimase 10 aasta lõikes, siis esialgu ühetunnist streigihoiatuste tasemelt oleme me jõudnud ikkagi nüüd selgelt Kuuepäevase streigi ini, milles oli ka toetusstreike seni kõige suurem streik on ju olnud töötajate streik, eks ju, mis oli ühepäevane, mis jättis lapsed osas Eesti maakondades koju. Aga nüüd oli ikkagi tegemist Kuuepäevase streigiga ja sellega liitusid Edelaraudtee vedurijuhid teatud ajaks katkestades. Eks ju, reisiliikluse ja lõpuks viimasel etapil raudteelaste ametiühing, mis ikkagi ähvardas tegelikult seisata raudtee liiklusele, tegemist oli ikkagi juba kriitilise streigiga, kas teile tundub nii, et see oli selles mõttes nagu teatab nüüd murrang, et nüüd tõesti nagu streik muutus ühiskonnaelu oluliselt mõjutavaks võitlusvahendiks? Kindlasti, sest et nende hoiatusstreikide ühepäevaste streikidega oli ka see, et oligi öeldud algusest peale mõeldud, teeme tunniajase hoiatusstreigi või streikima ühe päeva. Aga, aga siini vedurimehed ütlesid alguses nad ei määranud mingit tähtaega, ütles, et me streigime võiduka lõpuni nii-öelda. Jaa. Jaa, aga sellest õige Nad ikkagi saavutasime, noh, võib vaielda selle üle, kas seda oli vähe või palju või kindlasti mitte nii palju, kui nad küsisid, alguses aga, aga oli täiesti selge, et et mingi tulemuse andis. Muuhulgas võttis selle kokkuleppe. Üks säte oli ka see, et Eesti raudtee võtab tagasi kohtustama hagi, mis ta esitas vedurimeeste vastu talle tekitatud kahjude pärast. Et selles mõttes oli see kindlasti üks niisugune esimene pääsuke, mis, mis võib anda nakatavate eeskuju, ütleme niimoodi. Ja mis võib terve parve pääsukesi lendu tõsta päeval, aga võtmeküsimuseks kujuneb tõesti see solidaarsus, et kas siis nüüd väiksel grupi praegusel juhul mingi paarsada vedurimeest, kusjuures on olemas alternatiivne vedurijuhtide ametiühing? Eks ju, kas nad suudavad nagu selliseid ühiskonnaelu seisukohalt olulisi olulisi katkestusi või noh, olulisi luusida sellel streigil, eks, ja selleks peavad tulema toetusstreigi praegusel juhul läinud need üsna väheseks, me teame, et on olemas pakt streigipakt, aga sugugi nii, et kõik osapooled ei ühinenud ju sellega ja nagu ma olen aru saanud ka transporditöötajate ametiühing ei olnud eriti vaimustatud kogu sellest vedurimeeste algatusest. Toetusstreikide puhul kerkib alati üles jällegi see teaduslikkuse ja eetilisuse küsimus, et toetusstreigiga tehakse kahju oma tööandjale, kellega tegelikult sellel kollektiivile on kehtiv töörahu ja kehtiv kollektiivleping olemas, et noh see on umbes niimoodi solidaarsusest kellegagi, ma annan kellelegi kolmandale vastu kõrvu, öeldes, et ei, see ei ole sinu vastu suunatud, aga, aga see on lihtsalt solidaarsus. Ja see asi tuleks ilmselt panna ka nüüd streigiseadusega paremini paika, kui ta seni on tehtud. Mille, millisel puhul võistleb solidaarsusstreiki teha ja millised mitte. Praegu see asi jäi natukene lahtiseks eelkõige Edelaraudtee streikimise puhul. Jah, sest noh, raudteejuhid ütlesid tegelikult üsna õigustatud, milles meie süüdi oleme, meil on kehtiv kollektiivleping, aga praegu me saime siin mitte millegi eest, mitu miljonit krooni kahju. Aga kui nüüd vaadata seda streiki natuke laiemas kontekstis, me teame, et on räägitud ju viimase aasta jooksul sellise vasakpoolsuse tõusust Eestis ja sotsiaaldemokraat paatia suurenenud toetusest, mida me võime näha ka erakondade reitingutes arvamusküsitlustes, et kas, kas see streik, need ka sellesse samasse voolusängi mahub või on see nähtusena täiesti omaette iseseisev asi? Ei, no eks ta ikka vist mahub, et see vasakpoolsus või sotsiaaldemokraatia tõus või või niisugune ühiskonna areng sinnakanti sinna pooleks vist olevaks loomulik loomulik etapp ja suure tõenäosusega sotsiaaldemokraatia ja mingil hetkel hakkab vähemalt selline mõtteviis või hakkab riiki juhtima ja nii edasi, et ega see on, midagi erilist küll ei ole. Minu arust Eesti on juba jõudnud sellesse etappi, kus ta riigina kannatab välja peaaegu igasuguse mõttelaadi ja juhtimise, et midagi hullu seal ei ole sina kandidaat minna, noh tõsiasi on, et siiamaani on Eesti olnud suhteliselt niisugune parempoolse mõtteviisi kandja, vähemalt valitsus, kes on eesotsas olnud ja, ja nad on kuidagi sinnakanti nagu rohkem mõelnud. Noh, võib väita seda, et võib-olla rohkem tööandja eest seisnud mingil määral. Aga mina ei lähe midagi hullu selles, kui, kui areng läheb natuke pehmemaks ja, ja, ja sotsiaaldemokraatia tõuseb ja nimetad seda pehmemaks. Ma nimetaksin pigem kõvemaks vaatepunkte küsimus, eks ole, ma enam midagi hulluse. Mis säärane. Ma olen sama meelt ja noh, kui sa küsisid, et kas, sest lõik ja selle õnnestumine toetus mahtus sellisesse üldse üldisesse natuke ühiskonna vasakule keeramisse, siis ma usun küll, et on näiteks muutunud suhtumine ametiühingutesse nende tegevusse kui, kui siiani ettevõtjate ja noh olgem ausalt ka paljude Eesti parempoolsete parteide silmis ja nad ja sellest, kuidas nad seda kujutasid, siis noh, ametiühingud olid enam-vähem nagu terroristlik organisatsioon, mis mille eesmärk on külvata külmat, külvata kaost ja hävingut. Noh, mis, eks muidugi, näiteks kui vaadata ka näiteid või, või seal Lääne-Euroopat siis mingil määral sellel võib ju olla ka ka alust, aga samas on ta ikkagi ametiühingud on demokraatliku maailma täiesti loomulik osa seal seal sealhulgas ka nende streik, kui, kui, kui nende üks mõjutusvahend Noh, seda muidugi ühte aspekti küll vaadata, et et kui te tähele panete, siis viimasel ajal on hästi-hästi aktiivseks muutunud Soome ametiühingud Eesti pinna peal, et no nende hinnangul on selge see, et Eesti ametiühingud on liiga nõrgad ja ei suuda seista. Neloga teine aspekt, soomlastel ikka kaval, lagunenud kavalad nagu nad on, eks ole, põhja inimesed, et tegelikult nada nende ametiühinguid väga tihti kaitsevad nende tööandjaid väga rangelt, et nad ei lase, siin on kuulsad, need laevanduse sõjad, kus Eesti laevu laadida ja nii edasi ja sa oled just ametiühingute aganad, kaitsevad tegelikult oma tööandjad, kes annab siis tööd. Eks ole, inimestele ja mingil hetkel nad on väga ranges sellest väljas, eks need toksinud tulukuse Teispondade pärast sa ametiühingu rolli ka nii-öelda selle eest, et Eesti Eesti inimestele töödakse tihti tähendab seda, et ametiühing ei taha konkurentsi näiteks no näiteks, et konkurents tähendab võib-olla mõne firma kadumist ja nii edasi, et siin on omad niuksed huvitavad asbekidel juurest. Tervitades, aga ometi on neile probleem, on selles minu arust, et et Eesti inimesed ei ole veel valmis maksma näiteks ametiühingu liikmemaksu, mis, milles korruks siis see raha, kuid tuleb streik, siis inimesed saaksid palga, ega siis praegu ta oli niimoodi, et inimesed nädal aega palgata, nad olid, nad ei saa. Mängisid toominud mängisid aga just sellele ma tahaksingi tähelepanu veel juhtida, et üks aspekt siin vedurimeeste streigi puhul on ka tähtis, see on liidri küsimus, karismaatilise liidri küsimus, mis on ametiühingute puhul, muutub üha tähtsamaks sest noh, nakatasin rääkima konkreetsetest inimestest, aga nii mõnegi ametiühingu ja ametiühingu liidu eesotsas inimesed, eesotsas olevad inimesed minu meelest piisavalt karismaatilised, et üldse viia inimesi lahingusse ära Rüütli on, on ilmselt üks selliseid ja teine asi seoses sellega, nagu me rääkisime, toominud mängiti, on singa oma rahvuslik faktor, miks see streik, ütleme vedurimeeste puhul nagu läbi läks, sellepärast et võib-olla mitte põhirahvusest. Vedurijuhid on natukene noh, ütleme sellised kollektiivsema vaimuga kui, kui eestlased, mis te arvate? Versioon midagi on nüüd küll jah, spekulatsioon, mille kohta on nagu päris raske mingit arvamust avaldada. Noh, samas joon eesotsas olid olid nagu eesti rahvusest inimesed ja, ja ka selles et me teeme raudteekeel, mis on Eestis olnud, noh see on tõsi, see on jah tänaseni, aga, aga noh, samas kanep vedurimeeste kutseliit, mis Ta ei ühinenud ja mängis nagu streigimurdja rolli, ega seal on ka enamik mehi võib-olla isegi suuremalt osalt venelased. Rääkimata sellest, vene vedurijuhid olid ju streigimurdjat, eks otseselt. Et siin oli teatud nagu rahvusesisese konfliktielemente ka ju, kui vaadata neid intervjuusid ja seda vähest, mis mina olen nüüd näinud, sest ma ei olnud otse streigi ajal ju Eestis. Aga tagantjärele. Ega ta ei olnud tegelikult süsteem töötas nagu suhteliselt minu jaoks nagu õlitatud, et seal säärase mulle vähemalt tundus, et need, kes nüüd juhib, on see eestlane vääna ja kes seal all nagu toomivad mängib, on see eestlane ja mulle tundus, et eks nad olid enam-vähem seal suhteliselt ühtlaselt kuidagi jaotunud, ma ma küll väga täpselt jälginud nagu inimeste jahtus seal. Ja tõsiasi on muidugi see, et seal raudtee töötab, rohkemine, meie rahvast inimesi ja aga ma ei näinud küll nagu rahvuse pinnalt mingit sellist joont jooksmas, mina vähemalt. Ei, mul ei tekkinud ka tunnet seal mingi rahvuslik joon. Tore, et me oleme sellistest eelarvamustest ja skeemidest pääsenud. Igal juhul on muidugi huvitav jälgida, mis Eesti tööturul edasi toimuma hakkab. Ma arvan, et vähemasti ettevõtjate poole peal Tööandjate keskliidus peab ikka tõsiselt maha istuma ja mõtlema, mis edasi saab. Siin on veel üks asi, et kui me räägime õpetajatest, reisi siin on nagu riigisektoriga tegemist ka ja siin see, mida nüüd me nägime, on siiski erasektoris toimunud selline streik, mis on ka märkimisväärset seal kindlasti on üks suuremaid sügisest esimene ja väga märkimisväärne nähe just et on erasektor, sinna toimub. Sest haudadest Raikum puudutas ikkagi. Ja ütleme, erasektoris on seni ainukene märkimisväärne riik olnud tunniajaline streik Tartu bussiliikluses, kui Neinar Seli rooli taha istus, et rohkem nagu erasektoris suuri streike ei olegi olnud? No võib-olla siin Narva tallitöölised siin olid omal ajal tugi streigi, raudtee lastele tegid ja Edelaraudtee tegelikult on ju ka siiski. Mingil määral eraettevõte, Neid omandisuhteid aga aga küllap vist nii et on mõtlemisainet nii ühel kui teisel pool ja kokkuvõtteks võiks tõesti öelda, et Tööandjate keskliit peaks nüüd ka tõsiselt mõtlema selle peale, mida need streigid võivad edaspidi tuua. Ja teisest küljest ametiühingud peaksid mõtlema selle peale, kes neid juhivad. See on, see on minu isiklik järeldus, aga läheme edasi? Mäletate, oli omal ajal Tallinna volikogusse seitsme päkapikukoalitsioon või pöialpoisi või kuidas seda nimetati, et mul tundub vägisi, et nüüd hakkab seesama aeg Tallinnas siis tagasi tulema lähiaegadel enne järgmist kohalikke valimisi, sellepärast et sünnib pidevalt uusi rühmi ja rühma rühmakesi ja ja toimuvad niisugused ufo laadilised. Plaanilised sündmused, mille hulka oma Vladimir Kuke liikumist võiksin liigitada, õde, kuidas seda niimoodi kõrvalt vaadata, on olnud üsna kentsakas. Mina tean, minule tundus kujutluses kukest ära kukest rääkida, siis see tundus mulle nagu hüppas käimisena sõja, ütleme vanal ajal, kui sõjaväes inimesed käisid, siis seal käid hüppes sipsti sinna Sipsi tagasi, näike natuke tehti ära ja ja, ja, ja kui vahele jäid, siis oli nagu väike korris karistus kaotamas. See on nagu kummaline küll, tegemist psühholoogiga ja, ja vastakad. Niisugused avaldused tulevad, et et üks on see, kui Savisaar ehk partei liider ütleb, et ta ju hullutati ära, noh, psühholoogi hullutamine ei ole vist lihtne asi. Mida see tähendab, ja psühholoog ise räägime hoopis seda tegelikult tõdega eksperimenti, et paljastada kogu tõde liidu kohta, noh, see on niisugune aasta jutt täiesti juba ja siis on siis härra Maslow, eks ole, läheb veel. Teda süüdistatakse mingites väljapressimishirmutamises ja siis ta annab avalduse veel politseis, seda uuritakse, ta ei ole kellelgi midagi välja pressinud. Samas ei ole jumalaga kuke jutatud, teda ähvardati vangi panna ja sellepärast ta läks nii hirmu täis, et läks rahvaliit üle, aga noh seal mulje, et ju siis ta arvas, et on mingit põhjust, mille eest teda vangi võiks panna või noh, ma ei tea, miks. Aga alati on selles mõttes tore nisukesed skandaalid toovad pinnale inimesi, kellest me seni mitte midagi ole teadnud omale Tal on Riigikogus olnud nurka pissi ja, ja muud sellised, kes seni on nagu päris tähelepanuta jäänud, on oma oma vägidega rahva teadvusse jõudnud. Et võib-olla ka Vladimir Kukkivad juba valmistub eelseisvateks paljudeks valimisteks, sest nüüd tema nimi on kindlasti palju elamatele tuttav kui, kui seni ja rääkimata Vitalifactuulinist, kellest me kindlasti ei ole vist keegi enne midagi kuulnud, ma ei teadnudki, et selline tubli inimene Eesti inimene Tallinna volikogus meid juhib või teadis keegi teist isiklikult võtavadki. Pean tunnistama. Seda enam me teame muidugi Hiiumaast ühte kui teist ja oleme kõik talle kaasa elanud ja talle plaksutanud ja, ja ei ole ka täna põhjust teda nüüd milleski süüdistada, sellepärast et noh, tegelikult tema tegi oma valiku ja ja nüüd tegi ta ilmselt uue valiku ja võib-olla teeb ta varsti valiku, abielluda Mario Sootna, näiteks. Mario Sootna võtab 12 kilo maha ja hakkab rattaga sõitma, mis on ju igati tervitatavad tema enda tervise seisukohalt. Aga, aga tahaks nüüd nagu küsida, mida te arvate, miks kõik nüüd siis sügisel lahti läks? Ühest küljest on ju käimas uue linnaeelarve-ettevalmistamine, mis on muidugi tähtis küsimus ja siin Reformierakond on juba esitanud oma pretensioone oma oma nõudmisi. Aga, aga kui tõsiselt on ikkagi nüüd õhus? Ado me teame, et riigis on kähmlust Tornado ehk paremerakondade ühinemisprotsess, et kas see Tallinna linnavolikogus toimuv ei ole nagu osa sellest tornaado ost, mis te arvate? Siis ma küll nii Andrus Ansip kui, kui, kui kaotame Res Publica nagu tõrjunud seda, aga, aga kas ei ole nagu esimene sammu, esimene proov nii-öelda paremerakondade ühtsuse hindamiseks ja, ja koos tegutsemiseni. Noh, jah, see on nüüd jälle spekulatsioon, et see siis eeldab, et, et reformi ägeneedee poliitikat, erakond peaks siis asuma Res Publica esitatud umbusaldusavaldust Savisaare vastu toetama, et see oleks nagu kontroll, et kas, kas paremerakonnad saavad ikkagi liituda? Noh, ma ei tea, kas, kas seal sellist kontrolli oleks ilmtingimata vaja olnud teha, oleks võinud ju ka enne liituda ja siis teha sotid selgeks, nii et mina võib-olla pigem seostaks seda nende lähenevate kohalike valimistega, et kus, millise positsiooniga minna välja valimiskampaania peale. Et mulle meeldib see, et me räägime siin tornaado, paneks ta nime näiteks panestele nime, Vladimir, eks ole. Siis me lähiveterinaar. Aivar oli seal terminaatori terminaator. Võib-olla, ja nii edasi, et see on väga hästi kummaline mõista, nägi politsei arvakse taustaks ma mõtlen niimoodi, et muidugi on, tähtis on eelarve ja tähtis on järgmise aasta kohalikud valimised ja miks nad on tähtis, on just noh, eelarve selgeks on tähtis, et ütleme, Reformierakond augu väljendab oma muret, et tuleb nii-öelda kesk keskerakondlik eelarve mis iganes see ka ei tähenda, kas see tähendab siis nüüd aukus teid või või pensionäridele viisite seda krooni taas või noh, millele siis nagunii nii-öelda nende hääli püütakse koguda. Et mis iganes muuta ei tähendaks, eks. Aga ja kindlasti noh, seal on mingi tõepõhi all, et kui sa näed, et see eelarve ei ole nagu sinu arvates õige, siis loomulikult tuleb sellega tegeleda ja ettepanekuid muuta ja proovida, midagi teha. Aga nüüd järgmised valimised on küll tähtsad asjad ja nüüd on väga lihtne, kuna firmad enam ei saa erakondi toetada, see toetus tuleb ikka riigikogust. See oli vist 60 miljonit, oli sel aastal või mis iganes jah, nii ta siis selle valimiste käigus ka kohalike omavalitsuste valimiste käigus jagatakse seda raha ju tegelikult jagatakse raha. Tegelikult, kes võidab Tallinnas võimu, pääseb väga suuresti selle 60 miljoni juurde kuskilt kandi pealt, eks ole. Kui suures summas täpselt sõltumist mingitest arvutustest, aga ikkagi tegelikult käib juba raha jagamine, püütakse juba hakata vaikselt seda jagama ja see, kes saab raha, temal on võimalus teha siis ka suuri valimisi tunduvalt efektiivsemalt all on võimalik kuulutada. Nii et noh, see on nagu päris selge tendents, kuu on hakanud asjad liikumas ja see, et keegi hüppes või käi hüppes ja nagu alles ma arvan, pinnavirvendus tõsised asjad tulevad veel ja siin me saame jälle näha seda kirbutsirkus, nagu sina nimetad järgneva poole aasta jooksul päris tublisti, et kus hakatakse asju välja kaevama ja nii edasi. Jah, ja tegelikult igal faktuulinile kukel on kulla hind, kas keegi teab neid või mitte, aga raha saab iga nime pealt, kes sinna volikogusse sisse saab. Aga kui reaalseks te peate võimalust, et see ikkagi lähinädalatel ümber mängitakse, ehk siis Savisaare umbusaldus läbi läheb, mis ta, mis te arvate, see on spekulatsioon, aga, aga noh, selleks on ajakirjanikud nagu oma arvamusi avaldada oma oma hinnanguid. Eks see sõltub nüüd reformierakonna otsusest ja arengutest, et kas ja siin muidugi mängu tulla, see jah, et, et kui kui nad hindavad seda uue paremerakonna loomist niivõrd vajalikuks ja oluliseks endale, et siis nad võivad tulla Savisaare tagant ära, kuigi. No siin on väga sensitiivseid märke, tuuakse tagasi oma tugevaid esindajaid volikogusse asendusliikmete asemel näiteks Rein vang, kes nagu teada, on ju praegu ikkagi Reformierakonna esimese kolme nime hulgas ta tuuakse tagasi ikkagi selleks ilmselt, et mitte ainult ise ei hääletaks, vaid et ta oleks ikkagi selles protsessis aktiivselt tegev. Nojah, Tallinna volikogus on need kaks Riigikogu aseesimeest Rein Lang ja Peeter Kreitzberg. Nii et me näeme, et nagu võitluse tulipunkt siirdub nagu ütleme, riigikogust hetkel volikogusse, sest noh, Riigikogus paistab, et koalitsioon on nagu leidnud sisemise kokkuleppe, aga selle osana võib näiteks olla see, et nüüd ülejäänud partnerid tagavad rahvaliidule reaalse võimu juurdepääsu volikogus. Iseenesest on see kummaline, et kaua see asi saanud kesta, sest 2005. aastal peaks ju jõustuma seadus, mis ei luba kahes esinduskogus korraga olla. Nii et. Näiteks Sven Sester ju läheb vastuollu Res Publica oma põhikirjaga, mis ju näeb ette, et ei tohiks olla korraga nii riigikogus kui volikogus, et siin nagu minnakse küllaltki sellistele noh, ütleme eetiliselt küsitavatele käikudele ma ei usu, et seda tehakse ainult hetke mõjul, et siin on ikkagi kure vendata, vaim on taga, mis neid juhib. Nad ikkagi on minemas seda koalitsiooni vahetama, sinna sinna volikogusse teha sama koalitsiooni, nii nagu on Toompeal. See on selge, et niisugune soov neil on, iseküsimus, et kas, kas see õnnestub ja Res Publica puhul on, on selgeid märke, et veel mitmed väga juhtivad inimesed riigikogust olukord võimalust Tallinna volikogusse tagasi minna. Kui ma küsisin seda otsesõnu, Tõnis Palts silt ja, ja Indrek raudselt, siis millegipärast kumbki ei andnud otsesõnalist vastust, et ei, ma ei lähe. Nii et Res Publica poolne soov saadad saate tugevad esindajaid Tallinna volikokku on täiesti ilmselge. Praegu. Eelreklaamiks nii palju, et sellesama laua taga esmaspäeval kell kaks istuvad argipäeva saates Tallinna volikogu suurimate fraktsioonide esindajad, siis me saame natukene uurida seda olukorda. Millised on need seatud eesmärgid, kui muidugi neid juletakse välja öelda, sest poliitika on ka suurel määral pritsimängija. Nii mõningaid Ki kaarte hoitakse viimase hetkeni ikkagi. Pakised. Ei, no selge on see, et ega selle taustal on seal näha seda, et eelarve tahetakse kuidagi ümber kujundada. Toetamaks seda, et siis üks või teine poliitiline jõud jõuab siis valimistel kaugemale. Ja muide, läbi eelarve saab seda väga hästi tehasest üsna paljud inimesed, ka parteide nii-öelda tugistruktuurides saavad tööd tegelikult kohalikus omavalitsuses, ükskõik mis kohapeal on ta nõunik või või mis iganes sealt lihtsalt makstakse talle, see palk kinnitatakse parteitööd ja, ja see on tugistruktuur, mida igale parteile selgelt vaja. Praeguse Keskerakonnal on väga võimas, eks vaatame, seda on vaadake, mis Tallinna linnavolikogus ja ja õigemini rohkem kui linnavalitsuses neid inimesi, kes seal töötavad, nõunikute kohad on välja jagatud, noh, see on, noh, see on jõud. Ja seda peab arvestama, et kui me vahetame ära võtame, ütleme, kui ütleme parempoolsed või, või ka keskmised Res Publica reform suudavad selle süsteemi murda ja panna oma inimesed sinna rohkem asemele. Ja see on neile tugevaks toetuseks tugevaks. Ajakirjandusele eriti tähelepanu pööranud, aga märkasin, eile tuli väikene teade ka selle kohta, et Eestimaa ühendatud Rahvapartei oleks valmis ühinema uue loodava võimuliidu. Nii et seal on ka neid päkapikke taastada liitumas võimaliku uue laia koalitsiooniga. Noh, saame näha, ma arvan, et volikogu pakub meile nalja veel siin tükiks ajaks. Aga nüüd räägiks paar sõna ka nii-öelda välisaspektist, sa, Mart tõid siia mängu või rääkisid alguses sellest sajab poliitiku avaldusest Venemaa kohta kui oluline või kui erinev see nüüd senisest praktikast on? Mis on ju Venemaad kritiseeritud ennegi. Et. Isegi vaadata ajalukku tagasi, siis on ju korduvalt üritanud läänemaailma ajada Venemaa või siis varem Nõukogude liidu suhtes niisugust positiivse hõlvamise poliitikat, mis on siis taas läbi kukkunud ja noh, peale teist maailmasõda olid ju suhted päris head nõukogude liidu ja lääne vahel kuni kuni siis Berliini kriisini, mis selle kõik läbi kukutas, algas, algas külm sõda. Noh, sama Gorbatšovi ajal Jeltsini ajal ja noh, tundub praegu võib-olla mingil määral hakkaks positiivse hõlvamise periood jälle võib-olla tasapisi läbi saama, et hakkab kohale jõudma jälle seda teadmine, et noh, ei tulnud välja jälle. Aga muidugi siin tuleb rõhutada seda, et need, seda poliitikut olid kõik endised poliitikud ja ühiskonnategelased No kas saab öelda, et Mart Laar on endine poliitika on siiski veel poliitik olgu-olgu? No ütleme, endine poliitiline liider, ütleme. Nojah, ma pidasin silmas selliseid tipptegijaid nagu seal Haavel, loolblaid ja nii edasi on selgelt, nemad ei oleks saanud sellele kirjale alla kirjutada siis, kui nad oleksid olnud veel oma poliitilisele positsioonile. Aga, aga kindlasti see on niisugune, viitab mingile äratundmisele, mis Lääne arvamusliidrite seas on hakanud tekkima ning need olid siiski piisavalt kõvad nimed, et päris mööda ei saa sellest vaadata ka tegevpoliitikud. Nojah, aga me teame, et Venemaa leiab alati võimaluse ja põhjuse niisugusi protestite kuidagi tembeldada või märgistada. Kas seal mingit reaktsiooni olnud Venemaa poolt? Oled märganud? Mul ei tule praegu ette veel mingeid konkreetseid reaktsioone, aga jah, see on täiesti loomulik ja lükkab selle tagasi, ütleb tegeleda oma asjadega, vaadake, mis teile endale seal toimub. Aga, aga iga niisugune reaktsioon tähendab jällegi üht sammu läänest kaugemale ning, ning konsultatsioonisuunas, mis mis, mis sunnib ka Lääne poliitikuid? Noh, oma seisukohti ümber vaatamata on näha, et, et noh, me ei lähe üheskoos. Meenutame, et lisaks siis Mart Laarile Eesti poolt kirjutas alla Toomas Hendrik Ilves keda ei saa küll kuidagimoodi väga endiseks poliitikuks pidada, võib-olla võiks teda pidada pigem eesti tuleviku poliitikuks, arvestades tema võimalusi, näiteks presidendivalimistel. Aga räägiks veel paar sõna ühest naljakast riigist Türgist. Naljakas selles mõttes, et me ei oska niikuinii keegi teda kuskile paigutada. Ma küsin kohe teie käest, on ta-Euroopa riik või olete või? Tähendab, ma mõtlen, geograafiliselt on ja ei ole. Suuremas osas. Kuigi üks provints asub siis Euroopa poole peal bosporuse väina. Miks ma sellest tahaksin rääkida, sellepärast et tänases Postimehes Saksamaa suursaadik Öelge, kes on ennegi Eestile juhtnööre andnud, ütleksin, nii. Kutsub Eesti avalikkust üles diskuteerima Türgi Euroopa Liiduga ühinemise võimalikkuse üle ja meie suhtumise üle sellesse Türgi ilmselt Türgi saatkonna toel, ma kujutan ette, siin on suur tükk kirjutist Türgi vabariigi suursaadikud, Tallinnas on välja antud üks leht Türgi Euroopa Liidu lävel, mis olid täna Postimehe vahel ja kus on ka muidugi ohtralt reklaami sealhulgas Türki sõiduks. Kuule selle Prantsusmaa president Chirac ju tegi eile avalduse, kus ta ütleb, et Prantsusmaa igal juhul otsustab Türgi liitumise üle Euroopa Liiduga rahvahääletusel. Ja lisaks sellele juhtisime täna BBC realiste reportaaži Türgi tänasest tegelikkusest. Et me olemegi Euroopa Liidu riik ja kahtlemata me peaksime natukene hakkama laiemalt vaatama seda asja ja ütleme, Türgi ühinemine, mis on oma suuruse poolest täiesti võrreldav Saksamaaga või isegi isegi suurem, juba on, on ikkagi Euroopa liidu jaoks ikkagi väga põhimõtteline küsimus. Ja me peaksime nagu siin mingi oma rahvusliku seisukoha kujundama, mida te arvate? Noh, jah, vot see rahvusliku seisukoha kujundamine on, on see, et kas nüüd riiklik seisukoht või rahva seisukohast, sest ega Sa lahutaksid ikka riigi ja rahva veel. Me oleme nagu demokraatlik riik. Midagi pole teha, paraku ikkagi tuleb neid neid lahutada. Seda ma arvan, jaa jaa. Ka ka see, mida sa mainisid, et Chirac lubas panna selle küsimuse rahvahääletusele on ilmne, et tahab niisugust rahva indulgentsi selleks, et olla vastu Türgi liitumisele, sest et USA surub väga kõvasti Türgit Euroopa liidu poole, mis konkreetselt tuli esile ka viimase NATO tippkohtumisel Istanbulis, kus Bush oma sõnavõtus Mis nagu oleks pidanud olema pühendatud NATO asjadele, pidas vajalikuks mainida, Türgi tuleks ikkagi Euroopa liitu võtta, mille peale siis Chirac omalt poolt pidas vajalikuks öelda, et buss võiks tegeleda rohkem oma asjadega, mitte toppida oma nina sinna, kuhu pole vaja. Ja ma arvan, et Chirac loodaks selle peale, et et rahvahääletus annab või lükkab tagasi selle türgi taotluse, mis mis nagu võiks olla tõenäoline ja siis tal on hea sellele viidata. Ja, ja loomulikult, kui sa ütlesid, et Türgi on peaaegu sama suur riik kui Saksamaa siis praegu ta on rahvaarvult veel Saksamaast väiksem, aga väga suure tõenäosusega lähiajal on ta suurem ja temast saaks siis kõige suurem Euroopa Liidu riik. Rääkimata sellest, et suure osa türklastest elabki Saksamaal selle suur osa muidugi, aga no ikkagi võiks öelda, miljonites on. Paaris miljonis vähemalt. Mis arvad valla? Sul olid üsna konkreetsed seisukohad, kui enne teadet. Mul on naguniisugusesse seisukohad, et et et Euroopa Liit võiks olla selles mõttes küll avatud, et iga iga riik, kes tahab astuda temaga, asutakse läbirääkimistesse. Et see põhimõte peaks meil valitsema, et noh, ei saa tagasi lükata eelarvamuste põhjal ühtegi riiki, teine teine positsioon on see, et Euroopa liidul siis peavad selged seerumis, mida see riik peab täitma, et ma nagu oleks väga, väga ennatlik oleks öelda see, et kuna tegemist Riigikogus ei ole nagu kristlik usu pool nii esindatud või on hoopis mingi teine, eks ole, siis. Et otse tan islami islamiriik ja hoolimata sellest, et ta sekulariseeritud seisata. Sul on hakanud nagu väga põhjuseks sellele, et need vastu ei võta, et see ei ole väga euroopalik mõtteviis, aga minu arust on seal väga huvitavaid küsimusi, millele Türgi peab andma vastuse, nagu minu minu endale näiteks, mis mind huvitab, on üks on see, mis toimus eelmise sajandi alguses, eks ole, armeenia rahvaga ja see genotsiid, türklased ei ole, seda tunnistan siiamaani. Ja ja see on nüüd küll koht, kus ma tahaksin kuulda nende seisukohta, Türgi seisukohta selles genotsiidis. Ja juhul kui see leiab, eks ole, tunnistamist siis on ikkagi armeenlastel väga selge positsioon küsimaks, et kus on haavati mägi, kelle maa peal ja lõpuks on, see on üks asi, teine asi, Küprose kriis, mis nõuab, jõuab ju ka lahendustega, siis ükskõik kuidas vaata, on seal ikkagi vastakuti siis sel juhul, kui ta tuleb Euroopa liitu, Türgi kaks Euroopa Liidu liiget, ütleme ikkagi relvastatult vastakuti. No ma ei tea, kuidas käsitleda. Noh, seal on pidevalt olnud vastakuti kaks NATO liiget siiamaani, et, et seal Et mis tuleb ära lahendada ja ja nendele vastustele tegelikult konkreetsetele küsimustele on vaja vastuseid ja siis saab nagu edasi minna, et noh ja eks seal ole inimõigustega probleeme üsna palju, nagu meie seda mõistame. No seal on ju naiste kurdi vähemus, kurdi vähemus ja kes tahaks oma riiki saada? No sa mainisid Armeeniat näiteks, tekkis kohe mõte, miks mitte Gruusia ja Armeenia tüüpiliste kristlike riikidena Ühed, esimesed kristlikud vanad riigid, mis on üldse maailmas Armeenia kirik olnud üks kõige vanemaid kirikuid, miks ei võiks Armeenia Euroopa Liiduga ühineda, hoolimata sellest, et on teiselt poolt Kaukasuse, eks ju. Aga kas sa kujutaksid ette samas Euroopa liidus nüüd Armeeniat ja Türgit sõbralikult istumas sama laua taga? Noh, vaat mul on raske niisuguseid paralleele tuua, kas me kujutaks ette, et, et kui see ükskord sünnib, et siis nad võivad tõstistudega noh, ta ei saa ennast Vanna armeenia rahvakesta öelda, et see on täiesti võimatu, ma ei oska, ma ei oska seda hinnata, seda oskad ikka armeenlane seal nüüd öelda, mis see tähendab kui türgi, kui ta türgi türklasega ühe laua taga istun, võib-olla on see võimalik, võib-olla see on juba noh, sisemas nagu läbi elatud ja läbi mõeldud teema ja nad saavad kuidagi räägitud, ma arvan, praeguses muidugi keeruline. Perspektiivis peaksid kuuluma Euroopa liitu Serbia, Bosnia ja Horvaatia ja, ja noh ka Albaania, võib-olla Makedoonia. Nii et noh, jah, seda ei saa võib-olla võtta niimoodi, et see vihkamine on nüüd kasv kasvanud lusse lihast saab läbi põlvkondade. Kohati jääb küll mulle Euroopa poolt vaadatuna ka seesama BBC reportaaže, jättis mulje, et umbes võtmeküsimuseks on see, kas naised peavad rätikut kandma või mitte. Praegu Prantsusmaal me teame, on vastav seevastu võetud, mille ümber käis möll ju pikka aega. Tähendab küsimus jõle lõpuks rätikus Türgi puhul, vaid küsimus on selles euroopalikus suhtumises, et, et kas Türgi võtab omaks selles suhtumise, et ta ei pea oma süsteemi või oma usku ainuõigeks? See on see, mis Euroopasse minnes tuleb endale selgeks teha, et sa võid oma islami usku küll edasi teenida, aga sa ei saa öelda, et see on igal juhul õigem ja parem kui kristlus. Vaat see on see erinevus ja kui Türgi on moraalselt ja sisemiselt valmis selleks murranguks hakka ütlema, et tõesti see rätiku kandmine on otsustav küsimus selles, kas kas saada Euroopa Liitu Omalt poolt? Vaat siis on, on, on tõesti võimalik, et aga sellesse Euroopa liitu tuleb, sest et meil ei ole võimalik võtta liitu sellist, kes hakkab meile siin jäänutele dikteerima. Kuidas elada. Noh, ma arvan, et ei hakka seda tegema Ma arvan, et praegu on, Türgi ei hakkaks jah, aga tuleb muidugi vaadata tulevikku Türgisse. See islamistlik konservatiivne islamistlik partei on, on tugevnemas ning me ei või sugugi öelda, et kunagi, kui nad on juba Türgi Euroopa liidus, et siis ei võta nemad võimu. Teisalt jälle võib Euroopa liidu poolt vaatama, et kui me neid ei võta, siis veel suurem tõenäosused islamism tõstab seal, eks ole, pead ja see tugevnema need voolud, nii et, et see on, võib-olla on ka see võimalus, kus me saame ikkagi nii-öelda eksportida oma mõtteviisi Türki mingilgi määral ja ja hoida Türgit siis minemast kaasa mingite riikidega, kes on aga selgelt terrorismi poole näiteks. No ühineme siis Saksamaa suursaadikuga ja kutsun üles diskussioonile sellel teemal. Tänan, Vallo Toomet, Eesti Päevaleht ja Mart Linnart Kanal2 saatejuht Mart Ummelas ja Kuulmiseni nädala pärast ja kuna Aarne sõidab vahepeal ära, siis ma üritan ka järgmisel laupäeval siin seda juttu juhtida.