Koja lood merel, merest, merel. Tere eelmisest reedest alates, kui Tallinna merepäevadel paelus külastajaid viikingiküla kui meremuuseum, avas paksus Margareetas eesti viikingiaega tutvustava näituse. Kui merepäevadel sai uudistada vanade viikingilaevade säilmete järgi ehitatud ja põhiliselt Emajõel sõitvat viikingilaeva turm. Ja kui nüüd sel nädalal loetakse vikerraadios Indrek Hargla jutu raudhammas, millest leiame ulmelised reisid viikingite aega siis me võime rääkida ligi 1000 aastat vana kultuuri uuest tulemisest. Huvi selle vastu on suur ja siiras. Mis muud kui lähemegi merepäevade ajaks Tallinna lahe äärde kolinud viikingikülla aga enne katkenud Kanada helilooja Trevor Morrise viikingisviidist Trevor Morrison kirjutanud muusika Iiri, Kanada teleseriaalile viikingid ja see on meie päevade ettekujutus kunagisest uhkest ja sõjakas ühiskonnast. Tuul puhub nii mõnusalt et kohe-kohe mõnus on. Tänane saade on salvestatud nädal tagasi laupäeval Tallinna merele päevade ajal viikingikülas. Inimesed saalivad edasi-tagasi ja üks kohalik rokkbänd on laulu üles. No ega jäta jäta järele. Meie kõrval istub Eesti meremuuseumi teadur Priit Lätti ja teie olete see inimene, kes viib meid siis täna viikingite maailma. Priit, mis teie nimi oleks umbes 1000 aastat tagasi või mis oli üks enamlevinud mehe nimi nende viikingite hulgas, kes siinpool Läänemerd seilasid? On väga raske öelda, sellepärast et kirjalikke allikaid meil ei ole. Ma saaksin väga lihtsalt tuletada perekonnanime, minu perekonnanimi oleks Eriksson. Sest isa isanime järgi eesnimega on natuke keerulisem. Isegi ei hakka oletama. Ja mis need nimed olid tollel ajal? Ma arvan, et kõige lähemale Soome siis, kui me vaatame Islandi või vana rootsi nimesid mis on arvatavasti püsinud üsna muutumatuna, nii et mõni mõni vanem Islandi või rootsi mehe nimi. Ja, ja meil on viikingi nimiga pääs, noh, meil on olnud ju viikingipealik Eyrikir sisuliselt Eerik Me teame mehest nimega, okei. Meil on kindlasti olemas mees nimega Ola. Olaf trüki, poeg Eskolast rügosson üks, üks mees, kes muide siin Eesti aladel suisa kuus aastat vangis oli, enne kui ta välja osteti. Nii et. Viikingiaeg võis olla kohati päris karm periood. Aga jah, nimedega on üsna lihtne. Vanaskandinaavia nimed. Aga kus me siis teame viikingite kohta, mis on legend, muistend, arvamus, oletus ja mis on see, mille kohta on mingitki tõendiks? Neid tõendeid on järel võrdlemisi palju. Kunst ei olegi, võib-olla nende tõendite leidmine on, meil on olemas ju päris palju arheoloogilist materjali, meil on skandinaavia saagad. Meil on kunstiteosed säilinud, väga uhked kootud vaibad, näiteks vaip peaks olema üks tuntumaid kus on kujutatud põhja lasi ehk siis normann ehk viikingid. Meil on leitud viikingilaevu, meil on välja kaevatud Vikingi kaubakeskusi ja väiksemaid asulaid. Me ilmselt teame üsna hästi, millised need hooned välja nägid, kus nad elasid, mida nad sõid. Millised nad ise välja nägid. On ju, on ju matuseid puuritud arheoloogiliselt, et tihti selle materjaliga ei olegi probleemi mitte niivõrd selle leidmine, kuivõrd selle tõlgendamine, sest mulle ikka meeldib öelda, et kui on kolm arheoloogia, siis on neli arvamust. Ja eks see arheoloogia on selline piltmõistatuse kokkupanek. Need tükid võivad kokku minna väga erinevat moodi, nii et et vähe on uurijaid, kes on täiesti samasugusel seisukohal. Aga viikingiaeg on tõesti jah, periood, mis on. Mis on ikkagi väga palju uuritud, väga palju läbi kasutatud ja läbi katsetatud, sellepärast et üks moodus teada saada vaata kuidas kuidas elu võis olla ja välja näha, on toonaste meetoditega valmistada tööriistu, ehitada laevu ja proovida siis proovida neid valmistatud tööriistu ja laevu praktikas. Ja just siin eile oli võimalik kuulata väga põnevaid ettekandeid inimestelt, kes on kes on aastaid viikingilaevu rekonstrueerinud ja nendega merd sõitnud ja ma siis küsisin, et mis siis on see asi, mida te veel teada tahaksite või missuguse küsimus, mis teile endale nüüd kõige rohkem huvi pakub, et laevadest ja meresõidust? Me teame päris palju. Ja mõlema vastus peaaegu ühest suust oli see, et ikkagi kuidas see elu seal oli, sellepärast et 21. sajandi inimene ta viikingilaevaga sõites jääb 21. sajandi inimeseks. Ja mida see 10. sajandi inimene seal võis teada täiesti võimatu oletada. No mis elu nad siis elasid, nad ehitasid laevu, sõitsid merd ja röövisiitrikkaid linnu. See on niisugune kõige levinum klišee. Nad tegid kõike seda aga nad ei teinud ainult seda ikkagi valdavalt see ühiskond on meie mõistes noh, nii-öelda talu ühiskond, põlluharijad ja karjakasvatajad, sest ikkagi valdav enamus inimesi viikingiaegse Skandinaavia, aga see on ikkagi maa peal. Ja elab seal ja, ja merel on ju korraga ikkagi võrdlemisi väike osa. Ja need Nad sõitsid, ei, ilmselt ei olnud selline üks kindel seltskond, vaid, vaid väga paljud nii-öelda käisid Vikingiks käisid viikingiretkedel ja jah, röövimine ja rüüstamine on kõige tuntum muidugi. Ja ega nad armu ei andnud Skandinaaviast Lääne pool, aga väga oluline aspekt on ka kauplemine Skandinaaviast idapooli valdavalt kaubeldi. On, on vaata et nad mööda suuri kaubateid liikusid Musta mereni Kaspia mereni tänapäevastele Araabia ja Türgi aladele välja. Ja, ja seda seda teed ja tuntaksegi idateena või nagu nimetatakse variaagide juurest kreeklaste maale. Ja, ja nende nende kaubateede kaudu toimus ikkagi võrdlemisi rahulik kauplemine. Ja tänu sellele on väga palju põnevat arheoloogilist materjali jõudnud Araabiamaadest ja, ja muudelt sealsetelt aladelt ka siia. Sest need printsid, metallrahad, Nad tundsid Araabia raha. Ja loomulikult ka lääne pool liikudes kasutasid nad Lääne-Euroopa maade verminguid, nii et nad tundsid metallraha. Aga nad kasutasid seda teistmoodi, kui meie tänapäeval kasutame, ehk siis meil on. Eks ole, number vermitud mündi peale ja me teame, et kui on ilus värviline ketas ja seal peal on 10, siis see võiks tähendada 10 senti. Nemad kasutasid münte lihtsalt kaalu metallina. Oluline oli metall, Need kirjad, mis seal peal olid. Jah, nad, nad kaalusidki, raha oligi kaalu, rahandus. Rikka, inimese rahakott ei pruukinud sugugi olla ainult münte täis, vaid seal võis olla ka näiteks vanu, purunenud ehteid või meelega purustatud ehteid. Sest oluline, nagu ma ütlesin, oluline on metall, mitte mitte see, mis kujul see metall on. Nii et nad tundsid raha, aga nad kasutasid seda teistmoodi, kui meie, kasutame. Missugune on nüüd välja tulnud seos viikingite käikudest Eesti- ja Liivialadele ja siit läbi? Kaubateid on, on teada olnud varemgi. Aga jah, siin need viimaste aegade leiud on andnud arheoloogidele alust natuke ümber vaadata neid seniseid käsitlusi. Ja näib nii, et väga oluline kaubatee tuli siis enam Lähme Ahvenamaalt alla siiapoole Soome lahte läks mööda Eesti põhjarannikut ja mööda Narva jõge mööda Peipsi ja Pihkva järve idarannikut. Ja sealt juba mööda jõgesid siis tänapäevastele Ukraina aladele ja sealt edasi juba araabia maad ja Bütsants. Kust ajaloolased seda teavad, et just nii käis? Peamiselt erinevad leiud, mis viitavad kauplemisele põhjarannikul ka viikingiaegsete linnus, asulate paiknemine. Ja, ja päris palju on neid kaubateid just Vene poolt uurinud, Vene uurijad. Neid kaubateid loomulikult ei olnud, üks neid oli mitu. Aga omaaegsed tänapäevased eesti alad ehk siis seal läänemeresoomlastega asustatud Nad olid, olid väga ilusti kõigi nende kaubateede peal. Nii et, et me meie, meie esivanemad lõid selles kauplemises kindlasti kaasa. Ja, ja usutavasti lõikasid üsna suurt profiiti. Kas kaubeldes ise või varustades siit möödasõitvaid laevu. Sellepärast et ei ole võimalik ühe soojaga sõita Skandinaaviast Bütsantsi välja, vaid tuleb ikkagi varuda vett ja toitu. Ja, ja ega sulle keegi seda tasuta ei anna. Nii et, et kindlasti kohtuti siin kohalikega, tehti vahetust suheldi ja tõenäoliselt toimus see kõik võrdlemisi viisakalt ja rahulikult, sellepärast et vot siin nüüd see viikingite kuvand hakkab võib-olla natuke murenema. Rahulikum toimus see sellepärast, et kellegi huvides ei olnud tülli minna omavahel, sest kui sa sõidad ikkagi mööda jõgesid ja oled kaubareisil kallist kaupa täis, siis sa ei taha, et kohalikud sinu peale väga kurjad oleks, sellepärast et sa ei pääse ei edasi ega tagasi sealt. Siis on väga lihtne peatuspaigas õnneks võtta. Mis kaupa Skandinaaviast Musta mere äärde ja kaugemale? See on ka väga hea küsimus. Viiking ja päris alguses kaubeldi karusnahkadega, ilmselt kopranahad olid, olid kaup, mis mis liikus siitpoolt just sinna Araabiamaadesse ja vastu tuligi hõbe. Erinevas vormis võidi kaubelda, orjadega aga orjakaubanduse jätarheoloogiasse jälge, nii et see on oletus. Inimese skeleti põhjal ei ole võimalik paraku alati teada saada, mis tema sotsiaalne staatus oli. Ja. Ilmselt igasugused muud saadused, mille järgi parasjagu nõudlust oli. Aga ilmselt üks peamine kaubaartikkel oli tõesti jah, karusnahad. Priit Lätti meremuuseumist tundub, peabki kingitest kõike sügisele annab meremuuseum välja Eestist leitud viikingiaja aarete kohta raamatu. Praegu saame Priidu käest küsida. Kui nad elasid maa peal, pidasid põldu, kasvatasid karja, nagu te ütlesite, siis mida me oskame nende elukorralduse nende kultuuri põhimõtete kohta öelda? Kas selle kohta on mingeid oletusi? Oletusi on ikka palju. Hakatuseks tuleb öelda, et et eks see ühiskond oli sama keeruline kui meie ühiskond praegu ta oli lihtsalt teistmoodi. Aga ilmselgelt oli inimestel erinev sotsiaalne staatus. Kindlasti eksisteeris selline asi nagu maksustamine. Kindlasti olemas väga tugev au mõiste. Väga-väga keeruline on niimoodi öelda, sellepärast järeldusi Eesti puhul saab teha paraku ainult arheoloogilisemate Reali põhjal ja sealt tagant ikkagi seda inimeste käitumist ja mõtteid on, on väga keeruline tuletada. Skandinaavia puhul on see natuke parem, sellepärast et kohati on seda saagades kirjas. Jah, väga keeruline on niimoodi keskmist Vikingi elu kirjeldada. Sealt lülitasin taibata, et kas ajaloolased on oma leidude põhjal kirjutanud kokku mingi niisuguse üldisema ja kõikide ajaloolaste meelest tõenäolise kuvandi või, või kirjelduse selle kohta, aga ma saan aru, et niisugust ikka päris ei ole. On, eks neid neid käsitlusi on mitu. Neid käsitlusi on ju Eesti kohtagi. Aga Ma ei usu, et oleks võimalik kirjutada käsitlust, millega kõik ajaloolased ja arheoloogid nõus on, et tähendab ilmselt on kõik nõus sellega, et kui öelda hästi üldiselt, et elati majades ja hariti põldu, aga aga see kehtib ka 21. sajandi puhul. Nii et see ei ütle meile mitte midagi. Et siin need väiksemad ja spetsiifilisemad detailid on need, mille üle vaieldakse. Jah, keeruline öelda, ma jään niimoodi hätta selle vastusega. Räägime siis sellest, mida on Eestis viimasel ajal arheol joogid leidnud sellist, mida võime liigitada viikingite aega viikingite omaks või siis eestlaste esivanemate erandiks, millel on viikingite mõjutusi. Kas need laevakered, mis on nüüd Piritalt tulnud ehitusteks käigus välja või mida on leitud Saaremaal vist kas oli Salme külast kas need kuidagiviisi paigutuvad sinna aega ja annavad meile mingit teavet selle kohta, kuidas viikingid läbisid Eestit oma kaubateedel? Salme laevad on omatateeringu poolest eelviikingiaegsed ehk siis kaheksas sajand. Ja nad loomulikult annavad aimu sellepärast, et tegemist on põneva leiuga nende lahingumatused väga suure tõenäosusega, kus lahingus hukkunud sõdalased on laevadega maetud Eestist selliseid teisi ei olegi niimoodi saada. Ja, ja sellised leiud annavad võimaluse ikka väga mitmest aspektist neid toonaseid sündmusi uurida. Skeletid põhjal juba, eks ole, inimeste sugu, vanus, saadud vigastused, surma põhjus, mõnel juhul ka see, mis Pille kaasa pandi. Loomad, isegi jahikullide luustikud, see, mida, mida nad vabal ajal tegid. Sest üks põnevamaid salme leide on ju suur hulk luust mängunuppe, millega mängiti lauamänge. Loogiline leid iseenesest sellepärast, et ikkagi, kui on pikk purjetamine ja pikk sõit ja laeval on suurearvuline meeskond siis kuidas sa seda vaba aega ikka sisustad? Nii et saame, me teame, milliseid lauamänge nad mängisid. Me teame ilmselt, mida nad sõid. Söömisega on niimoodi, et eks see söök natuke erines maal ja merel. Loomulikult loomade liha, nii ahi, loomad kui kariloomad. Loomulikult kõikvõimalikud metsa- ja põllusaadused, ilmselt vili, seened, marjad, seal tuli kaasa võtta toidukraami, mis säilib usutavasti siis suitsutatud liha. Kindlasti Füüti kala oma vahe peatustel, kaubeldi kohalikega või käidi lihtsalt jahil. Ok arvatavasti ka kääritatud joogid, mis säilivad paremini kui vesi. Näiteks puust nõudes, vesi Kolkub võrdlemisi kiiresti. Mõdu või, või sellise kaljalaadse või õllega. Seda muret nii hullusti ei ole. Laevade leidude põhjal kauplemisest on keeruline järeldusi teha, sellepärast et et tegemist on ikkagi olnud Vägivaldsete sündmustega ja ma ma hästi ei usu, et, et siin on nüüd kauplema tulis kui, kui see konflikti tõsiseks läks. Aga need laevaleiud Pirita rannas ja siinse näitasite üsna siin kruiisikai juures läheduses, kus praegu käivad ehitustööd, sealt tulevad ka midagi leidnud, kas need kuidagi seonduvad ka viikingiajastu või, või nende hetkedega? Märgatavalt hilisemad et siit Tallinna vanasadama ümbrusest tuleb välja ikka märgatavalt hilisemat kraami, et kui viikingiaeg lõpeb Euroopas siin kuskil 11. sajandil, siis siit neid vanemaid. On oletatud 14. sajandi laevadeks, nii et meil on päris meil on päris mitmesaja aastane nihe ja Kadriorus Tivoolist leitud laev eelmisel aastal ka see on ju ikkagi keskaegne kaubalaev, niiet paraku viikingid jäävad sellest ajast juba välja. Miks viikingiaeg lõpes? Maailm muutus, kõige lihtsam on öelda Skandinaavia riigid järk-järgult, võtsid omaks uue usu, milleks oli kristlus. Üks korralik kristlane ikka ei lähe mere taha kloostreid põletama. Eks need kaubateed ka muutusid. Tervese kauplemisvõrgustik ilmselt natukene nihkus. Nii et Euroopa viiking, et jah, hakkas hakkas 11. sajandi alguse poole läbi saama. Aga Eesti aladel siin alles hakati hoogu sisse saama, sest meil sellel ajal kristluse tulekuni oli veel tükk aega ja ja tundub, et kaubeldi ikkagi suuremahuliselt sellepärast et just sellest ajast on ridamisi väga põnevaid põnevaid loogilisi leide mis võiksid viidata kauplemisele. Aga jah, viikingiaeg sai läbi peamiselt ilmselt just ja usuliste muutuste tõttu või niimoodi ilusti öelda, siis viikingite aeg sai läbi, et enam tundub, mingitel põhjustel nii ei saanud. Kui te olete mõelnud viikingiaja ja nende järel, mitte kajastusele eesti kultuuris siis üks võiks olla ja Kreutzwaldi kokku kirjutatud eeposes Kalevipoeg see lugu, kuidas Kalevipoeg käis purjekaga lennuk maailma lõpus. Ja nende illustratsioonide põhjal võis arvata, et meil oli just nagu viigini laev või, või selle sarnane sõiduriist. Ja kui ma mõtlen eestiaegsete siis esimese Eesti vabariigi aegsete rahade peale, siis kas see oli üks kahekroonine münt, mille peal oli ka niisugune tuulest paisutatud purjega viikingilaev, kui te selle ja võib-olla ka muude näidete peale eesti kultuurist mõtlete, et kas eestlastel on olnud omane niisugune ihalus olla kuidagiviisi kas geneetiliselt või või kultuuriliselt seotud viigingitega? No hakatuseks võib öelda, et nad olidki seotud riikingitega, nad olid osa sellest maailmast. Ma usun, et arheoloogiliste leidude põhjal võib seda ikka päris kindlalt öelda. Mis nüüd jah, puutub sellesse vigi kuvandisse, siis see on üks, üks põnevamaid teemasid. Ausalt öeldes Eestis on seda väga vähe uuritud. Ja ega tänu sellele ma ausalt öeldes nüüd mingile uurimusele ise toetuda seda on Skandinaavias ja Inglismaal on uuritud päris palju. Kui nüüd korra minna selle kalevipoja ja lennuki ja, ja selle nii-öelda viikingilaeva kuju juurde, siis viikingiaja lõpuga ja kindlasti Vikingi laeva kuju ära ei kadunud. On oletatud ju ilmselt täiesti õigesti, et eks need eestlaste muinaslaevad, mida mainib ju Läti Henrik oma kroonikas et need võisid olla oma kujult ja omadustelt viikingilaevad sisuliselt samasugused. Sest eks laevaehitus on ka selline ühtlane areng, et ikka mingid tunnused liiguvad edasi ja ja, ja ehituste disaini järk-järgult parandatakse ja muudetakse. Nii et, et jah, ilmselt ka eestlaste muinas. Ma tahtsin, 12 13, sajand olid noh, nii-öelda viikingilaevad oma kujult see Vikingi kuvand, eks see on, on seotud ka selle rahvusromantilise ajaloonägemusega sest vahel ajab natuke isegi kurjaks. Seitsmesajaaastane orjaaeg, mis kuidagi mitte kuidagi ei taha eestlaste meelest ära kaduda. Ja see oli ju selline väga tugev sümbol ka 19. sajandil ja 20. sajandi alguses, kui kui seda eestlaste rahvuslikku identiteeti tugevasti hakati looma. Ja loomulikult siis oli vaja näidata seda muistset priiuse aega väga uhkena. Ja eks ta on jah selline selline tahtmine näidata, et meie olime ka suured ja tähtsad ja meie ka käisime, põletasime ja röövisime. Noh, mis otsapidi õige kindlasti käidi ja põletati, rööviti. Aga võib-olla ikka märksa rohkem kaubeldi ja oldi natuke teistmoodi sellest maailmast teistmoodi osa. Jah, no siinsamas, eks ole, Viking Line'i laev seisab, et see Viking on jah kaubamärki ja täiesti ideoloogiline märk ju teise maailmasõja ajal ja ilmselt üks üks selliseid tuntumaid tuntumaid kujundeid üldse vist nii viikingilaev kui Viking ise on, teda on väga palju kasutatud. Aga kust ta täpselt kust ja miks ja seda on jah väga raske öelda, sest nagu ma enne ütlesin, sellega selle temaatikaga on tegeletud küll. Piiri taga, aga siin eestikeelseid häid käsitlusi ei olegi minu meelest. See on tõsiasi või tõestatud või see on legend, et viikingid olevat Ameerika mandri avastanud ammu enne, kui Christopher Kolumbus. Nad jõudsid sinna enne, jah, see on, ameeriklased on suisa jälgi leidnud nendest asulatest minu teada. Nii et, et on küll nende laevad olid täiesti kaheldamatult suutelised ookeani ületama. Ja nad põrutasid Ameerikani välja. Sööri katkenud Fangeelise muusikast Ridley Scotti filmile 1492 paradiisi vallutamine. Olgu öeldud, et Christopher Kolumbuse lipulaeva Santa Maria kolmest mastist kahel olid ruudukujulised purjed samasugused, nagu olid klassikalistele viikingilaevadel. Järgmiseks uurimegi vanaaegse viikingilaeva koopiat seletusi jagav viikingilaeva kapten Albert Lass näeb välja nagu viikingifilmist välja astunud vanutatud villariidest, ürgbüll nahast pasla moodi jalanõud ja heledad juuksed kuklasse patsi sõlmitud. Seisame Tallinna merepäevadel siin kai ääres, kus eemal on näha viikingi laev Turm, me teame, et ta on umbes 13 ja pool meetrit pikk kolm ja pool meetrit lai, üks mast ja purjepind on peaaegu 30 ruutu ehk keskmise toa põranda suurune. Kapten Albert Lass, kuidas te tulite selle idee peale hakata tegema viikingilaeva nii nagu seda tehti 1000 aastat tagasi? Täpsustuseks ütlen seda, et päris 1000 aastat tagasi teete ikkagist hoopis teistmoodi, kui päris kuskilt ärkaks ellu päris viiking, siis ta vaataks imestusega seda laeva pigem. Aga noh, tegime oma võimete piires võimalikult autentselt. Ei tahunud käsitsi päris neid laudu ja lauad olid siiski saekaatris taga. Aga see idee pigem on ikkagi see, et kes ei tahaks endale viikingilaeva ehitada. No aga igaüks ei oska, te käisite Soome suurimas mingeid vanu kaarte ja jooniseid. Kui me 2007 aasta hakkasime otsima jooniseid ehitada viikingilaeva ja otsingutulemus, oli see, et sel hetkel, kui 2007 aastat oli siis Soomes laatoris Eestile kõige lähem Vikingi laevaleiukoht olid, olid juba poisid, olid teinud ühe, ühe viikingilaeva nii-öelda siis selle originaali nagu koopia ja olid selle kõik üles joonistanud ja olid väga sõbralikud ja jagasid meiega meiega neid jooniseid. Et see oli väga lihtne, nagu meil nakata sellest nagu pihta. Mis oli kõige raskem selle ehituse juures? Ilmselgelt kõikide asjade kõige raskem asi on see et esimene samm teha. See on alati kõik kõikide asjade juures kõige raskem. Kui sa juba nagu oled esimesena on teinud ja sa oled selle selle pudruga kapsa sisse astunud, ehk siis, siis on vaja juba sellest nagu väljakat astunud. Kõige esimene asi, kõige raskem asi on see, et sellega üldse alustada. Vot laulusalm ütleb, et seda paati pole tehtud linnuluust ja kaared ise painutasin tammepuust, siin on ka hästi mitut puiduliiki. Ja see on põhiline huumor, mis meie laeva peal õnnete. Et kui küsitakse, et mis puusse siis tehtud on, eks ole, kaared on ikka meil tammepuust. Aga kasutatud on ja männiplangutus ja, ja, ja aerud ja mõistan veel kuusepuust, et Mänd valikuna see, et ta on, ta on hea paigutada. Originaal oli siis ehkki oli siiski tammest, aga kujutame ette ellu 1000 aastat tagasi siis pigem oli tamm nagu niisugune üldlevinud puu siinkandis. Kuidas see laev oma emapuu sai, kas te käisite ise metsas tamme valimas või võtsite saekaatris selle, mis seal pakuti? Ei emapuu on siiski välja valitud ja et. Laeva juurde sa peadki valima Reali, et see päris niimoodi ei ole detav lähed saekaatrisse ja tellid, et palun mulle üks tihu materjali, et see, see kõik on ükshaaval siiski välja valitud sorteerida tuntud. Sest et noh, kui, kui seal on kerge seen sees, eks ole, on laevale see suur õnnetus ja kui materjali pead välja valima, kuidas need kiud jooksevad puu sees ja see on niisugune kerge spetsiifiline tegevus. Mis materjalist puri on? Puri on nüüd jah, originaalist väga kaugel, et ta oleks viikingite kasutada sünteetilist materjali kindlasti kasutanud, aga noh, originaalis eks ole, kasutati, kasutati linast ja, ja, ja ja villast riiet. Roskilde professorite arvates on vistiti villane riie üks üks päris järje, aga purje jaoks. Aga meil on sünteetiline purjed, läksime seda teed, et kuna laev on pealt avatud kajutid meil ei ole, eks ole. Siis kui me oleme pikkadel sõitudel ja juhuslikult, kui peaks vihma sadama, siis villane või linane riie, eks ole, saab märjaks, seda läheb, hakkame kuivatama. Ja ta muutub väga raskeks. Et siis me läksime sünteetilise peale, et oleks lihtsalt natuke enda elu lihtsam ja oleks võimalik proovida rohkem nagu laevaga purjetada saada ja mitte mitte nüüd päris taaskehastuda. Kes selle purjedele siis õmbles või ise tegite jooniste järgi või on olemas Eestis ka purjemeistrid? Loomulikult on meil purjemeistrimees, meil on ju siinsamas Tallinnas on ju nii palju jahte, kellel on vaja purjeid õmmelda, et lihtsalt andsime mõõdud ja meile jäid, õmmeldi purjed ilusti valmis. Ja kuidas see värv otsustati, niisugused tumepunased purjed. Noh, neid neid toone ei olegi väga palju. Millest valida, et need on valged ja punased purjed materjalina ja see on, minu meelest oli, selle oligi selle materjali ala nimi oligi mingi antiik, äkitselt. Ma vaatasin, et eile teilse puri oli sinna üles masti ülemisse otsa kokku keritud, täna pole üldse purje peal, mis juhtus? Poolde masti tõmmatud kogurehvitult et laevneks ilusam ja uhkem välja praegusest Me lasime selle purje alla ja Haallasime laeva kai äärest pisut eemale, sellepärast et kartsime suuremaid lained ja, ja et laev mitte viga saaks, pidime lihtsalt ta teemale halama ja purje võtsin ma sellepärast, et seal oli purjepind, jääte ta tuuldale palju vigadeks. See 10 aastat, mille jooksul te olete sõitnud, ei ole, niikaua kui kaua Aastal 2000 900 näeb ette, et siis juba seitse aastat. Te olete sõitnud Eestis siseveekogudel, siis Emajõgi, Pärnu jõgi, Euroopas mööda jõgesid, mis on olnud kõige pikem reis, millega turm on hakkama saanud. Kilomeetrite poolest vist Pariisist Lüübekisse üks päris pikk ots. Aga ta on sõitnud ka Pärnust. Rootsi Sigtuna all isegi ära käinud. Ise ei olnud küll sellel sõidul kaasas. Kuulsin lugusid, kuidas meeskond magas ja hommikul tütarlapsed olid Sigtuna Sigtuna sadamas toonud ühed väravad laeva peale. Et kuulus legend ikka saaks kaasajal tõestuse, see on ju väga tore. Ilmselgelt on tarena viikingilaev, jõuab sigalasse, keegi tassib väravat peale, et noh, ma loodan, et need väravad ei olnud meelega sinna pandud, et et inimesed oleksid võinud laeva peale vedada. Kuuldavasti turm ei lähe merele, kui on kõrgemad kui kahemeetrised lained. Mis juhtub, kui on neli meetrit lainet? Rohkem kui 10 palli tuule tugevust. Noh, need laine kõrgus ei ole ju päris see, eks ole, et et on neli meetrit lainet ja me ei tohi minna laine amplituud. Kui tihedad need lained on tähtis? Kui on nelja meetri laine, eks ole, aga tal lauge siis sa lihtsalt oled seal laine vahel ja sul ei ole nagu suurt hullu ookeanil millimeetrit lainet ei olegi nagu suur asi, aga Läänemeri loomulikult, et meil on siuksed tihedad lained ja neli meetrit on ikka väga jube suur, et noh siis siis läheb juba elu eest võitlemiseks. Kas turg läheb ümber, kui on väga kõrge ja niisugune äge laine, nagu Läänemerel mõnes kohas on? Kui nüüd jah, laine hakkab selle kõrguse peal juba murduma, eks ole, jagu saab piki lainet satud, siis võib juhtuda küll, et ta läheb ümber. Seda võib juhtuda kõikide laevadega. Aga Turmiga ei ole siiamaani juhtunud. Mille poolest erinesid need viikingilaevad, mis sõitsid sajandeid tagasi üle ookeani Ameerika mandrile, kas need olid teistmoodi? Te kindlasti suuremad meil on, eks ole, 12 poole meetri laar hanemist sinna sõitsid oletavalt ikkagist suuremat sorti, noh, kõige suurem, mis on leitud, on 37 meetrit. Pakuks, et uubele sinna sinna kanti see oligi, eks ole. Ja noh, selle pikkuse juures noh, on juba tuleb meeskonda rohkem ja sul on rohkem võimalik inimesi tööle panna ja hoida ennast suuremate vigastuste eest. Kui suur on turmameeskond, ma tean, et siin on vist viis paari, aerusid, mahub peale vä? Ja viis paari, et kui nüüd täismeeskond peale võtta, siis peaks olema siin minimaalselt 11 inimest, 10 aerutajat, üks tüürimees aga muidu suviti madroseid palgal. Kuna me siiski oleme modernsed viikingid ja kasutame sisepõlemismootorit laeva küljel, siis me saame hakkama ka kolmekesi tjah kaks madrust tüürimehele juurde. Kas karm lähed täna merele ka? Võimalik, et lähme ja jälgin ilma, et kui väga tuuline on, siis siis pigem ei lähe. Aga eks päeva peale selgub Kes need inimesed muidu on, kes siin merepäevade aegu näiteks turma peale tulevad sõitma ja, ja kes on need, kes tartus tahavad mööda Emajõge seilata? No see siin on nagu mitut sorti inimesed tihtilugu ikkagist teravamad laeva peale huvilised kelle laev laugud, keda kütkestab see väga paljud tulevad ka kohe nagu juttu rääkima, et vaatavad nagu laeva üle ja ma ei saa aru, kas nad on kõik nagu puussepad, vees nad on, eks ole, aga nad näevad juba kaugelt ära, et laeval nagu väga ilusti ehitatud ja, ja küllap ikka kiidavad seda taevani. Kuidas turm endale nime sai? Konkursi raames valiti välja? Jaa, sihukesele ilusale sihvakale tagasihoidlikule viikingilaevale on väga ilus panna selline tagasihoidlik nimi nagu turm. Aga see tähendab midagi, see tähendab, jah, meil on olemas niisugune surma tuli, eks ole, et sihukene, hävingu hävingu tuli, kui linn maha põletatakse, siis tulimile, milles linn põleb, eks ole, turmatuli, et noh, kuna ta on sõjalaev, siis talle sobib niisugune nimi mis on turma järgmised teadaolevat pikemad reisid või kuhu on kutsutud või kuhu kaaluteet võiks minna. Praegu käib siis nii-öelda selle Turmi vanema venna sodkaa ehk siis soomlaste sama leiupõhjale ehitatud laevalaevaga läbirääkimised, et me võiksime kohtuda Soomes. Aga see on läbirääkimiste värkia. Et see aasta veel see aasta meie kõige kaugem koht, kuhu me läheme veel Saaremaale, toimub Salme viikingiturg, sinna tulevad mõned viikingilaeva peal kokku, et eks näis, loodetavasti tuleb meile pikemalt sõita ka. Ja Roskildele loomulikult öeldi ka, et, et noh, poisid, tulge siis nüüd sinna kohale, siis lähete. Kui kõik tuuled puhuvad õiges suunas, siis ilmselgelt lähme. Aga ennem peab ootama õiget tuld. Selle viikingilaeva juures on, on eriti vahva see, mismoodi ajastut saavad kokku. Seal esiotsas, mis on Täär, on viikingiaegne ussi pea kujutis ja seal saba otsas lehvib Eesti sinimustvalge lipp, et kas pole tore? Ja selle selle lipuga on jah, see, et laeval peaks lehvima ikkagist nagu koduriigilipp ja noh, eks see on ju päris uhke ka, et, et on niisugune suur viikingilaev ja ilus eesti trikoloor lehvib seal sabas. Kuidas selle täävi kujutise valikuga oli, mille vahel te valisite, sest neid kujutisi on ju mitmeid. Siin väga valikut ei toimunud, siin ei olnud mingit küsimust originaalis. Soome siis sellele laeval Sotkal ei olegi üldse. Käilakujusid nimetatakse käilakujudeks, eks ole. Aga kuna üks üks kadunud sepp väga tungival soovil tahtis ehitada sellele laevale käilakujusid, siis nii sai, sai see nagu ka tehtud mis puust tammepuust. Kui te kunagi elus veel peaksite alustama sedasama ehitustööd otsast peale. Mida te teistmoodi teeksite? Eksamist kõikidel avaid, et suur mure, et järgmise heitaks suurema. Jah, see oleks üks väheseid asju, mida me teeksime, et kannataks kõrgemat lainet. Et oleks rohkem ruumi, et jalutada laeva peal. No selle jaoks on kruiisilaevad, kus jalutada saab, et viikingilaev peaks olema ikkagi nii sarnane sellele, mis ta Sajandeid tagasi oli, on uhke olla viiking. Albert Lass. Kuhu ma ei olegi selle peale mõelnud, kas on uhke või mittetegevuse käigus on tihti, kus on kus, see pakub väga palju rõõmu. Palju avastamisrõõmu pakub kindlasti meremuuseumis äsja avatud viikingiajanäitus. Kus arheoloogilised leiud tähistavad ET oma viikingiajastu on olnud ka siin vanadel Eesti aladel ja augustis lennusadamasse jõudev näitus Rootsist, kus haruldaste eksponaatide varal saab pildi Skandinaavia viikingid test kaheksandast kuni 12. sajandini. Mõistagi võib alati lugeda August Mälgu romaani Läänemere isandad, mille kirjanik pakkus välja kui loo eestlaste viikingiajast. Võib vanaemad ehtekarbist vaadata, kas seal on alles viikingilaevakujutisega hõbesõlg, mis eelmisel Eesti ajal nii armastatud ehe oli ja võib kuulata muusikat, milles peegeldub meie ettekujutus viigingitest. Tänases saates viis ajaloolane Priit Lätti meid desajas 1000 aastat tagasi ja ühe Soomest leitud muistse viikingilaevaleidude põhjal ehitatud Eesti viikingilaeva turmkapp. Albert Lass pakkus ajastu lähedast tõlgendust. Kunagisest laevaehitusest ja meresõidust. Saate tegid Liivika Ludwig ja Kaja Kärner. Norra ansambel Mort rünna paneb punkti viiest saatest koos seisvale mereaasta lühisarjale. Kuulmiseni.